Kuulge, mul on viimasel ajal täiesti ogar värk, ma näen und, ehkki veel ei maga. Kas kellegil teisel veel sellist asja esineb?
Laman voodis, silmad kinni ja pildid hakkavad jooksma, ise kuulen, kuidas kallim kõrval hingab. Ta naerabki juba, sest ma öösiti järsku ütlen kõva häälega asju nagu: "Nii ei saa ju päriselt olla!!!" ja muud taolist ja kommenteerin talle jooksvalt oma und...
Tema suudab unes aru saada, et und näeb, aga mul on isegi niimoodi poolärkvel olles võimatu une käiku juhtida. :D Ja mul on tegelt selle üle hea meel, kui ise kontrollid, siis pole ju üldse huvitav. Praegu aga tuleb sealt peast öösiti sellist käojaani, et anna aga olla. :D
Kummaline lihtsalt, et lint kohe jooksma pannakse, niipea kui silmad sulgen. (Muide, eesti keeles on siin lauses "sulgen" või "sulen?" Nii palju kirjutatakse igal pool, et "sulen," aga... mis kuradi suled. :D
Igatahes... ma lähen magama, kell saab kohe kaks.
Ahjaa, poes sain ühe tillukese asja pärast mida alatasa teen, nii hirmsasti kiita ja tänatud ja tunnustatud, et täitsa tobe tunne tuli peale. :D Ei julgegi enam midagi head teha. :D Hihii.
Head ööd ja ilusaid nägusid... ärgake siis ikka enda näoga. :P
Monday, November 30, 2015
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment