Dude says:
deem, facebook läheb mul küll ilgelt kirjuks
Dude says:
aga mul on seal inimene hiinast, iisraelist, usast, shotimaalt, inglismaalt, saksamaalt, prantsusmaalt, rumeeniast, norrast, soomest... hemm... mingi tundmatu kreeklane just lisas.
Dude says:
veel oli kuskilt
Dude says:
ja siis eestlasi ka paar tükki XD
Dude says:
nagu..eriti rahvusvaheliseks kisub
Dude says:
aga noh... sõbrad, kes on kaugel, ongi paremad sõbrad XD
Dude says:
ja hiinlase nimi on hui
Dude says:
kui ta eestis elas, siis oli ta nimi ben
Dude says:
for obvious reasons.
Dude says:
ehkki tööd vist pole üldse täna
Dude says:
eile boss istus kella kaheni täielikus vaikuses
Dude says:
ühtegi klienti ei käind, keegi ei helistand ka
Dude says:
ja siis nii kui mina siia jõudsin ja bossi taga uks kinni vajus, hakkas telefon helisema
Dude says:
terve õhtu oli tegemist
Täna on emolaks jälle. :)
Ärgates oli veel hea tuju, ainult ema "vaatas kella valesti" ja mina jäin süüdi. :) Nagu ikka. Kui tööle läksin, siis tunnelist läbiminnes hakkas järsku peal jube valus, nagu oleks midagi pähe kukkunud. Kuna ma juba tean oma imelikke omadusi, siis vaatasin hoolikalt üles, et vältida seda tegelikku pähekukkumist... aga seal ei olnud midagi, mis oleks võinud kuidagi alla kukkuda. Ja siis tekkis paanika, et deem, kui see tunnelimölakas kogu täiega äkki kokku kukub... Nagu mul kombeks, ei vaevunud ma kõnnakut oluliselt kiirendama, küll aga väljus mu astraalkeha oluliselt kiiremini sealt kui ülejäänd lihaplönn. :)
Igatahes, siiani ei ole midagi kuskilt kukkunud, nii et ma ei teagi, mis värk see oli. Loodame, et lihtsalt mingi... uitmõte, ja midagi ei kukugi kunagi kuskilt kellelegi pähe. Ma ei taha asju ette tunda, siis oleks nagu mina süüdi. :D Igaks juhuks olge tunnelites ettevaatlikud natuke aega. :D Peatraumadest teavitan.
Näe, pane vahepeal musoon käima.
Või ehk tähendas see lihtsalt seda, et juhe jooksis kokku jälle. Hommik oli üldiselt rahulik, ei mingeid erilisi emotsioone, aga siis kuulsin raadiost ühte eriti kurba uudist Venemaa sügavustest, väiksed lapsed osalisteks. Siis ei suutnud kuidagi olla enam ja lahistasin nutta ikka päris hea mitu tundi. Teile ei räägi, sest see oli kurb. :(
Ja siis nutsin veel kõigi ülejäänud asjade pärast ka. Ja te ju teate, et ma ei nuta nagu filmis, ma lihtsalt lükkan pisaraid aeg-ajalt kõrvale ja kuivatan põski. Vaikselt. Telefoni suudan vabalt vahepeal vastu võtta ja täiesti stiilipuhtalt klienditeenindajat mängida.
Krdi hormoonid. Ja krdi lootusetus, krdi segadus. Ja krdi hirm. Ma ei suudaks enam kedagi kaotada. Ehk on tõesti parem mitte riskidagi. Igasugused mahajätmised ja lahkuminemised ei suudaks mind murda, aga... Ma ei saa igaviku vastu.
Ma mäletan ikka veel. Paremini kui ma tahaks mäletada. Tean, et ta hing on veel siin, aga ma igatsen ta nägu. Kulmusid ja silmi, sõrmi, kohmakust. :)
Ja kui järsku täna tabasin end kedagi teist pilguga rahva seast otsimast, siis tekkis hirm. Ta pääses mulle natuke liiga lähedale. Läks natuke liiga palju korda.
