või kuidas see Vaarik seal näosaates ütleski, ma olen viimati kirjutanud augustis! Augustis.
Mäherdune häbi. Seega üritan siis sel nädalal end parandada.
Praegu ma peaks tegelt magama, ütlesin kallimale facebooki kaudu "head ööd, jah, ma lähen ka magama," ja siis jäin hoopis pead murdma selle üle, et kuidas üldse teda kutsuda, kui jubedam hellusehoog peal on, ent on kas näiteks avalik koht, või teised inimesed kuskil lähedal ja igasugused ninnunännud-musirullid-pisikesedmummelimömmelid, misiganes sülg suhu toob, ei saa mitte valla pääseda, sest kõlavad ehk kuidagi eriti ebamacholikult ja tekitavad lollitunnet. :D Ma vahest niisama, kahekesigi olles, ütlen mingi sõna huuli torutades ära, teate küll, nagu vanatädid plutipluti tehes, ja siis mõtlen ise, et jumala eest, ma küll vist vihastaks siukse plära peale. :D
Aga mida siis öelda? Mis suudaks katta nii mehe ego- ja ühtlasi ka naise pehmekeelsusevajaduse?
No üks idee kargas just pähe, aga sel on siuke kergekujuline roppusemaik man. Ja ma tegelikult ei ropenda, no peale kuradite ja persikute. Sitta on ka palju. :D
Ohjah... igatahes.. andke teada, kuidas te oma kallimaid nimetate. Ma proovin ise ka mõelda midagi.
Tee sai otsa ja panin Joosepi koolikoti ka kokku, nii et nüüd võib vist magama minna. Üldse und küll pole... Nagu kuskil kunagi keegi ütles, et lähen koguaeg magama siis, kui üldse und pole, ja ärkan siis, kui tahaks ilgelt magada. Täiskasvanute elu.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment