Thursday, December 31, 2009

- Orange Box of 2009 -

Head vana lõppu kõigile. :)
Mul on sellega seoses täitsa häiriv hirm, selline tunne on, et ma ei jõuagi enam midagi vägaväga olulist teha ja ma ei suuda isegi välja mõelda, et mis see selline üldse olema peaks. :) Õudsalt vastik tunne. Sellega seoses kipub masekas ligi hiilima jälle.
Eks ma üritan end lohutada sellega, et tegelikult ei vahetugi aasta veel, et alles veebruaris. :D Aga ikkagi.
Sellest, et mul arvutit pole, on ka tuline kahju. Ma võin kihla vedada, et muidu suudaksin end ehk ikkagi kokku võtta ja pärast shampaklaasikest teeks mõned uusaastaöölollused siiski ära. Öösiti tulevad lollused üldse paremini välja.
Siin töö juures ei ole mingit meeleolu.

Ja mida see lumi ometi teha üritab, aru ma ei mõista. Muudkui sajab ja sajab. Ja mu müts jäi Blongi juurde. :)
Ilus on küll, va raibe. Naljakas, kuidas kõik asjad on hoopis teistsugused, kui neile siuke valge pudi peale visata. Eile just mõtlesin, et ehk polegi lumi, on hoopis maailmalõpp. Inglite tiivasuled langevad. Kükitavad teised kõik pilveservadel reas nagu kitkutud kanad. Põrgus tuleb suuremat sorti barbecue.

Ma kisun jälle optimismi, nagu näete. :D Ehk nagu Joosep ütleb: "Ma ei saanud haiget kahjuks."
:D
Näe, siit võib lugeda mõningaid huumorhoroskoope aastavahetuseks.

http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?f=21&i=270739&t=270739

-
Ja siis leidsin ühe sellise, 2009nda aasta horoskoop pani küll õigesti. :) Vaata, kuidas sul. Minu 2009 oligi selline. Üle pika aja aeti pea segi ja nüüd olengi täitsa sassis. :D Pagana tunded.
http://horoscope.findyourfate.com/yearly-horoscope-present.asp?sign=Scorpio

Õnneks on ta siuke... hea tuju maaletooja, st kui mul koduski mingi jama parajasti käsil on, siis on hea ta peale mõelda.
If I could reach up and hold a star for every time you've made me smile- the entire evening sky would be in the palm of my hand. :)
Mitte, et ma ei kiruks ka vahel. :D Krdi raibe, võiks ju tulla juba ja võtta, mis ta muneb. :D

Today's fortune: Patience is the art of hoping.
Minge pekki, ausõna. :)
Mis mul sest kunstist, tahaks juba kobada. :D Impatience is the art of hopping.
Sel aastal jäingi jälle ilma. Järgmiseks ei maksa endale lubadagi. Ma pole mitu aastat isegi kallistand kedagi korralikult. Vastassoo esindajat siis. Deeem.
Aga noh... ise olen rumal, tahan ainult seda kõigekõigemat ja ei vaevu vahepeal kuskil janu kustutamas käima. :) Mis teha, eks. Eile just mõtlesin, et läheks ja küsiks kellaaega ta käest järgmine kord. (Mul pole enam kella, pärast räägin.) Ja siis kujutasin ette, kuidas ta kella vaatab ja ila hakkas automaatselt jooksma. :D Kergita veel käist. Näita mulle mõnda nahariba, mul läheb kohe orkaaniks sees. :D

Hea, et selliselt mõjuvaid tüüpe nii vähe on, muidu oleks jube keeruline elada. :)
Ja samas kahju ka... kui neid rohkem oleks, siis ehk treffaks mõne sellisega ka, kes mind ka tahaks omakorda.
Ehkki... mulle endiselt tundub, et ta pole ka päris täitsa külmalt ükskõikne... ta lihtsalt ei taba ära, kui megalt ta mu sees kõik segamini paiskab igakord. Muidu ta oleks natukenegi kannatlikum... või abivalmim. :) Kui ta mul käest kinni võtaks, siis ma ei saaks kolm minutit end liigutada, sest pean enne hingamised ja vereringed ja luutihedused jälle paika saama. :D Aga ta võtaks seda ilmselt jälle kui huvipuudust or something ja läheks enne minema. :( Minestan suurest igavusest, kallis mees. :) Anna aega atra seada. :)

Näe... see... kollase kõhuga lind. Leevike? Keegi kunagi tegi mulle selgeks, kumb neist tihane ja kumb leevike on ja ajas mul kõik lootusetult segi. :) Pärast seda ei tee ma neil enam mingit vahet. :D

Mar ehk jõuluvana kinkis mulle suure punase klaasist-metallist päikese aknalepanemiseks ja ütles, et see on nagu mu hing. :) Võtan omaks täitsa.
Ja aknale panen ka. See toob mulle õnne. :)
Eile hommikul lagunes mul täiesti ootamatult käekell ära, mitmest kohast korraga, ja seisma oli ka jäänud, kuigi alles hiljuti panin uue patarei sisse. Selle kinkis mulle Joosepi isa kunagi ammu. Ilus kell, hästi minulik, selline pisike ja must ja ilma vidinateta. Mäletan, et kõik noomisid meid, öeldi, et kallimale kella kinkimine on väga halb enne. (Kui sa oled just kella kinkinud kellelegi või ise kella saanud, siis ära usu, eks. :) )
Igatahes... ma ei hakanudki teda enam parandama, las jääbki nii. Eks ostan siis uue millalgi. Miks mul seda kella ikka niiväga vaja on, mul pole kuskile kiiret. :)
Aga tunne oli küll selline, nagu oleks mingi ajastu otsa saanud sellega.
Või siis ehk ma lihtsalt otsin mingeid häid endeid, et aastalõppu endale vastuvõetavamaks teha. :)
Haa, alles ükspäev nägin ju õues liblikat. 26ndal detsembril, täpsemalt. :D Lumetorm oli. Ja ma vannun, et nägin liblikat. :D
Ja veel üks kummaline värk, Joosep lappas ükspäev mingit luuletusteraamatut mul kodus ja järsku hakkab rääkima, et näe, see ristionu. Ma ignoreerisin sujuvalt, pagan teab neid tema jutte, eks. :D Ja siis ta läks emale ka näitama oma ristionu. Mul tekkis juba huvi ja läksin vaatama. Kreutzwald oli. Küsisin ema käest, et kas tema on poisile rääkinud temast või. Ema ütles, et ei, ta arvas, et mina olin rääkind. Joosep ise väitis, et pole üldse kuskil näinud seda onu varem, aga teab, et ta on ristionu. :D Te teate, mis Kreutzwaldi nimi tegelikult oli, eks. :) Enne saksastamist.

Napakatest asjadest rääkides võiks veel mainida, kuidas ma Sensuaalset Sergeid unes nägin üksöö. :D Seda va selgeltnägijat või maagi, või kestandoligi. :) Sebis mu unes Mar-iga, ja lõpuks üritas teda maha lüüa. :D Hihii, Mar on kange muti, andis talle kohe vastu, ja tüüp põgenes. Ja hiljem üritas end mu vannitoas ära uputada ja oli väga õnnetu. :D No mida uned, eks. Kusjuures, jube detailne ja pingeline uni oli.

Pole ammu enam soomekeelsete subtiitritega unenägusid näinud, meenus just. Aga ma pole ka soome kanaleid enam ammu vaatama sattunud, vanasti neid ainult vahtisingi. Inglisekeelseid unesid näen siiamaani vahel. :) Paar korda on isegi saksakeelseid olnud, siis ma ei saa suurt midagi aru ja loovin niisama tegelaste vahel ringi. Eks see üks suur Kommissar Rex ja Cobra 11 on. :D Mis süzheed seal ikka niiväga olla saab. :D

Mar-i msni personal messiks on: "Esimene shampus avatud." :) Kell on pool üks alles. Päeval. :) Küll tal on hea elu. :D
Pean ise ka meeles pidama, et poest endale ühe nuia kaasa haaraks, pidevalt unustan alkoholi ära. Muide. Kas keegi kuskile suuremale prallele ka läheb? Tuttavad kõik väidavad, et istuvad niisama kodus ja söövad, huvitav, kas toimub siis üldse kuskil miskit või mis. :) Mina kavatsen ka kodus olla, kuhu mul ikka minna. :) Õnneks pidutsesin oma isud juba nooremana üsna täis, nii et väga ei kisugi kuskile.
Prrrrr... Külm on siin tööl täna. Pidin just ühele arvele allkirja kirjutama ja igati kandiline tuli. :)

Joosep ütles üleeile väga poeetiliselt, et "lumi on nagu meri ja nagu tähed on peale pandud." Kõik sädeles laternavalguses ja väga kaunis oli ülepeakaela. Ja siis märkas ta naabri aknast jõulukuuske ja lisas kurjalt: "Need tuled on küll lollid, lähevad kustu ja põlema ja jälle kustu ja jälle põlema! Mulle küll ei meeldi see kuusk. Niisuguseid asju ei tohi teha arektliga!"
:D Vaene elekter, jah.
Ja eile läksin kööki ja tundus nagu oleks lund toas sadanud, kõik oli valge. Ja küsin siis Joosepilt, et mis siin küll juhtus. Joosep: "Ma söön jahu."
Pidavat väga maitsev olema. :)

Selle, kuidas ta akna peal "VAAAAREEEEESEEED!!!" karjus, sain ma isegi lindile, eks kunagi panin youtube'i ka. Mingi mees veel lehvitas talle. XD Tundis end vist vareselikult sel päeval. Varesed ise üritasid saiatükke lume seest välja nokkida, aga ei saanud kuidagi maanduda. :D Iga kord vajusid üleni lume sisse, isegi nokk ei ulatanud üle auguserva, tiivad röötsakil igalepoole laiali. :D Jube naljakas oli neid vaadata.

Oufff... Peaks vist hakkama mingeid aastakokkuvõtteid tegema, kell hakkab juba jalaga tagumikku äsama. Enivei.
Aasta oli üldiselt päris hea, ehkki just lugesin kuskilt, et vana aasta kohta ei tohi väga hästi öelda, muidu uus solvub. XD
Aasta kõige kurvemad sündmused olid loomulikult mõnede sõprade kaotused. Aga nad ei kao kuskile, kuni neid mäletame, eks. :)
Aasta niisama kaduja on Õilis Võrse. Ehk ta kunagi kõrges vanaduses räägib välja, milles küss oli. :D
Aasta feil olen mina ise. Uskumatu, kui palju ja osavalt ma suudan asju pekki keerata. Ma peaks kuskile grillmeistriks minema, tõesõna.
Aasta töll on mu arvuti. :)
Aasta kõige nirum kuu oli kuskil aastaalguses, pakun, et ehk märtsis või aprillis.
Aasta kõige parem kuu oli maikuu. :) Loomulikult.
Samasse kategooriasse käib ka aasta kõige ilusam (mitte-mu-pojast-)inimene ja aasta kõige rabavam sündmus. Ma ei arvanud, et oskan niimoodi enam tunda.
Aasta positiivsete asjade hulka kuulub ka muusika kindlasti, Kings of Leon ja Dramamama, viimane tegi mu aasta täiega lahedaks sellega, et meelitas mu urust välja. Ma pole viimase kümne aasta jooksul kokku ka niipalju väljas käinud kui viimaste kuudega. :)
Aasta sõpsid on Margit ja Inks, ehk siis tüübid, kes täitsa üllatuslikult läbi netiavaruste mu ellu sulandusid ja sinna ilmselt jäävadki. :) Muahh teile, kullakesed.
Kõik teised saavad ka muahhid kirja, kui ilusti ootate. :D Või tulge shampaga külla, siis saab kohe kätte.
Aasta sündmus... :))) haa... las ma mõtlen. Aasta sündmus oli hahahaa, no... no oligi noh. Sellest ma juba kirjutasin alles hiljuti. Mitte miski ei trumpa üle. Seisakski ainult teise läheduses kuskil ja käituks nagu säraküünal. :D Ta aura uimastab mind või midagi. :D

Blong soovitas kirjutada Aasta Parmu, aga seda me juba teame, kellede vahel see tiitel jagamisele läheks. :D Hõissa. Hõk.
Aasta Ämber. Hahahaa, neid on mul nii palju, et ei maksa hakata ülegi lugema. Viin need heategevuslikus korras kuskile vaeste aiamaale. :D
Ja hetkel on mu sees ilmselt Aasta Armukadedus, sest ma ei tahagi üldse mõelda, et... noh... krt, ma murran neil kõik sõrmeluud. Mõlaga. :D Ehh. Tegelikult on mul selleks otstarbeks kujuteldav mõlaga sõber. :D Aga jube raske on leppida küll olukorraga. :( Eriti kuna ma ise süüdi olen. Vot lõpuks ometi midagi, mida ma EI TAHA kohe kuidagi teistega jagada. :)

Nagu alati, on mu ema seltsielu ka põnevam kui mul, tema läheb õhtul pralletama, mina jään Joosepiga koju nagu ontlikule vanainimesele kohane. :)
Imeilusat vana lõppu siis teile ja palun, olge ettevaatlikud. :) Peale täiskuu on täna veel ka kuuvarjutus, nii et igasugu hulle ja metsikuid asju võib toimuma hakata. Endagi sees. :)
Esmaspäeval tulen, siis soovin teile uut, nii et tolmab. :D Kui ma igatsusest vahepeal lõhki ei lähe. Aasta Horny Bastard olen ju ka mina. :) Shiet, kuidas ta kere mulle meeldib.

Ja lennuki must kast ei ole tegelikult must, vaid oranzh. :) Viimane random fact aastal 2009. :D 2010, bring it on!
Muahh, tiburullid. :*

Wednesday, December 30, 2009

Dear Santa...

Nõndaks. :) Olete ikka elus kõik, pole lõhki end söönud või muud taolist. Mul on täna täitsa kummaline päev, üldse pole söögiisu. :D Ei juhtu just tihti, võin öelda.
Jõulud läksid üldse kuidagi... niimoodi mööda, et püksid mahuvad endiselt jalga. Ehkki endale tundus küll, et... sõin nonstop. :)
Deem, üks pikkjalg marsib siin õuepeal ringi, ma ei saa kohe, silm jääb pidama. :D
Kitsad püksid rokivad.
Enihau... eee... mis ma nüüd tahtsingi öelda.

L says:
hai. kuda kube kärab? kodust juba villand?
S says:
tereee
eip ole veel
söön igal võimalusel :D
L says:
ma ka. pidime sepega piparkooke tegema, aga ma sõin kogemata taina ära. pean täna uut minema ostma
S says:
:DDD
--


S says:
ma tuletan täna õhtul meelde, siis kysi
L says:
nagu sepe ütles mulle... rääkisime telefoniga ja ema karjub kõrvalt, et ütle emmele, et kas ta ikka teab, et lühendatud tööpäev on ja ta saab varem lahti. ja sepe ütleb mulle: kas sa tead, et sa hakkad täna varem lahti... eee.. minema?
nagu lilleke (A)
S says:
XD
ma ytlesin r-le et ma loodan et uue aasta ööl on pluss 25 kraadi
ja r ytles: ja et öö läbi paistab päike onju
L says:
XD see oleks üsna friiki
S says:
ma ytlesin et näex open bari jube hästi
seal on pidevalt see open bari värk. et maxad mingi 5-10 eurot ja siis jood palju tahad öö läbi.
see töötab neil sellepärast et itaallased on jõle sitad joojad
eestis olex baar 30 minuti pärast alksist täiesti tyhi
L says:
XD

--

S says:
iga päev täiskasvanud, 35 aastased mehed, kirjutasid mulle: SEND TREES PLEEEEEEEZ
ja yx kirjutas et kas tahad känguru vahetada
L says:
:D
S says:
ma ytlesin et jah ma vahetan ta klaasi rummi vastu
ja siis neil on pildialbumid nende mängudega
L says:
haha
mina ja mu känguru nelja nurga alt
S says:
ma kommisin yhte et wtf noh
ilgelt tahan välja minna poisiga kellel on 150 pilti kanadest facebookis
L says:
XD

--
S says:
christmas spirit. hull kisa
L says:
jeap. ema hakkas juba eile vinguma, et aga ÜKSAASTA sa tõid koleda kuuse! ma pole veel toonudki, juba saab sõimata XD
S says:
XD lmao
L says:
no ma räägin noh
see ülespanek on täiega tsirkus
ma lähen alati lõpuks nii tigedaks
S says:
ma lõpuks olen nagu robot. lihtsalt seisan ja blokin oma kõrvakuulmist
L says:
et kaua võib. ma toon ja tassin ja käed on verised, üritan seal kuuse all kügeledes seda üles panna ja kogu selle aja keegi vingub ja õiendab taustaks
S says:
me teeskleme et hull lõbus on
L says:
ma karjun. hirmsa häälega vastu, ühel hetkel. kuskil kolm sekundit. ja siis on vaikus. ema istub oma toas ja pobiseb et ma olen hullumeelne ja mind tuleks kuskile kinni panna
S says:
XD AHAHAHA
L says:
ja mul on jälle mõnus rahulik
S says:
faking hea

--
Ja siin üks blogi, mis ka sarnast meeleolu kannab. :D Väga viis.

http://laulukene.blogspot.com/2009/12/joulusonum.html
--

Ohjah. Tegelikult polnud sel aastal kuuse ülespanekul erilisi karjumisi, ema isegi aitas kuuske otseks sättida. Mis oli omakorda üsna huumor, ta ütles, et jah, jah, nüüd on üsna otse, väga hea, ja mina kuuse all mõtlen, et hmm, imelik küll, aga ju siis on see tüvi kuidagi... kõver või miskit. Tõusen siis püsti ja kuusk on suunaga latv-väljub-kohe-uksest. :D Küsin siis ema käest, et MIS otsast see nüüd otse siis on, kuusk peaks ikka nagu... vertikaalselt olema. :D

Mingil ajal vaatasime seda Superstaari finaali ka. Mul oli hea meel, et ott võitis, sest ta oli terve saate jooksul nagu närvis, ootel. Ta lootis nii kangesti võita, ja mulle teeb alati headmeelt, kui inimene saab midagi, mida ta vägaväga tahab. :) Tal ju käed värisesid ja puha. Tegelikult ei saa ma üldse aru, kuidas inimestel on vurtsu kuskil laval seista, ma ei suudaks piuksugi teha. :D No piuksu ehk suudaks, aga muud küll mitte. Aga Birgitist oli kahju, tal polnud ju miskit muud süüd peale selle, et ta naine oli. Kui Birgit oleks mees olnud, vot siis oleks aus võitlus olnud. Nüüd aga ütlesid ju enamus inimesi, kaasaarvatud mina ise, et võiks vahelduseks mõni mees ka võita. :D
Ja hästi lahe oli vaadata, kuidas Ott ja ta ema mõlemad ootasid tulemusi ühtemoodi pilk maas. :) Huvitav, kas meie Joosepiga oleme ka nii sarnaste maneeridega?

Avandi ja Sepp olid armsad. Nüüd vana-aasta õhtul tuleb ETV-st Tujurikkuja, see on ka kindlasti tore. :) Seisaks meeles ka, et vaadata...
Haa, ja Ithaka-Maria hüüdlaused ajasid vaese Joosepi täiega segadusse.
"Nüüd tuleb väike reklaamipaus! Ärge kusagile kaduge!"
Joosep, ehmunult minu poole vaadates: "Meie ei kao ju küll kusagile?.."

Ja Rannap ütles Otile, et ta on "universaalne meelelahutaja." Ma ei tea küll, mida normaalsed inimesed mõtlevad, aga kui ma oleks mingitsorti esineja, siis täidaks selline kompliment mind küll lõputu õudusega. :D Ausõna. Midaiganes, aga palun mitte universaalne.

24ndal koristasin ja siblisin ringi, tahtsin teha ilusad jõulud vahelduseks. Meisterdasime Joosepiga kuuseehet, sellist... neljameetrist riba, liimisime värvilisest paberist väljalõigatud kujundid niidile. Joosep joonistas veel igaleühele staffi peale ka. Väga ilus tuli. :) Ehkki ma kleepisin neid va jubinaid kella kolmeni öösel.
Ja Joosep keeldus jälle magamaminekust ja lõpuks kukkus jonnides näoli maha. :( Isegi kätt ei jõudnud ette panna, näoga täie hooga vastu maad. Ta praktiliselt põrkas uuesti üles, nii valus oli. :(((( Jooksime muidugi kohe külma vee alla ja... verd olid kõik kohad täis, väga räme. Hoidsin teda süles, ise toetasin vastu seina, et ära ei minestaks. :) Ma ei kannata ju verd.
Aga õnneks jäi veri kinni ikka ilusti ja ma vaatasin, et nina oli ikka otse peas ja tundus, et pole kuskilt vaja teda tirida või sättida. Seega arstile ei läinud. (Joosep ei lase arstidel mitte kui midagi teha endaga, täitsa õudne, seega oleks arstileminek olnud nagu vanapagan siga niitmas, suur kisa ja vähe villa. Ma loodan, et meil polegi kunagi arsti vaja, vähemalt kuniks ta ükskord nii suureks saab, et mõistab, et vahel lihtsalt PEAB arstid oma ihu ligi lubama.)
Nina oli küll õudne ja lilla, mine vaata orksist pilti, kui süda lubab. Kardan, et vist ikka murduski. :( (Ta käskis mul pilti teha ninast, et näha, missugune see on.) Paari päeva pärast läks nina siniseks, siis roheliseks, siis pruuniks ja nüüd on kergelt kollane veel. :)
Aga mul on ikka veel see hetk silme ees ja iga kord, kui selle peale mõtlen, tõmbab süda kõik krimpsu ja siuke tunne on, et.... uhhh...
Me veel riidlesime ka sel hetkel... :( Eks ikka olen mina ju süüdi. :( Ma oleks kuidagi pidanud... ma ei tea. Aimama.
Aga õnneks läks kõik ikka hästi.
Ma ei teagi, kuidas temaga hakkama saada, viimasel ajal ainult jonnib ja vaidleb, mitte miski ei mõika. Lööb rusikatega ja kõige muuga ka. :(
Ühel päeval läks asi nii hulluks, et ma järgmisel päeval päkapikukingitust ei pannudki talle. Siis natuke ehmatas tõsisemaks, nuttis isegi hommikul natuke, aga sai ise ka aru, miks ei toodud.
Endal oli palju raskem seda kingitust mitte panna talle, ausalt öeldes. :)

Õnneks on need ainult hood, muul ajal on ikka vana hea Joosep. Ütleb, et "emme, mul on sulle üks kingitus" ja siis tuleb ja musitab või kallistab või teeb pai. =)
Ma loodangi, et ehk see on jälle mingi faas. Selline... kurja-mehe-faas.

25-es oli täitsa tore päev, siis läks küll kõik täitsa hästi. :) Kingitused ja söögid ja värgid. Nagu päris. :)

26ndal käisin Blongi juures prallel, väga khuul oli. :) Loodetavasti saab sellest sündmusest ka pilte varsti.
27-es ja 28-s möödusid täiesti haiglase igatsuse tähe all. Käisin toas edasitagasi ja keerasin voodis nii tihti külge, et kartsin juba spiraalseks minna.
Ei lähe ta mu peast/südamest kusagile, haarmed on kuskil ajukäärude vahele sättinud ja hoiab kinni.

I siin plaanib teha aastalõpu ajusuurpuhastuse ja kirjutada inimestele ausalt oma tunnetest. Ma mõtlesin ka hetkeks kaasa minna selle värgiga, aga... aaaahhh.
Today's fortune: Today is a good day to spread joy.
Kui teaks, et sellest mingit joy-d tuleks, siis kirjutaks hoobilt. Mind ei koti mingi naeruvääristamise-teema, ma olen eluaeg imelik olnud ja ikka elan veel. :) Inimesed pidevalt ütlevad, et ära nii küll tee või ära naa ütle, aga ikkagi teen ja ütlen ja keegi ei vaata imelikult. Või kui mõni vaatabki, siis on viga ta oma kuplis. :) Ma ei ole ju pahatahtlik oma tegemistes.

Aga kardangi, et tekitan hoopis ebamugavust teisele. Tal neid ilusamaidki kirjutajaid, I'm sure. Mis tal sellest, mida mingi võõras tädi arvab.

Nii et jääb ära. Ehkki ma tegelikult lootsin salaja, et ehk jõuluvana toob ta mulle kuuse alla või miskit. Aga ju ma pole siis küllalt hea laps olnud. Või siis jooksis ta ka jõuluvana käest ära. (Vägisi hakkab see kakukese muinasjutt meenuma.)
Igatahes... kakuke, hirmus armas oled mulle. :)

Homme proovin mingit aastat kokkuvõtvat blogi kirjutada. Andke nõu, missuguseid kategooriaid olemas on. Aasta feil ja aasta parim on mul olemas. Rohkem ei tule midagi pähe. :D

Friday, December 18, 2009

- Day Old Blues -

Jõulud. See on hullem kui sõbrapäev. On pime ja külm ja üksildane, ja üldse mitte heas mõttes. Lapsepõlves oli mul päris palju lahedaid jõule, aga pärast seda, kui vanemad lahku läksid, on kõik tähtpäevad mu jaoks üsna masendavad. Ja ma tunnen end nii süüdi, sest mina olen ju samamoodi masendunud, nagu minu ema oli. Järelikult rikun ma samamoodi Joosepi jõulud ära. :(
Nii et ära mölise, kui ma talle miljon kinki ostan. :( Üritan end süütundest vabaks osta. Olgugi et ei õnnestu.
Just avastasin, et ta oli mulle kotti kommi pannud. =) Armas laps.



Lasteaias oli jõulupidu 17ndal. Hästi tore oli, homme proovin need pildid ja videod ka netti tõmmata ja siis panen siia vahele. Ivo Eensalu tegi jõuluvana ja mulle meeldis. Rääkis lastega ka juttu ikka, mitte ainult et jorutanud peast mingit eeskava. Ja üks naine mu kõrval naeris koguaeg jube kõva häälega. :D

L says:
Christmas gift suggestions: To your enemy, forgiveness. To an opponent, tolerance. To a friend, your heart. To a customer, service. To all, charity. To every child, a good example. To yourself, respect. -Oren Arnold
rita says:
mis seal lõpus on - olen arnold?
L says:
:D
jah, endale jõulukingiks võid arnoldiks hakata
rita says:
:D hea mõte - kolmas arnold
L says:
neljas siiski vist juba

--

http://www.astrologyzone.com/forecasts/

Juhuks, kui horoskoopi tahad tshekkida. Ikka tore ju kuulda, kui miskit head ennustatakse. Isegi kui tead, et ei tule sealt shittagi.

--

rita says:
jube, meil keelati msn-orkut ja facebook tööl ära. karistatakse.
nüüd me ei kohtu enam üldse :(
L says:
:(

--

Jube, nagu minu jõulupuhkus. Ma ei pääse netti miljon aastat ja see on nii masendav.
Ma olen ju loll ja loodan, et ehk, ehk Keegi siiski kunagi ütleb midagi. :(
Nüüd vist tuleb leppida reaalsusega. Siis polegi enam arvutil mingit tähtsust.

Mar pääseb seega kah netti nüüd ainult kodust ja mina ainult töölt. Kus me oleme eri aegadel. Nii et netis ei kohtugi enam. Üritan ikka telefonitsi tutvust üleval hoida, alles just noomisin teda, et miks ta nii napisõnaline on ja miks ta ise ei helista kunagi. Ütles, et pole nagu midagi öelda. No mul ju ka pole! :D Aga ma helistan ikka ja jauran, muidu on enne kui me arugi saame, kakskümmend aastat möödas ja helistame ainult siis, kui keegi tuttavatest sureb. Maaaasendav.

Sv says:
kuidas on sul läinud
L says:
noh... läheb
mitte eriti toredalt
aga ka mitte väga halvasti
Sv says:
no vähemalt on midagi ikka head
L says:
noh... külm mul pole XD
praegu
see on hea
ja joosep on terve. aga ülejäänd on küll siuke... talutav lihtsalt
Sv says:
jah
L says:
pole elamine
on olemine
Sv says:
miks nii
kle
kas sa pole hetkel kellegisse armunud
L says:
olen ikka. kevadest saadik
Sv says:
no aga see ju särama peaks panema su silmad...soojaks muutma külmad ilmad...ära pöörab kurja tuule ...punaseks teeb sinu huuled
L says:
kui teaks, et ta vastu armastab, siis jah
paraku ei armasta mind keegi
Sv says:
praegu luuletasin sulle
:D
L says:
:)

Eile nägin ühte ilusat inimest. Kui kummaline on näha teist kontekstiväliselt, reaalses maailmas, ilma ühegi seoseta ja sõltumatuna. Maailmas, kus mind ei eksisteeri. Siis lõikaski ajju teadmine, et ei.
Aitab küll. Kui tal oleks vähimatki huvi, siis oleks ta seda juba näidanud. Ja kui ta kõhkleb, siis... Nii pika kõhklemise järel ei usukski ma teda enam, ükskõik, mis ta siis ütleks.
Mina olin kohe kindel, ammu juba, ei mingit kahtlemist. Aga ju siis mõtlesin ma selle nähtamatu sideme me vahel lihtsalt välja, kujutasin ette ja seda pole tegelikult kunagi olnudki. Ja kõik need krdi lugematud napakad kokkusattumused ongi ainult seda. Ei miskit muud. Pole tal sooja ega külma. :(
Reaalne elu lööb vastu silmi jälle. Nagu ikka. Võiks juba ära harjuda.
I'm never good enough.

Ja nüüd küsin siinkohal hoopis sellist asja, et kuidas olla, kui keegi arvab, et sa oled kõige suurepärasem inimene maailmas. Ise ju tead vägagi valusa selgusega, et ei ole. Siis ei tahakski nagu tutvuda lähemalt üldse sellise inimesega, sest tead, et rikud niikuinii kõik ära. :D Ja kurat, ma tahaks ju ka, et keegi vaataks ja mõtleks, et vau, milline naine.
Aga nüüd olen mõne poolt nii kõrgele tõstetud, et ma ei ulata ise ka enam endani.

Kahju, et need inimesed mu südameni kah kohe kuidagi ei ulata. :(
Veelkord, ma vihkan vaba tahet. Miks ei saaks ma sundida end tundma mingeid sobivaid tundeid mingite sobivate inimeste vastu.

--

Täna hommikul ma isegi tundsin seda külma, millest räägitakse. Eile panin Ma hoiatusel nii palju riideid selga, et palav oli. :) Pükse on ka mitu paari, olen nagu karu. Bussis vaadati väga viltu, kui hõlmasid lahti kiskusin. :)
Tõmban juba terve päeva pilte ja filmiklippe üles, deeeeeem, kui aeglaselt siin arvutis kõik liigub. Õnneks jõuan ikka kõik tehtud.

Hah, kohe, kui selle kirjutatud sain, kräshis kogu pann täiega. Ja ma ei saanud enam netti sisse. Ja mul oli meeletu vajadus see kõik täna välja öelda. Et ma enam ei looda, ei oota.
Õnneks lõpuks ikka tuli nett tagasi.
Lähen koju ja tõmban nina täis. Ei tahakski enam kaineks kunagi saada.

Eile õhtul vaatasin Grey anatoomiat. See sari noh, telekast. Seal oli mingi jube suurõnnetus, haavatuid kõik kohad täis. Nii kurb, ulgusin enamuse saateajast. Ja lõppes nii, et üks lükkas selle põhitshiki üle kaiääre vette ja keegi ei pannud tähelegi.
Ja ma tundsin, kuidas kadedus tõmbas südame kokku. Kui lööks pea ära ja vajuks aeglaselt keereldes külma sügavikku. Kui poleks ise süüdi.
Aaaah. Ma olen nii väsinud. :(

Ja kui kardad vett, siis oled eelmises elus uppunud? Aga mis sest siis enam karta, sedapidi oled ju juba surnud, vaevalt, et karma ette näeb, et muudkui upud. Kui just purjuspeaga vette ei kakerda või miskit.
Karta tuleb hoopis neid asju, mida sa ei karda. :)
Kuigi... ei või ju iial teada, et oled natuke selgeltnägija. Nagu ma neid busse muudkui unes nägin terve tiinekaaja ja lõpuks bussiõnnetusse sattusin ja oleks äärepealt kaela murdnud. Pärast seda ma enam neid painavaid bussiunesid pole näinud.
Nii et kurat teab.

Boss vahetas tööpäevad jälle ringi kõik, nii et lasteaiakäimise terve graafik on segi. Seal ju kästi öelda, mis päevadel laps lasteaeda läheb, et siis nad teavad, millal keegi ei tule. Paar last ainult käivadki detsembri lõpus, paaril päeval. Ja nüüd on kõik segi ja ma ei saa enam ümber ka teha. Õnneks andis emaga klapitada siiski.
Tööl olen nüüd 23ndal ja siis kuulõpus kaks päeva. Nädalad vaikuses. :(

--

Siin üks klipp lasteaiapeost, kuidas Joosep kingituse kätte saab. :) Ta tõusis seal üldse iga nati aja tagant püsti ja lehvitas mulle. =) Nii armas.



Ja üks klipp eriti kirglikust pianistist, vahepeal mängitakse rusikaga. :D
Aga noh... mis mõtet siis üldse miskit teha, kui kirge pole, eks. :)



P.S. Õudne, kuidas käib pinda, et postimise kuupäevaks pannakse see kuupäev, mil sa esimese lause kirja paned. Mul on ju pidevalt jupiti kirjutatud, ja alati pole meeles uude posti kõik kopida, vaid vajutan lihtsalt Publish. Ja siis paneb mingi mitme päeva taguse kuupäeva. Krdi loll blogger.
Loodetavasti läheb teil tunduvalt paremini kui mul. Seda on üsna kerge saavutada, nii et patsuta endale õlale ja ole rõõmus. :)

Monday, December 14, 2009

Saves the world once again

"Life begins at the end of your comfort zone." - Neale D. Walsh. (Kesiganes ta siis pole.)

How true. Mul juhtub seda viimasel ajal üha sagedamini, kui tunnen end nagu viimane (hääldada Tootsi moodi) narr. Inimesed, kes mind tunnevad, teavad, kui uhke ma olen. Mistõttu see kõik ärritab mind ülemõistuse palju. Kui mingid seesmised keemised panevad mind unustama iseenda. Ja siis vaatab väike Liimisilm mulle otsa ja maailm kaob ära. :) Täitsa totter, aga noh... eks sellepärast suudabki ta kolme sekundiga terve nädala ilusaks teha.
Kuidas küll mõnel on nii kleepuvad silmad, et ma ei saa sealt enam pilku lahti. Üritad küll, tõstad kulme ja üritad silmi suureks ajada, et natukenegi üleüldist vaadet saada ja siiasinna kiigata ja no... ei ole võimalik. :) Teaks siis, et mul on lubatud seal silmis pisut viibida... siis ei huvitakski see ümbrus. Paraku on tal tõenäoliselt minusuguste kleidiga lehmade tarbeks paigaldatud elektrikarjus või miskit.
Olen nagu see Lükka-Tõmba doktor Dolittle'i lugudest. Tahaks kangesti otse edasi minna, aga tagumised jalad põgenevad teises suunas. :( Nii sügavalt lõikavate asjade puhul ehk ongi targem mitte riskida. Ma ei taha enam kunagikunagikunagi sinna musta kuristikku kukkuda, kus vahepeal nii pikalt elasin. Sellepärast ei tohikski sõltuda kellestki teisest emotsionaalselt niipalju.
Aga kuidas teada, mis on loomulik ja mis mitte? Ma mäletan, et kunagi üks mees läks iga kord mind nähes seesmiselt põlema, seda oli näha, silmad hakkasid särama. Mina tegin ta õnnelikuks. Nagu nüüd Fantoom mind õnnelikuks teeb. Lihtsalt sellega, et ta on olemas.
On see siis nagu... vale või? Või õigem kui miski muu?
Kus on dr.Phil, kui teda vaja on, eksole. :)

Ja nüüd on nii rasked ajad ees, ei teagi, kuidas ma... Aaaaah. No wirries. Eks elan ja ulun kuu poole, nagu ikka.

Läksin jala koju ühel õhtul. Mõnus ilm oli, soe ja lumi oli põõsastes ja rohukõrred olid härmas ja asfalt sätendas nagu oleks teemantidega kaetud. Jube ilus. Vahepeal peatus mu kõrval mingi jommis vene kutt jalgrattaga, suur seljakott seljas ja küsis, et "kuhupoole see Selver nüüd jäigi." Idee oli hea, läksin siis ise ka Selverist läbi ja ostsin Joosepile allesjäänud raha eest kingitusi. :D Mõõga ja püssi ja käerauad. :D Pusle ja autosid ka.
Ja ema tõi eile talle Kollase allveelaeva. Selle raamatu. Ja ma hakkasin mõtlema, et mul polegi talle sinna kõrvale muusikat lasta. :( Jaanuaris peab musapoodi külastama. Kings of Leoni Because of the Times on ju ka ikka veel ostmata. Ja Joosepile peaks vist Green Day plaadi ostma. :)
T kinkis mulle Indigolaste plaadi. Kuulasin ja täitsa tore oli, justkui, ehkki see hirmus elutõdede ja õpetlikkuse loopimine hakkas lõpuks hellalt pinda käima. :D Ja see venekeelne lugu tekitas minus tohutu hunniku ebamugavust. Ei teagi, miks. Aga tekitas. Küllap ma olen rohkem eelarvamuste küüsis, kui ma ise teangi. :) Enivei, ülejäänd oli lahe, üheksas lugu meeldis eriti ja esimesel oli ka mõnus rütm.

Superstaari vaatasin ka, ja nüüd ei huvitagi enam, kes võidab. Oli isegi loogiline, et just Marten välja langeb, Otil ja Brigitil on parem hääl. Aga. Ott on nagu vana kuivik, ta laulab koguaeg ühte ja sama laulu, ja naisi ma põhimõtteliselt ei poolda. :D
Marten esines. Laulis kaasa oma laule, mitte ainult häälega.
Hahaa, kuigi, kuidas on võimalik laulda, kui sul on keel poolest saadik suust välja, ma pidevalt mõtlesin teda vaadates. :) Aga ikkagi oli tema huvitavam kui need ülejäänd. Ja delfis oli hea pealkiri, "Marten läinud, lumi maas." :D
Mitte, et ma seda artiklit lugenud oleks.

Mis siis veel. Ahjaa. Kuradi lumi. :) Reedel pidavat 25 kraadi külma tulema. Oh rõõmu ja õnne. Õnneks kodus on mett. Täna lohistasin Joosepi ülihelikiirusel kelguga lasteaeda, ahmisin õhku nagu jääd sisse, aga ikkagi jäin bussist maha. Nüüd tunnen, kuidas rinnas võideldakse. Haigeks ma niikuinii ei jää. :D

Joosep ronis hommikul köögiakna peale ja piilus kardina alt õue sel ajal, kui ma silmi värvisin. Ütles sosinal iseendale: "Ah selline siis ongi talv."
XD Nii naerma ajas. Ja samas nii armas.
Sel õhtul kui lumi esimest korda maha sadas, siis ta ju ei tahtnud magama minna. "Ma ei saa magama minna... Mu ilus, sädelev lumi.. ma pean teda valvama."
=)

Ja järgmisel õhtul, kui ma ütlesin talle, et kolme kuu pärast on tal sünnipäev, ütles ta mulle, et "Mina küll kuskil mingeid kingitusi ei näe, nahkpea."
:D

Mis näitab ilmekalt, et ei maksa enne järgmist õhtut "awww" öelda. :D

Tööletulles nägin tervet trobikonda vanureid, üks vana mees oli eriti meeldejääv. Ta liikus mööda seinaäärt kiirusega kakskümmend sentimeetrit viie minuti jooksul. Niisuguse külmaga. :( Ma vaatan vanu mehi eriti... eee... hoolivalt, sest ma mõtlen pidevalt sellepeale, kui Joosep ükskord vana on ja kui mind enam pole, et teda püsti tõsta ja lumest puhtaks kloppida. Või ehk peaks ikka tahtejõuga, kiuste ilgelt kaua elus püsima.
Korraks käis peast läbi, et lähen ja võtan onklil käe alt kinni ja ütlen, et kuhupoole minek, vanaonu. Aga siis taipasin, et ta võib vabalt ka kuskil Taga-Jakuutias elada ja siis ma ei jõuagi iialgi tööle.
Aga niiiiiiiii masendav. :( Tahaks kuidagi... ma ei teagi... ehitada mingi siukse... bussi. Mis sõidab ringi ja uurib, et kellel mida vaja on ja siis aitaks.

Muide! Kui keegi peaks ka Muumi-shokolaadimune ostma... ( :D Tunnistage heaga üles!) siis ma olen täitsa nõus ostma Snifi ja Urri. :D Need on meil veel puudu. Joosepit õnneks ei morjenda sellised väiksed asjad nagu igapäevased hatifnatid, aga minul on väike hasart tekkinud. :D Alles saime lõpuks ometi Muumimamma, seda Joosep küll ootas, lõi kohe särama kui triibulist põlle nägi. :D
Ma peaks erinevatest R-kioskitest ostma, aga ma ei satu neisse erinevatesse paikadesse eriti, ikka üks ja seesama rada, midamööda kõnnin.

Ei taha koju minna, ei tahaaaaaaaaaa. Seal ei eksita mind miski ja koon kisub ikka taevapoole. Igatsuuuuuuuuuus.

Friday, December 11, 2009

Hipitiri

S says:
ma ei saanud, ta ytles no
ma ei hakka siis pressima
L says:
:D ehk ütles "noooo..." nagu vend
vb ta ongi vend
L says:
tädi anne ütles mulle viimane kord et sa näed välja nagu su isa. :D
S says:
lmao ma ostsin s-ile just pluusi
L says:
ma ütlesin et ma olengi tegelt mu isa. tulin neile tünga tegema
S says:
100% itaallase pluus. Kõigil on täpselt sellised
S says:
liibuv, lilla ja itaalia lipp on peal
L says:
XD vend nüüd mõni itaallane
vend on äärmisel juhul koomas itaallane
isegi magav itaallane on energilisem

--

S says:
kamoon, on reede
olex ma seal siis ma tulex täiega
koguaeg kuulan kuidas sa käid
ila juba tilgub
aint et ma tulex jõle nokastand olekus
L says:
see ei häiriks mind küll üldse :D
aga et... et JÄLLE! seal
:D ma olen nagu mingi maskott
varsti tulevad panevad mulle mingi poroloonist jänesepea
S says:
ahahahahahahahahah

Mnjaah. Mõtlesin, et lähen täna ka ikka korraks välja, krt teab, kas sel aastal tulebki enam miskit muud põnevat. Vana-aasta õhtuks pole mul ka absoluutselt mingeid plaane... aga ei tea, kas üldse tahaksingi. Joosepiga koos on päris tore uusi aastaid vastu võtta. :) Ta läheb ilutulestikust nii elevile, plaksutab käsi ja kilkab. :)

Üleeile tuli mulle jõulukaart, selline... pisikene ja must. :D Keskele oli kirjutatud siis, et wish you this and that ja nii edasi. Mu shoti sõbrantsilt. :) Eile tuli ka kaart. Tavalise postkaardi suurusega, aga pisikeses kirbukirjas tihedalt täis kirjutatud. Kohe aru saada, et mu õelt. =) Ma kirjutan ise samasuguseid postkaarte. Kogu maailma informatsioon peab sinna peale mahtuma. :D
Nii armas, sees läks kohe soojaks. (Ei joond Jägermeistrit.)
See aastalõpp on üldse üsna kaardirohke, tundub. :)

Hommikul oli tore täna. :) Joosep ei jonninud üldse ja saime kiirelt liikuma, lasteaias musitasime ja kallistasime ja lehvitasime ja... Väga tore. :) Hommikul ta küsis minult, et "kas sa annaksid mulle hommikusöögiks neid draakoneid." Ja siis me arutasime seda, kui lahe see on, hommikuks selliseid kummalisi kummikomme süüa. Ja võõrad inimesed näevad teda tänaval ja sosistavad, et "ooo, kas see on SEE Joosep, kes hommikusöögiks draakoneid sööb?!"
:D Seitse ühe hoobiga or something.

Haa, ja teate, kui tore. :) I rääkis eile, et oli bussis head musa kuulanud ja läks bussijuhilt küsima, et mis muusika see on, nii lahe. Kunagi Lasnamäel sõites oli ka midagi sarnast bussis lastud. Bussijuht küsis, et mis number bussis. Ja selgus, et ta oli varem selle Lasna bussiga sõitnud. XD Hea kokkusattumus. Ja bussijuht KINKIS talle selle plaadi ja veel ühe lisaks ka, et "kuula seda ka, see on ka sarnane."
:)))
Mingi minumoodi mees. :D Aga ülilahe, eks.

Context - The Fool
The Fool is controlled by his irrational impulses, and is forever willing to risk it all as he steps off into the unknown. Only by taking a fresh new path can you expand your personal horizons and discover new understanding. The Fool card signifies the beginning of a new journey that you may not even realize you need to be on. Though you can not see where you are going, you should strike out with confidence. No matter what you find, you will discover freedom and independence in having taken the trip. So go ahead and step off the cliff, adventure awaits.

Focus - The Chariot
Ambition can be the driving force behind any journey, but can also be your downfall. You can not let your ambitions blind you to what is right in front of you. When this card appears, you need to temper your enthusiasm or else your aggression to succeed will ultimately lead to failure. Channel your energy positively and make your choices with a cool head. Like the chariot driver must control his horses, you also have to rein in your own passions. A strong will can easily get out of hand.

Outcome - Temperance
The water flowing from one cup to another, symbolizing two halves of the whole. Opposites that are connected, like fire and water or the sun and the moon. It is time to bring opposites together and work towards new harmony. You will need to use some creativity to show how opposing sides can come together, so do not expect it to be easy. You need to be that bridge between them, creating peace. Conflict will rule the situation otherwise.


Et siis selline tulevik mul seekord. :D Seega pean riskima, aga mitte meelega. :D Pean olema julge, aga mitte liiga. Hihii. Krdi keeruline värk.
Eile sattusin jälle Superstaari vaatama, nüüd vist peabki jälgima jääma. Tore saade oli, Birgit paistis ka lõpuks inimese moodi välja, muidu on alati selline... külm ja kalkuleeriv tundunud. Nüüd isegi nuttis vahepeal ja see, kuidas ta sellest hästi väljatulnud pildist rääkis, oli supernummi. :D Ja see meeldis mulle ka, kuidas kutid mänguasjade vastu huvi tundsid. :D Mulle meeldivad mehed, kes pole päris täiskasvanud veel. :D Mitte ea poolest siis, iseloomult ikka.
Jana Kask seevastu jättis veits niru mulje endast. Ja miks nad selle Mikk Saare sinna kutsusid... ta pole ju mingi laulja. :D Marten teeb talle sarmi ja Ott häälega iga kell ära. :D Sorry, aga ma ei ole koguaeg tore inimene, you know. :)

L says:
i ütles eelmine kord, et kui ta poleks näind, kui palju ma tegelikult jõin, siis ta poleks seda uskunudki :D
S says:
XD
tahax ka näha palju sa siis jõid
L says:
:D kle jube palju
ja ma ei saa üldse aru, kust see raha tuli
ma jõin terve peetäie siidreid
nagu... palju
ja siis ma jõin vähemalt kuus jägermeistrit red bulliga
suuuured klaasid
õllekapas
S says:
XD ahahahahahaha
S says:
kuidas kurat sa pükse täis ei kusnud
L says:
XD ma ei tea ka
ja üks rummkoola arve oli ka kotis
mul ei tulnd kindlasti jägermeistri nimi meelde :D
S says:
xdxd ahahha sellised asjad mulle juba meeldivad


Jeap... õed-joomarid. :)
Hea, et me ühevanused pole. :D

Lõikasin eile ikkagi juukseid veits. Kui mainisin siin ühes blogis, et kavatsen lõigata, siis rahvas viskus kääridele ja karjus koleda häälega, et ei tohi, ei tohi. :D Ütlesin küll, et mis pagana heavyvanur nüüd mina, peaksin ikka soliidselt vananema, siis ei tahetud üldse kuulatagi. :D Lõikasin siis otsi ainult. Tekib jälle siuke kleidiga lehma tunne viimasel ajal, et mis ma siin ikka üritan. Kedagi ei häma. :)

S says:
ta ytles et ta on 157 cm deeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeem dats petite fo me
jessas ma olen tast praktiliselt 20cm pikem
kuidas me tänaval kõnniks
ei kõnnikski, ma koperdaks ta otsas
L says:
:D
sa astuks tast üle ja ei saaks arugi
h***** oli ka must 20 senti pikem
ma ei näinudki teda kunagi
ainult ta pluuse

Kodanik h**** oli siis mu viimane kokkupuude isassooga. :D Aastakümneid tagasi. Või midagi taolist.
Täna öösel nägin unes, et keegi varastas mu imiku ära. Või ehk see polnudki minu laps, sest ma olin nii pagana rahulik kogu värgi juures. :D Ja ta tegelikult ei varastanudki nagu... lihtsalt võttis ja läks ära. :D Ja ma läksin kaasa ja vaatasin, et kõik ikka hästi oleks, sättisin ja... siblisin, et neil ikka koos hea seal oleks elada.
Ma mõtlen, et see minu unenägudetegija vist ei saanud mu inglisekeelsest alateadvusest päris hästi aru ja võttis otsetõlke. :D

Viisime hommikul kotitäie tühjasid Actimeli pudeleid lasteaeda, ja vatti ja neid valgeid pabermassist kuulikesi, mis ma ostsin. Lapsed saavad siis ehk näiteks päkapikke meisterdada. Või miskit. Õpetajal hakkas fantaasia kohe möllama igatahes, nii lahe. :) Nad ikka leiutavad täitsa lahedaid asju, peaaegu et prügist. :D Raha ju pole lasteaial, siis kasutatakse kõik võimalik ära. Väga kuul mu arust. :)
Õnneks vanemad ka ikka viivad staffi. Ma arvan vähemalt, et viivad. :) Seal aktiviste küll.

Appi, kell on juba miljon ja ma ikka veel ei tea, mis täna teen siis. Või ostaks nurgapealsest poest ühe suure siidri ja tõmbaks nina kronti, nagu Joosep ütleb. :)
See kah kuidagi... kurvavõitu. Kahju, et kõik sõbrantsid just täna kuskil ära on.

Hahaa, mingi hindu on mulle orksis skräppind:
WISH U A VERY VERY HAPPY NEW YEAR, SIR !
:D No aitüma. Tal on displaypilt siuke vuntsidega härra, ma siis vastasin, et "Thank you very much, madam."

Nagu ema mul ironiseeris hiljuti, kui külalised käisid, et mis te temaga üldse midagi kokku lepite, tal on ju oktoober.
Vihjega, et ma pole kalendris ikka veel kuidagi õige kuuni end vedanud. :D No mis need väiksed ajanihked ikka teevad, eks. Ehk polegi seepärast veel päris külmaks läinud... kuna ma pole kalendris õiget lehte keeranud. Ma olen ju kõikvõimas. :)

Mulle meeldib see ilm, mis nüüd jube pikalt oli. Siuke soe, aga sügisene. Ja ei saja midagi, ja tee pole libe. Väga broo. Nii võiks jäädagi.
Või siis suvi ja 30 kraadi sooja. :D

Thursday, December 10, 2009

- It's my fairytale you're trying to star -

Nagu ütles Caleb, Wasted Time-is vist. Eile kuulasime Joosepiga mõlemad plaadid mitu korda läbi, siuke tunne oli lõpuks, et puus lendab bumerangina minema.
Ei, tshekkisin, see rida on hoopis King of the Rodeo loos, kah super. Wasted Time on praegu siiski sobilik, sest ma tahaks Apple Shakerile öelda, et... Shake some my way or let's forget about it altogether.
Praegu olen tööl, ofkoors. Kõrvalkorteris puurib keegi seina. Mul on tunne, et see puurijamees on ära tabanud, et mind kodus ei häirigi puurimine niiväga ja siia kolinud. Telefoni üldse ei kuule, igavene keberniit on tellimusi vastu võtta. Panin siis omakorda raadio ka hästi kõvasti mängima. XD (Minu loogika.)
Ja vesi sai otsa. St tegelikult ei saanud, kui ma viitsiks seda suurt pudelit tõstma hakata, siis oleks vesi täitsa olemas... aga ma ei viitsi. :)



Eile oli mõnus päev, selline tunne oli, et maailmas on kõik hästi, naeratasin järjekindlalt. :D Täna ma tekitan endale juba ise jälle probleeme. Ma ei suuda kannatada, kui keegi kurb on ja siis olen nõus kõik pasa enda peale võtma. Aga ma üritan iseloomu kasvatada ja enda peale ka mõelda. Ehkki see on üsna raske. :(
Krdi emo olen ikka küll. :) Keegi teeb kurba nägu ja ma hakkan kohe lahinal ulguma ja ütlen, et jaa, palun, võta kõik, mis mul on, endale. Krt. Nii ei saa. :)
Üritan nüüdsest egoistlikumaks minna. :D Tehke ainult kurba nägu mu ümbruses, kohe saab lõuga.

Facebookis tuli teatis, et "your spirit guide wants to tell you something." Ma siis klikkisin kuulekalt, et näha, mis tal mulle öelda on. Igaks juhuks, tead küll.
Täna hommikul kui lasteaiast ära tulin, tekkis selline... väga paha tunne. Jõudsin juba trepist alla ukseni ja siis läksin ikka tagasi ja ütlesin õpetajale just in case, et hoidku Joosepil silma peal, et tal on kukkumisega probleeme. (Lastel on vahel sellised päevad, kus nad järjest käntsa käivad, ja ehkki Joosepil tegelikult praegu pole kukkumisega probleeme, siis kuidagi pidin ju... südant rahustama.)
Pargis jooksid pisikesed ilmatusuurte ranitsatega tüdrukutirtsud vastu ja üks ajas teist taga, kiljudes: "Rohehallitusjuustu EI OLE olemas!"
:D Ma ei tea, meil on küll vahel külmkapis näha.
Enivei, spirit guide ütles mulle nii:

"Your spirit guide is an older wise man. He is ever present and always around you. It's not your imagination but you have felt the presence of your spirit guide. He is a quiet gentle man but rest assured he is there when you need him the most. You seem to always question yourself and he wants you to know to always go with your intuition and gut feeling because you are right 99% of the time. He also wants you to know that you shouldn't be as hard on yourself as you are. You are your own toughest critic and it's unnecessary.
He wants to show you an "article of jewelry." Whatever this may mean pay attention to it."

.. Eeeem... Eks siis näis. Vaatame hiljem, kas või mis ja kuipalju. Praegu ei saa küll midagi aru. :)
Kaitseingleid on mul muidu mitu, ma olen selles täitsa veendunud. :) Selle kohta, mis soost nad on, mul inff puudub, aga nad on hästi lahedad. Ja aidanud mind kõikvõimalikust jamast välja.
Horoskoopi kah järgmise aasta kohta. Mina olen kass-jänes. :) Ja mind ilgelt häirib, kui terve pikk jutt on puha raha kohta. Mis tähtsust sel on.
Või ehk peaks ümberkohanema...? Love isn't coming my way anyway.
Hakkan kah siukseks... Hahaa, mul meenus praegu see "selgeltnägija-Indrek" ja tema tshikk. Täitsa paras paar, ausõna. :D Lugesin seda intervjuud ja pidevalt oli tunne, et lähen häbi pärast kuskile laua alla.

http://www.jmine.com/chinese_horoscope2010.htm

Joosep pani eile mõlemad jalad ühte püksisäärde ja siis hüppas mööda tuba ringi, hüüdes: "Ma olen orab!" :D

Ma näen viimasel ajal jälle unenägusid. Täna öösel näiteks nägin mingeid snaipreid, aitasin mingit sõjapõgenikku. XD
Joosepil on palju paremad unenäod, teisipäeval äratas mind näiteks sellega, et rääkis, et oli unes näinud, kuidas issi oli mind kallistanud ja musitanud. :D Ehkki ma vahetaks issi mõne teise vastu välja. :)
Ise nägin ma samal ööl hoopis sellist und: Olin kuskil metsas, ja järsku hammustas mind madu kannast. Mingi siuke.. suur, rasvane madu, nägin, kuidas vingerdas. Mõtlesin, et deem, nüüd ma siia metsa kärvan. Ja siis ilmus järsku sinna siuke suur must tokras karvaga koer ja hakkas jube tigedalt mu peale haukuma. How nice.
Siis ma märkasin, et tegelikult ei hammustanudki mind madu, vaid haug. :D (Seal oli mingi kraav kõrval, ju siis sealt tuli kuri marutõbine haug or something. :D )
Ja siis muutus koer Michael Hutchence'iks ja me saime kõik sõpradeks. :D
Väga põnev seltskond, kas te ei leia. :D Nagu mingi vene muinasjutt.

Miks ma ei võiks unes näha, mida teha? Mind häirib õudsalt see, et ma ei teaaaaaaaaa, mida edasi teha. Võiks tulla keegi ja ulatada mingi... käsiraamatu mu elu kohta. (Ehkki ma teeks kindlasti puhtalt kiusu pärast juba pooled asjad tagurpidi kui seal kirjas. :D ) Aga ikkagi. Praegu olen täitsa segaduses. On mõtet üldse... Või peaks käega lööma ja hakkama näiteks... eee... salli kuduma. :D
Piinav.

Ja kui tobe on youtube'is musavideosid vaadata, kui siinsel arvutil kõlareid enivei pole? :)

Monday, December 7, 2009

Just a little bit.



Hopeless and homeless.
I just HAVE TO.

Olengi hale kuju. Ma peaks nüüd selja sirgu lööma ja jalga laskma, ja seda ma teengi... Aga mitte veel. Mul on vaja veel kuidagi jõuludest mööda saada, siis hakkan jälle tugevaks. Siis ei poe enam lähedusse, ehkki seal on mingi.... rahu.
Mujal olen õnnetu. :(

Väga, väga rumal minust.
Aga mu kopsud, maod ja maksad on kõik ilgelt nutikad, ma vannun. Süda on see ainus... Ja mu nahk. Nahk on mul ka täitsa idikas, tahaks ainult liibuma minna. Ja käed tuleks maha raiuda. Jalad ka. Siis oleks siuke... tomp. Veri jookseks ka tema poole. :D
(Krdi sujuvalt läks Horny Bastardiks jälle kätte. Ja õige pisut sadistlikuks. *wide grin*)

Käisin täna hambaarstil, sain kiita ja puha. :) Nii harva, kui keegi mind kiidab, kiskus kohe näo naerule. Mitte et seda märgata oleks olnud, niigi oli nina kulmude taha rebitud. Äraminnes panin kohe uue aja ka kinni, siis ei saa enam taganeda. Arst naeris mu tehnika peale ja ütles, et oh mis, tulge kohe rahuliku südamega, ärge üldse kartke.
Ma ütlesin, et kardan niikuinii, see on puhas enese alalhoiuinstinkt. Mille peale õde ütles, et no kuulge L, meil on patsient ooteruumis, mis te hirmutate. :D
Ega see, et mu põsed verised olid, ei hirmutanudki ju. :D

Mul on ilgelt vedel veri, jookseb ojadena. Ja siis jääb hoobilt kinni. Arst iga kord imestab. :) Hüübimisfriik. Vampiiri ideaal-einelaud.
Nõndaks. Auke mul eriti ei pidavatki olema, see on alati hea uudis. :) Nii et... paar korda veel käia ja kõik on fain.
Ja tagasi tööle tulles käisin Humanast läbi ja sain Joosepile täitsa ilusad talvesaapad ja endale mütsi. :) Woohoo. Müts on küll pruun... aga see-eest nokaga ja mu hiigelkuppel mahub sinna ilusti sisse, muidu kõik pigistavad aju kokku ja häirivad mu niigi vähest ajutegevust veelgi.

Joosepil on täna see jõululaat, oleksin tahtnud minna küll, aga ei jõuagi sel aastal. :( Eks siis läheme kuskile mujale. Raekoja platsi tahaks ka jõuda Joosepiga.
Ei tea, millal ainult. Boss tõstis mu tööpäevad ka ümber, detsembris olen siis hoopis esmaspäeviti tööl. Ja tavapärased neljapäev-reede.
Krt, tahaks, et juba jaanuari keskpaik oleks. Ei, veebruari algus. Siis ei painaks enam miski ja saaks vabalt kevadele keskenduda. Sest... noh, tõele au andes on varsti juba kevad.
Mõelge ise, see vahepealne aeg on kökimöki. Ja Valentinipäeval läheme armunuid munadega loopima, ausõna. Va õnnelikud kaabakad. :)

Pea valutab. Ma nutan viimasel ajal liiga palju. Aga ei saa kuidagi takistada ka end, tuleb täitsa isetahtsi. Sellepärast ei saagi ravimit veel ära anda.
Nii et kannatage veel, natukene veel.
Ma luban, et siis surun kõik ta üliarmsad jäsemed koos kaasnevaga oma mõnda kaugemasse südamesoppi ja ei räägi temast enam niipea.
Kolme aasta pärast ehk jälle.
:)

Thursday, December 3, 2009

- Addicted -

Aristotle believed the main purpose of the human brain was to cool the blood.

Ja ongi ju nii. :) Kui veri keeb, siis on aju vaja hädasti, et mitte kõhuli põrandale kukkuda ummisjalu kuskilesuunas joostes. Mul ei olegi vist aju, selles suhtes, et mu veri ei jahtugi. :D Mul on lihtsalt heast materjalist pind, ei paista läbi niipalju. Ehkki viimasel ajal on küll kõik ääred irvakil, kurat ja põrgu. :)
Üha raskem on ära minna.
Ja aknad peegeldavad hilistel tundidel, ma näen sind küll, ehkki tundub, et vaatan mujale. :) Kui vähe on vaja, et... tuju jälle hea oleks.
Ja juhe koos. :)

HBC murrab ka konti järjekindlalt.
Mõne jookseks ikka vabalt kohe päris siruli.
Okei, tegelt ma ei jõuaks talle ilmselt järele. :D Urr.

Ma mõtlen sellepeale esmaspäeval hambaarsti juures, siis ei ole seal nii õudne. :D

Ei taha koju minna üldse. Kuigi Joosep on viimasel ajal nii hea laps olnud... Noh.. ma ise ka natukene rahulikum. Ja päkatseid on maja täis, st riiulid ja kapiotsad olen juba autosid ja värke täis tassinud, et igal hommikul oleks ikka miskit jõulusoki sisse susata. Jama on ainult selles, et laps keeldub õhtul magama jäämast, sest ta tahab päkapikke teolt tabada. :D Igale teisele lapsele saaks öelda, et no ootame siis vaikselt voodis ja ta jääks niuhti kogemata magama, aga Joosepil on minu kange iseloom, kui ta on otsustanud üleval olla, siis ta seda ka on. :D

Ja just panin koti kokku lasteaia jõululaada jaoks. Viin ikka nati pudi omaltpoolt ka. Ja aju on nii segi, vahin kaugusesse nagu letargias oleks, lihtsalt raiskan aega. :D Kiire on, noh. Ja ei saa kuidagi, vajun pidevalt kuskile ära.
Ehh.... mida veel öelda... homme on Jääaeg 2. :D
Ehk nagu eelmisel laupäeval, Joosep tuli jooksuga, et "emme-emme, jääaeg hakkab kohe." :D
Õnneks tuli hoopis sula. :)

Monday, November 30, 2009

Last Cut

I'm stuck.
I can't go forward since I can see where all this is headed. I'm happy you're happy. But it's the kind of happiness that'll kill me.
I can't go back since then I'd have to forget. And that's something I'm not willing to do. I'd rather be killed.

I'm stopping altogether. I'll freeze time. I even know the exact moment. It wasn't long ago, just a few days back.

I was only trying to go through you. I'm invisible, you know, I should be able to do it. Go through you. Breathe you in. And never exhale.
Maybe I did go through you, I can't remember. I was trying to make myself perfectly numb. Didn't succeed all that well. I can still feel the fabric of your shirt on my fingertips. But then again, I can feel you all the time.
They say that the first cut is the deepest. They are a bunch of incompetent feckers, never listen to them. It's always the last cut that finishes you off.

Why couldn't you just stop walking. I'm so tired of walking past you. You're so... perfect. You're... warm and.. whole. Like home. I don't wanna walk past you. I want to crash. Burn.
Why couldn't you just...
Yeah, I know why.

I'm damaged and broken and ripped apart. You can't save me from me unless you go through me too. With serious powertools. Like love. And your love flows in more beautiful surroundings.
Have I ever been loved?

How many times can you break your heart into millions of tiny pieces before you lose all the original parts and your heart only consists of tape? Yeah. It's not silver, it's duct tape. Valuable stuff.
Not to mention my striking beauty.

I don't want to wear colours any more. Or make-up, or long hair. I don't wanna go out or listen to music or even eat. I feel grey.
I've been crying rivers, seas and oceans. And some occasional tears. I've been trying to drown this crappy world. Or, to be honest, I've been trying to drown my crappy self. I'm gonna keep trying. Might be the only thing I won't fail at.
Although I'll probably just make everything worth while float further and further and further away. It just hurts too much to care. I'll let go and fall.

I really really can't see any ways of going on. So I won't. I'll stop. I'll stop trying to live. I've been in fantasyland anyway.

I'll inhale and freeze time. And stand right there next to you in silence until I'm better again. Or til' wind blows me away as dust.

Thursday, November 26, 2009

Hard Choosing

If fate means you to lose, give it a good fight anyhow - ütles mu orksi fortune paar päeva tagasi. Ma siis lisasin juurde, et: or even better- choose another fate.

Aga choosing is hard. (Lisan siia, et ma oleks Beavisele ja Buttheadile hea kaaslane, sest see ajas mind praegu itsitama.) Jah, choose'ime selle, kes on hard. Oleks mõistlik.

Enihau. Kroonika horoskoop, ehk siis tõe oraakel, kirjutas, et skorpion kipub sel nädalal taaslaskuma mingisse tundesse, mille ta heal põhjusel on varem juba maha matnud. Üritasin välja mõelda, mis see küll olla võiks. Viimastel päevadel olen proovinud... eee... noh, head tuju oleks vist palju öeldud, ütleme, et talutavat meeleolu ülal hoida sellega, et unistan. Unistan nagu teismeline. Ise tean küll, et lollus, aga see hoiab pead natukenegi veepinnal.
Arvasin, et ehk see ongi see vale tunne, mida tunda ei tohiks. (Tunnen end üsna rumalana, et te teaks. Kõigi oma mõtete pärast. ja kõige muu pärast ka, igaks juhuks.)
Et ehk on lootus see tunne, mille ma olen põhjusega maha matnud. Ja täna tuli pähe, et aga äkki just vastupidi, sest... noh... omavahelöeldes ei ole ma hetkel just kõige lootusrikkam kuju. Ma ei ole isegi päris kindel, et ma sinna kontserdile tahan minna. :( Aga ilmselt pean ikkagi minema, liiga paljud lähevad ju ennekõike just minu pärast sinna. Ma päris kaabakas ka ei ole veel. Aega on.

Uff. Tahaks kodus teki all peidus olla parema meelega, ausõna. Iga päevaga süvenevad igasugused valgustkartvad ideed. Või noh... laseme neile taskulambist siraka silma, ehk tõmbavad veits tagasi. Ma olen alati olnud arvamusel, et kõige salajasemad asjad tuleb inimestele nina alla toppida, siis ei tunne keegi huvi.
Ma peaks välja mõtlema mingi asja, mida teha, kui romantikapuhang kallale kipub. Mingi... selline asi, mis oluliselt tervist ei kahjustaks. Pean ju Joosepi huvides terve ikka olema. Aga siiski midagi sellist, mis üles raputaks. Ei taha enam mingit romantikat, see teeb mu nii kurvaks viimasel ajal. Udu hajus küllaldaselt, et ma näeks, et teerada polegi. Aina kuristikud. Kui kunagi lendama õpin, siis proovin uuesti. Praegu tahaks vältida igasugu vastavaid situatsioone, enesekindlust on null koma kuus protsenti. Krt, näeks siis vähemalt hea välja.
Nutaks natuke, kui see nii nõme poleks.
(Tegelt nutsingi natuke, aga ma ei ütle teile, muidu arvate, et ma olen nõme. :) )

Hea, et palju sõpse kohale tuleb sinna. Ehkki keegi pole orksis mu käest küsinud, et kuidas piletid mu käest kätte saab või mismoodi kohtume. Kuigi nad ju teavad, et mul igapäev netivõimalust pole. :( Homme ei ütle ma teile enam midagi. Kuni teisipäevani.
Nii et vaadake siis ise. Kurat küll. Veel üks põhjus, miks ma kuskile minna ei taha. Ma ei taha mingit vägisi-sõbrannatamist. Need, kes ei taha sõbrad olla, ei pea ju, for god's sake. Kõik on rangelt vabatahtlik.

Vastikult palju on täna tööl teha. Pean ju ise arved sisse lööma, et boss seda tegema ei peaks. Musta töö jaoks olen mina. Ehkki.. noh.. eks ma olen selle ka pool-vabatahtlikult enda peale võtnud, sest ta teeb nii palju vigu.

Ohpersik, ma kirjutan hiljem edasi, kui siis veel netti laseb, tuju on nii niru, ei taha teil ka tuju ära rikkuda. :(

--

Vahepeal tuli isegi päike välja. Kolmeks sekundiks. :)
Muide... mis te sellest vaktsineerimisest arvate? Mina ei kavatse Joosepit küll vaktsineerida, ehkki kõik need ülejäänud stampvaktsiinid on ta titena kätte saanud.
Ennast ka mitte. Kõlab mu peas liigselt nagu pättide tuppa kutsumine selleks, et neile öelda, et ärge siia varastama tulge.

Ma näen unenägusid jälle viimasel ajal pidevalt. Äääm, öösiti siiski, põhiliselt. :)Kõik väga segane ja sassis, ärkan ja ei mäleta midagi, peale selle, et midagi väga olulist toimus ja ma oleksin pidanud selle kõik meelde jätma.
Töölt koju minnes ostan endale ühe Jägermeistri ikkagi. Ehk teeb tuju veidigi paremaks, pealegi ei viitsi homme siidrit küll jooma hakata, siis jookseb minusugune kusik veel tihedamini pellerivahet kui muidu ja ei näegi kontserdist midagi. Kontserti tuleb ju teadupärast vaadata, mitte kuulata. Köhh.
Kuidas mõnele - nagu ma kunagi vennale ütlesin.

Quelle saatis eile mingi eriti asjaliku allahindluse kataloogi, mõtlen, et tellingi vist üht-teist. Oleks pappi rohkem, saaks päris lahedaid asju sealt. :)
Krdi kiire koguaeg, ma ei salli kiirustamist. Üldse.

Tahaks õudsalt öelda siia lõppu midagi heatujulist ja nii... aga ma ei suuda nii kiiresti midagi välja mõelda. Pealegi räägib raadios just uudiseid, üks jubedam kui teine.


L says:
ütle talle et sulle meeldiks, kui ta sind kuulaks rohkem
et see teeks sulle rõõmu
ehk siis kuulab
ütle et teeb sind seksuaalselt lahkemaks XD
see peaks küll mõjuma :D

Et jah, mida teha, kui mees ei kuula sind üldse. :D Aga nõuanne on täiesti tõsiseltvõetav, mehed. Kui tahate naist, siis noogutage ohtralt, öelge "jajah, kahtlemata, sul on täiesti õigus," ja enne kui arugi saate, langeb naine juba kaela. Ehkki... tänapäeval on mehed nii pagana piprad, et võib ka lihtsalt välja näidata, et huvi on, ja ongi korras. Kui naisel kah huvi on, muidugi. :D
Kui pole, siis hakka noogutama. :D
Tegelikult on vist ikka nii, et kui huvi pole, siis pole. :(
Minu puhul vähemalt. Ma võin tavaliselt paari sekundiga öelda, kas mul mehe vastu mingitki "sellist" huvi on.

Õnneks või kahjuks ei huvitagi ma üldse mehi, nagu näha viimasel ajal. Kui isegi need, keda sõbraks pead, lihtsalt kaovad, kui sind laivis näevad.
Mitu inimest ütlesid, et kui pralle teed, anna teada. Andsin teada, ja nüüd ignoreeritakse lihtsalt. Isegi ei vastata. Ma ei saa aru, mis krdi lollakas trend see on siuke. :S
Väegade solvav. :( Naisi pean niigi koguaeg utsitama, et midagigi toimuks, ma ei teagi, mis siis meestega tegema peaks? Selga võtma ja kohale viima?

Erilise sordi luuser says:
mehed minuvanused ei tule seksi peale ka enam kohale
ma ei teagi, millega siuksed liikuma saab
kraanaga
S says:
XD
vana hea revolver peaks triki ära tegema
Erilise sordi luuser says:
revolver on reedel kahjuks tapperis


Eile Joosep tuli naerdes minu juurde ja ütles, et "Tead, mis telekas just ütles? ... Karilehm!"
XD Kvaliteethuumor.
Kui ma teile nüüd lambist "karilehm" ütlen, ärge siis rõõmustage! :D

Ja dämmit, hoidke pöialt, et mul oleks lõbus seal kontserdil. (Ehkki seal oleks vist viisakas natuke mitte niiväga rõõmus olla. Mälestuskontsert või nii.)

Tuesday, November 24, 2009

- Running Scared -

See oli selle filmi nimi, mille pärast ma eile normaalsel ajal magama ei saanud. Normaalne tähendab siis enne kahte. Öösel. (Täpsustus juhuks, kui keegi ERITI juhm siia satub. :D )
Vaatasin seda filmi, mitte just eriti hoolikalt alguses, sest tundus selline... kuri ja negatiivne ja... masendav. Nii palju halba ühes filmis ei ole lihtsalt viisakas vaataja vastu. Ent! Peategelane oli piisavalt huvitav, et mu tähelepanu hoida. Pealegi tahtsin ma näha, kuhu see kõik välja jõuab. :) Et mis siis point nagu on.
(Ja praegu kangesti piinab, et mis seal alguses oli, kindlasti oli ju vihjeid selle kohta, mis lõpus toimus. :) Ma taban tavaliselt kõik filmivihjed kohe ära ja pärast pole enam huvitav. Päriselus ei taba ma kunagi midagi ära... ja ikka pole huvitav. :D )

Enivei. Siis, kui see naine need kaks pedofiili maha lasi, siis ma teadsin, et see film meeldib mulle. Polnud mingit tavafilmilikku siseheitlust, mida näidata aegluubis ja põnevusega, see oli selge, mis tegema peab, ja ehkki ma tavaliselt eriti verejanuline pole, tuli mulle suur naeratus näkku sel hetkel.
Mis on õige pisut kriipi. Tore, kui filmid sulle sinust endast üht-teist õpetada suudavad, eks. :) Mul oli hea meel, et see tshikk nii tegi. Ma oleks samamoodi käitunud.
Ei oskagi nagu... kas see on siis hea või halb. Kaldun arvama, et sellises situatsioonis ei jää ühelgi endast lugupidaval, südametunnistusega inimesel muud ülegi. See oli õige. Ehkki... justnagu ei oleks. Aga on ikka. :D Ma ei kahetseks üldse. Isegi, kui oma karma sellega pekki keeraks lootusetult. Ma päris nii ego ka ei ole. Võtaks enda peale küll.