Tagurpidikäik sisse, uus mask ette. Palun vabandust.
Üleeile tegin jälle rumalusi... Nii paljud ütlevad mulle, et ma olen loll... ja ilmselt olengi. Aga ma pean suutma endale otsa vaadata.
Nägin tööleminnes ühte vana naist kerjamas. Mul oli ainult sota, seega läksin ostsin shokolaadi, mille ma siis koos natukese papiga talle andsin... Ta ei olnud vist kuigi kaine. (Siinkohal tõmbangi ennetavalt küüru selga.)
Tundsin end pärast nii halvasti, sest teadsin, et kui sest räägin, öeldakse jälle, et olen kergeusklik ullike... ja ehk olengi, aga ma tõesti usun, et väikeste asjadega saab vahel suuri muutusi ellu viia. Ja ma ei arva, et see nüüd tegelikult midagi muutis, väga ebatõenäoline, aga ma pean ju vähemalt proovima. Ma ei jaksa koguaeg nii kasutu olla.
Pealegi olin ma enne trolliga sõites istunud mingis... ajutises vanainimeste sektsioonis. See oli õudne, see hingemattev hais. Mu vanaema tuli meelde...ma elasin ju paar aastat nagu hooldekodus, siis kui pea maas käisin, sest see hais jäi ju riietele külge. :(
Vaatasin neid vanainimesi seal ja nii kahju oli. Ja süümekad olid, et mind oksele ajas ja põgeneda tahtsin. Vanadus on nii alandav. Võiks ehitada mingi simulaatori,kus sa liigud ja tunned nagu vanur... seikluslik teekond kempsuni või midagi. Või murda ilkujatel üks käsi ja üks jalg, ja siis jätta nad saatuse hooleks oma kipsidega. Teeb sama välja. Lisaks oluliselt empaatiavõimet.
Ise joon Jägermeistrit ja mõtlen, et ... deem, I just helistas ja kutsus külla. Tore, kui vanad semud ikka meeles peavad ja nii, aga kamoon, mõtle, krt, paar tundi ette. Kell 12 siis nüüd helistab ja teatab, et kutsu takso. Vot ei kutsu.
Hea, et Joosep enam nii kergesti ei ärka iga asja peale nagu vanasti.
Leidsin köögist oma tee ja nüüd joon hoopis seda. Täna pähe ei hakka, täna läheb otse südamesse ilmselt. Nii et pole mõtetki tuimestada.
Tahaks suitsetada hoopis. Vana head rohelist More'i, mäletad, M? :D Igatsen selle järele nii tihti. Sobis minusugusega kokku. Ma alati mõtlesin, et jäängi selliseks... kes ööd läbi üleval istub, musooni kuulab, kirjutab ja suitsetab, kuni vastassein enam ei paista. Ma suitsetasin isegi vannis, võtsin raamatu ka kaasa ja siis lösutasin seal hommikuni või kuni vesi nii külmaks läks, et vastik hakkas.
Facebook pani mulle mingi testi järgi indiaaninime. Thunder Horse - You are wild and free, you chase after what you desire with great passion.
Heh. Ehk peaks see olema hoopis see, kes ma olla tahaksin? Tuli ju üks ja tegi mu lukust lahti... ja mina ronin nüüd kiiresti tagasi urgu peitu. Wild and free my ass. :(
Facebook ütles seda ka, et mind armastab keegi salapärane härra, kelle nimi algab N-tähega. :D Mul ei tule küll ühtegi ette, kelle nimi N-iga algaks. Peale jõuluvana.
Enivei, kui mõni N siin kuskil on, ole nii kena ja anna endast märku, ma ei taha enam oodata. :)
Kui eelmine kord, aprillis, tegin testi, et mis tähega algab selle tüübi nimi, kellesse sa järgmisena armud, siis see läks küll täkkesse, täitsa üllatavalt. :D
Ja ma olen juba mitu korda tädisid näinud kullerkuppe müümas. Kullerkupp meeldib mulle, eriti kinniste nuppudega, näeb välja nagu siuke random malts, aga päikesed on peidus sees.
Friday, May 29, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment