Microwavehead

Hai. Mul oleks tegelikult jube palju rääkida, aga kell on juba 1 läbi ja mingil ajal oleks jube viisakas magama ka minna.
Mu pea käib viimasel ajal täistiirudel jälle, nagu seal "Exorcisti" filmis. Üritan aru saada, mida ma mõtlen, aga mõtted on kahest eri äärmusest, seega on jube raske midagi konstruktiivset neist kokku klopsida.
Vallaliste kommuunis on jälle kamm. Ja ma ei viitsigi seletada, aga ma ütlesin oma arvamuse ja sellepeale üks solvus. Mis on tobe, arvestades, et pärast esimest kommuuni kokkutulekut ta täitsa meeldis mulle. Mina ei meeldi endiselt kellelegi, loomulikult. :D Nüüd veel eriti, kus ma oma nõrkust näitasin.
Eks elus peabki koguaeg jube tugevat mängima. Eriti meeste ees, need muidu arvavad kohe, et oled hüsteeriline ja segane.
Minu puhul nad muidugi panekski täppi, aga ikkagi. :D

Ma juba jupp aega tagasi sain aru, et sealsed mehed (noh, mitmed, ei üldista ka päris) ongi seal pigem nagu... ma ei teagi, joomakaaslaste leidmiseks. Nüüd tegin polli, et asja tshekkida ja ongi. Küsisin, et kas sulle meeldib keegi siit kommuunist. Naised vastavad, et jaa, mitmedki. Mehed: ei.
:D Horror noh. Mõni ime siis, kui naised lõpuks käega löövad ja ei üritagi enam...
Ja arvavad, et nad on nii inetud, et keegi ei tahagi neid üldse. :(

Täna hommikul hakkasime Joosepiga millestki rääkima ja ta mainis, et lasteaias oli kellelgil issi järele tulnud. Ma küsisin siis, et kas ta oma issit ikka mäletab, ja kraamisin albumid välja. Ta ei tahtnud alguses uskudagi, et see tema issi seal on, aga siis leidis pildi, kus ta Ämblikmehega oli, ja siis oli iss kohe kõva tegija. :D
Joosepil on ka üks väike plastmassist Ämblikmees ja siis ta otsis selle üles ja mängis. Tegi plastiliinist siukse känkra ja kleepis Ämblikmehele pea külge ja siis vaatas ja ütles, et "ämblik...tädi." :D

Igatahes... piltide vaatamine ja üldse kogu see teema tegi nii kurvaks. Kõik need mälestused ja staff... Nüüd... viie päeva pärast tuleb veel kurvem päev.
Ja eile, st 12-ndal oli kellegi sünnipäev. Loodan, et tal läheb kõik õudsalt hästi.

Filmis oli just siuke koht, et "no man is an island." Aga on ju küll. Eriti kui tõlkida man meheks. Nii paljud mehed ongi just saared ja nendeni ulatavad ainult eriti enesekindlad ja julged ujujad. Mina upun järjekindlalt ära. Ja nüüd... läksin juba vette ja puha... aga vesi on külm, ja ma... Ma ei saa endale uppumist enam lubada.
Seega hakkan ise ka saareriigiks, mina olen nagu... noh.. Inglismaa :D ja Joosep on the Isle of Man. :D

Täna kuulasin Radiohead'i Creepi ja The Verve'i The Drugs don't Work'i üsna mitmeid kordi. Sobisid mu meeleoluga. Ja hakkasin mõtlema, et mida need sõnad tähendavad, oota, ma kopin...

All this talk of getting old
It's getting me down my love
Like a cat in a bag, waiting to drown
This time Im comin' down
And I hope you're thinking of me
As you lay down on your side
And I hope youre thinking of me

Now the drugs dont work
As you lay down on your side
They just make you worse
Now the drugs dont work
But I know I'll see your face again

--






Ehh...
Kurbdus tahab jälle konti murda. :( Aga, ehkki see laul on ju siiski kaotatud armastusest, võib seda ka võtta kui sõnavõttu eutanaasia kohta. Et ehkki rohud ei aita sind enam, siis ma ikkagi loodan, ma ei taha, et sa lähed, sest siis ma ei näe sind enam. Nagu inimesed on... minaminamina. :)

Tegelt tahaks nutta ühe peatäie, aga saad aru, ma ei viitsi. Mis omakorda masendab mind veits. Aga ma ei ole kunagi pärast nutmist rahulikum, ma olen lihtsalt oluliselt väsinum.
Käsi valutab, ei tea, ilmselt olen mingi obaduse kuskilt saanud. Ja südamesse lõi enne selline valu, et mõtlesin hetkeks, et nooh... mis siis nüüd. Aga noh, pole ka imestada, süda on mul kõige enamkasutatavam organ... põie kõrval. :D


--

Joosep vaatab hülge pilti. "Oii, kui armsake... ma ei astuks talle peale!"
--
Imiteerin Joosepile krokodillirünnakut. Joosep jookseb eest ära, istub diivani peale kökra ja tõstab käe ette, hüüdes:"Ära söö mind ära, ära söö mind ära, ma ei ole üldse hea! Söök on hea!"
--
Valekotletid (Tiina tahtis retsepti. Kui soojana pakkuda, siis ei saa paljud arugi, et liha sees pole.)
2 liitrit keedetud vett; 2-3 puljongikuubikut; 2 klaasi kaerahelbeid; 2-3 muna; sibulat, tilli, broilerimaitseainet, pipart, jne.
Sega tulise veega puljongikuubikud, lisa kaerahelbed ja jäta ligunema umbes 8-ks tunniks. Siis sega munad, sibulad jne taignasse ja vormi kotletid, paneeri riivsaiaga. Prae nagu ikka kotlette.
--


Oodata on nii paha. Eriti kui ei tea, kas üldse kedagi tulemaski on.
:) Üritan teinepäev uuesti. :)