Olen tööl. Bossil pole ikka paremaks läinud, käis haiglas uuringutel ja eks siis vast homme saab teada, milles asi.
Ma olen ise ka haige, palavik ja puha. Naljakas oli, kui kohusetruud me Joosepiga oleme, terve töönädala olime terved ja laupäeva hommikul kell kuus jäime haigeks. :) Ma tean, sest just siis ärkas poiss üles ja ropsis kõik kohad täis :D Ise ei jaksanud ma püstigi seista, kippusin ära minestama siinseal. Päris jube lugu. :)
Mul muidu muid sümptomeid ei olegi, ainult süda on paha ja nõrkus ja peavalu. Ja palavik, see on meil Joosepiga ühine. Aga tema köhib ja nohutab ka. Võtaks need heameelega endale.
Hea, et ma reedel seda siidrit ära ei joonud, mis ostsin. :) Muidu oleks veel nirum olnud. Õnneks olen ma niru joodik. Ma-ga ka arutasime just ükspäev, et me joome harva, aga palju. :D

Üha rohkem inimesi annab teada, et tuleb ka reedel kontserdile. :) Eks näis, kas ise selleks ajaks veel elus olen. :D

Panin endale just hambaarsti aja kinni. :O Oo horror. Juba ette on hirm. :D Mulle ei meeldi üldse see kontrolli äraandmine. Ehkki... kui ma ise kontrolliks olukorda, siis nad ei saakski mulle kunagi midagi teha seal. :D Aja kinnipanemine ongi kõige õudsam, pärast seda on kõik pääseteed lõigatud, sest kui ma olen aja kinni pannud, siis pean ju kohale ka minema.

--

Nüüd on juba teisipäev. G karauulitab Joosepit ja loodame, et lapsel on palavik ikka alla läinud. Muudkui käib ülesalla, täitsa mure kohe. :(
Ema on mul kah tore, kui eile koju jõudsin, siis ta magas, ei teadnud sellestki midagi, et kas või kuidas hoitav end tunneb. :S Aga noh, see on nii tüüpiline mu emale. Ta pole üldse paha inimene, et te valesti aru ei saaks, aga ta on jube egotsentriline. Nagu see soustisaaga, mis juba aastaid kestab. Ta teeb sousti, teab, et Joosepile, Joosepi lemmiktoit on kartul ja kaste. :D Eesti mees noh.
Ja siis iga kord pipardab või soolab üle. Ja iga kord ma ütlen talle, et ära pane, palun, pipart, ma pean iga kord selle Joosepile välja noppima sealt seest. (Ja olgu öeldud, et enda taldrikust samamoodi, sest ema ei vaevu tshekkima, kui suured pipraterad sealt veskist väljuvad. Ta ise on kaljukits ja seedib raudnaelu ka.
Sellest hoolimata jätkab ta pipardamist. Ja siis on solvunud, kui ma ütlen, et nokuule.... Viimane kord ütles, et "aga ma panin sidrunipipart ju, prooviks."
Nagu... jah, seda ma Joosepile ütlengi. Haige laps, niigi ei söö midagi eriti, oleks siis võind oma sidrunipiprad hilisemaks ajaks jätta. :( Teab ju, et talle ei meeldi mingid uued asjad.
Endalgi oli rõve seda süüa, jube terav.
Kui mina süüa teen, siis ma ikka mõtlen selle peale ka, kellele ma teen. Mitte nii, et teen nagu endale ainult.

Ja mis värk sellega on, et kui ma midagi taolist ütlen, siis tunnen kohe vajadust midagi halba enda kohta lisada, et keegi ei arvaks, et ma nüüd ennast jube lahedaks pean? Te teate juba, et mul on miljon viga. Aga mul on ka miljon head omadust, nii et.. no okei, ehk mitte päris miljon. :D Sada tuhat.

Jätkan rubriiki "mis mulle pinda käib."
Vaatasin superstaari-saadet. Päeva ei mäleta, ma ei teagi, mis päevadel see on üldse, Joosep ikka hüüab vahel, et vaata, Dramamama kitarrimees :D, aga seal hääletati seekord Anne-nimeline tshikk välja. Ilus on ta, siuke põnev. :)
Sain veelkord tõendust teooriale, et vanemad on siia ilma loodud selleks, et oma lastele marki teha. :D Kõik oli väga broo, kuni selle Anne isa näitas. Nagu... deem, kui rahakeskne jutt. Pildid olid kah justkui väljavalitud kõik, et näe, siin on ta emal kasukas ja siin mängib ta välismaalt toodud kallite mänguasjadega.
Nagu... pfft. Väga tobe. :) Aga ehk mehed ongi siuksed, krt neid teab. Et peab pidevalt võistlema nähtamatute konkurentidega.
Aga kena tshikk. :)
Nende ülejäänute kohta ma ei oskagi midagi öelda. See pikk poiss, Jaanus?, tundub hästi sümpaatne, siuke... koeralik. :D Kohmakas ja heasüdamlik st. Aga ta pole vist küllalt edev, et nö esiritta ronida. Marten on vist see Valgete-rooside tüübi nimi, eks. :) Teda on huvitav jälgida, aga tema tundub jällegi liiga edev. :D Nagu Padar, selline... väsitavalt edev. Blondi naise nimi oli Birgit vist, sorry, kui eksin, ma ei mäleta neid nii hästi. :) Tal on lahe hääl, ja ta tundub nii enesekindel. Kes seal veel oli... Ott. Tal paistab mõistus peas olevat. :) Kuidagi... et võiks isegi juttu rääkida. :D Mitte et ülejäänutega ei võiks. Ta tundub ühtlasi kõige ambitsioonikam.
Mulle meeldib see Jaanus inimesena kõige rohkem. Ja ma siis räägin puhtalt pooletunnise telekakogemuse põhjal. :D Ehk tunnen neid kõiki läbi ja lõhki. :D Aga ta paistab selline... sõbralik. Ma tunnen sõbralikkusest puudust. :(
(Tahaks N-i näha, saadan talle SMSi, ehk tuleb ka reedel. Pole miljon aastat näinud, ja ehkki ta on igavene machopers ja me läheme alati kaklema, sest mul on kah liiga tugevad isiklikud arvamused :D, siis tekitab ta oma käitumisega mingil salapärasel moel ometigi alati sellise tunde, et ma olen pisike armas naine. :) See on nii krdi kosutav. Teised vahivad kõik mulle alati suhu, et noh, ütle, tee, mine ees. Isased mehed on defitsiit. :) )

Kahjuks ei ole seal saates keegi selline, kellest kangesti tahaks edaspidigi kuulda. Tore saade ja tore, kui neil hästi läheb ja nii edasi, aga ei köida mind keegi. Pole ühtki sellist häält, mis kõrvu jääks või küllaldaselt korda läheks.
Aga, nagu ma just orksis ütlesin, see on väga hea, sest ma olen liiga põhjalik oma toetuses. :D Ja mul pole nii palju aega ega viitsimist, et mitmel rindel võidelda. :D

Haa, mis meenus. Eile kojuminnes bussipeatuses oli kahe vanema naise lühikonflikt, äärmiselt hämmastav mu jaoks. :D Ma ei arvanud, et inimesed nii koomilised on. Üks tädike jooksis teisele otsa ja siis see, kellest nö üle joosti, ütles üllatunult, et "noh, kuhu nüüd nii kiirelt," täitsa siukse naeruse häälega, üldse mitte kurjalt, ja see rongilik tädi ei vaadanud tagasigi, tõstis lihtsalt keskmise sõrme üle õla.
:D
Ma ei oska siiamaani kuidagi reageerida, kas nutta või naerda.

Muide, ma mõtlen, et ehk peaks ka kord aastas seeliku selga panema kuskile üritusele minnes? Kuigi ma pole just kindel, kas mõni selga veel mahub, arvestades sünnipäevanädalat ja minu pettumust kõhugripis. No mis krdi kõhugripp see on, kui koguaeg sööd. :D Aga muidu läheb kohe süda pahaks. :S
Täna on juba natuke parem olla õnneks. :)

Aaaa, muide, ma ei tea, kas olen juba maininud siin kuskil, aga aastavahetusel on täiskuuöö. :D Siis hakkab pulli saama igalpool. See ajab ju katuse sõitma ja toob segased kõik kapist välja. Ei tea, kas peaks ka kuskile minema... :D Oma katusega.

Boss just helistas, tal on parem olla, seega homme olen vaba. :) Ja reedel siis ka, saan ka kordki välja minna nii, et olen normaalselt maganud enne ja leidnud veits aega endale. Ehkki... mida siis tehakse? :D Ma ei teagi. Juuakse? :D

Friday, November 20, 2009

Lone Nocturnal Spooner

Stupif Duck says:
hey. are you in tallinn?
we haven't talked so long you could be in namibia for all i know
you wouldn't tell me either, i bet
haha :D i was just imagining how i start talking like.... hey honey, love you so much, are you in tallinn.... haven't talked so long, i wouldn't know.... you wouldn't tell me either, damn secretive bastard.... you never include me. i hate you, go to hell.
deleted from msn XD
Stupif Duck says:
still away? :D
what are you doing there?
something pornographical, i bet
XD

--

Mul on liiga hea fantaasia, ärge lubage mul lünkasid täita. :D
G kuulis, et ma tunnen end üksildasena ja ütles, et tuleb ka kontserdile. :)))) Ehkki ta muidu poleks saanud tulla. Nagu täiega kurb on olla praegu, minul veel viimased hetked online ja mitte kedagi pole netis. :( Ja siis istun kodus kuni teisipäevani ja mõtlen, et mida mulle küll vastati. Kui üldse vastati.

G says:
I hate your home computer
Stupif Duck says:
yeah :(
me too
G says:
are you going to fix it or sth?
Stupif Duck says:
nope. :)
G says:
when you're not online in the evening on msn, I feel the most urgent need to talk to you :)

Minu viimane hiilgehetk oli see, kui ma olin veendunud, et telekaekraani allääres hüppas üks msnikastike lahti. :D
Kirjutasin just oma poenimekirja suurte tähtedega ALKOHOL. Muidu unustan jälle ära. Vajan natuke tuimestamist.
Ja vihma muudkui sajab. Vihmavarju ma kaasa ei võtnud hommikul. Aga noh. Mis siin ikka. :) Tõeline vihm on see, kui pahkluu kõrgusel on aknast vaadates hall viirg. :D St kui üles tagasi põrkab vesi. Pealegi, väike vihm mõjub ergutavalt.
Te kujutage parem ette, missugused mu lapse püksid on lasteaiast kojuminnes. :) Eile pani püksid jalga nii, et põlvest enam ei kõverdund. :D Porikäkk.
Täna on ta emaga kodus, helistasin talle just, ütles, et ma pean KOHE koju minema ja Karumsi kohukest viima talle. :D

Ma olen täna õudsad kogused kohvi ära joonud, nüüd on täiega uni. Mul kohvi ajab magama, eks. Mu maitseeelistused on muutunud muide, nüüd meeldib mulle mõru Jacobs rohkem kui magusam Nescafe. :D
Tea, kas oleneb meeleolust või.
Vihm pole ikka veel järele jäänud. Ja netti ei julge ka kinni panna, ehkki peaks nüüd veits muude asjadega tegelema. Eelmisel reedel pidin veel korraks online õhtul tulema ja netti polnudki. :D Ajas ikka vihale küll.

Haa, ma lähen peale tööd pileteid ostma, neid soodukaid, Woodstocki. Ja nagu mul kombeks, ei osta ma mitte ühte või kahte, vaid ostan kuus. XD Ma just telefonis kurtis, et tunneb end veel nirult, et ei tea, kas tahabki üldse minna kuskile välja... ja ma lihtsalt moosisin niikaua, kuni ta ütles, et hea küll, osta siis mulle ka ikka pilet. XD Mul käib ikka kõik hulgi.
Inks, sulle võtan ka ära, ehkki sa pole mulle orksis veel jaatanud. :D Et sa tead siis. Et enam välja ei vingerda. :D

Nüüd pean vist nälgima paar nädalat. Sünnipäevanädala jooksul ma aina sõin. :D Ema muudkui vaaritas ja siis osutas järjest ühele ja teisele potile, ei oioioi, näe, see on vaja ruttu ära süüa, muidu läheb pahaks. Lõpuks tekkis juba viha ta vastu ja keelasin söögitegemise ära. Lubasin toidu aknast välja visata. :)
Õnneks ta teab mind küll, nii et nüüd on õnneks natuke aega tagasihoidlikum. :D
Ma hoiatan alati ette, aga kui ei kuulata, siis plahvatan täie hooga. :D Ema tavaliselt ei kuula. :)

Vauuuu... taevas on täitsa lilla. Nii lahe.
Ma nägin ühel... noh, tegelikult ma näen seda und viimasel ajal üsna tihti, ööl unes, et olin rase. Ja seisin vannitoas ja mõtlesin, et no ei ole võimalik, ma oleks ju varem juba aru saanud, et sedapsi olen. Kobasin oma suurt kõhtu ja järsku keegi äsas seestpoolt jalaga vastu. :) (Ma mäletan seda aega nii hästi, kui päriselt siuksed värgid toimusid =) )
Ja siis ärkasin üles, täiega paanikas. Kuidas ma ei teadnud?! Ma pole ju end veel arsti juures arvelegi võtnud... ja asju pole üldse valmis ostnud.... ja miks ma ometi kõhuli magan, loll naine!!!
XD Jupp aega võttis, enne kui aru sain, et kõigest uni oli. :)

Ma ei taha kuidagi töölt ära minna. XD Nett aitab nii hästi mind eksitada, aga kui kodus olen, siis peab ju mõtlema! XD Horror. :D Ma väldiks hea meelega oma pead. Andke mulle mingeid muid mõtteid laenuks, aitäh. :)
Lahedat nädalavahetust, tiburullid! :*

Thursday, November 19, 2009

Tige tiiger

Nii. Kuna bossil on köhagripp, siis asendan teda sel nädalal ja käin siis igapäev tööl. Emal on kodus kõhugripp. Nüüd istun ja ootan põnevusega, et kumb minu maha murrab. :D Või ehk tulevad mõlemad korraga, siis saab küll nalja. XD Tegelikult peaksid nad ju loogiliselt võttes teineteist ravima. Et kuidas sa ikka köhida julged...

Kaubamajas käisin, eks. Ja veendusin, et targem on ikka kuskilt kataloogist tellida. No fuuk, kes ostab endale 2000-kroonised saapad. Vähemalt minu käimisharjumustega. Ma olen isegi puukotad paari kuuga pooleks (sõna otseses mõttes murdusid) käinud, ei teagi, mis mu kõnnaku siis nii eriliseks teeb, et jalanõud vastu ei pea. Ma ei käi ju üldse mingeid.. pikki maid maha.
Mütsid olid kah ainult moekad sellised, kõik täpselt ühesugused. Ma ei kannata moodi silmaotsaski. Võiks ikka mingigigigigi valik olla. Kui ma 70 saan, siis ehk suudab kellegi jõud minust niipalju üle käia, et ma bareti pähe paneks. Enne igatahes mitte.
Mulle meeldib üldse see, kui mul on rohkem erinevaid, odavamaid variante, kui et ühed väga vastupidavad ja kallid. Enamasti muidugi sellepärast, et mul hõõruvad isegi sokid. Siis pean vahepeal jalanõusid vahetama, et kuskilt mujalt hõõruks, muidu kuluvad jalad ära. Ma ütleski viimane kord kohtudes, et ma jään vananedes aina lühemaks. :D Kõrgus mu kohal nagu teletorn.

Täna on erakordselt sitt päev jälle. Eile õhtul oli üle pika aja üks selline õhtu, kus me Joosepiga ei kakelnud, st ta kuulas sõna ja ei haukunud iga asja peale vastu. Ja nüüd täna hommikul läksime lasteaeda ja tema hakkas seal võimlema. Üritas mind headbuttida, saad sa aru. :S Täitsa haige värk. Kust ta selle nüüd võitlusvõtetearsenali saanud on, kes teab. Riidest lahti võtta end ei luba, ja ise istub ja vahib lolli näoga ja ei kavatsegi end liigutada. Meelega. Teab, et mul on kiire.
Riidlesin temaga päris karmilt seal. Ütlesin isegi lõpuks, et kuule, ma lähen üldse minema siis, ei tulegi sulle enam järele. Ei taha sellist last endale. :(
Eriti rõve on see, et kui ma teda sunnin millekski hirmsaks, nagu enda järelt koristamine või kiiremini liigutamine või misiganes muu taoline, siis ma olen kohe "paha emme." Karjub mulle, et "mine minema, paha emme." Oksele ajab kogu see värk. Eks on kahtlemata tore mu süümekaid üha süvendada. :( Kedagi teist ju pole, järelikult olen mina süüdi. Mul ju ka närvid läbi. Mõtlen viimasel ajal üha sagedamini sellele, et tal oleks kellegi teisega palju parem koos elada.

Ja siis tuli õpetaja ka juurde ja ütles, et Joosep ongi viimasel ajal jube agressiivne lasteaias, lööb ja on kuri.
:(
Nüüd ma ei teagi, mida teha. Eks ta on väsinud ka lasteaiast ja küllap tal mingeid muidki muresid. Eriti nõme on see kuradi isadekultus, mida seal viimasel ajal muudkui peale surutakse. (Panin orksi ka pildid üles, no horror. Võiks ikka lapsele öelda, et joonista oma pere, mitte et joonista oma isa ja ema. Joosep on oma isa ainult pildi pealt näinud, ta ei saa kuidagimoodi kirjeldada, mida nad koos teevad ja kus käivad.)

Aga noh... eks need pered, kus isad veel alles on, peavad kõik tegema, et mehed sabad seljas metsa ei jookseks. Siis kummardame ja jumaldame ja lubame kõike teha. :S
Täna hommikul jäi ema toas mingi vana Kroonika silma, seal see... mistandoligi... kes naerab alati, pea kuklas... Lensin? ütles, et ta "ei viitsi" armuke olla.
Mnjaa. Nagu selle alkokasutusega oli, et kui vähe jood, siis häbened. Samamoodi on ilmselt armukestega. Laiskus on igatahes vastuvõetavam omadus kui see, et välja ütled, et EI KAVATSEGI kellegi armuke olla. Küllap on armuke kah kuidagi... prestiizhne olla. Et oled jõhker individualist ja iseenda peremees ja... ma ei teagi, mida siis endale valetatakse.
Masendav igatahes.
Armastus on ju naiivsetele ullikestele. Ja ka kõik muud tunded on põlu all, kes tundeid välja näitab, on järelikult nõrk. Või kuidas.

Ma vaidleks muidugi, aga kes mind ikka kuulab.
Olen üldse viimasel ajal väga vaidlusaldis, kõik ärritab. Eile vihastasin terve ETV peale, et nad selle krdi Hiina filmi eetrisse üldse lasta julgesid. Pöffifilm oli ka veel, ma neid tavaliselt vaatan. Aga no oleks pidanud teadma, et hiinlased mind ärritavad. Filmi nimi oli midagi a la "Salajane päikesepaiste" ja lühisisukokkuvõttes oli öeldud midagi, et õnn on tihti lähemal kui arvad. Et ei oska ehk lihtsalt tähele panna.
Mis kõlab nagu positiivselt, eks. Sestap vaatasin.
Sel naisel seal, üksikemal, rööviti väike poeg ära, nõuti talt kogu ta raha lunaks ja siis tapeti laps ikkagi ära ja visati kuskile tühermaale.
Pffff. Faking positiivne värk.
Ma ei vaadanud filmi lõpuni, tunnistan. Kindlasti lõpp oli väga positiivne. (see oli nüüd ERITI irooniliselt trükitud.)

Mul käib tõesti täna kõik pinda. Ja ma tahangi selliseks jääda. Mul on villand sellest, et mina olen sõbralik ja hea. Mitte, et teised pahad oleks või mind kuidagi ära kasutaks... kes seda ikka julgeks. Aga lihtsalt. Ma olen väsinud hea olemast. Nüüd olen natuke aega vastik ja paha.
Mehed käivad ka pinda. Krdi uimased ja laisad.
Msnis oli mul personal messiks, et arvuti on pees, kui tahad miskit öelda, siis helista.

go says:
ma ei tea numbrit
Lissel says:
vaata siis orkutist
go says:
kuskohast
Lissel says:
mu profiililt
go says:
mis nimeliselt
Lissel says:
no.... eks see nime äraarvamine on üsna keeruline jah
go says:
lissel või?
Lissel says:
jah
aga ära sa täna küll helista, ma olen täna üsna kuri
go says:
Millal ma helistan siis
Lissel says:
no mõnel teisel päeval
go says:
47 lisselit on ju
Lissel says:
kurb lugu küll

Nagu... kamoon. Kui nii kange tahtmine on helistada, siis küll üles leiad. Kui krdi abitu võib olla!
Mis ei segand mul küll talle ühte inglisekeelset kirja tõlkida. :D Aga no krt ma sest keelest siis õppisin, kui teisi ei aita.

Biffy Clyro "Captain" on raadiost, sel mehel on nii kuul aktsent. :) Meeldib teda kuulata. Üldse läheb naistele vist see shoti värk peale. :)

Enivei... mis mulle veel pinda käib. :) Kuulsin hiljuti kuskilt mingit neegrilaulu... eee... küllap see MTV-st tuli, ja seal olid siuksed sõnad nagu uu beibe, i'll give you all you want, i'll buy you all you want ja nii edasi. Huvitav, kas tõepoolest on naisi, kellele selline jutt meeldib? Mulle tundub, et see on mingi linnalegend jälle, mille mehed on välja mõelnud, et saaksid naisi maha teha segamatult. Mulle on ka niimoodi lähenetud, sellise jutuga, et tule mulle ja sa ei pea enam kunagi millestki puudust tundma, ostan sulle kõik, mis tahad.
Pff. Ma ju armastangi inimesi ainult siis, kui nad mulle asju annavad. Hingav hoiupõrsas.
Kuidas inimene ise aru ei saa, kui nõme selline jutt on. Pärast peab aastaid mind moosima, et ma teda jälle inimeseks peaks. Ehkki siiani pole veel ühelgi läbi läinud, ma kandsin nad lootusetutena maha. Noh, eks see aitas ka kaasa, et nad on olnud mingid krdi kantpäised kuldkettidega rikkurid.
Not my style, you know.

Kuna mul arvutit enam ei ole kodus, siis pean ilmselt hakkama jälle päevikut pidama, muidu ei mäleta mitte millestki mitte midagi juba paar päeva hiljem. Otsisin siis kaustikuid kapi otsast ja leidsin ühe vana päeviku. Jube huvitav lugemine. :) Peaks need ikka millalgi ära põletama.
Või peaks kellegi usaldusväärsega kokku leppima, et niipea, kui ma saba panen, nii ta tuleb ja võtab selle kastikese mu kapi otsast kaasa ja teeb ühe suure lõkke mu mälestuseks. Lugeda võib ka, siis on mul tõenäoliselt juba savi. Küll aga võib võimalik lugeja asjadest täitsa teisiti aru saada, kui tegelikult on.
Näiteks... noh.... ma lugesin ja täitsa kummaline oli, kui külmalt ja kiretult ma räägin sellest, kuidas inimesed mulle armastust avaldavad ja muud siukest ilusat. Sattus just selline... nädal ette lugemisel, kus kõik mehed oli korraga välja ilmunud.
Ja mina olin niiiii kuri ja kalk. Need mehed on siiamaani kõik mu sõbrad, muide.
Võõras inimene loeks ja mõtleks, et ma olen mingi biatch. Noh... eks ma natuke olengi, aga... Ma ei uskunud neid. Armastusega on selline asi, et selle tunneb ära. Silmavaadates. Mul on üksjagu meessoost sõpru, ma saan enamasti meestega hästi läbi ja siis juhtubki, et nad ajavad asjad segamini. Seal ka üks mees ütles, et ma olen nagu mingi... ideaalnaine ta jaoks. Ja ehk olingi, aga ta ei armastanud mind ikkagi. :) Ehkki ise arvas nii.
Poolikuid asju ma ei taha. Ja ma ei taha mingit poolikut meest vastu, kui ennast üleni annan. Lahjendatud asjad on jama.
Ehh. Ma ei kannata ka uduseid asju. Tahaks nii kangesti, et mu elus oleks vähemalt ükski kindel asi, midagi, mille või kelle peale loota saaks. Siis see ülejäänd udu ei segaks.
Leiaks iseenda meessoost variandi, siis teaks kindlalt, et armastab.

Ma kirjutasin muide eelmisel nädalal Joosepi isale kirja, kus andsin talle teada, et tahan, et ta selle DNA-testi teeks. Et võin ise maksta kogu kammajaa eest ja et mul pole mingeid pretensioone. Tahan lihtsalt, et ta selle ära teeks ja tulemusi loeks. Kõik. Siis tõmmaku uttu.
Mul on kõrini. Miks ma pean temaga arvestama või tema vastu arusaav olema, kui tema samal ajal mäkra mängib. Mingu pekki.
Nii krdi lapsikud need mehed viimasel ajal. Mingi mure on, siis jäädakse vait lihtsalt. Selle asemel et öelda, mis värk on ja kogu asi ära lahendada. Ma saaks imehästi aru, kui ma oleks mingi kriiskav harpüia, kellega rääkida ei saa, aga no....
Saab ju öelda kasvõi oma arvamuse ära ja SIIS kaduda/vait jääda. Siis oleks vähemalt selgus majas. Kirja teel ju peaks veel eriti lihtne olema...

Üks nendest tüüpidest, kes mulle selles vanas päevikus külge lõi, oli mees, kellesse ma varem armunud olin olnud, kusjuures. Sellised asjad on nii kurvad. Kui inimene tuleb liiga hilja, ja sul pole enam mingeid tundeid järel.
Ma ei kujuta isegi ette, mida peaks üks mees siis tegema, et ma nõustuks suhet üles soojendama... Või kas ma selleks üldse võimelinegi olen. Ma olen all or nothing tüüpi tegelane. Kui esimesel ringil ei sobi, siis ma teisel ringil lähen juba kaugelt mööda. Nii et ärge mängige lolli.

Panin facebookis tarot kaarte mu armuelu kohta, et kas toimub ka krt midagi või jääbki siukseks, et keegi ei tea midagi... Ja tuli siuke tekst nagu:

Context - The Empress: She symbolizes the earth, and all that is rooted in nature. As the Earth Mother, she brings everything to fruition and encourages the natural growth of all things. Any project or goal in your life needs to be nurtured with your own spiritual energy if it is to thrive. It is time for you to be a Moth ...
Focus - The Hermit: The faint light from the Hermit's lamp can easily be lost in the darkness unless you quiet yourself and seek it out. You need patience at this point in your life, in order to recognize your personal limitations. Take a break and take stock of the situation from the sidelines. This can be a time to f ...
Outcome - The Hanged Man:The Hanged Man represents the need to have patience with your life, and accept things for what they are. But unlike the quiet of the Hermit, the Hanged Man requires that you let yourself become open and vulnerable at the same time. Sacrifice is needed in order to resolve your immediate conflicts. Yo ...
Read More

Noh... nevermind, sest Read More nupp on seal ilmselgelt fakt app. Lauselõpud jäävadki igaveseks kadunuks. Noh... mis seals ikka. Point oli see, et kannatlikkus, eks.
Siis panin kolm kaarti selle kohta, et mis Joosepi isa siis teeb, vastab või peab karmimad meetmed kasutusele võtma. (Eelistaks küll mitte, ausalt, tahaks juba ühele poole saada kogu selle jamaga. Tige-olemine väsitab jubedalt.)
Ja tuli hunnik pläma, mida ma ei viitsi kopida, eks, kuna niikuinii kogu teksti ei näita. Aga point selles, et kõik kolm kaarti jahusid jälle sellest, et peab olema patient ja mitte kiirustama.
Nagu...

WTF. Ma ju olengi koguaeg jubedalt kiirustanud, eks. Joosep sündis 2005 aastal.
Ja seda teist tunnet ma kannan endas juba ...eee... 7 kuud.
Küll ma olen kannatamatu, eks.
Mul on kõrini ootamisest. Ma tahan, et midagi toimuks kohe. KOHE.

Ja need joodikvenelased, kes siin akna all röögivad, olgu õnnelikud, et mul relvaluba pole.

--

Nii.
Enivei. :) Teisipäeval, kui Joosepile lasteaeda järele läksin (ta oli valverühmas juba, võõra õpetajaga,) siis see õpetaja jooksis mu juurde ja teatas rõõmsalt, et "Joosep joonistas NII ilusa krokodilli!"
=D Ja tõi kuskilt hellalt pika paberitüki, kuhu peale oli krokodill joonistatud. :D Tõesti lahe. Ma nüüd ajangi asju, et kuskilt raami leida sellele... või tegelikult ma tahaks ise teha ühe raami, aga siis on vaja metsa kuskile sattuda ja... ma kardan, et ei satu enne järgmist kevadet enam kuskile. Hästi lahe pilt, panin orksi ka üles. :)
Aga nii lahe sellest õpetajast, ta ei ole ju tegelikult Joosepi õpetaja, ta ei pruugiks üldse tema asju alles hoida... =) Nii armas.

Täna hommikul märkasin Vabaduse väljaku trollipeatusest kui nati edasi sõita, siis kohe järgmise maja taga on jube lahe kühmupuu. :) Oleks mul normaalne fotokas, ma läheks ja teeks sest pilti. :) Ja Siili peatusest kui linna poole sõita, siis on seal tee ääres ühe puu küljes ilge trobikond tuulepesasid, nii armsad. :)

Ja mis veel tuju heaks tegi. Saatsin oma Norra sõbrantsile paki ja ta sai selle kätte ja saatis mulle siukse kirja:

"wuhuu!!!christmas came early this year!!WOW WOW WOW!!!!thats alot of presents!!!!awwww,thanks sweetheart!!the kids,and me,are eating candy,haha: )i saved some for tony: ): ): ): )awww,the shirts are so cool!!!!im gonna listen to the cd right now: D i love you!!!your so kind!!!"

