Monday, October 27, 2008

The fat, the bad and the ugly

Kobra22 says:
täna tuleb dokkfilm: Hiidjäsemetega poiss
Kobra22 says:
ma ei suutnud turtsatust alla suruda, ehkki see on kindlasti väga traagiline ja puha

--

Y says:
ma ostsin liimi ju
Y says:
praegu tuli meelde
Y says:
ma tahtsin igast asju kleepida siin
Y says:
dayum
Kobra22 says:
sa oled nagu sepe
Kobra22 says:
see ka aint "keebiks"
Kobra22 says:
telekas küsis just: kes tahab ka ühte napsi
Kobra22 says:
ma oleks äärepealt käe tõstnud
Kobra22 says:
ema tõi sepele sudafedi. see on ju ÕUDSA maitsega
Kobra22 says:
küsis et lapsele. et ei maitseks nagu shitt. "ei, hea kirsimaitsega!"
Kobra22 says:
siis kirsi ütles, ja mitte kirsikivi
--

Y says:
kleebi joosepiga :D nagu mina siin
Y says:
ilma joosepita though
xyz says:
:D väga.. põnev
xyz says:
mul niigi mõistusega probleeme
xyz says:
ema tuleb vaatama, istun põrandal ja kleebin ja naeran. küsib et misteed? - ma siin.. kleebin joosepiga
xyz says:
joosep magab teises toas
--

xyz says:
haha, etv-st on see lahe sari
xyz says:
seal just arutavad laste erinevat arengukiirust ja ema ütleb: mu laps pole lol.l, lapsed arenevad eri kiirustel... einstein õppis istuma alles 12 aastaselt
xyz says:
haha üks ema õpetab teist: tittede seedesüsteem on nagu kell ja sinu tiss.id nagu pendlid.
teine: sa oled neid näinud?!
--

xyz says:
ma lähen pesema ja magama
xyz says:
ma ei saa üldse arugi, miks ma üleval olen
xyz says:
aga noh... ajumaht väheneb sekunditega
Y says:
ma olen yleval sest ma olen laisk
xyz says:
ma olen loll
Y says:
aga ausad
xyz says:
:D
--

xyz says:
homme ma blogin veel ühe jupi ja siis ei tule enam tükk aega midagi
xyz says:
riputan sõrmed varna
--

Vaatan praegu Havanna kordust. Robert Redfordiga. Redford meeldib mulle. Ta on nii rahulik. :) Ehkki tegelikult peaksin ma vist hoopis veiderdajaid otsima, selliseid, kes mind naerma ajaks ja majast välja, linna peale kisuks. Ma olen ise ka üsna rahulik... rahuliku mehega läheks ehk.. kuidagi... et nagu koomas oleks. :D
Või ehk muutuksin ma siis ise veiderdajaks... ma tavaliselt kardan siis, kui teistel üldse hirmu pole, ja nutan siis, kui teistel kurb pole, ja olen marurahulik siis, kui teised kõik närvis on. :D Tagurpidi-Ants. Aperkull. :)

Ohjah. See oli kurb film. Või noh, tegelikult ju õnnelik, kõik lõppes hästi. Kõik jäid ellu. Iseasi, mis elu see selline on. Redfordi tegelane oli sama rumal kui mina. :) Ka selles olukorras oleksin ma samamoodi käitunud.
Küllap seepärast olengi koguaeg õnnetu.
Ja noh, sellepärast ka, et keegi mind ei taha. :D

Mulle tuli just meil. Vot siuke:
Tere!
Lastevanemate koosolek kolmapäeval, 29. oktoobril kell 17.00!
Oravad.

Mu esimene lastevanemate koosolek. :) Ja hakkasin mõtlema, et mismõttes laste? :D Mul on ainult üks laps. Ma olen lapsevanem, mitte lastevanem. :D (Jajaa, rühma lapsed, tean. Ei jaksagi praegu mõelda, et kas see ongi üks sõna.. .alati ju nii öeldud, ju siis on. :) Lihtsalt sinna lasteaia ukse peale on kleebitud kiri "Sule uks." See jätab mind ka alati täiesti segadusse.)

Aga noh, vahet polegi, ma olen enivei järjekindlalt segaduses. :D Ja mu kõrvaltoas värvitakse... Aurud mõjuvad ilmselt. Ootan rõõmuga saabuvat peavalu. :D
Jube kummaline ikka küll, kuidas nad saavad kell 5 teha seda koosolekut... Kell viis lõppeb ju tööpäev. Ja jube nõme on see, et see on ainus päev, mil Joosep kodus emaga on, ma saaks poodi minna. Nüüd pean ikkagi lasteaeda minema. :D Aga noh.. see pole nende süü. :) Ja see üks õpetaja on niiiiiii ilus, teda on alati tore näha. :) Hea, et ma üksikisa pole, muidu oleks hell probleem. :D

Varsti tuleb mul sünnipäev. 33. Siis löön käed kahte lehte ja lendan minema.

Ahjaaa, üks hea asi ka. Eile hakkas arvuti jupsima, ja ehkki Ints aitas ja nüüd on kõik okei jälle, siis jõudis õde mulle vahepeal öelda, et annab ilmselt oma vana läpaka mulle. :)))) Nii armas temast. :)))

Õde oli ka asendamatuks ühe asja mõistmisel. Ja siis ütlen teile ka igaks juhuks, et kui teil peaks ka olema kombeks iseendast arvata ühte või teist, siis... ei saa sedasama arvamust teistele laiendada. Ma sain ühe kirja ja ma lugesin sealt välja igasugu asju. Ja siis ütles õde midagi, mis mu hoopis teisiti mõtlema pani. Lugesin kirja uuesti, nö värskete silmadega läbi, ja .. ma ei tea. Ma kujutan ette, et just nii tundis see kutt Butterfly Effect'is, iga kord, kui maailm tagantjärele muutus. :D Enesele sisendamine on üks igavene vägev jõud. Ja ennast ei saa neis asjades usaldada.

Ja Saksamaalt kirjutas mulle üks tshikk, kellele ma kunagi ammu postcrossingu kaudu kaardi saatsin. :) Pika kirja kirjutas, ta tahaks minuga kirjasõprust alustada. Mul oli ilmselt jube lahe kaart. :DDD Ma ei mäletagi küll, mis ma sinna üldse kirjutasin.
Üritan küll pisut huvitavam olla, kui enamus neist kaartidest, mis mulle saadetud on. :)
Peabki siis ilmselt vastu hakkama kirjutama millalgi. Kui meeleolu on.

Kõrvaltoas onkel saeb ja mina käin ringi nagu kummitus, südame all on nagu vaakum. Kisub kokku miski. Ei teagi. Nagu see tühimik tõmbaks mind iseenda sisse justkui.. must auk. :D Tahaks suitsetada või juua midagi kanget. Jube nõrkus on. Aga noh, vähemalt ei nuta ma enam. Vahepeal siin paar päeva möödus iseäranis vesiselt. :)

Vaata... kui ütled midagi enda jaoks jube olulist kellelegi ja siis loodad, et sellest saab üle ja kõik saab jälle korda... Ja teine, selle asemel et lobiseda abivalmilt tühjast-tähjast, jääb vait... siis see vaikus tõmbab nagu kriipsu alla kõigele, teeb öeldu suuremaks ja tähtsamaks. Ja vaikus on nii vaikne, et.. lämmatab.
Ja siis jääd oma mõtetega sootuks üksi ja mõtled, et oh kräpp.
Ma vihkan oma mõtteid. Nad ei ütle mulle kunagi midagi head.

Seepärast otsustasingi natuke vahet pidada sel blogimisel. Mul ei ole enivei midagi huvitavat öelda. :) Ja ega vist ei loe kah enam keegi. :D
Harjutan vahepeal väheke tuimust ja ükskõiksust. :) Nii emotsionaalsena, nagu mina, on üsna raske elada. Vahepeal mõtlesin, et söön ennast lihtsalt nii paksuks, et ma isegi ei arvaks enam, et kellelegi meeldida võiksin... aga see oleks Joosepi suhtes jube ebaaus. Seega... peab endale siukse soengu kasvatama, et näen ainult jalge ette, siis ei kuku pikali, aga ei näe ka kedagi.
Igatahes.. kui satub siia veel keegi - ole tubli ja kui igav, siis loe blonde-mafiat, tema kirjutab enivei palju põnevamaid ja ilusamaid asju. :*

Thursday, October 23, 2008

Honesty. The best policy?

Tere. Joosep on jälle jupi tervem, vahepeal oli mitu päeva, kus ta ei söönud ega maganud, ainult istus mul süles nagu zombieahvike ja kiunus ja sonis.
Ja nüüd ma olen üsna väsinud. Järgmisel nädalal sõidab boss minema, siis jään üksi poodi püsti hoidma... Ma NII loodan, et jälle midagi rabavat ei toimu. Viimastel aastatel on pidevalt mingi kamm... Kord läksin mina pimesooleopile.. millest võiks millalgi pikemalt rääkida... või olen ma juba rääkind? Dämmit, sekretäri oleks ka vaja. Ja siis järgmisel aastal vist? Läks mu ema opile... Ja siis oli Joosep jube haige ükskord ja... Nagu needus. Praegugi, reedel ei saanudki ise tööl olla, pidin bossi enda asemele kutsuma.. seega ei ole mul mingit õigust järgmise nädala ületundide eest palka ju välja võtta. :( Shiet. Ja ma nii lootsin, et saan rahavärki natuke rohkem tasakaalu. Oh well... (ütles ta ja hüppas kerglase naeratusega toolilt maha.)

Täiesti mõistusevastaselt tellisin endale täna saapad. Postimüügikataloogist. Mulle meeldib see variant, sest poest tahan ma alati kiiresti välja saada ja kipun iseendale "jajah, lähme juba" ütlema ja põgenemisele keskendudes kõiksugu shitta ostma. Aga point on selles, et saabas peab olema. Botased lagunesid mõlemad korraga täitsa tükkideks. Noh... okei, väike liialdus. :D
Ja noh.. need saapad, mis mul on, nendega juba Joosep süles läbi lume ei ukerda, käes (noh.. käte küljes) kolm rasket kilekotti. Või noh, küllap ukerdaks, aga siis ei jääks neist miskit järele. Kontsa me ei tunnista. Kahjuks.

Kuna nüüd hakkas poiss lasteaias käima ja seega rohkem haigeks ka jääma, siis oli mul haigekassakaarti vaja ja ütlesin bossile, et pangu mind nüüd ametlikult tööle... lõpuks. Noh nii.. igaks petteks. Ja nüüd siis tahab ta mu palka vähemaks võtta.
Oh rõõmu ja õnne.

Seega... mu tööelust me rääkisime, tahad mu tervisest kuulda? :D Me siin vanurid omavahel, las ma räägin. Kipun muide hommikuti minestama kah viimasel ajal. :) Ei vea päris töökohani välja.

Marusja says:
ma ise lähen küll
Marusja says:
kasvõi natukeseks
8 says:
:) jap, ma läheks kah
8 says:
üksi vist küll mitte, sest ma olen kusepüks
Marusja says:
ära pläma, pole sa mingi kusepüx
8 says:
kurepüks siis?
8 says:
kilepüks?
Marusja says:
karepüks
8 says:
pee on kare küll viimasel ajal. eks vanadusega vist lähebki
Marusja says:
äkki jah
8 says:
kui 50 saame, siis võib peega porgandeid juba riivida
8 says:
muide. mul on eilsest saati mingi siuke.. et nagu... tead.. vaatan ringi või teen midagi, ja järsku aju nagu nihkub minema
8 says:
siuke.. ujuv värk, silmade ees ujub ja ajus sees ka, et tekib siuke tunne, et ma kohe kukun pingi pealt maha või kaldungi niimoodi..
Marusja says:
mis asi :O
8 says:
aga hetkeks ainult, siis jälle läheb oma kohale.
8 says:
aga päris õudne siuke. ujuv aju
8 says:
tasakaalu võtab täitsa segi
Marusja says:
hirmus tõesti
8 says:
õnneks on üsna harva vähemalt :)


Teate.. ma olen mõelnud, et annetaks oma kere uuringuteks pärast surma, et need töllmokad suudaks ehk postuumseltki välja selgitada, mis mul viga oli. Ma olen teismelisest saadik käinud iga mingi aja tagant uurimas, miks ma nii kiiresti väsin ja miks mul üldse energiat pole. Ainus, millega nad lagedale suutsid tulla pärast liitreid verd ja hunnikuid uuringuid ja röntgene ja küsitlusi ja EKG-sid... oli see, et mul on aneemia. Nagu.. hallooo? Seda ma oleks ise ka võind öelda, ma olen kõige kahvatum inimene siinpool ekvaatorit. :D Juba koolis.. millaliganes tundidest kõrini sai, läksin kooliarsti juurde ja need kohe: "ohjummel, latseke, sa nii kahvatu, mine kohe koju!"

Ahjah, noh... okei, raseduse ajal avastati mul arütmia ka. Aga ainult tänu sellele, et mul see va masin külge kinnitati ööpäevaks. Roborase. Holter oli vist selle asjanduse nimetus... aga võibolla oli mingi muu nimi. Holgerpukk vms.
Enne olin arstile aastaid rääkind, et mul süda jupsib täiega, aga kuna EKG ei näidanud, siis ei rääkinud ma järelikult tõtt. Obviously. Nagu Katile kunagi arst ütles: "Selg ei saa sealt valutada!"

Aga jah... nii ... masendav. Rahvas muudkui siblib ringi ja kõik teevad sadat asja korraga ja tööle ja koju ja lapsed miljonisse eri ringi ja kursused veel ja... siis trenn ja sõpradega välja ja... Mina tõusen hommikul üles, teen ühe tee ja istun arvuti taha, üleni higine. :D Päriselt ka, ma teen silmad lahti ja olen väsinud. Ja siis tunnen end süüdi. Nii tahaks, et keegi ütleks, mis mul viga on. Annaks mingit imerohtu ja ma jaksaks ka järsku kõike teha, mis pähe tuleb. :)
Marita lubas mulle C-vitamiini tuua järgmine kord. :)
Ehkki mind tuleks vist selle sees keeta. :D

Okei, töö ja tervis, kas julgete minuga mu vähese eraelu piirimaile tulla? :D
Mystery man ei olnudki nii mysterious, nagu selgus. Talle endale vähemalt.
Minu jaoks läks asi veel keerulisemaks. Jäin sõpsist ilma. Või vähemalt jääb nüüd alati mingi.. mõtteplönn kõike takistama, enam ei ole nii vaba. Ehk oleks pidanud edasi teesklema. Tõtt ei maksa vahel rääkida.
Ei maksa... aga ma juba tean ennast, teen sama viga ikka ja jälle. :)
Ei oskagi öelda, kas kõrge moraal või harilik mölapidamatus. :D
Aga noh.. harva lihtsalt kohtab selliseid. Mehi, kes räägivad, ja kes aru ka saavad.
Ja kellega tõmme tekib.
Ja ma lasen alati jalga, kui tekib mingigi... võimalus tunneteks. Ma ei taha mingeid tundeid. Vabatahtlikult vähemalt mitte. :D

Nõndaks. Järjekordne liiga avameelne hetk seljatatud... millest nüüd siis rääkida.
Võin rääkida, et mind häirib selline inglisekeelne sõna nagu "one" "some-/anybody" tähenduses. "One can hope," ütles just filmis.
ONE can do whateverthehell she wants, the other ONE won't do the same anyway.
Mul ei olegi ratsionaalset seletust, aga see ajab mind millegipärast õudsalt tigedaks. :DDD Krdi one.

Või seda võin rääkida, kuidas külalised käisid ja Väikse Sepe ka lauda kutsuti. Ja Sepe ütles teiste rõõmsa sädina sekka kõva ja selge häälega: "Toidulauas ei räägita juttu!" :D

Või seda võin rääkida, et täna SG-1-e vaadates... vist oli SG-1? See Richard Dean Andersoniga ulmekas, Stargate... või oli mingi muu number... Noh, enivei, vaatasin ja mõtlesin, et Lisa Simpson kasvas suureks ja vahetas nime Sam Carteriks. :) Rabav sarnasus. :)

Või seda võin rääkida, et leidsin oma elule uue sisu. :D R-kioskist anti mingi kleeps... ja küsisin, et mis see siuke on, siis andis tädi mulle paberi. Seal oli kirjas põhimõtteliselt see, et kui ostad kioskist 2000 eest kaupa, siis saad ühe mängukoera tasuta. :D Ma ostan R-kioskist ainult bussipileteid. Aga ma niiiiiii tahaks neid koeri. :D Nad on niii nummid. :D Nüüd mõtlesin siis kavala plaani välja, sealt osade asjade eest saab alati kleepsu, isegi kui ei osta mingi teatud summa eest. Pooleliitrine Coca ja Lioni shokolaadi näiteks. Mõtlesingi siis.. et hakkan varakult jõulukottidesse magusat kaupa varuma. Käin ümber putka ja iga tiiru ajal ostan ühe shokolaadi. :D Müüjale kindlasti meeldiks. :D

Ja seda võin ka küsida, et mis värk on vanainimestel kilekottidega? Mul on mitu põlvkonda vanaks jäänud silme all, olen näinud mitmeid kordi seda... nö. murdehetke. See on tegelikult õudsalt jube. Kui inimene on koguaeg kõbus ja kuul, ja siis järsku vaatad, et ta on vana. Nagu oleks üleöö miski muutunud. Kuigi, ka siis on inimene ise veel tükk aega ajuti täitsa nii nagu ennegi, sa lihtsalt oskad karta järsku neid.. hetki, kus ta muutub. Mu ema on pärast kahekordset ajuoppi muutunud. Ja mitte päris... nagu.. et muutunud, vaid ta on kuidagi.. vale. Aeg-ajalt ta nagu polekski ise kohal. Ja see on nii hirmus.
Igatahes, ma räägin kilekottidest. Mitte ainult korralikest kilekottidest, vaid ma pean silmas saiakilesid ja .. kasutatud neid imeõhukesi kotikesi, mille sisse poes asju pakitakse ja mis kojujõudes katki rebitakse... siis vanainimesed ei viska neid ära, vaid topivad nad kuskile kõrvale. Ja siis on lauaääred neid kiletroppe täis ja kapinurgad ja... Miks nad neid koguvad? Päris vanasid sa juba keelad, et palun ära korja neid. Siis nad korjavad neid salaja. :D
Aga miks? :) Et... sooja hoida? Või pesa ehitada? Või... ma ei tea. Öelge mulle. :)

--
8 says:
mul ema just ütles et homme pidavat olema ideaalne päev dieedipidamiseks. mingid eriti head kuumõjud, et mõjub organismile hästi.
8 says:
ja et eriti hea pidavat olema, kui sööd terve päev ühte ja sama puuvilja. st mitu võib neid süüa, eks :D aga ühte sorti ainult
8 says:
ja ma küsisin siis et kes nii ütles?
8 says:
ema: petrovitsh
8 says:
mina: no siis peab küll sõna kuulama
8 says:
:D tegelt ta vahib neid vene nõidade saateid

--

What if all the world´s inside of your head, just creations of your own? says:
me just kursaõega arutasime et võiks süldipeo teha..nii et oleks sülti ja viina ja kapsast ja hapukurki jne
8 says:
:D asjalik menüü. pohmapeldikuid peab ka mitu olema siis
8 says:
eriti kui mehi on peol
8 says:
meestel käib staff kiiremini läbi
8 says:
:D või siis konstrueerige siuke varikatus, mis käib rihmadega pea külge, et paned pähe nagu mütsi ja siis lähed kükitad õue peal, lina ümber
8 says:
nagu personaaltelk/peller. siuksed abivaiad võiks ka veel olla, mis püsti hoiavad igast küljest ja ei lase külili vajuda ega selili shita sisse

--

Naabri Maali suri ära.
Naabrimees loeb lehest surmakuulutust ja räägib naisele, et Maali on ära surnud.
Naine küsib: "Millesse ta siis suri?"
Mees: "Ei olnud pandud."
Naine: "Kas sellesse võib ka siis surra? Siis on minul ka varsti minek..."

Monday, October 20, 2008

Kodutud eskimolehmad

Vau. :) Nii armas on üle pika aja nii blogida, et polegi juba saja eelneva päeva jooksul kõiksugu juppe üleskirjutatud. :) Või msni-kilde.

Täna oli kummaline päev. Kirev. Ja ma ei mõtle siis seda kukehäält, eks. :D
Ja ma mõtlesin mitu huvitavat asja välja. Ehkki huvitavad on nad ilmselt ainult minu jaoks. Esiteks- abivahendiks naistele, kes tahavad tanu alla saada: osta pulmakleit. Ilus, kallis. Hoia seda nati aega (mõned kuud) kapis ja siis viska minema.
Garanteeritud, et siis läheb sul seda järgmise kuue kuu jooksul vaja.

Teiseks- miks kodutud tegelikult plastpudeleid korjavad. Nad korjavad saarematerjali, lõpuks seovad need kõik kokku, panevad mättaid ka peale ja porgandid maha ja seilavad oma parvsaarega soojale maale.

Kolmandaks- miks eskimod ninapidi tervitavad. Krt, neil on seal külm! Näolihaste mudimine annab neile füüsilist tegevust ega lase näol ära külmuda, ei pea kindaid käest ära võtma, et viisakas olla, ja tilgast nina otsas saab ka lahti, enne kui purikas moodustub.

Rohkem mõtteid mul ei ole, tänan kuulamast. (kummardab ja lahkub tahavasakule)

Nii.. nüüd ma olen siin vasakul. :) Ma olen siin üsna tihti. :D Õdus.
Aga räägin enne ikka ära, miks ma üldse kodututest hakkasin mõtlema. Me M-iga läksime poodi ja kõndisime sealt Viru tunnelist läbi ja mingi vana vene onku tinistas seal entusiastlikult balalaikat mängida. :D Ega ta eriti osav ei olnud ega midagi, aga ma läksin ja panin talle sinna kotikese sisse ikkagi natuke pappi. Nii normull, et ta tegi midagi. :D Oleks ju võind lihtsalt istuda, käsi pikal. Aga siuke lõbus tinistamine tegi kohe rõõmsamaks. :)

Ja siis ühel teisel päeval pidin Joosepile lasteaeda järele minema, aga enne läksin taksoga fotodele järgi, lasin ilmutada. Ja mõtlesin, et kui sinnani taksoga sõidan, siis jõuan poisile ikkagi enamvähem õigel ajal järele. (Öelge mulle, kuidas see üldse võimalik on, et kella viieks on peaaegu kõik lapsed juba läind aiast? Mis kellani nende vanemad siis töötavad? Krdi... bossid kõik rsk, autodega! Järgmine kord lähen ja torkan kõik kummid katki.) (vibutab rusikat ja vannub koledasti.)

Enihau, sõitsin sinna, endal hea meel, et ummikusse ei jäänud. Ja siis seisan mingi iidse vanapaari selja taga ja ooooooootan ja ooooooootan oma korda, või et vähemalt need kaks ülejäänd tüüpi sealt leti tagant mind märkaks. Lõpuks viskusin vahele ja ütlesin, et kle, ma ju pean ainult raha ulatama ja sa ulatad pakikese vastu.
Õnneks ta oli nõus. Ja andis mulle 20 krooni vähem raha tagasi.
:D Protesteerisin. Siis andis ülejäänd ka. :D Krdi... ehh.
Ja siis jooksin nagu oleks kurjad vaimud kannul. Ise tundsin end nagu ikka, ebaõnnestujana. Hommikul ärkan vara, panen kõik valmis ja siis alles äratan poisi, et ta võimalikult kaua magada saaks, siis jooksen,laps süles lasteaia poole. Sinnajõudes nendin, et fakk, ma olen ikkagi juba bussist maha jäänd. Või näen läbi metsatuka kiirustades, kuidas buss minema sõidab. Tunnen end nagu... noh, väga halvasti. Ma iga kord üritan õigeks ajaks jõuda, ja liiga paljudel kordadel ebaõnnestun. Õhtul torman samamoodi töölt minema. Ma ei taha, et Joosep oleks viimane laps lasteaias, ometi on ta seda nii paljudel juhtudel. :( Ja ma jõuan tavaliselt kell pool kuus sinna. :S Noh, pikk jutt lühemaks, õhtu jooksul ebaõnnestun ma veel kõigis asjades, mida üritan või plaanin teha ja siis lähen magama, liiga hilja, et siis hommikul võimalikult vara tõusta ja ebaõnnestumist alustada. :)

Aga sel päeval siis kiirustasin Joosepi lasteaia poole ja keegi vana onkel peatas mu: "Ega teil pole mulle natuke.. suitsude jaoks noh..." Vene keeles ja hästi vabandava ilmega. Siuke.. täitsa normull vanamees. Haigete jalgadega, kepiga. Ja ma ütlesin ka vabandava näoga, et sorri, aga mul on jube kiire, ja jooksin edasi. Ja juba mõni meeter eemal oli nii kahju. Aga ma ei saanud ju hakata tagasi minema. Siis läksin edasi ja tundsin end mõlematpidi süüdi, kahekordselt. :D Nii Joosepi kui võõra onkli ees.
Mulle meeldis see, et ta ei hakanud mingit.. et kle, leivaraha pole või et on vaja ravimit osta. Ütles, et suitsuraha on vaja. :) Aususe eest saab mu puhul alati lisapunkte. :)
Tarmo ütles, et ma olen liiga kergeusklik ja et see onu seisab seal kindlasti iga päev. :) Aga mis siis, las seisab. See ei puutugi ju enam minusse. Mul on ikkagi kahju, et ma sel korral ei andnud talle. Natukenegi. Pensiokatel pole ju üldse pappi. :( Maksavad üüri ära ja siis ostavad leiva, lõikavad kuubikuteks ja panevad sügavkülma. Iga päev söövad ühe kuubiku ja joovad sooja vett peale.
Nii vähemalt tundub. Sest ma ei kujuta küll ette, kuidas üksik vanainimene suudaks end tavalisest pensionist ära elatada. :(
Meenus kuidas mu isapoolne vanaisa käis ennemuistsetel aegadel kempsus suitsetamas, oma arust jube salaja. Vanaema ei lubanud suitsetada, sest tal oli tervis jube halb, rögises nagu ... noh.. ma ei teagi ühtegi nii rögisevat asja kui mu vanaisa oli. :)
Igatahes järgmisena kempsuminejal oli kopsumahuproov kohe omast käest võtta. :) Sest vanaisa tõmbas ikka.. mingit eriti rämedat suitsu. pakun, et koerapöörirohust, sulgedest, juustest ja koerajulkadest. Vanaisa nimi oli Berhard, ehk Pinnad, nagu mu väike sugulane ütles. :D Pinnad oli macho, ja pisut õudne, aga kuul ka. :D Me käisime talle omal ajal päris vähe pinda. :D Õnneks oli tal neid mitu. :D Hahaa.

Okei... järgmisel päeval sõitsin tööle, jõudsin isegi bussile :), ja möödasõites sellisest asutusest nagu Lemon, nüüd uue nimega Melon, nägin vitriinis lugematul arvul kenasid kondiseid mannekeenitädisid, üks ilusamasse poosi sätitud kui teine, kaunimates riietes kui reaalselt võimalik. Nende kõrval oli suur ekraan. Ekraani peal jooksid lehmad.

XD Ma turtsatasin nii valju häälega, et mu ees istuv mees võpatas täiega. :D

Mis veel põnevat... Aaa, reedel käis M siin, jõime. :D Väga lõbus oli, ainult et me nentisime fakti, et peame klaasi koguaeg peos hoidma ja pidevalt lonksama, muidu oleks magama jäänud. :D Pagana vanurid. Märkus iseendale: Ära väljaskäies eriti joo. Või seo padi pea külge.

Naljakas lugu oli Joosepiga. Me ostsime M-iga suure assortiikarbitäie küpsiseid ja Joosepile maitses ainult üks sort neist. Ja see karp oli klaveri peal ja siis ta kordamööda küsis me käest, et me talle küpsist annaks. Ja ühel hetkel ta jälle küsis, ja M hüppas sõbralikult püsti, et ma ulatan ja poiss hakkas jaurama, et eiei, emme annab ise. Ja ehkki ma enne seda üldse ajuga ei registreerinud, kui pealt nägin, sain ma siis kohe aru, milles probleem. M võttis selle ühe küpsise ja andis talle, mina ulatasin terve karbiga. :D Vohh kukekest. :) Ja kuigi ta võttis iga kord sedasama shokolaadiküpsist, talle meeldis see idee, et ta saab valida. Milline pisiasi, eks, aga nii oluline. :)

Reede juures oli eriti hea uudis ikkagi see, et lugesin delfist, et "Saame kokku Tomi juures" tuleb uus näitleja. :))) Nüüd on vähemalt igas tööpäevas kindlalt üks kena kutt.
Muide, mis krt juhtus Supernaturaliga? :( Ma loodan, et uued osad alles hakkavad.. ehk siis kui külmemaks läheb... siis ma vajan õhtupoole ka kedagi, kes vere ringi käima jälle ajaks. :D
ok, kell on juba kolm peaaegu ja ma arvan, et peaks vist magama ka vahepeal. :)
Tooge pitsat kui siinkandis olete. Francescana, paksu põhjaga, lisajuust, lisaananass, lisasuitsukana. :) Tegelt võib kõike ka noh.. näiteks kolmekordselt olla :D Söön lusikaga.
Ärge uinudes sülje sisse uppuge.

:P

Wednesday, October 15, 2008

Mimikri.

Paar lõiku eelmistest päevadest, mida ma ümber ei viitsi kirjutada. :)

Big blue sea says:
"...pilved sorisesid nii kõvasti ja kuu paistis ümbrikuga..."
Big blue sea says:
joosep on nii poeetiline :D
Big blue sea says:
muide, ta on lasteaias päris õudsaid sõnu õppind :D
Big blue sea says:
igaüks toob ju lasteaeda kõige õudsamad sõnad mis kodus räägitakse
Big blue sea says:
nii armas... mul on üks pilt joosepi isast, kus ta peldikus on, ainult selg paistab. ja joosep vaatas seda pilti ja läks ja lasi ka püsti seistes praegu :D nii aww.
Big blue sea says:
isa nii kaugel ja üldse ei huvitu, aga ikka õpetab :D

--

Big blue sea says:
tead, sepe köögis räägib mulle: aga kallis, miks sa nii teed, see käib ju sinna hoopis.
Big blue sea says:
ma küsisin et awww, kes sulle niimoodi kallis ütleb
Big blue sea says:
(kuna see lause oli nagu täiega kuskilt kopeeritud, toon oli ka vastav)
Big blue sea says:
sepe tüleb: õpetaja kerli
Big blue sea says:
mina: aww. aga mis õpetaja meeli ütleb?
Big blue sea says:
sepe: õpetaja meeli ütleb miks kõik mänguasjad laiali on
Big blue sea says:
XD

--

Big blue sea says:
ma olen ju näinud! ongi hiired
Big blue sea says:
köögis laua peal on istund ja mulle otsagi vahtind
M says:
nunnu
Big blue sea says:
ma käin üsna vaikselt, siis nad ei pane mind tähele enne kui hilja, ja siis saavad südamerabanduse
Big blue sea says:
üks oli viimati. nagu multikas, ausalt, jalad käisid all ringi
Big blue sea says:
ja minema ei saand, sest libe oli :D pealegi ei suutnud ta otsustada, kuhupoole joosta
Big blue sea says:
hirrrrmus küüntekrabin ja tüüp lihtsalt tiirles nagu hull
Big blue sea says:
ma alguses mõtlesin et peaks vist ehmatama nüüd.. aga siis seisin ja vaatasin ja hale hakkas =)
Big blue sea says:
lõpuks jooksis ühte nurka ja kössitas seal. ähkis. ma läksin minema, et talle põgenemiseks aega anda
M says:
:D nii armas oled
Big blue sea says:
:D loll pigem
Big blue sea says:
aga mis ma temaga ikka teind oleks. ei hakka ju lööma
Big blue sea says:
ja vestlust ei arenda vist ka. vähemalt edukalt mitte
M says:
:D
M says:
sussiga oleks teine mees maha löönd
Big blue sea says:
:D mul pole ühtki meest
Big blue sea says:
esimestki
M says:
siis küll
Big blue sea says:
sussid isegi oleks
Big blue sea says:
aga siis peaks ju uue sussi ostma
Big blue sea says:
näed.. ma olen tegelikult lihtsalt kokkuhoidlik
Big blue sea says:
ihnuskoi :D seepärast ei lööndki hiirt maha
M says:
nojah, sa oled paljastatud
Big blue sea says:
:D jap
--

Big blue says:
eile vahtis kardina vahelt kuud ja ütles: ega kuudel pole ju silmi!
Big blue says:
vastu vaatamist vist kartis
M says:
:) mina olen küll kuu silmi näinud
Big blue says:
nad seal lasteaias üritavad teda maapeal hoida. eile tuli ja ütles mulle et autod ei maga ju voodis.
Big blue says:
autod magavad seina ääres
M says:
:D või garaaziz
Big blue says:
aga õhtuks oli ta jälle veendunud et autod magavad voodites ja musitavad ja neile tuleb pai teha
Big blue says:
mulle meeldib kui tal fantaasia möllab
Big blue says:
ta vahel istub juba üksi toas ja räägib pikad jutud maha, ise mõtleb välja tegevuskava
Big blue says:
ma kuulan nurgataga :D
Big blue says:
ahjaa, siis homme kuuled kuidas ta "nukunörk" ütleb :D
Big blue says:
lapsed mängisid "nukunörgas" :D
M says:
:D
Big blue says:
:D nii lõbus... üks üritab mind jälle tögada seal foorumis ja küsis et saaks ehk ikka laenu, et kasvõi lattides
Big blue says:
ja ma vastasin et noh, eks paar latti ehk ikka saaks.. poiss lõhkus just kapi ära
M says:
:D
Big blue says:
ja nüüd ta on vait. :D ilmselt ta ei ole kindel, kas ma tögan vastu või ei teagi ma mis latt on
Big blue says:
ta ei taha mind uuesti vihale ajada ka :D

--

Big blue says:
see on nagu sepe ütles et tahaks shokolaadi. mina vastu et ei usu, sulle ju ei maitse shokolaad. ja sepe hüüab tigedalt: EI OLE shokolaadis kakat sees, EI OLE!!!
Big blue says:
nagu totaalne wtf moment :D
Big blue says:
joosep leiutas just vee :D

--

Tere tibukesed-kabujalakesed. :D

Tõstke käsi, kellel sellise tervituse peale külmavärinad üle selja jooksid? :D :P
Mul on endiselt väga kummalised ajad, ja ma üritan endiselt end varjata. :D Mitte siis füüsiliselt, eks, see oleks ogar. :D Ehkki... enda eitamine on vist igatepidi rumal.
Vahel lihtsalt ei saa teisiti.

Käis mingi aeg tagasi mul tööjuures üks klient, kes kontoris mu isaga kokku sattudes hakkas nö "meestejuttu" rääkima. Et sõitsid välismaale ja kimasid hirmsasti (pikk vastastikune jauramine sellest, kes ja kus kiiremini sõitis) ja et kes näitavad tuledega, kui politseinik põõsas on ja kes mitte. Naised on NII rumalad, nad kunagi ei anna märku, kui kuskil kiirust mõõdetakse. Neil ei ole mingit meeskonnatunnet. Ehk neil on roolis nii palju muuga tegemist, et nad ei saakski üldse politseinikke märgata?
:) Ma olen tavaliselt üsna... noh, ma olen oma elus üksjagu lolli möla kuulnud. :D Aga seekord ei suutnud küll mokka maas hoida ja küsisin vastu, et "meeskond? Meie ja politseinikud või? Muidugi, eks kihutamine on ju alati hea, elu eesmärk on ju politseinikele ära teha, mis sest ellu jäämisest."

Faking imbetsillid. :D Nagu... kummaline. Kui naisel on mees ja laps, siis hoolitseb ta nende eest, üritab nii teha, et nendega midagi paha ei juhtu. Ja ta mõistab teist naist, kes sedasama teeb. Mees seevastu mõtleb, et temal on ainsana laps ja naine. Või kas ta isegi seda mõistab... Vahel kahtlen küll. :(

Teine asi, millest nad rääkisid, oli see, kuidas see mees kuskil jahil käis. Et seal olid erilised naljahambad ikka koos, tulistati kõike, mis mööda lendas, isegi kajakaid.
Naljahambad jah. Ma tundsin, kuidas mulle see mees enam kriipsuvõrdki ei meeldinud.
Mis paneb ühe inimese tundma sportlikku rõõmu sellest, kui keegi sureb... Sorry, aga jahimeest ei võtaks ma omale iialgi meheks.

Õilis Võrse on ära, ja mul ei ole kedagi, kellega rääkida. Teised ei tea neist asjadest, millest ma rääkida tahaks. Või ei mõista nende sügavust. Tal on ka raske päev täna... mõnes mõttes on meil sarnane probleem. Või noh... minul enam ei ole, mulle jäi ainult kurbus ja palju mälestusi. Inimesest, kes muude võimaluste puudumisel kallistas mind laua all, varvastega. :)
Ja ma jäängi sind igavesti armastama, kallis. Ja me kohtume kindlasti veel.. mõnes teises elus, nagu sa lubasid.

Rohkem me seda ei maini.

Dämmit, kuidas ajab nutma. :(




--

Vaatasin täna "Finding Neverlandi," kui appropriate, eks. :( See ema seal... mina oleksin küll oma lastele rääkinud. Muidugi oleks olnud kurbus ja viha ja... aga ma oleksin seal olnud, et neid aidata seda läbi põdeda. Mitteütlemine on argpükslik väljapääs. Ehkki tal oli kindlasti omi põhjuseid nii käitumiseks. Aga ikkagi, ma väga tugevalt protesteerin.

Ja ehkki ma ise silmakirjalikult käitun praegu just samamoodi, ehk keeldun kellelegi tõtt ütlemast oma tunnete kohta.. siis teen ma seda ainult enesealalhoiuinstinkti pärast. Ja ma usun, et ta mõistaks mind. Ma ei taha poolikut, ma tahan kõike. :(

Mul on suur süda, ma saan sellest üle. Nagu ikka. :) Inimpõrkekas.

Saturday, October 11, 2008

Microwavehead

Hai. Mul oleks tegelikult jube palju rääkida, aga kell on juba 1 läbi ja mingil ajal oleks jube viisakas magama ka minna.
Mu pea käib viimasel ajal täistiirudel jälle, nagu seal "Exorcisti" filmis. Üritan aru saada, mida ma mõtlen, aga mõtted on kahest eri äärmusest, seega on jube raske midagi konstruktiivset neist kokku klopsida.
Vallaliste kommuunis on jälle kamm. Ja ma ei viitsigi seletada, aga ma ütlesin oma arvamuse ja sellepeale üks solvus. Mis on tobe, arvestades, et pärast esimest kommuuni kokkutulekut ta täitsa meeldis mulle. Mina ei meeldi endiselt kellelegi, loomulikult. :D Nüüd veel eriti, kus ma oma nõrkust näitasin.
Eks elus peabki koguaeg jube tugevat mängima. Eriti meeste ees, need muidu arvavad kohe, et oled hüsteeriline ja segane.
Minu puhul nad muidugi panekski täppi, aga ikkagi. :D

Ma juba jupp aega tagasi sain aru, et sealsed mehed (noh, mitmed, ei üldista ka päris) ongi seal pigem nagu... ma ei teagi, joomakaaslaste leidmiseks. Nüüd tegin polli, et asja tshekkida ja ongi. Küsisin, et kas sulle meeldib keegi siit kommuunist. Naised vastavad, et jaa, mitmedki. Mehed: ei.
:D Horror noh. Mõni ime siis, kui naised lõpuks käega löövad ja ei üritagi enam...
Ja arvavad, et nad on nii inetud, et keegi ei tahagi neid üldse. :(

Täna hommikul hakkasime Joosepiga millestki rääkima ja ta mainis, et lasteaias oli kellelgil issi järele tulnud. Ma küsisin siis, et kas ta oma issit ikka mäletab, ja kraamisin albumid välja. Ta ei tahtnud alguses uskudagi, et see tema issi seal on, aga siis leidis pildi, kus ta Ämblikmehega oli, ja siis oli iss kohe kõva tegija. :D
Joosepil on ka üks väike plastmassist Ämblikmees ja siis ta otsis selle üles ja mängis. Tegi plastiliinist siukse känkra ja kleepis Ämblikmehele pea külge ja siis vaatas ja ütles, et "ämblik...tädi." :D

Igatahes... piltide vaatamine ja üldse kogu see teema tegi nii kurvaks. Kõik need mälestused ja staff... Nüüd... viie päeva pärast tuleb veel kurvem päev.
Ja eile, st 12-ndal oli kellegi sünnipäev. Loodan, et tal läheb kõik õudsalt hästi.

Filmis oli just siuke koht, et "no man is an island." Aga on ju küll. Eriti kui tõlkida man meheks. Nii paljud mehed ongi just saared ja nendeni ulatavad ainult eriti enesekindlad ja julged ujujad. Mina upun järjekindlalt ära. Ja nüüd... läksin juba vette ja puha... aga vesi on külm, ja ma... Ma ei saa endale uppumist enam lubada.
Seega hakkan ise ka saareriigiks, mina olen nagu... noh.. Inglismaa :D ja Joosep on the Isle of Man. :D

Täna kuulasin Radiohead'i Creepi ja The Verve'i The Drugs don't Work'i üsna mitmeid kordi. Sobisid mu meeleoluga. Ja hakkasin mõtlema, et mida need sõnad tähendavad, oota, ma kopin...

All this talk of getting old
It's getting me down my love
Like a cat in a bag, waiting to drown
This time Im comin' down
And I hope you're thinking of me
As you lay down on your side
And I hope youre thinking of me

Now the drugs dont work
As you lay down on your side
They just make you worse
Now the drugs dont work
But I know I'll see your face again

--






Ehh...
Kurbdus tahab jälle konti murda. :( Aga, ehkki see laul on ju siiski kaotatud armastusest, võib seda ka võtta kui sõnavõttu eutanaasia kohta. Et ehkki rohud ei aita sind enam, siis ma ikkagi loodan, ma ei taha, et sa lähed, sest siis ma ei näe sind enam. Nagu inimesed on... minaminamina. :)

Tegelt tahaks nutta ühe peatäie, aga saad aru, ma ei viitsi. Mis omakorda masendab mind veits. Aga ma ei ole kunagi pärast nutmist rahulikum, ma olen lihtsalt oluliselt väsinum.
Käsi valutab, ei tea, ilmselt olen mingi obaduse kuskilt saanud. Ja südamesse lõi enne selline valu, et mõtlesin hetkeks, et nooh... mis siis nüüd. Aga noh, pole ka imestada, süda on mul kõige enamkasutatavam organ... põie kõrval. :D


--

Joosep vaatab hülge pilti. "Oii, kui armsake... ma ei astuks talle peale!"
--
Imiteerin Joosepile krokodillirünnakut. Joosep jookseb eest ära, istub diivani peale kökra ja tõstab käe ette, hüüdes:"Ära söö mind ära, ära söö mind ära, ma ei ole üldse hea! Söök on hea!"
--
Valekotletid (Tiina tahtis retsepti. Kui soojana pakkuda, siis ei saa paljud arugi, et liha sees pole.)
2 liitrit keedetud vett; 2-3 puljongikuubikut; 2 klaasi kaerahelbeid; 2-3 muna; sibulat, tilli, broilerimaitseainet, pipart, jne.
Sega tulise veega puljongikuubikud, lisa kaerahelbed ja jäta ligunema umbes 8-ks tunniks. Siis sega munad, sibulad jne taignasse ja vormi kotletid, paneeri riivsaiaga. Prae nagu ikka kotlette.
--


Oodata on nii paha. Eriti kui ei tea, kas üldse kedagi tulemaski on.
:) Üritan teinepäev uuesti. :)

Wednesday, October 8, 2008

Trying to become more shallow

X says:
nope, just go ahead
X says:
try it
X says:
nothgin will explode, don't worry
Dentiro says:
:D who's Nothgin?
X says:
:D
Dentiro says:
i thought it might be some poor dude somewhere, minding his own business...
--

(X'i personal mess: I need a hug)

Dentiro says:
here's one:HUG
Dentiro says:
it was kinda yellow and fluffy
Dentiro says:
a homosexual hug :D
X says:
aww I almost felt it quite alright..
X says:
heterooo
Dentiro says:
:D
Dentiro says:
that's a thing to say when you pick up your phone
Dentiro says:
heteroo
X says:
instead of hello ?
X says:
shalalalalaaaaa
X says:
you can also say that picking up the phone
Dentiro says:
yeah
Dentiro says:
i could also not pick up at all.... just ordered some damn magazine totally accidentally again :D she was so damn polite
X says:
hahahaa :D i'll give your phone next time some triin from ego elukindlustus calls me again
--

X says:
i'll just go and drink some more
Dentiro says:
join the damn singles community
Dentiro says:
they have so much fun going out and drinking
Dentiro says:
singing
Dentiro says:
i think... how drunk would i have to be to start singing
Dentiro says:
i think i'd pass out before reaching that level
--

X says:
so you've checked my new friend at orkut :D he told me
Dentiro says:
which new friend
X says:
Gonzales :D
Dentiro says:
... did he come to look at me first? then probably, yeah
Dentiro says:
there was some weird gonzales, i remember, yeah :D he looked at me first
X says:
:D
Dentiro says:
i thought it might be some estonian dude with a stupid alias
X says:
hhahahaa
Dentiro says:
it's like that pakistani guy, came to look at me, then i looked back to see who the hell it was. his name was something like: ,.
Dentiro says:
and then he came back and scrapped: so, you came to my profile and you didn't even say anything...
Dentiro says:
:D hell yeah
X says:
:D haha, that is funny
X says:
like the one hindu idiot i have in my list
X says:
keeps asking me R U ONLINE????
Dentiro says:
:D as if you'd say if you were
Dentiro says:
i had one guy like that. i kept answering "yes," and leaving :D made him crazy
--

Dentiro says:
new kids on the block from tv (Y) :D
X says:
that's the previous generation.. my generation was backstreet boys :D
Dentiro says:
:D
Dentiro says:
mine was ivo linna and jaak joala
X says:
hahahahahahahaaha
X says:
i remember one song from my childhood by ivo linna and maarja liis ilus
X says:
keelatud maaaa
Dentiro says:
:D have you ever considered it a really pervy song?
X says:
yes :D
Dentiro says:
:D yeah
X says:
ivo linna pedofiil
Dentiro says:
ivo pedofiil linna
X says:
:D
--

X says:
i have my things in ***.. and i really don't wanna go there
X says:
and the girl who worked there with me said they'd probably put everything together tomorrow.. i wonder if they just throw away all my stuff :D
Dentiro says:
but can you call the other chick and tell her to bring you your stuff?
X says:
chick :D
X says:
yo listen chick bring me ma stuff c'mon
Dentiro says:
:D
--

Dentiro says:
i'm trying to distract myself with other guys
Dentiro says:
here the hell is **** when i need him?
X says:
here :D
Dentiro says:
:D you slut!
--

Dentiro says:
:D go to bed
X says:
U2
X says:
with bono
Dentiro says:
iuu
Dentiro says:
can i take someone else?
X says:
sure :D
X says:
anyone you like

--

Uhh... küll oleks tore. =) Mul. :D
Nüüd peaks vist selle puuhoroskoobi siia trükkima. Oota, ma enne natuke guugeldan, ehk on mõni turakas selle juba kuskile trükkind. :)
Hihii. :D Mind nutikat laiskvorsti. Näe, kopin, ja annan ka lingi.
Dämmit, see tõlge oli palju nirum, kui see, mis minu käes.. mul palju nüansirikkam, seega teen üksikuid parandusi siin-seal.

Kastan 15-24 mai ja 12-21 november.

Hobukastani-inimesel on huvitav, isegi dekoratiivne välimus. Kuid ta ei püüa oma dekoratiivsusega peale tükkida.Tal on vaja kohta, kus areneda, ta on tugev, tulvil elujõudu ning vajab lihtsust. Tal on kaasasündinud õiglustunne ja ta reageerib kohe jõuliselt igale katsele seda pigistada. Hobukastanile ei meeldi kaalutlemine, arvestus ning intriigitsemine, mistõttu ta keerab inimesed sageli tahtmatult enda vastu. Paindlikkuse puudumine suhtlemisel viib sageli selleni, et ta peab tihtipeale taas millestki toibuma, elama üle uusi pettumusi, mis talle meelde jäävad, kuna ta on mõjutatav ning tundeline.

Ehkki hobukastan on vastupidav, pole ta ometi isekas või kangekaelne. Ta armastab olla teadlik ja ettenägelik, käituda ettevaatlikult ning tähelepanelikult, mistõttu pole tal ka enamasti majanduslikke raskusi. Moraalinormidel on tema jaoks suur tähtsus ning ta kaldubki osaliselt, vaatamata teatud õrnatundelisusele, puritaanlusse. Ootamatu on tema püüdlus mugavuse poole, kuigi ta jätab kohanemata inimese mulje, on see tegelikult tundlikkus ja usaldamatus enese ja teiste vastu.


Ta on liiga ebatavaline, et leida kaastunnet ja mõistmist teistelt ja jätab sageli eelarvamusteta inimese mulje. Võib-olla sünnib see sellepärast, et kastanile meeldib teisi shokeerida. Hobukastan vajab palju armastust, suudab aga ise üksnes ühe korra armastada ning seepärast on tal raske õnne leida. Armastuse vajadus ning kartus, et teda pole võimalik armastada, muudavad suhted kaaslasega raskeks. Tema kompleksid ilmnevad sageli ootamatult ja niisuguses käitumises, mis on teiste jaoks mõistetamatu. Ta on konkreetne, andekas, kiire ning täpne, samal ajal aga kaldub ta unistustesse ning filosoofilistesse mõtisklustesse. Tema elus etendab suurt osa ümbritsev keskkond.

--

Link on siin: http://www.tmk.edu.ee/~eevi/puuhoroskoop.htm#11

Aga peab ütlema, et sealne tõlge on üsna kräpp. :) Nii et kui kellegil huvi on, siis küsige minult. Jasmiini olen viimasel ajal lugend, seega võrdlesin just, see oli ka minu variandis sootuks teistmoodi, st palju parem kuidagi. :D Paljuütlevam.

Enihau... Ma ise tundsin küll ennast ära päris mitmes kohas.
Eriti see armastuse värk. Mul on küll komplekse kohe taskud täis. :D Lisaks sellele olen ka tujukas ja muutlik ja äkiline. :D Seda vist polnud siin ära toodud.
Veel on mul kombeks iseennast kõiges süüdistada. :D
Aga iseenese saboteerimine on küll üks mu põhiomadusi. :D Leian kellegi, kes mulle meeldib, hakkan kohe mõtlema: aga ega mina ei meeldi talle niikuinii, ja isegi kui meeldin, vaeseke, minuga on ju nii keeruline, parem lähen kohe minema, ei tekita talle probleeme. :D

Praegugi olen "külm kalkun." :D Jäin nii sujuvalt ja tasakesi sõltuvusse, et ei teagi kohe, mida öelda. Avastasin end öösel voodis, vahetult enne magamajäämist, teise smsse üle lugemas... Selline värk nõuab kohest reageerimist. :D
Muide, pärast kui sellele mõtlema hakkasin, siis tabasin end küll tegemas üht oma tavavältimist, st ma ei vaadanud talle silma kohtudes. Noh, okei, ühe korra ikka vaatasin, aga ilmselt ma sain juba siis aru, et see pole kuigi mõistlik. :D Mõnede inimestega lihtsalt on nii.

Ega ma ei vaatagi inimestele eriti silma, kui aus olla. Kunagi vaatasin, aga siis avastasin peegli ees istudes, et otse vaadates vaatavad mu silmad väheke aega sinna, kuhu nad peaks vaatama, ja siis üks läheb kaarega kuskile mujale. :DDD Ja kuna see on nii friiki, siis üritan ma sellest ajast peale inimestele mitte eriti pikalt otsa jõllitada. :D

Pealegi olen ma otsustanud, et ei mingeid ühepoolseid tundeid enam.
(Seksi võite endiselt pakkuda. Ausalt.)

Muide, silmadest meenus see, kuidas ma seenel käisin. Metsas oli ilus päikesepaisteline ja soe päev, ja seal oli inimesi küll. Enamus tegid tervisejooksu, mõned jalutasid niisama, ühed tüübid jõid põõsa all... mina korjasin seeni. Ja jube naljakas oli kaaskorilasi kohata, kõik käisid pisut hiilivalt, ettevaatlikult jalgu liigutades, pilk kahtlustavalt maad põrnitsemas. :D Ja see konkurentsi vihkav pilk... :D Täishuumor. :) Seenekorjaja tunned alati ära. Nagu väikelapse emagi, tal on püksikintsude peal porised saapajäljed. :) (Süllevõtmisest.)

Täna oli üks film, kus mainiti seda "ela iga päeva, nagu see oleks sul viimane." Mind on see ütlus alati ärritanud, sest no... kujuta nüüd ette ükskõik millist oma sõpra. Ja nüüd kujuta ette, kuidas ta käituks mõeldes, et see on viimane päev ta elus. ... Mõistad? :D
See oleks horror. Kes suudaks sellist inimest välja kannatada. Ta oleks liiga intensiivne-impulsiivne, ega vastutaks ühegi oma teo eest. Ühtlasi lööks ta esimese sellise elustiilipäevaga kõik oma rahad laiaks, ja edaspidi elaks üsna kiirelt "ela nagu ei elakski sa ostukärutäie pudelitega mahajäetud majas" elustiili kohaselt.
Kes see loll ikka oma viimasel elupäeval tööle läheks, eksoleju.

(Tegelikult üritan ma end veenda, et teen õigesti, kui ignoreerin seda, mida ma mõtlen. :D)

Ahjaa, ja seda tahtsin ka öelda, et "kõigil on ju nii" ei tähenda veel, et see õige oleks. See pole mingi ettekääne. Halb asi on halb ka siis, kui see aastakümneid kestnud on ja kõigiga nii on olnud. Omame mune ja muudame asju. :)

Tuesday, October 7, 2008

Scooters, vacation, fall

Mul oli täna hommikul täitsa paha lugu, pidin Joosepi lasteaeda jätma nutvana. Ja alles kell 9 sain punuma sealt. Bussis töö juurde siis punusin edasise tegevusplaani valmis.
Ta ärkab viimasel ajal üles ja küsib esimese asjana ehmunult, et "kas täna läheme lasteaeda? Ma ei taha lasteaeda minna." Küsin ta käest, et mis seal siis nii paha on, ütleb, et ei taha magama minna. Ja et teised poisid ei mängi temaga.
Noh.. ma ei tea, ma olen teda küll nende kõikidega seal mängimas näinud, ehkki tihedamini ajab ta küll lihtsalt plikasid mööda lasteaiahoovi taga hirmsa kilkamise saatel.
Ma arvan, et asi on ikkagi selles päevases magamises. Joosep nimelt ei maga päeval. Viimati magas ta päeval (regulaarselt siis) mingi kaheksakuusena. Ta ei ole und, ja ta ei taha magada. Kuna tal ei teki ta üleväsimust ega jonnituure, siis lasen ma tal üleval olla. Ma ise ei olnud ka eriline päevalmagaja (uhh, kus praegu teeks tasa selle), nii et taipan ta muret.
Samas ütlevad õpetajad, et hoolimata sellest, et ta sõrad vastu ajab igasugusele uinakule, on ta ometi esimene, kes magama jääb, ja viimane, kes ärkab. :) Kuigi ta ütleb mulle, et ta nutab voodis. Vaikselt, mõmmiga. :(

Ja täna hommikul ei suutnud isegi mänguasjad ja teised lapsed teda ära meelitada, hoidis mul kintsust kinni ja nuttis ja ütles vaikse häälega: "ma ei taha, et sa ära lähed, ära palun mine ära, ma olen ju hea poiss."

.. shiet. Seega otsin ma nüüd kedagi, kes tuleks ja tooks mu lapse lasteaiast ära poole päeva pealt. Teisipäeval, neljapäeval ja reedel. Ja ta on kõige kergeminihoitav laps ever. Minu laps ju. Võtab ise süüa kapist ja teeb ise telekat lahti. Ise küsib, kui midagi vaja on. Ema ju unustab. :D

Pekki see papp. Saapaid polegi ju niiväga vaja. Võtan kuivad sokid kaasa. :)

Jube ärritav on see jutt. Nii et ärge rääkige mulle. Paar inimest on juba jõudnud mainida, et "aga kõik lapsed nutavad alguses." Minge peppu. Kui ma saan midagi teha selle heaks, et mu laps ei nutaks, siis ma seda ka teen. Ta ei ole mingi memmekas ja viripill, kes iga asja peale töinab. Kui tal on mure, siis on see tõsine ja ma aitan, kui vähegi võimalik.
"Nutavad alguses!" Krt... tuleb kohe see poomiseasi meelde... et kah siputavad alguses. Loogiline, et ei tohi kohe alla anda ja pean veel uurima ja mõtlema ja rääkima tema ja õpetajatega ka, aga ma ei taha ta ...eh.. noh, kuidas see eestikeeles on... spirit noh, seda ei taha murda. Ma ei taha, et ta alla annab. Tahan, et ta läheks lasteaeda rõõmsalt. Koolis murtakse ju niikuinii maha. :D

Ehk ta pole veel päris valmis terveks päevaks. Või ehk ta põeb mingit muud asja, millele ma pole veel pihta saanud. Igatahes... natukeseks hakkan teda nüüd jälle poole päeva kaupa viima. Neljapäeval ja reedel on õnneks ema kodus seekord.

Laupäeval käisime vallaliste kommuuniga loomaaias. :) Oli hästi tore. Joosepile meeldis ka, orkutis on pilte ka sellest käigust üleval. Kahju ainult, et krokodille ei näinud. :) Pärast käisime shashlõkki ka söömas. Nii muhe oli vahelduseks ka liha süüa. :D
Igatahes, olen endiselt vallaline. :D

Kusjuures, avastasin enda juures sellise asja, et ma vist jäängi vallaliseks. :D
Hakkas keegi täitsa ootamatult meeldima ja panin momentaalselt tagurpidikäigu sisse. :D Täitsa hirm tekkis kohe. :D Ma ei teagi, mida see siis nüüd tähendas... kas ma kardangi siis üldse igasugust... kontakti, või kehtis see ainult selle konkreetse isendi puhul. Ma ei taha kontrolli enam ära anda. :D Ja haiget ei taha ka enam saada. Ehkki ma mõtlesin, et see mind üldse ei häiri... polegi ju niiväga haiget saanud. Või olen? :D Ma olen igatahes nüüd natuke segaduses ja puhkan pead.
Tunnen end küll väga lollakalt. :D
Millest meenub mu puuhoroskoop, mis vähemalt minu puhul (armuelu osas) küll täkkesse läks. Õhtul vaatan, ehk viitsin selle siia kopida. Kui kellegil on oma puu kohta huvi, andke teada oma sünnipäev. :)

Ja BonPrix kataloogis oli müügil "põrnaõievärvi pullover." Päris kaunis toon oli. :)
Nägesh. :)