Monday, November 30, 2015

Unenäod

Kuulge, mul on viimasel ajal täiesti ogar värk, ma näen und, ehkki veel ei maga. Kas kellegil teisel veel sellist asja esineb?
Laman voodis, silmad kinni ja pildid hakkavad jooksma, ise kuulen, kuidas kallim kõrval hingab. Ta naerabki juba, sest ma öösiti järsku ütlen kõva häälega asju nagu: "Nii ei saa ju päriselt olla!!!" ja muud taolist ja kommenteerin talle jooksvalt oma und...
Tema suudab unes aru saada, et und näeb, aga mul on isegi niimoodi poolärkvel olles võimatu une käiku juhtida. :D Ja mul on tegelt selle üle hea meel, kui ise kontrollid, siis pole ju üldse huvitav. Praegu aga tuleb sealt peast öösiti sellist käojaani, et anna aga olla. :D
Kummaline lihtsalt, et lint kohe jooksma pannakse, niipea kui silmad sulgen. (Muide, eesti keeles on siin lauses "sulgen" või "sulen?" Nii palju kirjutatakse igal pool, et "sulen," aga... mis kuradi suled. :D
Igatahes... ma lähen magama, kell saab kohe kaks.
Ahjaa, poes sain ühe tillukese asja pärast mida alatasa teen, nii hirmsasti kiita ja tänatud ja tunnustatud, et täitsa tobe tunne tuli peale. :D Ei julgegi enam midagi head teha. :D Hihii.
Head ööd ja ilusaid nägusid... ärgake siis ikka enda näoga. :P

Monday, November 23, 2015

Varajased jõulud

Heeei, tere ööd. :) Lubasin kell 1 magama minna, seega on mul 15 mintsa aega kähku miskit teile kirja panna. Mitu asja on viimasel ajal naerma ajanud, kirjutan siis kõigepealt need. Esiteks käisime Näljamängude viimast osa vaatamas ja seal lõpus kirjeldas mängu ja lisas, et noh... ma olen hullematestki mängudest kuulnud, või midagi sellist. Noh, film lõppes, ja Joosep ütles kõva häälega: "Ma tean, mida ta silmas pidas, kui "hullemaidki mänge" ütles."
Ma olin juba kergelt häiritud, et tere, kapten obvious, ja siis ta lisas: "Sudoku."
:D

Poiss ikka üllatab mind aegajalt.
Teine naljakas asi tuli mu väikselt õelt. Nooh, ütleme, et neil koolis õpiti midagi ja siis uuriti, et kuidas teil on vanemad mopsi pandud, et kas eesnimega või "isa" või "emme" või "proua Kukk" või "papa" või mis, eks. Mu väiksel õel on isa nimeks "Valdomort."
:D Nii naerma ajas. Isa nimi on siis Valdo, obviously. Kapten ründas taas.

Täna tegin oma selle talve esimese lumememme. Hästi kiiruga ja tormates, ja siis sõitsime kohe minema, sest ma olin botastega lumes ja jalad jäätusid iga hetkega. :D Ehitasin ta keset metsa, sest seal me olime. Kõik metsaalune oli igasuguseid loomajälgi täis, nii põnev. Ja pimedaks läks juba, seisin üksi keset lumiseid puid ja mingi paganama lind vist läks lendu kuskilt selja tagant, sest lumi pudenes ja ma ehmatasin. :D
Õudsalt ilus, on see sõnapaar.
Noh, ja siis me läksime mr.X-i vanaema juurde. Vanaema on 94 ja hästi kõbus ja armas, toob ise puud kuurist tuppa ja vee kaevult.. Ma vehkisin luuaga talle teerajad kuni kempsuni ja kuni kaevuni, siuksed laiad kohe, et kui tal järsku peaks pähe tulema ümber keerata, siis ta mahub seda koos soome kelguga tegema. :) (Ei tea ju, kui libedaks maa vahepeal läheb.)
Mõtle vaid, milline luksus, kui sul on nii suur hoov, et sõidad soome kelguga teise otsa. :) Igatahes.... nii nunnu vanaema, natuke minu vantsi moodi, hea huumoriga ja käbe. Valged juuksed ja vesisevõitu silmad ja kuivad käed, teate küll. :) Ei saa kirjutada sel teemal, silm kisub kohe uduseks. :) Ma natuke muretsen ta pärast, kuidas ta seal üksi... Tal on küll naabritega igasugu diile, aga... ikkagi. Kahju, et ei saa teha selliseid tehinguid, et kui su lähedastel on korraks siukest... jõusööstu või midagi vaja, siis nad saaks sinult laenata, kui oled lubanud. Ma annaks talle küll, noh... juhuks, kui tekib vajadus.

Igatahes, siis käisime veel tiiruga kohalikult surnuaialt läbi, ah, kui ilus seal oli. Tilluke kirik ja puuaed, pikad varjud. Pime ju, lumi maas, ja küünlad lume sees nagu lilled . :) Muinasjutt. Eriti vinge oli suur puu keset surnuaeda, laiad oksad igalepoole, mistõttu puu alt oli lumeta paljas maa, selline suur must ring. Ja väljaspool ringi kõik valge ja küünlasära täis. :) Selline... grinchi salapaik. :) Või tormi silm.

Oih, kell on üks. :)
Head ööd. :)

Monday, November 2, 2015

Kristuse püstol

või kuidas see Vaarik seal näosaates ütleski, ma olen viimati kirjutanud augustis! Augustis.
Mäherdune häbi. Seega üritan siis sel nädalal end parandada.
Praegu ma peaks tegelt magama, ütlesin kallimale facebooki kaudu "head ööd, jah, ma lähen ka magama," ja siis jäin hoopis pead murdma selle üle, et kuidas üldse teda kutsuda, kui jubedam hellusehoog peal on, ent on kas näiteks avalik koht, või teised inimesed kuskil lähedal ja igasugused ninnunännud-musirullid-pisikesedmummelimömmelid, misiganes sülg suhu toob, ei saa mitte valla pääseda, sest kõlavad ehk kuidagi eriti ebamacholikult ja tekitavad lollitunnet. :D Ma vahest niisama, kahekesigi olles, ütlen mingi sõna huuli torutades ära, teate küll, nagu vanatädid plutipluti tehes, ja siis mõtlen ise, et jumala eest, ma küll vist vihastaks siukse plära peale. :D
Aga mida siis öelda? Mis suudaks katta nii mehe ego- ja ühtlasi ka naise pehmekeelsusevajaduse?
No üks idee kargas just pähe, aga sel on siuke kergekujuline roppusemaik man. Ja ma tegelikult ei ropenda, no peale kuradite ja persikute. Sitta on ka palju. :D
Ohjah... igatahes.. andke teada, kuidas te oma kallimaid nimetate. Ma proovin ise ka mõelda midagi.
Tee sai otsa ja panin Joosepi koolikoti ka kokku, nii et nüüd võib vist magama minna. Üldse und küll pole... Nagu kuskil kunagi keegi ütles, et lähen koguaeg magama siis, kui üldse und pole, ja ärkan siis, kui tahaks ilgelt magada. Täiskasvanute elu.