Nõndaks. :) Nüüd on siis jaanid ka juba seljataga. Mul oli nii täiuslik ettekujutlus sellest, kuidas ma Joosepiga jaani pean, ja nagu me teame, ei maksa kunagi midagi ette planeerida.
Päev läbi sadas vihma, nii et poes me käia ei saanudki (Joosep tahab liiga suure tuule või vihma korral alati sülle, vihmavari ja toidukotid ka... käsi jääb väheks) ja söögid olid ka kõik otsakorral. Õnneks olen ma selline universaalsöödik, et leian alati midagi süüa. Aga oleks ju midagi eriti head tahtnud, jaanid ja puha. :)
Hommikupoole rääkisin muudkui kõigile, et küll praegu sajab pilved tühjaks ja õhtul tuleb päike välja, isegi msnis panin nimeks, et Päike ja personal messiks, et "tulen varsti välja." :D Aga mida õhtupoole, seda vähem ma ise seda uskusin. Kahju oli, et ei saagi Joosepit jaanitulele viia. Mul on ju sel suvel omamoodi plaan, et teen igalpool, kuhu läheme, pilti. :) Noh, mitte just igal poeskäigul, eks. :D Aga jaanipäev on ju suur asi. Eriti kui arvestada, et see Joosepi esimene jaanituli on.
(Hihii, Joosep siin kõrval joonistab, ja tegi siukse väikse rohelise krõnksu paberile ja siis küsis: "Mis sa sellest arvad?" :)))) Väga ilus krõnks oli. :D (Y)
Muide, vasaku käega joonistab, ja kahe pliiatsiga korraga. :) )
Alguses lootsin ju kellegi veel kaasa meelitada, aga kõik venitasid kummi ja ei öelnud midagi täpset. Lõpuks hüppasid kõik alt ära. Aga noh, seda oli ka oodata, nii nad tavaliselt teevad.
Enivei, vihm lõppes ühel hetkel ära. Päike tuli välja. Mõtlesin kiirelt, kas ma julgen lapsega kahekesi minna nii rahvarohkesse ja joobnud kohta... Aga tahtmine talle jaanituld näidata sai võitu. Ütlesin endale, et mis sest rahast, ja võtsin takso. :D (Kell oli juba pool kümme, me poleks muidu enne pimedat sinna jõudnudki.)
Taksist oli viimasepeal, siuke keskealine vene mees, naeratas kohe, kui Sepet nägi, ja tõstis sealt pingi seest sellise titeistme välja, nii et Sepe ulatas aknast välja vaatama ja puha. :))) Randa jõudsime kella kümneks ja läksime kohe joonelt mereäärde. Tulele muidugi eriti lähedale ei pääsenud, seal seisis tihe mass ümber pidevalt. :D Aga ilus suur tuli oli küll. :) Tegin pilti ka, panen orkutisse üles. :) Võid siis sealt vaadata. ;)
Joosep jooksis mere ääres edasi-tagasi ja ütles möödaminejatele tere. Keegi vastu ei öelnud muidugi :D aga enamus naeratasid. Enamasti omaette ja siis, kui Sepe juba mööda oli lipanud. :D
Siis läksime ja kammisime mänguväljakud läbi. Sõitis nende vedruhobustega ja ronis ühe hiigelsuure liumäe otsa, alla siiski ei julgenud veel lasta, ja ma ei kiirusta teda tagant ka. Minu isa alati kiirustas mind, kui ma väike olin, ja ma alati tundsin, et ma pole küllalt hea, kui ei julge... ja ma kunagi ei julgenud. :D Ja noh, inimloom on nii pagana imelik, ehk seepärast ongi mul enesehinnang siuke... niruvõitu. Ehkki ma ei ütle kohe üldse, et see ainult mu isa süü oleks. :D
Mingi puust rongi leidsime ka, ja see Sepele meeldis. :) Sel oli rool. :DDD Mingi paha vene poiss tuli nagu röövel kohe kohale, nii kui Sepe sinna rongi läks. Hüppas rongi katusele ja hakkas sealt oma saapaid Joosepi nina all vibutama. Noh, et teist ära ajada. Ma vihastasin ikka päris korralikult, vaatasin talle sellise näoga otsa ka. Ta õnneks lõi mind kartma, ja tõmbas eemale. Üldse... ma ei tea... minu arust on elementaarne, et sa lähed ja lased oma lapsel natuke sellega mängida ja siis lähed edasi, et teised ka saaks. Eriti kui näed, et teine üritab pilti teha. See jama on mul pidevalt igalpool, et panen Joosepi kohale ja hakkan pilti tegema, ja siis lendab mingi ema oma lapsega peale... Ehkki ruumi on ja sabasid pole ja... nad lihtsalt ei taha enam seda ühte sekundit oodata, kuni sa päästikule vajutad ja pildi tehtud saad. Ma ei oskagi selle põhjust kuidagi välja mõelda... ehk ..ma ei tea, mingi beebirate värk, et ehk teine saab parema pildi kui minu laps. :DDD
Stroomis oli ka nokastanud vanemaid ikka üksjagu. :( Sealsamas rongi juures olid ka, sellised... noh... rikka olemisega vanemad, naine oli mukitud ja sätitud ja viimase moe järgi riides ja.. noh, te saate aru küll. Isa oli ka selline.. linaste pükste ja kaabuga. Ja siis pisike roosas kleidis tüdruk, keda nad aina käsutasid ja mõnitasid... :( Mul endal on ka vahel Joosepist villand, aga neil oli tuju hea... Nad lihtsalt kasutasidki oma lapsega sellist tooni... Loodan siiski, et ehk see juhtub ainult purjus peaga.
Igatahes, Joosep oli oma viie minutiga rongis väga rahul, lubasin talle, et läheme sinna millalgi jälle. Roolis nii, et ma kartsin, et tal käed kukuvad küljest. :))) Vahepeal tuli üks teine laps sinna, siis Sepe tõmbus vedurist viisakalt eemale ja läks istus vagunis. :) Ja siis istus seal vagunis ja ronis ühele poole ja teisele poole ja vahepeal keeras end minu poole upakile ja torutas huuli nagu ogar. :D Ma ei saanud algul arugi, et mis värk on, aga tema tahtis musi teha. :D Awwwww... Üks teine ema vaatas seda kõrvalt siukse näoga, et ma mõtlesin, et nüüd võtab kirve välja ja lööb kõik maha. :DDD Ta laps on vist selles staadiumis, kus meelita kuidas tahad, ikka musi ei saa. :DDD
Muide, Joosepil on mingi uus nõme komme, kuna palav on, siis käime põhimõtteliselt aluspesus ringi kodus. Ja Sepe jookseb mul sabas ja tirib pükse maha. :D No.. pagan küll, noh. :D Aaaa, ja siis üks hästi armas asi meenus. :)
Enne kössitasime teki all "telgis", ja ootasime kuni Putukmadu ära läheb, ja siis ma sosistasin Joosepile, et "sa oled nii armas poiss," ja Sepe sosistas mulle vastu: "sa oled nii armas emme." :D Awww. :)))) Sellised hetked teevad elu täitsa elamisväärseks. :)
Koju tulime rannast trolliga, sest ma vaatasin, et poiss pole veel nii väsinud midagi. See tee rannast peatuseni tema süles tassimist küll kasvatas väheke käelihast ja täna on käia natsa valus, aga mis siis. :) Ilus sume õhtu oli ja need laternad on nii meeleolukad seal tee veeres. Troll oli ka puupüsti täis, aga õnneks lasti mind istuma poisiga, seal oli teisigi lapsi, kõik said vist istuma. :) PISUT purjakil inimesed on tavaliselt sõbralikud. :D Aga trollibussirongilennukikoondisest ma küll aru ei saa... Kui nad teavad, et see on ainus jaanituli linnas, siis võiks ju paar trolli rohkem liiklema panna...
Igatahes, Joosepile jättis kustumatu mulje see, et me öösel väljas olime. :)))
Nüüd ma lähen vahepeal pesen juuksed kiirelt ära, just vaatasin kalendrist, et täna on teisipäev. :D Järelikult olen homme veel vaba ja siis mõtlesin, et tahaks turule minna, Nõmmele. :) Pole seal nii ammu käinud. Ostaks mõne maasika. :)
Muidu mõtleks, et lähen koos Margiti või Maritaga, aga antud kodanikud ei kontakteeru üldse. Marita veel vahel helistab ikka ise ka, aga Margit ütleb mulle sel aastal juba mingi... 50ndat korda, et ma helistan sulle siis. Ep helista.
Aga noh... eks ma siis ka enam ei helista. :) Mitte siis, et lapsik olla, aga tekib juba tunne, et ehk ma häirin või midagi. :D
Niih... pea puhas ja poiss ei ärganudki üles, ehkki ülevaltnaaber harrastab kannalhüppeid. Kell on praegu peaaegu pool 10 õhtul ja ma istun siin ja söön Dallase saiakest. Lõin dieedile käega. Ja jalaga... sest mul on veel mu jumaldatud kiivitarretist kapis. :)
Nägin.... millalgi.. noh, vahepealsel ajal kahte head filmi. :) Wild Iris (see tuli ühelt nendest uutest eesti kanalitest, 11 või 6 või...) ja November. Novembrit olin ma varem ka näinud, aga see film meeldib mulle just selle pärast, et see on nagu Christie raamat. Kohe kuskil eesotsas öeldakse sulle tegelikult välja, kes mõrtsukas on. Noh, antud filmis polnud küll mõrtsukat vaja leida, aga filmi point oli põhimõtteliselt esimese stseeniga (kuupäevaks November 7) ette söödetud. :) Mulle õudsalt meeldivad sellised filmid.
Nagu see Deppiga film, Secret Window vist oli ta nimi, kus filmi alguses kaamera peegli sisse läheb. Enamus inimesi ei paneks seda vast tähelegi, aga mind tegi küll kohe valvsaks, et filmis toimuvat ei saa päris tõe pähe võtta. :)
Pagan, ma peaks minema Ewani foorumisse tagasi ja kopima sealt oma filmiarutlused siia. :) Teinekord hea vaadata ja ideid ehk edasigi arendada.
Ja see teine film, Wild Iris... see oli Laura Linney'ga, kes on ka ühes mu teises lemmikfilmis, mille nimeks P.S.. P.S. on selles suhtes täiesti rabav film, et seal on kõik hästi. :D Ma ei suutnud seda lõppu ära imestada. Täiesti ootamatu. Ja ka, jube eluline ja lihtsalt ilus, nagu Wild Iris'ki.
Wild Iris'es on üks koht, kus noor, rase plika jookseb pruudisalongi ja nutab, et ta isa ei taha pulmade eest maksta ega pruutkleiti talle osta. Ja siis tulebki kohe isa sabas, kuri ja tõrges... ja kuidas kaks tshikki talle ära teevad. :D Täielikult.
Millised müüginipid, niimoodi head äriajajad teevadki. Ma tunnen ise ka ühte naist, kes niimoodi meestega käitub ja seda on hämmastav kõrvalt vaadata. Kui lihtsalt ümber sõrme keeratakse ja oma tahtmist tegema pannakse. :D
Ma ei viitsiks eales nii palju jamada. :D Aga jah, meestel soovitan vaadata, siis oskavad tähele panna, kui neid ära rääkida üritatakse. :D
Peangi minema vaatama nüüd oma vanasse põhipaika, võibolla nüüd loen need filmimõtted üle ja on täielik kägujaan. :D Või ehk inimestele, kes neist filmidest miskit ei tea, täielik mõistujutt...seal olid ju kõik fännid koos. :)
Igatahes, oled sa naine või mees, kui mõtled, et ostaks mõne dvd, siis osta amazonist Long Way Round. See on reisidokumentaal, kuidas kaks sõpsi motikatega ümber maailma sõidavad. See on kõige naljakam ja positiivsem asi üldse. Ehkki seal saab ka kurb olla ja neile kaasa tunda. Ma ei tea motikatest absoluutselt midagi, ja ma võin iga kell seda dokki vaadata, rõõmuga. :) Nii et mehed, kes tahavad, et nende aised neid lubaks meestega motoretkele minna... ostke oma naisele Long Way Round, see pikem versioon. (Seal on reisi ettevalmistused ka sees, need on ülihuumor. :D )
Nüüd lähen kaarte kirjutama. Või noh, üritan mõelda, mida kirjutada. Saate aru, mul oli siin... mitu päeva tagasi üsna nüde tuju ja läksin siis postcrossingusse ja tellisin endale veel paar inimest, kellele kaarti saata... Ja nii lahedad sattusid. :))) Üks oli eriti lahe, Richard. :D Ta kogub marke, ja mul on just selleks otstarbeks ostetud juba valmis paar komplekti, Pokudega ja Amandus Adamsoni kujudega... nii ilusad. Mõned on veel, ja ma saadan need kõik talle ja mõtle, tal on nii hea meel. :))))) See teeb kohe tuju heaks. :)
Enihau, olge siis tublid. :) Varsti kirjutan jälle. :*
Tuesday, June 24, 2008
Friday, June 20, 2008
Janu ja Sprite korraga
20.06.2008
Nii palju asju on vahepeal juhtunud, et ma ei teagi, kust alustada. Alustan kõige napakamast asjast: mu emal on kapis selline väike pudel ja peale on kirjutatud: "Nail polish remover" ja siis väiksemate tähtedega "with smell." :D
Justkui mõni neist ilma oleks.
Ja praegu just on eesti kolmest sama film, mis siis ka oli, kui mul veed ära tulid ja sünnitus algas. :D Nii naljakas on meenutada seda. :)))
Ja vaatan, et see peategelane on mu seksidiileri moodi. :) Ka siuke noor ja pikk ja ilus ja sale ja.. külm. Ülbelt õrn. Tüüp, kes hakkab jalgu trampima ja nutma, kui maailm ei tee nii, nagu tema tahab. :) Kelle peale ei saa tige olla, sest ta teeb oma rumalusi nii siiralt. :)
Enivei... siin ükspäev Joosep tuli mu kohvist lonksu võtma ja oleks kohvitassi äärepealt endale peale tõmmanud. Väga kuuma kohviga. Õnneks ma istusin siinsamas ja jõudsin tassist kinni võtta, nii et märjaks sain hoopis mina ja arvutiklaviatuur. Keerasin küll teise kohe tagurpidi, et kohv välja nõrguks ja üritasin kempsupaberiga niiskust välja meelitada... aga kasu ei midagi, enam ei funktsinud. Käed kõrbesid ka eriti valusalt ära. Määrisin nad kohe paksult Bepantheniga kokku (jube hea kreem muide, igaks otstarbeks, ausalt. Mine osta endale.) ja järgmiseks päevaks olid käed juba enamvähem. Aga ma olengi üsna kiire paraneja.
21.06.2008
Eile ei jaksanud enam üleval olla ja läksin poole jutu pealt magama. Jube lahe, et siin seivida saab juttu. :) Mõtlesin, et olen nagu krdi vanur, lähen reede õhtul juba pool kaks magama, aga ma ju tean, et poiss äratab mu juba varakult üles. Pealgi, mul on ka hommikuti hell uni, mis tähendab, et ma nii vana veel polegi. :D Vanuritel läheb ju varahommikul uni ära. :D
Igatahes... ma annan medali sellele, kes suudab ära arvata, mida Joosep praegu teeb. Aga ma ei saaks iialgi seda välja anda, sest keegi ei arvaks ta tegevusi ära, seega räägin parem välja. Joosep võttis kausist tatrapudru välja ja valas piimakannu. Enamus läks laua peale laiali, siis ta ronis seal põlvedega otsas ja määris seda endale näkku ja jalgadele. Ma ei vaevu pahandama. Niikuinii pean hakkama kohe varsti tolmuimejaga mässama ja niikuinii õiendan lapsega koguaeg. Kahju, et ta meelde ei jäta midagi. Endale mõjub ka jube frustreerivalt, kui pean koguaeg ühte ja sama kaagutama.
Aga ta teeb nii palju pahandusi, või noh.. rumalusi. Ta ei tee ju paha pärast. Mul lihtsalt võhm väljas, ei jaksa muretseda. Alles ta tahtis, et ma ta kõrvu puhastaks, vatipulgaga. Puhastasin siis. Ja järgmine asi, mida märkan- ta seisab peegli ees ja üritab endale hambaorki kõrva toppida. Nagu... &¤/*#!!!
Siis võtad käest kinni ja seletad ja näitad ja ... kolm korda. Neljandal korral tõstad juba väheke häält. Ja noh... seitsmekümneviiendal korral võtad pesapallikurika appi. :D Seepärast emad kõik nii närvilised ongi. :D
Õnneks Joosep on tegelikult päris hea laps.
Ükspäev läks vanaemale vastu, kui see õhtul koju tuli. Vanaema aga tuli, pani käekoti tuppa ja läks uuesti välja koridori, et postkasti vaadata. Ja Joosep läks kohe hirmsa hurraaga tegi ukse lahti.. Ja siis tuli minu juurde teise tuppa ja ronis sülle ja ütles et "üks onu tuli tuppa, sepe kardab." Ma mõtlesin, et mida krdit... Läksin vaatama, ei olnud kedagi, ja ema ei olnud ka kedagi märganud koridoris. Aga Joosep väitis järjekindlalt, et mingi "punane onu" oli seal koridoris olnud ja teda hirmutanud. Vaene väike tobujuss. :) Võtsin ta sülle ja käisime terve korteri läbi, näitasin talle, et onusid netu. :)
Ehk oli tõesti mingi naaber, meil on siin majas neid ärajoonud nägudega lopergusi vene onkusid küll ja küll. Imelik lihtsalt, et ema ei märganud, me elame ju esimesel korrusel, toauks on koguaeg silma all.
Ehk näeb ka neid ... nagu minagi. Sel juhul on mul ainult hea meel, siis on tal ka kaitseinglid. :) Muidu poiss kippus alati kohe koridori jooksma, nüüd on palju ettevaatlikum. :) Võõraid ta ju ka ei karda ega võõrasta. Ohtlik värk. Ja mõnes mõttes jube lahe ka. :)
Aga jah...arvutijutt jäi pooleli. Kujuta nüüd ette, kui su elu koosneb tööle-koju sõidust, tööl olen ju ka enamasti üksi. Ainus suhtlemiskoht on arvuti. Ja mõtle nüüd, mida ma tundsin, kui selgus, et see enam jalgu alla ei võta. Eriti kuna ma olen rahadega praegu üsna miinuses, nagu juba ennegi öelnud olen. :(
Nutsin terve päeva. Lõpuks leppisin juba olukorraga, mõtlesime õhtul kojujõudnud emaga, et lõpetame siis lepingu, muidu maksa niisama iga kuu neti eest, mida pole.
Eriti nõme oli see, et olin just teinud uue suvekonto rate.ee-sse. Kirjutan seal juba mitme tüübiga, ja tööl server mind tavaliselt reiti ei lase. Orkutisse laseb, aga kommida või midagi muuta saab ainult üksikutel päevadel. :D
Järgmisel hommikul läksin tööle nagu ikka. Võtsin veel ühed asjad kaasa, mis pidin ühele sõpsile andma kunagi, aga me polnud juba miljon aastat ühe bussiga sõitnud hommikuti, tal tööajad muutusid. Aga mõtlesin, et viin need lihtsalt töö juurde.
Ja bussiminnes oli eriti naljakas, see sõps seisis seal juba ees. :D
Rääkisime siis juttu ja ma mainin, et arvuti pees. Ja tal oli nagu lahendus kohe olemas. :)))) Niiiii normaalne. :) Nagu prints valgel hobusel, ausõna.:)))
Ta lubas tulla ja aidata mul uut arvutit ka valida ja... igatepidi nagu abiks olla. Ta on üks neist inimestest ka, keda usaldada saab, jube paljudel meestel on muidu selline... enesekindlus ületab oskusi. :D Igatahes, mul on hea meel. :) Kummaline tegelikult, mul omal vend on ITmees, aga tema käest abi küsida on üsna mõttetu. Ta sügab kukalt ja venitab mõtlikult: "Noooo..." Seisad siis kannatlikult ja ootad vastust ja lõpuks hakkad ringi vaatama igavledes. Ja enne kui arugi saad, on ta juba taustaga ühte sulanud või minema hajunud.
Noh, tõele au andes on tal kiire ka alati. :D Või siis ütleb mulle, et helistab tagasi (never gonna happen) või et ma läheks poodi ja valiks juba välja, mis mulle meeldib. Aga kogu point ongi selles, et kogu see tehnikamula kostab mu kõrva nagu linnulaul, ühestki sõnast aru ei saa. Kui nüüd selle juurde liita veel see, et mul mälu puudub, siis mõistate ehk probleemi. :)
Ints aga lubas minuga koos poodi tulla ja osutada näpuga sellele arvutile, mis hea on. Selle siis ostangi. :) Lihtne! :D (Harju loogiline Malevast meenus.)
Hihii. :D Mul on nüüd uus klaviatuur, ajutiselt. Must. Enne oli hall. Ja siin on valgete tähtedega kirjutatud, eks. :D Vaatan siis siin just neid nuppe ja... peaks töölt musta markeri tooma ja Shiftist f-i ära kustutama. :D
Akna taga jälle krõbistab mõni eriti suur rott plekk-aknalaual kuivikut. Või siis sajab vihma. Eile jäin ka töölt tulles vihma kätte. Või noh, tegelikult ei jäänud. :D Mul oli vihmavari ja kolm suurt kotti. Käsi jäi natuke puudu, aga muidu sain oivaliselt hakkama. Mulle vihm üldiselt meeldib.
Uuu, müristas. =) Mu õel on täna koolilõpupidu. :) Palju õnne! :) Lõpuks ometi saad õppida nii, et mõnus ka on. :D Mitte ei pea kiirustama ja tuupima.
Sõitis kuskile linnast välja. koolilõpupidu on lahe tavaliselt. Ja viimane võimalus nende inimestega veel midagi rääkida. Edaspidi kui neid kohtadki kuskil, siis vaadatakse teineteisele ebalevalt otsa või naeratatakse ja minnakse mööda. Enam ei ole sundust koos olla.
Ma kuulsin eile, et Joosepi isa hakkab vist varsti abielluma. See tekitas väikse tornaado mu peas. Aga noh... põhimõtteliselt on mul hea meel. Ta on selline kunstnikuhingega tüüp, kes unustab vahel süüa ja magada. Nii et mõnes mõttes on hea, et keegi tal silma peal hoiab. Ehk elab siis küllalt kaua, et Joosep saab minna ja ta üles otsida ja jalaga tagumikku talle anda.
See on asi, mis mulle jõudu annab. Et õiglus pääseb kunagi võidule. Et ta peab tunnistama, et minul oli õigus. Et ma ei valetanud.
Nii solvav, et ta seda üldse arvas. Aga noh... Ehh. Minevik. Mis sest enam.
Mina lähen ju ka oma eluga edasi. Rates on päris mitu päris toredat tüüpi. Ehkki mulle tundub viimasel ajal, et ma olen nii õudne inimene, et ei tohikski üldse kellegagi koos elada. Vanasti arvasin alati, et ma olen hästi rahulik ja selline... uimane inimene. Aga nüüd hakkab üha rohkem tunduma, et ma olen hüpernärviline ja kannatamatu ja äkiline ja noh... mulle käivad kõik pinda. :D
Praegu näiteks kirjutab mulle üks mees, kes kirjutab ilma eriliste rämedate kirjavigadeta ja oskab vist käituda ka, ja tundub selline..enamvähem, aga ta räägib pidevalt sellest, kuidas ta mulle asju ostaks. See häirib meeletult. Miks, pärgli pärast, peaks ma tahtma, et ta mulle asju ostaks??? Nõme.
Ja noh, see ka, et ta teab ju küll, et mul väike laps on, ja ometi on ta nagu kaan mu küljes. Msnis siis. "Mis sa nüüd teed? Kuhu sa kadusid? Kas sa ei taha enam rääkida minuga? Miks sa nüüd nii vaikseks jäid?" Jne, jne. No... ärritav, hellalt ärritav. See, et mul arvuti lahti on, ei tähenda, et ma siin istun koguaeg, see oleks ju ilmvõimatu. Ja kuna ma ju näen, kui keegi midagi ütleb, siis tavaliselt vastan kohe, kui saan... aga ma ei viitsi tõesti jäädagi juttu puhuma.
Või ehk ta lihtsalt ei meeldi mulle küllaldaselt. :D
Hetkel igatsen seksidiileri järele liiga palju. Ta on juba mitu päeva lubanud arvutiga appi tulla. Ja igal õhtul teatab, et "kuule, täna ikka ei jõua."
Ja ma olen liiga palju mõelnud ta peale. Tundeid tuleb teadupärast vältida, mistõttu ma ei tahagi enam, et ta tuleb. Õnneks ei ole tal niikuinii täna ka aega. :D
Sel päeval kui mu arvutiga õnnetus juhtus, kuulsin telekast ühte Tina Turneri laulu, kus olid sellised sõnad:
Women of a certain age
They learn to rely and judge all his responses
Having played the mating game
She doesn't waste time cause all that she wants is
Really honest emotions
Ones he can't help but show
..
Women who have made mistakes
Are a little afraid, they don't like taking chances
She will play the waiting game
She's never impressed by those manly advances
...
Tell me you're real
You're not pretending
Let's make a deal
'Coz my heart's depending on you
--
Õudusega nentisin, et olen woman of a certain age. Ma ka ei viitsi tühja flirdi peale aega raisata. Ma otsin ka midagi tõelist, ja see ei peagi ju ilmtingimata armastus olema. Peaasi, et mingigi tõeline emotsioon.
Seisin seal peegli ees, kuulasin seda laulu ja mõtlesin, et fakk, ma olen nii vana ja üksi. Äranutetud näoga ja põlenud kätega ja luumõrane. (Joosep lööb mind peaga, kui tige on.) Ma vihkan neid hetki, kui tundub, et ei tulegi enam kunagi midagi head, et elu jääbki ühe koha peale tammuma. ja et ma polegi ehk väärt rohkemat.
Õnneks annab see tunne hiljem jälle järele. Ehk ükskord suudan ta ka päriselt lämmatada.
Kõige jubedam asi, mida olen enda hirmutamiseks välja suutnud mõelda, on see, et ehk see ongi mu eluülesanne. Õppida üksi olema, ja mitte teisi vajama.
See tähendaks muidugi automaatselt seda, et kõik läheb pekki, ürita kuidas tahad.
Ma olen autosugestsioonis super. :(
Aa, näe, loe seda blogi siin, noor tüüp blogib eriti kirglikult elust ja inimestest. :)
www.inimlikkus.blogspot.com
Hiljem saadeti mulle postcrossingust (ehk see koht, kus võhivõõrastele üle maailma postkaarte saata saab, ma just saatsin kolm kaarti ära) meil, üks usa tshikk oli mu kaardi kätte saanud ja kirjutas niimoodi: "thank you for all the postcards! I love them! I enjoyed reading yourcard. It's not every day I receive a postcard that is well written! I willdefinitely check out all that you recommended me! I loved Trainspotting, too. Ican't wait to watch more of Ewan McGregor's movies! And Nabokov's Lolita -- itis one of my favorites! Thanks again!"
Ta nimelt tahtis seal, et inimesed talle soovitaks erinevaid asju, ma siis soovitasin, musa ja filme ja raamatuid ja andsin mõned lingid ja... :) Aga nii armas, et ta vastas. See tegi tuju heaks. Kellelegi kuskil ma meeldisin. :D
Ja sellega siis lõpetangi täna. Pagan teab, millal jälle aega on. Loodan, et järgmisel korral on parem tuju ka. Adam Brody oli tänases OC-s cute as hell. =)
Lähen sööma. Head isu! :)))
Nii palju asju on vahepeal juhtunud, et ma ei teagi, kust alustada. Alustan kõige napakamast asjast: mu emal on kapis selline väike pudel ja peale on kirjutatud: "Nail polish remover" ja siis väiksemate tähtedega "with smell." :D
Justkui mõni neist ilma oleks.
Ja praegu just on eesti kolmest sama film, mis siis ka oli, kui mul veed ära tulid ja sünnitus algas. :D Nii naljakas on meenutada seda. :)))
Ja vaatan, et see peategelane on mu seksidiileri moodi. :) Ka siuke noor ja pikk ja ilus ja sale ja.. külm. Ülbelt õrn. Tüüp, kes hakkab jalgu trampima ja nutma, kui maailm ei tee nii, nagu tema tahab. :) Kelle peale ei saa tige olla, sest ta teeb oma rumalusi nii siiralt. :)
Enivei... siin ükspäev Joosep tuli mu kohvist lonksu võtma ja oleks kohvitassi äärepealt endale peale tõmmanud. Väga kuuma kohviga. Õnneks ma istusin siinsamas ja jõudsin tassist kinni võtta, nii et märjaks sain hoopis mina ja arvutiklaviatuur. Keerasin küll teise kohe tagurpidi, et kohv välja nõrguks ja üritasin kempsupaberiga niiskust välja meelitada... aga kasu ei midagi, enam ei funktsinud. Käed kõrbesid ka eriti valusalt ära. Määrisin nad kohe paksult Bepantheniga kokku (jube hea kreem muide, igaks otstarbeks, ausalt. Mine osta endale.) ja järgmiseks päevaks olid käed juba enamvähem. Aga ma olengi üsna kiire paraneja.
21.06.2008
Eile ei jaksanud enam üleval olla ja läksin poole jutu pealt magama. Jube lahe, et siin seivida saab juttu. :) Mõtlesin, et olen nagu krdi vanur, lähen reede õhtul juba pool kaks magama, aga ma ju tean, et poiss äratab mu juba varakult üles. Pealgi, mul on ka hommikuti hell uni, mis tähendab, et ma nii vana veel polegi. :D Vanuritel läheb ju varahommikul uni ära. :D
Igatahes... ma annan medali sellele, kes suudab ära arvata, mida Joosep praegu teeb. Aga ma ei saaks iialgi seda välja anda, sest keegi ei arvaks ta tegevusi ära, seega räägin parem välja. Joosep võttis kausist tatrapudru välja ja valas piimakannu. Enamus läks laua peale laiali, siis ta ronis seal põlvedega otsas ja määris seda endale näkku ja jalgadele. Ma ei vaevu pahandama. Niikuinii pean hakkama kohe varsti tolmuimejaga mässama ja niikuinii õiendan lapsega koguaeg. Kahju, et ta meelde ei jäta midagi. Endale mõjub ka jube frustreerivalt, kui pean koguaeg ühte ja sama kaagutama.
Aga ta teeb nii palju pahandusi, või noh.. rumalusi. Ta ei tee ju paha pärast. Mul lihtsalt võhm väljas, ei jaksa muretseda. Alles ta tahtis, et ma ta kõrvu puhastaks, vatipulgaga. Puhastasin siis. Ja järgmine asi, mida märkan- ta seisab peegli ees ja üritab endale hambaorki kõrva toppida. Nagu... &¤/*#!!!
Siis võtad käest kinni ja seletad ja näitad ja ... kolm korda. Neljandal korral tõstad juba väheke häält. Ja noh... seitsmekümneviiendal korral võtad pesapallikurika appi. :D Seepärast emad kõik nii närvilised ongi. :D
Õnneks Joosep on tegelikult päris hea laps.
Ükspäev läks vanaemale vastu, kui see õhtul koju tuli. Vanaema aga tuli, pani käekoti tuppa ja läks uuesti välja koridori, et postkasti vaadata. Ja Joosep läks kohe hirmsa hurraaga tegi ukse lahti.. Ja siis tuli minu juurde teise tuppa ja ronis sülle ja ütles et "üks onu tuli tuppa, sepe kardab." Ma mõtlesin, et mida krdit... Läksin vaatama, ei olnud kedagi, ja ema ei olnud ka kedagi märganud koridoris. Aga Joosep väitis järjekindlalt, et mingi "punane onu" oli seal koridoris olnud ja teda hirmutanud. Vaene väike tobujuss. :) Võtsin ta sülle ja käisime terve korteri läbi, näitasin talle, et onusid netu. :)
Ehk oli tõesti mingi naaber, meil on siin majas neid ärajoonud nägudega lopergusi vene onkusid küll ja küll. Imelik lihtsalt, et ema ei märganud, me elame ju esimesel korrusel, toauks on koguaeg silma all.
Ehk näeb ka neid ... nagu minagi. Sel juhul on mul ainult hea meel, siis on tal ka kaitseinglid. :) Muidu poiss kippus alati kohe koridori jooksma, nüüd on palju ettevaatlikum. :) Võõraid ta ju ka ei karda ega võõrasta. Ohtlik värk. Ja mõnes mõttes jube lahe ka. :)
Aga jah...arvutijutt jäi pooleli. Kujuta nüüd ette, kui su elu koosneb tööle-koju sõidust, tööl olen ju ka enamasti üksi. Ainus suhtlemiskoht on arvuti. Ja mõtle nüüd, mida ma tundsin, kui selgus, et see enam jalgu alla ei võta. Eriti kuna ma olen rahadega praegu üsna miinuses, nagu juba ennegi öelnud olen. :(
Nutsin terve päeva. Lõpuks leppisin juba olukorraga, mõtlesime õhtul kojujõudnud emaga, et lõpetame siis lepingu, muidu maksa niisama iga kuu neti eest, mida pole.
Eriti nõme oli see, et olin just teinud uue suvekonto rate.ee-sse. Kirjutan seal juba mitme tüübiga, ja tööl server mind tavaliselt reiti ei lase. Orkutisse laseb, aga kommida või midagi muuta saab ainult üksikutel päevadel. :D
Järgmisel hommikul läksin tööle nagu ikka. Võtsin veel ühed asjad kaasa, mis pidin ühele sõpsile andma kunagi, aga me polnud juba miljon aastat ühe bussiga sõitnud hommikuti, tal tööajad muutusid. Aga mõtlesin, et viin need lihtsalt töö juurde.
Ja bussiminnes oli eriti naljakas, see sõps seisis seal juba ees. :D
Rääkisime siis juttu ja ma mainin, et arvuti pees. Ja tal oli nagu lahendus kohe olemas. :)))) Niiiii normaalne. :) Nagu prints valgel hobusel, ausõna.:)))
Ta lubas tulla ja aidata mul uut arvutit ka valida ja... igatepidi nagu abiks olla. Ta on üks neist inimestest ka, keda usaldada saab, jube paljudel meestel on muidu selline... enesekindlus ületab oskusi. :D Igatahes, mul on hea meel. :) Kummaline tegelikult, mul omal vend on ITmees, aga tema käest abi küsida on üsna mõttetu. Ta sügab kukalt ja venitab mõtlikult: "Noooo..." Seisad siis kannatlikult ja ootad vastust ja lõpuks hakkad ringi vaatama igavledes. Ja enne kui arugi saad, on ta juba taustaga ühte sulanud või minema hajunud.
Noh, tõele au andes on tal kiire ka alati. :D Või siis ütleb mulle, et helistab tagasi (never gonna happen) või et ma läheks poodi ja valiks juba välja, mis mulle meeldib. Aga kogu point ongi selles, et kogu see tehnikamula kostab mu kõrva nagu linnulaul, ühestki sõnast aru ei saa. Kui nüüd selle juurde liita veel see, et mul mälu puudub, siis mõistate ehk probleemi. :)
Ints aga lubas minuga koos poodi tulla ja osutada näpuga sellele arvutile, mis hea on. Selle siis ostangi. :) Lihtne! :D (Harju loogiline Malevast meenus.)
Hihii. :D Mul on nüüd uus klaviatuur, ajutiselt. Must. Enne oli hall. Ja siin on valgete tähtedega kirjutatud, eks. :D Vaatan siis siin just neid nuppe ja... peaks töölt musta markeri tooma ja Shiftist f-i ära kustutama. :D
Akna taga jälle krõbistab mõni eriti suur rott plekk-aknalaual kuivikut. Või siis sajab vihma. Eile jäin ka töölt tulles vihma kätte. Või noh, tegelikult ei jäänud. :D Mul oli vihmavari ja kolm suurt kotti. Käsi jäi natuke puudu, aga muidu sain oivaliselt hakkama. Mulle vihm üldiselt meeldib.
Uuu, müristas. =) Mu õel on täna koolilõpupidu. :) Palju õnne! :) Lõpuks ometi saad õppida nii, et mõnus ka on. :D Mitte ei pea kiirustama ja tuupima.
Sõitis kuskile linnast välja. koolilõpupidu on lahe tavaliselt. Ja viimane võimalus nende inimestega veel midagi rääkida. Edaspidi kui neid kohtadki kuskil, siis vaadatakse teineteisele ebalevalt otsa või naeratatakse ja minnakse mööda. Enam ei ole sundust koos olla.
Ma kuulsin eile, et Joosepi isa hakkab vist varsti abielluma. See tekitas väikse tornaado mu peas. Aga noh... põhimõtteliselt on mul hea meel. Ta on selline kunstnikuhingega tüüp, kes unustab vahel süüa ja magada. Nii et mõnes mõttes on hea, et keegi tal silma peal hoiab. Ehk elab siis küllalt kaua, et Joosep saab minna ja ta üles otsida ja jalaga tagumikku talle anda.
See on asi, mis mulle jõudu annab. Et õiglus pääseb kunagi võidule. Et ta peab tunnistama, et minul oli õigus. Et ma ei valetanud.
Nii solvav, et ta seda üldse arvas. Aga noh... Ehh. Minevik. Mis sest enam.
Mina lähen ju ka oma eluga edasi. Rates on päris mitu päris toredat tüüpi. Ehkki mulle tundub viimasel ajal, et ma olen nii õudne inimene, et ei tohikski üldse kellegagi koos elada. Vanasti arvasin alati, et ma olen hästi rahulik ja selline... uimane inimene. Aga nüüd hakkab üha rohkem tunduma, et ma olen hüpernärviline ja kannatamatu ja äkiline ja noh... mulle käivad kõik pinda. :D
Praegu näiteks kirjutab mulle üks mees, kes kirjutab ilma eriliste rämedate kirjavigadeta ja oskab vist käituda ka, ja tundub selline..enamvähem, aga ta räägib pidevalt sellest, kuidas ta mulle asju ostaks. See häirib meeletult. Miks, pärgli pärast, peaks ma tahtma, et ta mulle asju ostaks??? Nõme.
Ja noh, see ka, et ta teab ju küll, et mul väike laps on, ja ometi on ta nagu kaan mu küljes. Msnis siis. "Mis sa nüüd teed? Kuhu sa kadusid? Kas sa ei taha enam rääkida minuga? Miks sa nüüd nii vaikseks jäid?" Jne, jne. No... ärritav, hellalt ärritav. See, et mul arvuti lahti on, ei tähenda, et ma siin istun koguaeg, see oleks ju ilmvõimatu. Ja kuna ma ju näen, kui keegi midagi ütleb, siis tavaliselt vastan kohe, kui saan... aga ma ei viitsi tõesti jäädagi juttu puhuma.
Või ehk ta lihtsalt ei meeldi mulle küllaldaselt. :D
Hetkel igatsen seksidiileri järele liiga palju. Ta on juba mitu päeva lubanud arvutiga appi tulla. Ja igal õhtul teatab, et "kuule, täna ikka ei jõua."
Ja ma olen liiga palju mõelnud ta peale. Tundeid tuleb teadupärast vältida, mistõttu ma ei tahagi enam, et ta tuleb. Õnneks ei ole tal niikuinii täna ka aega. :D
Sel päeval kui mu arvutiga õnnetus juhtus, kuulsin telekast ühte Tina Turneri laulu, kus olid sellised sõnad:
Women of a certain age
They learn to rely and judge all his responses
Having played the mating game
She doesn't waste time cause all that she wants is
Really honest emotions
Ones he can't help but show
..
Women who have made mistakes
Are a little afraid, they don't like taking chances
She will play the waiting game
She's never impressed by those manly advances
...
Tell me you're real
You're not pretending
Let's make a deal
'Coz my heart's depending on you
--
Õudusega nentisin, et olen woman of a certain age. Ma ka ei viitsi tühja flirdi peale aega raisata. Ma otsin ka midagi tõelist, ja see ei peagi ju ilmtingimata armastus olema. Peaasi, et mingigi tõeline emotsioon.
Seisin seal peegli ees, kuulasin seda laulu ja mõtlesin, et fakk, ma olen nii vana ja üksi. Äranutetud näoga ja põlenud kätega ja luumõrane. (Joosep lööb mind peaga, kui tige on.) Ma vihkan neid hetki, kui tundub, et ei tulegi enam kunagi midagi head, et elu jääbki ühe koha peale tammuma. ja et ma polegi ehk väärt rohkemat.
Õnneks annab see tunne hiljem jälle järele. Ehk ükskord suudan ta ka päriselt lämmatada.
Kõige jubedam asi, mida olen enda hirmutamiseks välja suutnud mõelda, on see, et ehk see ongi mu eluülesanne. Õppida üksi olema, ja mitte teisi vajama.
See tähendaks muidugi automaatselt seda, et kõik läheb pekki, ürita kuidas tahad.
Ma olen autosugestsioonis super. :(
Aa, näe, loe seda blogi siin, noor tüüp blogib eriti kirglikult elust ja inimestest. :)
www.inimlikkus.blogspot.com
Hiljem saadeti mulle postcrossingust (ehk see koht, kus võhivõõrastele üle maailma postkaarte saata saab, ma just saatsin kolm kaarti ära) meil, üks usa tshikk oli mu kaardi kätte saanud ja kirjutas niimoodi: "thank you for all the postcards! I love them! I enjoyed reading yourcard. It's not every day I receive a postcard that is well written! I willdefinitely check out all that you recommended me! I loved Trainspotting, too. Ican't wait to watch more of Ewan McGregor's movies! And Nabokov's Lolita -- itis one of my favorites! Thanks again!"
Ta nimelt tahtis seal, et inimesed talle soovitaks erinevaid asju, ma siis soovitasin, musa ja filme ja raamatuid ja andsin mõned lingid ja... :) Aga nii armas, et ta vastas. See tegi tuju heaks. Kellelegi kuskil ma meeldisin. :D
Ja sellega siis lõpetangi täna. Pagan teab, millal jälle aega on. Loodan, et järgmisel korral on parem tuju ka. Adam Brody oli tänases OC-s cute as hell. =)
Lähen sööma. Head isu! :)))
Saturday, June 14, 2008
Ma olen kõige õnnelikum naine terves korteris!
Täiskuu on jälle tulekul, mis väljendub selles, et deprekas hakkab jälle tiibu üle mu niigi kergestimasenduva isiku sirutama. Söön heeringasaia (leiba pole) ja teen nõmedusi. Helistasin täna sugulasele Saksamaale... ja enne kui arugi sain oli tunnike juba mööda veerenud. :D Meil alati jutt jookseb. :D Ei taha telefoniarve peale mõeldagi, olen ju ka Blongile Itaaliasse traati tõmmanud üsna mitmel sajal korral. Aga noh... pekki. Ma olen temaga sel aastal ainult kaks korda juttu rääkinud, nii et... ei ole vast nii hull lugu. Või noh, on, aga ma ei lase end sellest morjendada.
Vaatasin eile "Malevat." Kuradi hea film ikka, eriti just see lõpp muidugi, kus selgub, et me ei olnud üldsegi tegelikult pärisorjad sajandeid ja sajandeid. :D Mulle selline lähenemine meeldib. :) Minu esivanemate seas on üks Anija mees ka peidus, küllap temagi lasi end meelega peksta, et vihatud vaenlast väsitada. :D
Vaatasin neid making-of klippe ka, ja ma ei teagi... kogu see filmindusevärk on hästi armas, juba see idee, eks, ja siis need, kes sellega seotud on, on ka nii lahedad kõik. :D Sihiga inimesed meeldivad mulle.
Peaks endale ka sihi leidma. Polegi ammu metsas käind.
Leidsin orkutist näe, sellise asja ja sain ühtlasi tõestust oma idiotismile:
6 truths of life:
1) You cannot touch all of your teeth with your tongue.
2) All idiots, after reading the first truth, try it.
3) The first truth is a lie.
4) You're smiling now cause you are an idiot.
5) You will soon forward this to another idiot.
6) There's still a stupid smile on your face.
Jeap. :D Teie kord edasi saata. :D
Tahaksin õudsalt koristada ja asju minema visata. Mul on näiteks kapi otsas üks täiesti korralik ja uus lastekäru, see siuke... vihmavarjukaks kutsutakse, käib kokku niimoodi. Ja Sepe on juba suur, tal pole enam vajagi seda, annaks ära kellegile... Te ei tunne kedagi, kel vaja peaks minema? Ma ei hakka ise pakkumagi... see pole mingi kolmerattaline firmasiltidega tehnikaime, täitsa tavaline käru lihtsalt. Sama lugu võrevoodiga, tahaks poisile juba normaalse voodi osta... pealegi magab ta enivei minu kaisus. :D Selle sajaaastase diivani tahaks ka juba välja visata, ehkki mul pole 2011-dani pappi, et uut osta. Mis siis, külalisi mul niikuinii ei käi. :D Ise võin põrandal ka lamada. :D Ostan patju ilge hunniku. :D
Tahaks kuidagi.... uuesti alustada.
Muide, viimase aja avastustest, Sepe joonistab võrratult. Teeb väga põnevat segatehnikat. Näiteks joonistas ta siin Blongi ükspäev. Kõigepealt joonistas ta kõrvitsa, ofkoors, pildi keskele, siis tegi siukse peenikese kriipsu ühelepoole, see oli Blong, ja kui ma siis küsisin, et kus ta juuksed on, siis joonistas hoopis teisele poole kõrvitsat maha väikese pusa. :D
Mõtlen, et teen mõnest ta huvitavamast pildist pilti ja näitan teile ka, aga kunagi hiljem, sest ma just alles viisin pildid ilmutusse... krt, mul seda pappi ikka... :D Dämmit, nüüd võiks veel lokid ka teha, kui juba niikuinii nii megalt miinustes omadega. :D Finants on jah... pisut põses. Aga noh... suvi on, kõigil on näpud põhjas. :D Küll talvel elame jälle kokkuhoidlikumalt, onju. :)
Jaanipäev tuleb. Mida te teete jaanipäeval? Või õigemini, jaanilaupäeval? Kas Tallinnas kuskil mõnda suuremat tuld ka tehakse? Tahaks Sepega ikka minna kuskile, ta just Malevast vaatas, kuidas onud jaurasid ja lõkkesse kukkusid. :D
Mul üks vana sõps kukkus ka kunagi lõkkesse, viidi Keilasse. Käisime Margitiga teda seal haiglas vaatamas, ta tuli meile vastu, silmad põlesid peas ja ajas täiega idika-juttu, et keegi ajab teda taga ja... Meil tulid ikka pisarad silma, tead. Jube oli. Täiega.
Aga ta oli meeletult valuvaigistite mõju all ka, pärast rääkis mulle, kuidas ta öösel ärkas üles ja tahtis minna kuskile ja vaatab, et klaasukse see klaasiosa seal keskel hakkas mullitama nagu. Ja siis tal hakkas õudne, et nagu siuksed kujud hakkasid sealt välja juba venima (nagu õudusfilmis noh. :D ) ja siis ta võttis sealt kõrvalt mingi asja ja virutas selle klaasi puruks. Ja hommikul ärkas ja mõtleb, et õu shit, nii häbi, lõhkusin klaasi ära... Läks siis otsima kedagi, kellele öelda, et sorri, ja näeb seda ust. No... läbinisti puust. :D Polnudki klaasi üldse.
Kui mu emal nüüd alles hiljuti kahekordne insult oli, siis ta oli ka pärast oppi täitsa vale inimene. Hääl oli teine ja nägu oli teine ja... See oli õudne.
Aga korda sai. :) Ehkki ta suri seal laua peal isegi ära poole opi pealt, elustati.
Kästi aasta vähemalt puhata... Ta läks kahe kuu pärast tööle. :D
Insuldiks muide, öeldi, et on meil geneetiline soodumus. Et siis jääbki üle veel oodata, millal ma ise pikali kukun siin või seal. Ma ise arvan, et saan ehk südamerabanduse hoopis. Mul vanaisa suri 50selt südamerabandusse. See sobiks mu iseloomuga ka üsna hästi. Mustlaspüss, või mida nad ütlevadki selliste kohta. :D
Jah, näe, üks siht mul seega ikkagi on, tahan vähemalt Sepe 21aastaseks saamiseni siinkandis ikka püsida. :) Tahan, et ta ülikoolis ka... ehh, tegelikult ei, ma tahan, et ta õnnelik oleks. Muud polekski vaja. :)
Õudsalt kahju, et ta isa nii... kaugel on. Muidu läheks ja annaks talle jalaga tagumikku, krdi töll, tal on nii vinge poeg ja tema mängib lolli. Nad sobiksid nii hästi kokku, nad on nii sarnased. Olen päris mitu korda mõelnud, et hea, et ma Sepe isa peale tige ei ole ega midagi, muidu oleks jube raske. :D Nagu väike koopia.
Kõige jubedam omadus, mis neil mõlemal on, on sõrme viimaseid lülisid eraldi teistest kõverdada. :D Proovi, nii et ülejäänd sõrm on sirge, ja kõverdad ainult seda kõige otsmist lüli. :D Õuuudne näeb välja ja tavainimene seda vist ei suudagi. :D
"Kahes Kanges," selles Margna/Jõekalda uues saates, käis Margna ühe inimese juurest teise juurde ja kutsus neid saatesse, ise näris väsimatult nätsu. :D Ma ei tea, ehk olen snoob, aga mu arust on see jube ebaviisakas. :D
Uhhjah... ei teagi... kas ma tahtsin veel millestki rääkida või... Meelde igatahes ei tule. :D Seega... eee... eks ma siis millalgi jälle. :D
Ole lahe. :)
Vaatasin eile "Malevat." Kuradi hea film ikka, eriti just see lõpp muidugi, kus selgub, et me ei olnud üldsegi tegelikult pärisorjad sajandeid ja sajandeid. :D Mulle selline lähenemine meeldib. :) Minu esivanemate seas on üks Anija mees ka peidus, küllap temagi lasi end meelega peksta, et vihatud vaenlast väsitada. :D
Vaatasin neid making-of klippe ka, ja ma ei teagi... kogu see filmindusevärk on hästi armas, juba see idee, eks, ja siis need, kes sellega seotud on, on ka nii lahedad kõik. :D Sihiga inimesed meeldivad mulle.
Peaks endale ka sihi leidma. Polegi ammu metsas käind.
Leidsin orkutist näe, sellise asja ja sain ühtlasi tõestust oma idiotismile:
6 truths of life:
1) You cannot touch all of your teeth with your tongue.
2) All idiots, after reading the first truth, try it.
3) The first truth is a lie.
4) You're smiling now cause you are an idiot.
5) You will soon forward this to another idiot.
6) There's still a stupid smile on your face.
Jeap. :D Teie kord edasi saata. :D
Tahaksin õudsalt koristada ja asju minema visata. Mul on näiteks kapi otsas üks täiesti korralik ja uus lastekäru, see siuke... vihmavarjukaks kutsutakse, käib kokku niimoodi. Ja Sepe on juba suur, tal pole enam vajagi seda, annaks ära kellegile... Te ei tunne kedagi, kel vaja peaks minema? Ma ei hakka ise pakkumagi... see pole mingi kolmerattaline firmasiltidega tehnikaime, täitsa tavaline käru lihtsalt. Sama lugu võrevoodiga, tahaks poisile juba normaalse voodi osta... pealegi magab ta enivei minu kaisus. :D Selle sajaaastase diivani tahaks ka juba välja visata, ehkki mul pole 2011-dani pappi, et uut osta. Mis siis, külalisi mul niikuinii ei käi. :D Ise võin põrandal ka lamada. :D Ostan patju ilge hunniku. :D
Tahaks kuidagi.... uuesti alustada.
Muide, viimase aja avastustest, Sepe joonistab võrratult. Teeb väga põnevat segatehnikat. Näiteks joonistas ta siin Blongi ükspäev. Kõigepealt joonistas ta kõrvitsa, ofkoors, pildi keskele, siis tegi siukse peenikese kriipsu ühelepoole, see oli Blong, ja kui ma siis küsisin, et kus ta juuksed on, siis joonistas hoopis teisele poole kõrvitsat maha väikese pusa. :D
Mõtlen, et teen mõnest ta huvitavamast pildist pilti ja näitan teile ka, aga kunagi hiljem, sest ma just alles viisin pildid ilmutusse... krt, mul seda pappi ikka... :D Dämmit, nüüd võiks veel lokid ka teha, kui juba niikuinii nii megalt miinustes omadega. :D Finants on jah... pisut põses. Aga noh... suvi on, kõigil on näpud põhjas. :D Küll talvel elame jälle kokkuhoidlikumalt, onju. :)
Jaanipäev tuleb. Mida te teete jaanipäeval? Või õigemini, jaanilaupäeval? Kas Tallinnas kuskil mõnda suuremat tuld ka tehakse? Tahaks Sepega ikka minna kuskile, ta just Malevast vaatas, kuidas onud jaurasid ja lõkkesse kukkusid. :D
Mul üks vana sõps kukkus ka kunagi lõkkesse, viidi Keilasse. Käisime Margitiga teda seal haiglas vaatamas, ta tuli meile vastu, silmad põlesid peas ja ajas täiega idika-juttu, et keegi ajab teda taga ja... Meil tulid ikka pisarad silma, tead. Jube oli. Täiega.
Aga ta oli meeletult valuvaigistite mõju all ka, pärast rääkis mulle, kuidas ta öösel ärkas üles ja tahtis minna kuskile ja vaatab, et klaasukse see klaasiosa seal keskel hakkas mullitama nagu. Ja siis tal hakkas õudne, et nagu siuksed kujud hakkasid sealt välja juba venima (nagu õudusfilmis noh. :D ) ja siis ta võttis sealt kõrvalt mingi asja ja virutas selle klaasi puruks. Ja hommikul ärkas ja mõtleb, et õu shit, nii häbi, lõhkusin klaasi ära... Läks siis otsima kedagi, kellele öelda, et sorri, ja näeb seda ust. No... läbinisti puust. :D Polnudki klaasi üldse.
Kui mu emal nüüd alles hiljuti kahekordne insult oli, siis ta oli ka pärast oppi täitsa vale inimene. Hääl oli teine ja nägu oli teine ja... See oli õudne.
Aga korda sai. :) Ehkki ta suri seal laua peal isegi ära poole opi pealt, elustati.
Kästi aasta vähemalt puhata... Ta läks kahe kuu pärast tööle. :D
Insuldiks muide, öeldi, et on meil geneetiline soodumus. Et siis jääbki üle veel oodata, millal ma ise pikali kukun siin või seal. Ma ise arvan, et saan ehk südamerabanduse hoopis. Mul vanaisa suri 50selt südamerabandusse. See sobiks mu iseloomuga ka üsna hästi. Mustlaspüss, või mida nad ütlevadki selliste kohta. :D
Jah, näe, üks siht mul seega ikkagi on, tahan vähemalt Sepe 21aastaseks saamiseni siinkandis ikka püsida. :) Tahan, et ta ülikoolis ka... ehh, tegelikult ei, ma tahan, et ta õnnelik oleks. Muud polekski vaja. :)
Õudsalt kahju, et ta isa nii... kaugel on. Muidu läheks ja annaks talle jalaga tagumikku, krdi töll, tal on nii vinge poeg ja tema mängib lolli. Nad sobiksid nii hästi kokku, nad on nii sarnased. Olen päris mitu korda mõelnud, et hea, et ma Sepe isa peale tige ei ole ega midagi, muidu oleks jube raske. :D Nagu väike koopia.
Kõige jubedam omadus, mis neil mõlemal on, on sõrme viimaseid lülisid eraldi teistest kõverdada. :D Proovi, nii et ülejäänd sõrm on sirge, ja kõverdad ainult seda kõige otsmist lüli. :D Õuuudne näeb välja ja tavainimene seda vist ei suudagi. :D
"Kahes Kanges," selles Margna/Jõekalda uues saates, käis Margna ühe inimese juurest teise juurde ja kutsus neid saatesse, ise näris väsimatult nätsu. :D Ma ei tea, ehk olen snoob, aga mu arust on see jube ebaviisakas. :D
Uhhjah... ei teagi... kas ma tahtsin veel millestki rääkida või... Meelde igatahes ei tule. :D Seega... eee... eks ma siis millalgi jälle. :D
Ole lahe. :)
Friday, June 13, 2008
Horny Bastard Club.
Ma ei tea, kas asi on selles, et täna on 13 ja reede ja nagu Marita juba meenutas, vanasti sai sel kuupäeval alati jube kuulid peod maha peetud, või on mingi pagana magnetväli kuskil, aga no.... mõni mees võiks ju olla kuskil. :D
Või ehk on probleem selles, et olen viimasel ajal liiga palju oma vana hea seksidiileriga juttu puhunud. Ta on viimastel päevadel jube sõbralik olnud. Selline.. heatahtlik ja positiivne ja puha. Aga noh, kokku me niikuinii kunagi ei saa, võib siis samahästi juba sõbraks hakata lihtsalt. :D
Paar päeva tagasi kurtsin talle, et motivatsiooni pole üldse, et mis pointi on iga jumala hommik silmi värvida ja õhtul trenni teha või shokolaadist hoiduda (ma päris dieeti ei suudaks iialgi pidada, ma olen selleks liiga toidulembene inimene. :D )kui keegi ikka ei tule ja käest kinni ei võta. Ja tema ütles selle peale, et kui ta siinkandis elaks, siis me võiks koos minna kuskile... jooksma või jõusaali. Mul kukkus lõug kolinal põrandale.
Ma olen kogu aeg arvanud, et ta häbeneb mind. :) (Ta ütles veel üht-teist, aga see ei puutugi enam teisse. :P Vaevalt, et ta isegi taipas, kui armas ta oli. :) )
Ja see temapoolne ülim nummindus ja positiivsus mõjus mulle nii hästi, et ma võtsin kahe päevaga viis kilo maha. :D Täitsa ogar, ma tean. :D Kusjuures, ma sõin täitsa normaalselt ja tegin ainult oma tavapärast venitust-sirutust. :D Ma neid raskemaid staffe ei viitsi. :DDD Aga ta paneb mu kuidagi... ülekeha nagu.. vibreerima. :D
Võiks ta kinni püüda/siduda ja kaalujälgijate klubile maha ärida. "Nii, tädid, kes nädalaga 10 kilo alla võtab, saab seda eksemplari siin natuke katsuda." Tädidel kukuksid samal hetkel kohe tagumikud ja kõhud vabatahtlikult küljest. :D Plötsti.
Kui ta iga päev mulle midagi ilusat ütleks, siis ma kaoks kuu ajaga ära. :D
Tegelikult olen ma praegu samas kaalus, mis 20selt. Aga tahaks viis veel maha saada, siis oleks rahul endaga. :) Siis saaks ka bussi peale joosta ilma et kannikad taga laksu lööks. :D Muidu ole nagu olümpiasangar, muudkui aplausid... :D
Hekk, kurk kuivab... lähen vaatan, kas seda Põltsamaa mustika-õuna kannujooki veel on, see on jube hea. :) Oli jah, jõin, ja tagasitulles mängis telekast hea lugu, tegin natuke tantsu :D Tegelikult pean hääle maha keerama, poiss jäi juba magama.
Ja seksidiilerist veel niipalju, et ei mina usu, et me veel kohtume. Ta on maruarmas küll, ja mõjub mulle.. väga toniseerivalt, nagu juba eelräägitust selgus, aga ikkagi. Ei tahakski sellist tüüpi, kel kunagi aega ei ole. Üldse, mis tähendab, et aega ei ole? Aega tuleb leida! :D
Otsin juba uut diilerit, tegin uue rate-konto ja puha. :D Eelmise ma ju sealt leidsin. :) Ma käin rates suvitamas, et igav ei oleks. Sest noh, olgem ausad, orkut on sama põnev kui asfalt. Ja orkutimehed on kõik kuss ja vagusi, rates julgevad lolli juttu ajada ja teevad komplimentegi. :)
Kuna mu seltsielu koosneb põhiliselt bussisõidust tööle ja tagasi ja poeskäigust, siis on mul tegelikult üsna mitmeid tüüpe silmapiiril. Aga kahjuks on nad vist enamuses hõivatud. Pangatüüp, mäletate, see metallpükstega, teda olen ka mitu korda mingi pika näkiga näinud. Täna istus bussis mu taga, oli juuksed jälle ära lõiganud. Ta meeldib mulle hulga rohkem, kui tal ta oma arust liiga pikad juuksed on. =)
Ja dzhunglimimikripükstega kutt märkas mind. :))) Mis ei tähenda muidugi, et ta oleks tulnud ja öelnud, et "tsau, kuda kube kärab," vaid ta lihtsalt märkas mind. See teeb juba küllaldaselt rõõmu. :)
Ja tagapingis on ka üks mees, kes mind märkab. Juba pikemat aega. :) Jaa, ja siis see Peda-kutt, tema on ka tore... ja see noor tüüp, kes maha vaatab ja käib kiiresti ja kangelt nagu pepukarvad põleks. :D Jap... mul buss täis kenasid mehi. :)
Paraku ei huvita ma ühtegi neist küllaldaselt, et nad tuleks ja tere ütleks.
Pagan küll.
Igatahes, täna lähen natuke varem magama kui muidu, ehk siis... mingi...eee..noh, tegelikult vist ei jõuagi varem. :D Poole kaheks ehk jõuan voodini. :D Aga võib-olla löön käega ja lähen kohe. :D
Küll ma millalgi jälle kirjutan, viimasel ajal on tegemist ja mõtteid küll, aga kuidagi... ei viitsi. :D :P
Ahjaa, ja saate aru! Mul on tööl viimasel ajal täitsa tobe probleem. Pean üsna palju allkirja andma tööl, paberitele igasugustele, ja allkiri tuleb üsna automaatselt, eks, see on käe sisse harjunud. Noh, ja viimasel ajal on aju nii hõivatud kõiksuguste mitte-tööalaste mõtetega, et jään pidevalt poole allkirja pealt seisma ja mõtlen, et mida ma siin nüüd kirjutasingi... eee.. kuidas ma nüüd...edasi lähen? Ja siis teen mingi suvalise pusa sinna lõppu. :D Õudne.
Liitusin juba orkutis Mul on kalamälu- nimelise communityga. :D
Head ööd ja ilusaid unenägusid. :)
Või ehk on probleem selles, et olen viimasel ajal liiga palju oma vana hea seksidiileriga juttu puhunud. Ta on viimastel päevadel jube sõbralik olnud. Selline.. heatahtlik ja positiivne ja puha. Aga noh, kokku me niikuinii kunagi ei saa, võib siis samahästi juba sõbraks hakata lihtsalt. :D
Paar päeva tagasi kurtsin talle, et motivatsiooni pole üldse, et mis pointi on iga jumala hommik silmi värvida ja õhtul trenni teha või shokolaadist hoiduda (ma päris dieeti ei suudaks iialgi pidada, ma olen selleks liiga toidulembene inimene. :D )kui keegi ikka ei tule ja käest kinni ei võta. Ja tema ütles selle peale, et kui ta siinkandis elaks, siis me võiks koos minna kuskile... jooksma või jõusaali. Mul kukkus lõug kolinal põrandale.
Ma olen kogu aeg arvanud, et ta häbeneb mind. :) (Ta ütles veel üht-teist, aga see ei puutugi enam teisse. :P Vaevalt, et ta isegi taipas, kui armas ta oli. :) )
Ja see temapoolne ülim nummindus ja positiivsus mõjus mulle nii hästi, et ma võtsin kahe päevaga viis kilo maha. :D Täitsa ogar, ma tean. :D Kusjuures, ma sõin täitsa normaalselt ja tegin ainult oma tavapärast venitust-sirutust. :D Ma neid raskemaid staffe ei viitsi. :DDD Aga ta paneb mu kuidagi... ülekeha nagu.. vibreerima. :D
Võiks ta kinni püüda/siduda ja kaalujälgijate klubile maha ärida. "Nii, tädid, kes nädalaga 10 kilo alla võtab, saab seda eksemplari siin natuke katsuda." Tädidel kukuksid samal hetkel kohe tagumikud ja kõhud vabatahtlikult küljest. :D Plötsti.
Kui ta iga päev mulle midagi ilusat ütleks, siis ma kaoks kuu ajaga ära. :D
Tegelikult olen ma praegu samas kaalus, mis 20selt. Aga tahaks viis veel maha saada, siis oleks rahul endaga. :) Siis saaks ka bussi peale joosta ilma et kannikad taga laksu lööks. :D Muidu ole nagu olümpiasangar, muudkui aplausid... :D
Hekk, kurk kuivab... lähen vaatan, kas seda Põltsamaa mustika-õuna kannujooki veel on, see on jube hea. :) Oli jah, jõin, ja tagasitulles mängis telekast hea lugu, tegin natuke tantsu :D Tegelikult pean hääle maha keerama, poiss jäi juba magama.
Ja seksidiilerist veel niipalju, et ei mina usu, et me veel kohtume. Ta on maruarmas küll, ja mõjub mulle.. väga toniseerivalt, nagu juba eelräägitust selgus, aga ikkagi. Ei tahakski sellist tüüpi, kel kunagi aega ei ole. Üldse, mis tähendab, et aega ei ole? Aega tuleb leida! :D
Otsin juba uut diilerit, tegin uue rate-konto ja puha. :D Eelmise ma ju sealt leidsin. :) Ma käin rates suvitamas, et igav ei oleks. Sest noh, olgem ausad, orkut on sama põnev kui asfalt. Ja orkutimehed on kõik kuss ja vagusi, rates julgevad lolli juttu ajada ja teevad komplimentegi. :)
Kuna mu seltsielu koosneb põhiliselt bussisõidust tööle ja tagasi ja poeskäigust, siis on mul tegelikult üsna mitmeid tüüpe silmapiiril. Aga kahjuks on nad vist enamuses hõivatud. Pangatüüp, mäletate, see metallpükstega, teda olen ka mitu korda mingi pika näkiga näinud. Täna istus bussis mu taga, oli juuksed jälle ära lõiganud. Ta meeldib mulle hulga rohkem, kui tal ta oma arust liiga pikad juuksed on. =)
Ja dzhunglimimikripükstega kutt märkas mind. :))) Mis ei tähenda muidugi, et ta oleks tulnud ja öelnud, et "tsau, kuda kube kärab," vaid ta lihtsalt märkas mind. See teeb juba küllaldaselt rõõmu. :)
Ja tagapingis on ka üks mees, kes mind märkab. Juba pikemat aega. :) Jaa, ja siis see Peda-kutt, tema on ka tore... ja see noor tüüp, kes maha vaatab ja käib kiiresti ja kangelt nagu pepukarvad põleks. :D Jap... mul buss täis kenasid mehi. :)
Paraku ei huvita ma ühtegi neist küllaldaselt, et nad tuleks ja tere ütleks.
Pagan küll.
Igatahes, täna lähen natuke varem magama kui muidu, ehk siis... mingi...eee..noh, tegelikult vist ei jõuagi varem. :D Poole kaheks ehk jõuan voodini. :D Aga võib-olla löön käega ja lähen kohe. :D
Küll ma millalgi jälle kirjutan, viimasel ajal on tegemist ja mõtteid küll, aga kuidagi... ei viitsi. :D :P
Ahjaa, ja saate aru! Mul on tööl viimasel ajal täitsa tobe probleem. Pean üsna palju allkirja andma tööl, paberitele igasugustele, ja allkiri tuleb üsna automaatselt, eks, see on käe sisse harjunud. Noh, ja viimasel ajal on aju nii hõivatud kõiksuguste mitte-tööalaste mõtetega, et jään pidevalt poole allkirja pealt seisma ja mõtlen, et mida ma siin nüüd kirjutasingi... eee.. kuidas ma nüüd...edasi lähen? Ja siis teen mingi suvalise pusa sinna lõppu. :D Õudne.
Liitusin juba orkutis Mul on kalamälu- nimelise communityga. :D
Head ööd ja ilusaid unenägusid. :)
Thursday, June 5, 2008
Ema astus ämbrisse :D
Noniih... krdi palav oli väljas, aga näe, jõudsin eluga koju. Mul oleks vaja ühte inimest, kes minuga igalepoole kaasa tuleb, kui ma uued riided esimest korda selga panen, siis ma ei tunne end tobedalt ja ei põe sadat miljonit asja. Paraku selliseid inimesi pole olemas. Pean mingi nähtamatu sõbra välja mõtlema.
Värvisin täna küüned ära... aga niru värv oli, võtan maha. :D Ostsin uue laki, proovin homme seda, ehk on normaalsem. Praegu on selline läbipaistev roosa, aga mulle meeldiks rohkem selline matt ja hästi hele roosa, nagu plastmass. :D
Uhh, kui õudne uudis ... ja veel üks... praegu telekast tuli. Masendavad lood. Ma ei räägi neid teile edasi, elu niigi raske. Head tuju tuleb säilitada, siis annad teistele ka edasi ja muudad maailma niimoodi paremaks. :)
Räägin teile oma kangelasest. Või õigemini, oma kahest kangelasest. Esimene on Blonde-Mafia, kelle reisikaaslane päev enne sõitu alt ära hüppas. Blong aga ei kaotanud pead ja pioneeri-attitude'i ja ütles äärmiselt Cartman'likult: "F... you guys, I'm going anyway!" Ja läkski. Täitsa üksi, võõrale maale. :) Helistas mulle hommikul ja lubas itaallastele tutvustada eesti ilusamaid lauseid nagu "ema astus ämbrisse." :DDD Ma pidin naeru kätte ära surema ja parandasin teda, et need olid kaks lauset ikka, "ema tuli koju" ja "ämber läks ümber."
Loodan, et ta reis saab väga kuul olema. Natuke muretsen ta pärast küll, ausalt öeldes, ta siuke uimasevõitu blond beib ja italjaanod ju... na temperamentsed ja kiired. :D Ta ei saaks arugi, kui juba abielus ja suur kõht ees kuskil pliidi ees seisab. Lapsed on kaheaastased, siis võpatab, vaatab ringi ja ütleb: "Möh?! Kutsud kinno või?" :P
...Hmm.. mis te arvate, kas see on mingi lind, kes mu tee sees ujub, või on see teepaks?... Noh, ütleme, et see on teepuru ikka... Paks on ebaviisakas öelda ja.. linde ju ei ole... praegusel kellaajal...Onju?! ;)
Mind kutsuti ka täna jälle reisile. Koos lapsega, välismaale. Et tehakse välja ja puha. =) Aga mina ei saa nii... Kui mul endal pappi pole, siis ma ei taha minna ka. Tahan iseseisvust, võimalust öelda, et "ah mine pekki", kui miski pinda hakkab käima. :D Samal põhjusel ei lähe ma kunagi kuskile maakohta pralletama, kui inimesed mulle veel päris hästi tuttavad pole. :) Sealt ei saaks enam minema. Ja mul peab alati tagavaraväljapääs olema. :D
Praegu näiteks mõtlen, et homme läheks hea meelega kingadega tööle... Täna oli botastega nii palav tagasi koju tulla, üleni mustas ju ka. Aga.. kuna ma olen tuntud printsess herneteral, mul hõõruvad sokid ka, siis ma mõtlesin sellise kavala plaani välja, et lähen tööle botastega, ja tagasi tulen kingadega. :D
Pagan küll seda rahalist seisu, muidu ostaks veel mõned kingad, mis eri kohtadest hõõruks, siis saaks kordamööda käia. Vaatasin just oma jalagarderoobi üle, mul on natuke kingi küll, kõik valged millegipärast. :D Peaks endale valgeid riideid ostma. Alles sain ühe hästi ilusa valge kampsuni, siuke...heegeldatud, auklik. Et siis mittekoitanud. :D Pean tshekkima, kas mul valgeid kopsukaid üldse on... Mul kõik puha värvilised. :D
Tahaks Lempsu kuskil näha, temale kunagi meeldisid mu jalad. :D Vaatasin peeglist just, pole nagu väga vigagi... ja siis lähen õues mingist peegeldavast pinnast mööda ja näen välja nagu õlletünder või väike aurik. Pidevalt on selline värk. Blong ütleb, et tal on sama asi, kodus vaatab peeglist, et täitsa enamp-vähemp, ja siis bussiaknast peegeldub mingi hirmus monstrum.
Kolmapäeval käisime siis poisiga vanalinna päevadel, raekoja platsis neid vanu soome veoautosid vaatamas. :) Tegime pilti ka paar tükki, nii palju kui saime. Seal oli nii palju rahvast ja kuna mul küünarnukikommet pole, siis ei astunud ükski inimene poolt meetritki eemale, kui ma poissi pildistada üritasin. :D Joosep on umbes... eee.. noh, umbes 90 senti pikk, nii et iga pildi peal on hell jalgademeri ümberringi. :D Ja kuna mul on selline kartmatu poeg, kes suva suunas minema tormab tagasivaatamata, siis suurel osal piltidest on näiteks ainult ta juuksed või vasak käsi või jalg. :D Vajutan nupule ja kuni fotokas reageerib, on poiss juba minema läinud. Aga paar ilusat pilti sai ka ikka. :)
Blongiga kohtusime ka, käisime vahetult enne ta Itaaliasselendu mingis välikohvikus söömas. Mina muudkui kommenteerisin möödaminevaid mehi, üks kenam kui teine, ja tema nentis, et "ei pannud jälle tähele." :D Meil on jube erinev maitse meeste osas. :)
Tore päev oli muidu, ja Joosepile meeldis ka. Ainult vahetult enne kojuminekut hakkas ta kaupsis kräunuma. :D Ma tegin selle vea, et lasin tal seal lasteosakonnas selle autoga sõita... ja siis ta ei tahtnud enam ära minna. :( Väike autohull nagu ta on. :))) Aga me pidime veel seal seisma ja vanaema ootama. Kui kohe oleks õue saanud edasi minna, siis oleks probleem lahenenud, aga niisama molutamine ajas ta närvi. :D Ja siis inimesed vaatasid eemalt nagu ma oleks mingi sadissimus-ema. :D Aga keegi ei kuulanud, mida Joosep karjus. :D "Mine sinna! Ei, ära mineee! Tule siia! Ei, ära tulee!" :D Üks tüdruk seisis ka sealsamas kõrval ja naeris. :D
Mul ütleb närv tavaliselt üsna kiiresti üles, ka seekord võtsin poisi kaenlasse ja läksime õue, lapsel kohe suu jälle kõrvuni. Õnneks sain ema ka mopsilt kätte peaaegu kohe ja sõitsime ikka koos koju. :) Joosep ei ole üldse mingi jonnija, seepärast on nii paha, kui inimesed kuskil teda jonnimas näevad, mõtlevad, et ta ongi selline. Tegelikult olime juba viis ja pool tundi linnas ringi traavinud ja ta oli hellalt väsinud ka. :) Igavene tubli poiss tegelikult. :)
Täna oli mul bussipeatuses üks noor kutt, hääääästi karvaste jalgadega. :D Nagu mesilane. =) Läks Lasnamäe bussile. :D
Ahjaa, ja hommikuti näen viimasel ajal ühte poissi, kellel õõõuuudsad püksid on. :D Siuksed... eriti sinised ja ei sobi ta ülejäänd riietega üldse kokku. Muidu ehk polekski nii õudsad. :D Tal on siuke sõjaväevärvides kapuutsiga asi seljas...eee.. kamuflaazh? Mõtlesin, kuidas seda paremini öelda ja tuli peast välja "dzhungli mimikri." Ja see küll lihtsamini ei kõla. :D Aga ta ise on lahe, mulle meeldib ta profiil. Ja jube tõsine ilme on alati. :D
Tema mind loomulikult ei näe. Ma olen ju nähtamatu naine. :(
Ja ometi tahaksin täna niinii väga kellegi kaissu end kerra tõmmata, et keegi kallistaks ja... oleks minuga koos. Elu on nii lühike. Kahjuks on mehed vist viimasel ajal kõik sellised, et sa pead ise juurde minema ja ise ütlema, et nii, nüüd sa "käid" minuga ja nii edasi ja nii edasi... Ja kui seksi tahad, siis asetad mehe voodile ja tema lamab, kuni sina kõik asjad ise ära ajad. :S Polegi mehi enam, ainult sellised... nipsasjakesed.
Või ehk on tõesti viga minus ja ma olen nii kuradi kole, et keegi ei taha.
Aaaah, täna olen kurb lihtsalt. Ignoreerige.
Hahaa, Joosep vaatab siin kõrval Leiutajateküla Lottet ja seal oli just üks onu, kes vasaraheidet tehes endale sellise hoo sisse keerutas, et koos vasaraga minema lendas. :D Hästi lahe film on, muide, soovitan. :) Ja Oja Petsi häälega jänes Adalbert muidugi, kes teiste keldris "uisutab." :DDD
Muide, mul on töö juures mingi tshehhi või poola kalender ja täna on nimepäev Bonifacego-l ja Walerii-l. Bonifacego... hmm... Poni-feiss-gõu? Ponifaatsegoo? Ja kaksikud Wallerii ja Walleraa. :D Homme on nimepäev Norbertal ja Bogumilal ja 12-ndal Onofregol. :D Ma ise astusin orkutis just harvaesinevate nimede community'sse muide. :D
Tegelikult on mul väga kurb meeleolu. Mõtlesin, et ei räägi teile... aga ma ikka räägin.
Mu sõbranna koer suri eile hommikul ära. PossuPengus, minu absoluutne lemmikkoer läbi aegade. PossuPenguse nimi kirjeldab teda nii ideaalselt... Possu oli ta siis, kui koonu ootavalt mu põlvele toetas või Joosepil järel käis püüdlikult ja Pengus oli ta siis, kui aknast koos kardinatega välja hüppas, et postiljoni hammustada. :) Ta oli juba vana ja haige ja pime (seepärast nad sobisidki Joosepiga nii hästi kokku, Joosep ei jää ju sekundikski vait ja pimedal koeral oli sellise lobamoka järel hea käia :) ), ja ma ei kurvastagi sellepärast, sest mulle tundub, et temaga on kõik hästi, ta kepsutab hingena ringi ja on rõõmus ja rõõsa. Aga mul on endast kahju, ja Joosepist, et ta Possut enam ei näe, ja sõbrannast ja tema perest ja nende teisest koerast, kes nüüd üksi on. :( Blongile ma ei öelnudki, sest olgugi et tema üldse ei teagi Possut, ta kurvastaks ikkagi.
Possu oli tõeliselt suure hingega koer. :) Mul on hea meel, et ma teda tundsin.
Nägin teisipäeva hommikul korstnapühkijat ja see peaks ju õnne tooma... Aga ma annaksin oma õnne Possule kaasa, järgmisesse ellu. Sest ta oli nii väga armas koer ja ma ei unusta teda kunagi.
Ingelkoer PossuPengus, head teed. :) Ehk kohtume veel.
Värvisin täna küüned ära... aga niru värv oli, võtan maha. :D Ostsin uue laki, proovin homme seda, ehk on normaalsem. Praegu on selline läbipaistev roosa, aga mulle meeldiks rohkem selline matt ja hästi hele roosa, nagu plastmass. :D
Uhh, kui õudne uudis ... ja veel üks... praegu telekast tuli. Masendavad lood. Ma ei räägi neid teile edasi, elu niigi raske. Head tuju tuleb säilitada, siis annad teistele ka edasi ja muudad maailma niimoodi paremaks. :)
Räägin teile oma kangelasest. Või õigemini, oma kahest kangelasest. Esimene on Blonde-Mafia, kelle reisikaaslane päev enne sõitu alt ära hüppas. Blong aga ei kaotanud pead ja pioneeri-attitude'i ja ütles äärmiselt Cartman'likult: "F... you guys, I'm going anyway!" Ja läkski. Täitsa üksi, võõrale maale. :) Helistas mulle hommikul ja lubas itaallastele tutvustada eesti ilusamaid lauseid nagu "ema astus ämbrisse." :DDD Ma pidin naeru kätte ära surema ja parandasin teda, et need olid kaks lauset ikka, "ema tuli koju" ja "ämber läks ümber."
Loodan, et ta reis saab väga kuul olema. Natuke muretsen ta pärast küll, ausalt öeldes, ta siuke uimasevõitu blond beib ja italjaanod ju... na temperamentsed ja kiired. :D Ta ei saaks arugi, kui juba abielus ja suur kõht ees kuskil pliidi ees seisab. Lapsed on kaheaastased, siis võpatab, vaatab ringi ja ütleb: "Möh?! Kutsud kinno või?" :P
...Hmm.. mis te arvate, kas see on mingi lind, kes mu tee sees ujub, või on see teepaks?... Noh, ütleme, et see on teepuru ikka... Paks on ebaviisakas öelda ja.. linde ju ei ole... praegusel kellaajal...Onju?! ;)
Mind kutsuti ka täna jälle reisile. Koos lapsega, välismaale. Et tehakse välja ja puha. =) Aga mina ei saa nii... Kui mul endal pappi pole, siis ma ei taha minna ka. Tahan iseseisvust, võimalust öelda, et "ah mine pekki", kui miski pinda hakkab käima. :D Samal põhjusel ei lähe ma kunagi kuskile maakohta pralletama, kui inimesed mulle veel päris hästi tuttavad pole. :) Sealt ei saaks enam minema. Ja mul peab alati tagavaraväljapääs olema. :D
Praegu näiteks mõtlen, et homme läheks hea meelega kingadega tööle... Täna oli botastega nii palav tagasi koju tulla, üleni mustas ju ka. Aga.. kuna ma olen tuntud printsess herneteral, mul hõõruvad sokid ka, siis ma mõtlesin sellise kavala plaani välja, et lähen tööle botastega, ja tagasi tulen kingadega. :D
Pagan küll seda rahalist seisu, muidu ostaks veel mõned kingad, mis eri kohtadest hõõruks, siis saaks kordamööda käia. Vaatasin just oma jalagarderoobi üle, mul on natuke kingi küll, kõik valged millegipärast. :D Peaks endale valgeid riideid ostma. Alles sain ühe hästi ilusa valge kampsuni, siuke...heegeldatud, auklik. Et siis mittekoitanud. :D Pean tshekkima, kas mul valgeid kopsukaid üldse on... Mul kõik puha värvilised. :D
Tahaks Lempsu kuskil näha, temale kunagi meeldisid mu jalad. :D Vaatasin peeglist just, pole nagu väga vigagi... ja siis lähen õues mingist peegeldavast pinnast mööda ja näen välja nagu õlletünder või väike aurik. Pidevalt on selline värk. Blong ütleb, et tal on sama asi, kodus vaatab peeglist, et täitsa enamp-vähemp, ja siis bussiaknast peegeldub mingi hirmus monstrum.
Kolmapäeval käisime siis poisiga vanalinna päevadel, raekoja platsis neid vanu soome veoautosid vaatamas. :) Tegime pilti ka paar tükki, nii palju kui saime. Seal oli nii palju rahvast ja kuna mul küünarnukikommet pole, siis ei astunud ükski inimene poolt meetritki eemale, kui ma poissi pildistada üritasin. :D Joosep on umbes... eee.. noh, umbes 90 senti pikk, nii et iga pildi peal on hell jalgademeri ümberringi. :D Ja kuna mul on selline kartmatu poeg, kes suva suunas minema tormab tagasivaatamata, siis suurel osal piltidest on näiteks ainult ta juuksed või vasak käsi või jalg. :D Vajutan nupule ja kuni fotokas reageerib, on poiss juba minema läinud. Aga paar ilusat pilti sai ka ikka. :)
Blongiga kohtusime ka, käisime vahetult enne ta Itaaliasselendu mingis välikohvikus söömas. Mina muudkui kommenteerisin möödaminevaid mehi, üks kenam kui teine, ja tema nentis, et "ei pannud jälle tähele." :D Meil on jube erinev maitse meeste osas. :)
Tore päev oli muidu, ja Joosepile meeldis ka. Ainult vahetult enne kojuminekut hakkas ta kaupsis kräunuma. :D Ma tegin selle vea, et lasin tal seal lasteosakonnas selle autoga sõita... ja siis ta ei tahtnud enam ära minna. :( Väike autohull nagu ta on. :))) Aga me pidime veel seal seisma ja vanaema ootama. Kui kohe oleks õue saanud edasi minna, siis oleks probleem lahenenud, aga niisama molutamine ajas ta närvi. :D Ja siis inimesed vaatasid eemalt nagu ma oleks mingi sadissimus-ema. :D Aga keegi ei kuulanud, mida Joosep karjus. :D "Mine sinna! Ei, ära mineee! Tule siia! Ei, ära tulee!" :D Üks tüdruk seisis ka sealsamas kõrval ja naeris. :D
Mul ütleb närv tavaliselt üsna kiiresti üles, ka seekord võtsin poisi kaenlasse ja läksime õue, lapsel kohe suu jälle kõrvuni. Õnneks sain ema ka mopsilt kätte peaaegu kohe ja sõitsime ikka koos koju. :) Joosep ei ole üldse mingi jonnija, seepärast on nii paha, kui inimesed kuskil teda jonnimas näevad, mõtlevad, et ta ongi selline. Tegelikult olime juba viis ja pool tundi linnas ringi traavinud ja ta oli hellalt väsinud ka. :) Igavene tubli poiss tegelikult. :)
Täna oli mul bussipeatuses üks noor kutt, hääääästi karvaste jalgadega. :D Nagu mesilane. =) Läks Lasnamäe bussile. :D
Ahjaa, ja hommikuti näen viimasel ajal ühte poissi, kellel õõõuuudsad püksid on. :D Siuksed... eriti sinised ja ei sobi ta ülejäänd riietega üldse kokku. Muidu ehk polekski nii õudsad. :D Tal on siuke sõjaväevärvides kapuutsiga asi seljas...eee.. kamuflaazh? Mõtlesin, kuidas seda paremini öelda ja tuli peast välja "dzhungli mimikri." Ja see küll lihtsamini ei kõla. :D Aga ta ise on lahe, mulle meeldib ta profiil. Ja jube tõsine ilme on alati. :D
Tema mind loomulikult ei näe. Ma olen ju nähtamatu naine. :(
Ja ometi tahaksin täna niinii väga kellegi kaissu end kerra tõmmata, et keegi kallistaks ja... oleks minuga koos. Elu on nii lühike. Kahjuks on mehed vist viimasel ajal kõik sellised, et sa pead ise juurde minema ja ise ütlema, et nii, nüüd sa "käid" minuga ja nii edasi ja nii edasi... Ja kui seksi tahad, siis asetad mehe voodile ja tema lamab, kuni sina kõik asjad ise ära ajad. :S Polegi mehi enam, ainult sellised... nipsasjakesed.
Või ehk on tõesti viga minus ja ma olen nii kuradi kole, et keegi ei taha.
Aaaah, täna olen kurb lihtsalt. Ignoreerige.
Hahaa, Joosep vaatab siin kõrval Leiutajateküla Lottet ja seal oli just üks onu, kes vasaraheidet tehes endale sellise hoo sisse keerutas, et koos vasaraga minema lendas. :D Hästi lahe film on, muide, soovitan. :) Ja Oja Petsi häälega jänes Adalbert muidugi, kes teiste keldris "uisutab." :DDD
Muide, mul on töö juures mingi tshehhi või poola kalender ja täna on nimepäev Bonifacego-l ja Walerii-l. Bonifacego... hmm... Poni-feiss-gõu? Ponifaatsegoo? Ja kaksikud Wallerii ja Walleraa. :D Homme on nimepäev Norbertal ja Bogumilal ja 12-ndal Onofregol. :D Ma ise astusin orkutis just harvaesinevate nimede community'sse muide. :D
Tegelikult on mul väga kurb meeleolu. Mõtlesin, et ei räägi teile... aga ma ikka räägin.
Mu sõbranna koer suri eile hommikul ära. PossuPengus, minu absoluutne lemmikkoer läbi aegade. PossuPenguse nimi kirjeldab teda nii ideaalselt... Possu oli ta siis, kui koonu ootavalt mu põlvele toetas või Joosepil järel käis püüdlikult ja Pengus oli ta siis, kui aknast koos kardinatega välja hüppas, et postiljoni hammustada. :) Ta oli juba vana ja haige ja pime (seepärast nad sobisidki Joosepiga nii hästi kokku, Joosep ei jää ju sekundikski vait ja pimedal koeral oli sellise lobamoka järel hea käia :) ), ja ma ei kurvastagi sellepärast, sest mulle tundub, et temaga on kõik hästi, ta kepsutab hingena ringi ja on rõõmus ja rõõsa. Aga mul on endast kahju, ja Joosepist, et ta Possut enam ei näe, ja sõbrannast ja tema perest ja nende teisest koerast, kes nüüd üksi on. :( Blongile ma ei öelnudki, sest olgugi et tema üldse ei teagi Possut, ta kurvastaks ikkagi.
Possu oli tõeliselt suure hingega koer. :) Mul on hea meel, et ma teda tundsin.
Nägin teisipäeva hommikul korstnapühkijat ja see peaks ju õnne tooma... Aga ma annaksin oma õnne Possule kaasa, järgmisesse ellu. Sest ta oli nii väga armas koer ja ma ei unusta teda kunagi.
Ingelkoer PossuPengus, head teed. :) Ehk kohtume veel.
Tuesday, June 3, 2008
No Fear!
Uffff kui palju kenasid kutte linnas liikvel on. :D Täitsa... ahistav. Mulle meeldivad siuksed kondised tüübid, eks, ja nüüd, mida soojemaks läheb, seda vähem neil riideid seljas on ja seda rohkem kõik need nurgad ja nukid välja paistavad. =) Mehed on niiiiii ilusad. =) Nemad vist vaatavad samamoodi kumerusi. :D
Aga jah.. käin ringi ja vahin näljaselt ringi. :D Vahel mõtlen ise ka, et nii häbematult ei tohi teisi inimesi vaadata. :DDD Aga noh.. ise nad on süüdi. :P
Homme lähen vist segaseks üldse. :D Läheme homme Joosepiga raekoja platsile vanu veoautosid vaatama. Vanalinna päevade raames. Eks saab siis ühtlasi inimesi kiigata... (A) Õhtul tulen koju ja ronin stiilipuhtalt ilma abivahenditeta lakke. :D
Kahju, et üksi mees ei näe mind nii, nagu mu õde mind näeb. Hahaa, noh... see lause on nüüd nati imelik. :D Aga tema arust olen ma ilus. Alles käis mul töö juures ja ütles. =) Nii armas, eks. :) Tema komplimendid on muidugi enamasti sellises kergelt retsidivistlikus stiilis öeldud, hääletoon ja puha... :D Et tekib kergekujuline hirm kolju järjepideva kompaktsuse pärast. :)
Mul oli uus roosa pluus seljas. :) Ajasin sinna kähku kohvi peale. :D
Käisin ...millalgi (ei mäleta millal, aga just alles hiljuti...mingipäev :D) ühel odavmüügil ja ostsin paar asja. :) Paar t-särki ja pluusi ja ühe pikkade säärtega supeltrikoo, mis mind naerma ajas. :D Ja ühe teksatagi, millel nööbid kinni ei ulata, aga mis on jube kena. :DDD
Joosep oli ka kaasas, jooksis poes ringi ja püüdis tolmu, mis päikse käes õhus tantsiskles. Paar korda käis mauhti ninali ka, siis käis mind kallistamas, ja jooksis edasi. Tädid kõik heldisid. :D Nagu ikka. Pakkusid talle mänguasju kaasa, lõpuks Joosep valis ühe kummimao. Õudsalt jube, nagu ehtne. :D Siuke...pika vongerdava sabaga, mis ümber sääre keerdub.
Ja alles järgmisel päeval meenus mulle, et nägin enne ju vannitoas madu. :) Mäletate? :) See oli sarnane küll. Ehk see oligi seesama madu...ehkki ma ei saa aru, miks ma teda seal nägema pidin. :D Väga.. kahtlane värk. :D
Joosepil on üldse põnevad mängud, pani autosid rätiku alla ja rääkis omaette: "Otsime inimest... kes magab... hea meelega..." Ta räägib nii pullilt, nagu robot, peab selliseid pisikesi koomilisi hingetõmbepause iga paari sõna tagant. :)
Ja tegelikult on tal juuksed jube mustad, oleksin pidanud ta täna puhtaks pesema... aga ta jäi nii salaja magama, et ei jõudnudki. Noh..eks näis, ma niiii loodan, et homme on ilus ilm ja me saame ikka linna minna. Ma pole ju ise ka sada aastat vanalinnas käinud. Tahaks tegelikult Joosepiga loodusmuuseumisse ja nukuteatrisse ka minna, aga vist on targem see mõneks teiseks korraks jätta. Läheme parem seekord sellise...voolava graafiku järgi, siis ei pea kuskile kiirustama ega jooksma ja närv on rahulik. Ma ei armasta rahvamasse eriti. Ja rahvamassid seal on. :D Õnneks on homme tööpäev, siis on ehk vähem rahvast kui laupäeval-pühapäeval.
Uhh, kui õudsaid inimesi olemas on. Siin üks teatas teisele päev enne reisi, et tal polegi lennukipilet ostetud ja nüüd ei saagi enam. Ja et tema üksi järele ei sõida. Ma-sen-dav, kui nõmedaid inimesi olemas on. Ma lõpetaks hoobilt igasuguse suhtlemise. Kui Joosepit poleks, või kui palju raha oleks, siis läheks ise kaasa. Kasvõi koos Joosepiga. Mul ei võtaks pakkimine üldse kaua aega, kui ma kiiresti peaks pakkima. :D Ja kui aega on, siis võin viis kuud ka pakkida. :D
Mäletan, et kui USAs käisin külas, siis mu eks eputas minuga oma sõprade ees, et näe, tüdruk tuleb külla ja 75% kotist on täis asju temale. :) Viisin ta nahktagi talle sinna järele näiteks. :D Mõtlesin küll hetkeks, et panen selga ja hoian kotis ruumi kokku, aga see oli nii kulund ja ärapralletatud (sestap ka armas), et mind poleks sellega üle piiri lastud. :D
Deem. Nii imelik, et ma ikka veel igatsen ta järele. Ma ei tahaks temaga enam koos elada ega mingit suhet pärast seda, kuidas ta käitus, aga ta on mulle ikka kallis. :) Mul on see viga, et ma ei pea viha. :) Kõik teevad ju vahel vigu.
Tuletasime emaga just ühel õhtul meelde, mismoodi see kõik oli. Kuidas Joosep tuli ja keegi ei uskunud, et see võimalik on. :) Arstki ju vaatas mu läbi ja ütles, et te ei ole rase, mis te ajate. :D Joosep oli väga salajane mees. :)
Võiks ju siia kopida tema sündimise loo... võitsin selle jutuga veel DVDmängijagi :D aga ma arvan, et säästan teid. :) Mitte, et keegi mu kuramuse blogi üldse loeks. :D Kirjutan nagu eriti omaette. :D
M-i ja V-i juures käisime ka Joosepiga ükspäev, hästi tore, see oli sel eriti soojal laupäeval. Peesitasime päikese käes ja väga mõnus oli. Ma jumaldaks seda, kui meil ka oma aed oleks... majast on savi, aga aed on põhiline. Kus Joosep saaks paljajalu rohu peal käia. :) Esmaspäeva hommikul näitas etv-st Röövlitütar Ronja filmi, Rootsi oma. Lapsed ja vanadki jooksid paljalt ringi seal, nii lõbus ja tore oli vaadata, keegi ei mõelnud lasteporno peale või et nii pole ju sünnis vanadel meestel joosta alasti lume sees. :) Üldse.. masendav on see tendents, et tõmbame teki üle pea ja peidame end. Sest kuskil on paar pedofiili või muidu haiget värdjat. Ma ei teagi... USAs näiteks ei ilmutata su pilte, kui seal peal keegi paljas on. Ja kui sa teed oma lapsest pilte, kus ta juhtumisi paljas on, siis võidakse sulle politsei kutsuda. Ma ei tea... mina pean sõnavabadust ikka väga oluliseks asjaks. Ja laste ja fotode suhtes... väiksed lapsed on pahatihti paljad, ja kui hea hetk on pildistamiseks, siis sa teed selle kuradi pildi ära, olgugi et püksata. Loogiline, et ma ei lähe seda kuskile avalikesse albumitesse riputama, aga mitte mingi pedofiilihirmu pärast, vaid seepärast, et laps ise suureks kasvades häbenema ei peaks. :) Ehkki ka see on tegelikult valehäbi ja ma tahaks, et Joosep tunneks end oma keres igati hästi ja vabalt. Ka paljana. :) Aga seda otsustab ta suureks saades ise. :)
Ühed mu tuttavad üritavad ka beebit teha ja see on nii armas. Et keegi meelega tahab last. :D Eriti just meesterahvas. Nii armas. =)
Ma olen mõelnud, et ma tahaks ka veel ühte last. Aga meest ma vist ei tahagi. :D Nad ainult söövad kõik toidu ära ja kisuvad tekki. :D
KA LEV says:
aga guzele ei hagga?
Hakan Zidale says:
eip
KA LEV says:
miggz
Hakan Zidale says:
alles hakkan siidrit manustama, küll siis guzen
KA LEV says:
vaadaa edde
KA LEV says:
äraguzze zirgazorga
KA LEV says:
ed ei dekigz pahanduzi zida pärazd zegelduzi, guze bärazd ganged gagluzd
Hakan Zidale says:
:D ma blogin
KA LEV says:
boki, boki, mul zuva
KA LEV says:
ära aint zoki
KA LEV says:
muidu zaan ma zoggi
Hakan Zidale says:
:D
Enihau, pärast julget sokkimist :D :P lähen ma nüüd pead pesema. Ja siis hakkab kanal kahest Supernatural, kus noorem kahest vennast paneb mind alati mõtlema, et miks, pärgli pärast, ma, masohhist, seda saadet üldse vaatan. :DDD See polnud nüüd enam mingi põim-ega rindlause, see oli sulaselge pärglause. :D Pärglause kasutamine on mul perekonnaviga, mine tsheki mu õe blogi. :D
Hoia pöialt, et ma homme kohtuks terve hunniku kuumade kuttidega, kes kõik tahaksid mu isiklikuks boy-toyks hakata. :D
Aga jah.. käin ringi ja vahin näljaselt ringi. :D Vahel mõtlen ise ka, et nii häbematult ei tohi teisi inimesi vaadata. :DDD Aga noh.. ise nad on süüdi. :P
Homme lähen vist segaseks üldse. :D Läheme homme Joosepiga raekoja platsile vanu veoautosid vaatama. Vanalinna päevade raames. Eks saab siis ühtlasi inimesi kiigata... (A) Õhtul tulen koju ja ronin stiilipuhtalt ilma abivahenditeta lakke. :D
Kahju, et üksi mees ei näe mind nii, nagu mu õde mind näeb. Hahaa, noh... see lause on nüüd nati imelik. :D Aga tema arust olen ma ilus. Alles käis mul töö juures ja ütles. =) Nii armas, eks. :) Tema komplimendid on muidugi enamasti sellises kergelt retsidivistlikus stiilis öeldud, hääletoon ja puha... :D Et tekib kergekujuline hirm kolju järjepideva kompaktsuse pärast. :)
Mul oli uus roosa pluus seljas. :) Ajasin sinna kähku kohvi peale. :D
Käisin ...millalgi (ei mäleta millal, aga just alles hiljuti...mingipäev :D) ühel odavmüügil ja ostsin paar asja. :) Paar t-särki ja pluusi ja ühe pikkade säärtega supeltrikoo, mis mind naerma ajas. :D Ja ühe teksatagi, millel nööbid kinni ei ulata, aga mis on jube kena. :DDD
Joosep oli ka kaasas, jooksis poes ringi ja püüdis tolmu, mis päikse käes õhus tantsiskles. Paar korda käis mauhti ninali ka, siis käis mind kallistamas, ja jooksis edasi. Tädid kõik heldisid. :D Nagu ikka. Pakkusid talle mänguasju kaasa, lõpuks Joosep valis ühe kummimao. Õudsalt jube, nagu ehtne. :D Siuke...pika vongerdava sabaga, mis ümber sääre keerdub.
Ja alles järgmisel päeval meenus mulle, et nägin enne ju vannitoas madu. :) Mäletate? :) See oli sarnane küll. Ehk see oligi seesama madu...ehkki ma ei saa aru, miks ma teda seal nägema pidin. :D Väga.. kahtlane värk. :D
Joosepil on üldse põnevad mängud, pani autosid rätiku alla ja rääkis omaette: "Otsime inimest... kes magab... hea meelega..." Ta räägib nii pullilt, nagu robot, peab selliseid pisikesi koomilisi hingetõmbepause iga paari sõna tagant. :)
Ja tegelikult on tal juuksed jube mustad, oleksin pidanud ta täna puhtaks pesema... aga ta jäi nii salaja magama, et ei jõudnudki. Noh..eks näis, ma niiii loodan, et homme on ilus ilm ja me saame ikka linna minna. Ma pole ju ise ka sada aastat vanalinnas käinud. Tahaks tegelikult Joosepiga loodusmuuseumisse ja nukuteatrisse ka minna, aga vist on targem see mõneks teiseks korraks jätta. Läheme parem seekord sellise...voolava graafiku järgi, siis ei pea kuskile kiirustama ega jooksma ja närv on rahulik. Ma ei armasta rahvamasse eriti. Ja rahvamassid seal on. :D Õnneks on homme tööpäev, siis on ehk vähem rahvast kui laupäeval-pühapäeval.
Uhh, kui õudsaid inimesi olemas on. Siin üks teatas teisele päev enne reisi, et tal polegi lennukipilet ostetud ja nüüd ei saagi enam. Ja et tema üksi järele ei sõida. Ma-sen-dav, kui nõmedaid inimesi olemas on. Ma lõpetaks hoobilt igasuguse suhtlemise. Kui Joosepit poleks, või kui palju raha oleks, siis läheks ise kaasa. Kasvõi koos Joosepiga. Mul ei võtaks pakkimine üldse kaua aega, kui ma kiiresti peaks pakkima. :D Ja kui aega on, siis võin viis kuud ka pakkida. :D
Mäletan, et kui USAs käisin külas, siis mu eks eputas minuga oma sõprade ees, et näe, tüdruk tuleb külla ja 75% kotist on täis asju temale. :) Viisin ta nahktagi talle sinna järele näiteks. :D Mõtlesin küll hetkeks, et panen selga ja hoian kotis ruumi kokku, aga see oli nii kulund ja ärapralletatud (sestap ka armas), et mind poleks sellega üle piiri lastud. :D
Deem. Nii imelik, et ma ikka veel igatsen ta järele. Ma ei tahaks temaga enam koos elada ega mingit suhet pärast seda, kuidas ta käitus, aga ta on mulle ikka kallis. :) Mul on see viga, et ma ei pea viha. :) Kõik teevad ju vahel vigu.
Tuletasime emaga just ühel õhtul meelde, mismoodi see kõik oli. Kuidas Joosep tuli ja keegi ei uskunud, et see võimalik on. :) Arstki ju vaatas mu läbi ja ütles, et te ei ole rase, mis te ajate. :D Joosep oli väga salajane mees. :)
Võiks ju siia kopida tema sündimise loo... võitsin selle jutuga veel DVDmängijagi :D aga ma arvan, et säästan teid. :) Mitte, et keegi mu kuramuse blogi üldse loeks. :D Kirjutan nagu eriti omaette. :D
M-i ja V-i juures käisime ka Joosepiga ükspäev, hästi tore, see oli sel eriti soojal laupäeval. Peesitasime päikese käes ja väga mõnus oli. Ma jumaldaks seda, kui meil ka oma aed oleks... majast on savi, aga aed on põhiline. Kus Joosep saaks paljajalu rohu peal käia. :) Esmaspäeva hommikul näitas etv-st Röövlitütar Ronja filmi, Rootsi oma. Lapsed ja vanadki jooksid paljalt ringi seal, nii lõbus ja tore oli vaadata, keegi ei mõelnud lasteporno peale või et nii pole ju sünnis vanadel meestel joosta alasti lume sees. :) Üldse.. masendav on see tendents, et tõmbame teki üle pea ja peidame end. Sest kuskil on paar pedofiili või muidu haiget värdjat. Ma ei teagi... USAs näiteks ei ilmutata su pilte, kui seal peal keegi paljas on. Ja kui sa teed oma lapsest pilte, kus ta juhtumisi paljas on, siis võidakse sulle politsei kutsuda. Ma ei tea... mina pean sõnavabadust ikka väga oluliseks asjaks. Ja laste ja fotode suhtes... väiksed lapsed on pahatihti paljad, ja kui hea hetk on pildistamiseks, siis sa teed selle kuradi pildi ära, olgugi et püksata. Loogiline, et ma ei lähe seda kuskile avalikesse albumitesse riputama, aga mitte mingi pedofiilihirmu pärast, vaid seepärast, et laps ise suureks kasvades häbenema ei peaks. :) Ehkki ka see on tegelikult valehäbi ja ma tahaks, et Joosep tunneks end oma keres igati hästi ja vabalt. Ka paljana. :) Aga seda otsustab ta suureks saades ise. :)
Ühed mu tuttavad üritavad ka beebit teha ja see on nii armas. Et keegi meelega tahab last. :D Eriti just meesterahvas. Nii armas. =)
Ma olen mõelnud, et ma tahaks ka veel ühte last. Aga meest ma vist ei tahagi. :D Nad ainult söövad kõik toidu ära ja kisuvad tekki. :D
KA LEV says:
aga guzele ei hagga?
Hakan Zidale says:
eip
KA LEV says:
miggz
Hakan Zidale says:
alles hakkan siidrit manustama, küll siis guzen
KA LEV says:
vaadaa edde
KA LEV says:
äraguzze zirgazorga
KA LEV says:
ed ei dekigz pahanduzi zida pärazd zegelduzi, guze bärazd ganged gagluzd
Hakan Zidale says:
:D ma blogin
KA LEV says:
boki, boki, mul zuva
KA LEV says:
ära aint zoki
KA LEV says:
muidu zaan ma zoggi
Hakan Zidale says:
:D
Enihau, pärast julget sokkimist :D :P lähen ma nüüd pead pesema. Ja siis hakkab kanal kahest Supernatural, kus noorem kahest vennast paneb mind alati mõtlema, et miks, pärgli pärast, ma, masohhist, seda saadet üldse vaatan. :DDD See polnud nüüd enam mingi põim-ega rindlause, see oli sulaselge pärglause. :D Pärglause kasutamine on mul perekonnaviga, mine tsheki mu õe blogi. :D
Hoia pöialt, et ma homme kohtuks terve hunniku kuumade kuttidega, kes kõik tahaksid mu isiklikuks boy-toyks hakata. :D
Subscribe to:
Posts (Atom)