=) Oleks hüüumärgid kõrsikud, saaks Aafrikas näljahäda kontrolli alla sellise kirja abil. :) Aga nagu tõega... Tekib kohe tahtmine talle veel midagi kinkida. :D

Ja mu sünnipäevapralle... Pidime ju plikadega välja kuskile minema, kui Ma natuke taastub, eks. Uurisin ja ainus päev, kus võimalikud paljud vabad on, on 27-s november. Selleks ajaks on ehk Ma-l ka jalad all jälle. Vaeseke on täitsa grogi praegu.
Aga siis oli jube tore ootamatult raadiost kuulda, et just sel päeval on Grapsi mälestuskontsert Rock Cafes, kus ka mu lemmikjalad lavale astuvad. :D
Woohoo. :) Vahel ikka veab ka.
Ehkki nagu me teame ei maksa hõisata enne õhtut, küllap jõuan enne seagrippi surra või midagi.
Ahjaa, ja kas ma juba mainisin, et arst ütles, et mul pole "absoluutselt mitte kui midagi viga?" :D

L says:
haha, ma helistasin enne Ma-le ja ta tütar võttis vastu, pärast helistab tagasi Ma mulle ja ütleb et ta tuli tuppa õuest ja küsis et kes helistas. tütar: L. Ma: kust sa tead, et L? tütar: no jumal küll, ma ju tean ta häält. pealegi ta ropendas.
L says:
XD
S says:
ahahahahahahahha
ropendasid siis või :D
L says:
Ma siis küsis, et mida ta ropendas, vastati, et ma olin "deem" öelnud
jube ropp suuvärk mul XD
S says:
ahahaha
oskab inglise keelt
ära jah ropenda niimoodi telefonis
halb on kohe kuulata
L says:
üritan end parandada
:D

Tuesday, November 17, 2009

Afterparty

Hei. Kuidas kube kärab? :)
Mul ema just helistas ja teatas, et läheb töölt ära, tal hakkas halb. :S Deem. Noh... loodame, et ta helistab siis hiljem ja ütleb, et lõi varba ära või midagi. Ta on mu isa moodi, külvab alati meeletult paanikat ja segadust. :)
Ehkki... alles oli see, kui tädike vastasmajas tegi akna lahti ja mina millegipärast arvasin kohe, et ta hüppab alla. XD Ma olen üleüldse veits õudne. Aga vahel tekivad sellised... seletamatud hirmud.
Isa helistas eile, soovis mulle õnne sünnipäevaks ja siis küsis mult kohe sama hingetõmbega, et kuidas need seagripi tundemärgid nüüd olidki. Väike õde köhib. :( Aga äärmiselt tüüpiline mu isale kohe seagrippi kahtlustada.

Joosep on terve, eile vaatasime poole ööni seda muuseumifilmi, ma luban tal üleval olla, kui hea film tuleb. Või noh.. selline, mis fantaasiale hästi mõjub. Apocalyptot ja Paani labürinti mäletab ta mõlemat siiani. :)
Seal filmis oli püramiid, mil oli iga külje keskel selline sile ala ja Joosep siis küsis mu käest, et misasi see ülekäigu moodi asi on, kus liumägi ka on? :)

Täna tööl selgus, et boss on ka haigeks jäänud, seega pakkusin välja, et võin teda asendada homme. Mis mul seal kodus ikka vahtida. Joosep ka terve, las siis mängib lasteaias, ema on nädala lõpupoole kodus, siis ehk jätan ta reedeks koju või midagi. Või võtan tööle kaasa, mangub teine juba tükk aega. :) Ehkki siin on tal õõõõuuudsalt igav. :D

Ma käis ka vahepeal haiglas ära ja see, kuidas ta kogu värki kirjeldas, oli nagu ülikoomiline. :D Minnes kurtis, et kõik kohad valutavad, välja arvatud mandlid. XD
Seal olid peale oppi istunud ümber teleka õhtul, kõik ülejäänud olid mehed olnud, ja kõigil ninaopid, nii et kõigil olid marlist verised "suukorvid" ees. :D Teibiga kinni näos. Kõigil olid ühesugused triibulised liiga väiksed pidzhaamad seljas ja keegi ei vaadanud kellelegi otsa. :D Nagu õudusfilm, kas te ei leia. :D Hihii. Ma kujutan ette, kui raske mul oleks sellises situatsioonis vaikne olla, isegi peale kurguoppi, mul on vajadus rääkima hakata, et teistel enam nii ebamugav ei oleks. :D Sestap olen ma superkülaline pidudel, kus keegi kedagi ei tunne. :D Poole tunniga olen ma juba kõik ühiseks rindeks moondanud. :D

Näe, peoinffi ka. www.alkoinfo.ee
Punkte kokku 0 - 7
On vähetõenäoline, et Sinu praegused joomisharjumused Sulle märkmisväärset kahju võiksid teha.

XD Deem. Ma pean end parandama. Täna lähen ja... oh, ma olen ju homme tööl. Noh... joon siis reedel. Eelmisel laupäeval mõtlesin, et ostan mõne siidri ja tähistan vaikselt oma sünnipäeva, aga unustasin siidri osta. :D Jõin siis oma kolm viimast lonksu Jägermeistrit ära. Mäletate, millal ma ostsin selle...? Ma ka ei mäleta. Igatahes nüüd sai otsa.
Tegelikult jube tobe, et ma tunnen end tobedalt, sest joon nii vähe. XD Täiesti valed väärtushinnangud või mis. :D Maailm kisub ikka pekki, teate küll ja nii edasi. :)

Sõin siis joomise asemel, et väga mannetu poleks seal üksi istuda. :D Nüüd olen nagu aam jälle. Shiet. Aga noh... kes mind ikka niiväga vahib.
Vaadake parem ilusaid naisi. :)



Amrita says:
me sel aastal tööl üksteisele jõulukingitust ei tee, tavaliselt oleme teinud 50 kroonised loosipakid. Sel aastal otsustasime koguda raha ema ja lapse varjupaigale..
Amrita says:
igaüks paneb vähemalt 50 krooni (võib ka rohkem)..
Sulan ära kohe says:
aww. väga armas :)
Amrita says:
helistasime sinna ja see juhataja oli nii liigutatud. Lubas välja mõelda mida neil kõige rohkem vaja läheks..

Ilgelt normaalne idee. :) Võtke shnitti.
Eks ma kirjutan siis homme jälle miskit... Ja kas pole mõnus ilm juba tükk aega? :) Siuke soe ja tuulevaikne ja maapind on kuiv, ei pea ettevaatlikult käima. Ma ei salli seda, kui ma pean ettevaatlikult käima. :D
Lähen täna postkontorist läbi, saadan veel paar pakki ära. :) Ja musapoest, sest ma jõudsin ühe paki sisu juba ära kinkida. :D Oma isale tuleb alati omaenese sünnipäeva puhul midagi kinkida, kas te ei leia. :D Ja ehk vaatan kaupsist saabast och mütsi. Ehkki ma pole veel otsustanud, kas ma tahan ilusat saabast, ehk siis sellist, milles ehk keegi mulle tähelepanu ka pööraks, või tahan ma sellist, mis mind naerma ajaks (nägin just helerohelisi, karvaseid saapaid XD ) või sellist, millega oleks soe ja pikali ei kukuks. :D
Küll oleks tore, kui kõik kolm omadust saaks kuidagi ühte pressida. :) Kuigi ühe saapaga oleks vist üsna raske liikuda.
Müts peab olema nokaga, siis ei pea vihma puhul vihmavarju kaasas tassima. Ja lumi ei kleepu päris näkku. Teisi kriteeriume pole. Või noh... on sama kriteerium, mis meeste puhul. Kui näen, siis tean. :D
Hordide seast leian ühe, kes südame seisma paneb. Saaks nüüd kuidagi oma haaret vägivaldselt väheke laiemaks sikutada, siis leiaks siva mõne uue, kes meeldiks ja kellele mina kah meeldiks, krt. Enne kui mu magamistoa lagi õpibki ta nime ütlema. Padjad vist juba oskavad, miks ma muidu teda koguaeg unes näen. XD

Ahjaa, ja mu soovitus talviseks nahahoolduseks neile, ks kipuvad ka ära kuivama. Kasutage päevitusjärgset kreemi. :) Mitmes võtmes mõnus, meenutab suve, lõhnab vastavalt ja niisutab ka. Mul need spets niisutavad kreemid ei niisuta üldse. XD Peale tapeetinimese olen ma ka vakstuinimene. :D
Palju õnne mulle. :D Woohoo!

Tuesday, November 10, 2009

- Great minds run in great circles -

Kaotaja kiituseks laulan,
sest võitjale lauldakse niigi;
kurva ees kummardan,
löödu ees langetan pea.

Maailmast loobuja loob,
leiab unedes eneseriigi;
tõeluse taluja salajõudu
ja -suurust keegi ei tea.

Kaotaja kiituseks laulan
ja ilmaolija iluks;
põlatu pärgan, ta kõrgele
laubale vajutan suu –

sellele, kes suudab selgust
puuduvast kogu eluks
kerge ja sirgena kanda,
olen ma tuumani truu.

Doris Kareva


--

Peaks teile vist nüüd mainima, et mu läpakas viskas jälle sussid püsti. Aga ei maini. Ja ei küsi enam kelleltki abi ka. Olen parem ilma.
Piltidest on kahju. Ja sellest, et ma pean oma favourites-id kõik uuesti üles leidma millalgi. Mitte küll niipea. Siis, kui miljonäriks saan.

Peaks teile vist sedagi mainima, et ma olen kuri ja külm. Aga küllap saite sellest juba isegi aru. Lumi sadas maha ja millegipärast tundus mulle, et ma jäin sinna alla kuskile. Ma jäin alla. Vaevalt, et ma sealt välja sulan enam, ehkki lumi on tõenäoliselt õhtuks juba kadunud.

Eile käisin üle miljoni aasta siis naistearstil. Tehti lõpuks mullegi Pap-test. Eks järgmisel nädalal saab vastused, kas krabile teeme iga kandi pealt ära. Arvata võib, arstitädi ütles, et "väga kaunis." :D
Mnjah. Mul ikka need seesmised ilud. Paistaks mõni kuskile välja ka.
Veel öeldi mulle, et "sünnitanud naine, mis teie kardate," justkui sünnitand naine ei tohigi midagi enam karta. :D Sünnitamine ei ole ju midagi nii hirmus, see on loogiline. Seevastu igasugused arstlikud värgid on alati hirmsad, eriti kui ämblikuvõrgud antud kandis ilmselt ette juba tulevad.
Osadel naistel olevatki pärast valus veel mingi aeg. Ma kuulun loomulikult sellesse ossa. :/ Aga mul ongi tibatilluke emakas, olin kaks kuud rase, kui arst läbivaatas ja teatas, et mida te endast õige mõtlete, kust te võtate, et rase, emakas on täitsa normaalse suurusega. :D Ei teagi, kui pisike ta mul siis alustades oli.

--

Isadepäev lasteaias möödus üsna valutult, vähemalt pealiskaudsel vaatlusel tundus nii. Aga Joosep arvaski, et see oli isade sünnipäev. Ta oli joonistanud sellise... habetunud onkliga pildi ja kirjutanud sinna juurde, et "issile, Joosep."
:(
Aga ta ise ütles, et seal pildi peal olen hoopis mina. Habemega mina. :D How cute.
Võin ilmselt habemeajamise nüüd ära lõpetada, niikuinii olen paljastatud. :D

Niisiis. Esimene lumi. Talv. Muinasjutuline, räägitakse.
Öak. Minge pekki oma lume ja talvega. Ma tahan suve ja päevitunud inimesi. Ja autosõitu ja sooja tuult ja muusikat. Merd. Või merde, kuidas soovite. :D
(Lingvistiaju lööb ikka aegajalt välja, ekskuse mua.)
Nägin just ükspäev telekast mingit roadtripi videot, niiiiiiiiiiii tahaks.

Lähen täna Laseringi varusid täiendama, olen oma päkapikustaffiga juba täitsa miinustes. Mis teeb omakorda meele rõõmsaks. Ja see ongi nagu ainus valdkond, mis mulle veel mingilgi määral rõõmu teeb. Mitte et see kuidagi kellelegi korda läheks. :D
Võiks ju endale hoopis talvesaapad osta, aga.. see ei tekitaks minus mingeid erilisi emotsioone. Asjad puha.

Tshikid reklaamisid mind natuke üliagaralt, mis tekitas veits ebamugavust, aga elame üle. Pole teiste asi, mida mina teen. :) Isegi nende asi pole, kelle asi tegelikult on. :D Mul on lihtsalt hädasti mingit hobi vaja. Eks ma nüüd, arvutita, pean ilmselt leidmagi midagi muud. Päris cold turkey't ei saa ka teha, see oleks ebaviisakas.

Someone like me says:
kui nad natuke rohkem end kontrolliks, oleks päris hea tiim
aga nagu.... lähemalt loe SIIT!
ja ei mingit linki. siis tekib küll kahtlus, et...
:D
ma ei saa ka neil sabas käia koguaeg ja linke lisada :D
niigi imelik
S says:
XD

--

Jeap. Emalik perfektsionist.
Reedel käis mul siin tööl üks tüüp, kes käib alati just siis, kui mina tööl olen. Ja küsis ükshaaval igasuguseid väikseid jubinaid, nii et ma pidin tast mingi miljon korda mööda käima. Edasi-tagasi, edasi-tagasi. Täiesti nõme oli juba.
Ja täna oli trollis üks tüüp, kes mind jälgis. Üsna varjamatult. Ta oli päris nummi, ehkki veits noor mulle. Aga nagu me teame, ei hoia see mind tagasi, kui huvi on. :D
Mnjah. Krdi mehed. Ega nad ei tule ju rääkima, ei tule.
Kui asi ainult meestest oleneks, siis sureks inimkond sajandi pärast välja.
Agressiivsed naised paljunevadki veel ainult. Nüüdsest alates.

Someone like me says:
ma lähen ka täna varem minema siis, ja poodi
aga ma olen üksi jube närb vaataja
Amrita says:
no pole hullu
sa ju nagunii minu nõuannet ei vajaks - sul on väga väljakujunenud maitse
Someone like me says:
:D
Amrita says:
sa kujuta mind ette kõrval noogutamas
Someone like me says:
:D mul on tavaliselt second opinionit vaja. suuremate asjade puhul
aga eks ma siis üritan sind sinna kujutada
Amrita says:
tavaliselt on sul hea fantaasia - saad hakkama
Someone like me says:
:D ma kardan et ma ei viitsi seal trügida ja lähen lihtsalt minema.
tahaks midagi värvilist
Amrita says:
:D
Someone like me says:
mul on heleroheline jope, ja helesinine sall ja punased kindad. nüüd peaks kollase mütsi sebima, siis ma oleks rahul

--

Ootasin reedel peatuses number 11 bussi, just oli ära läinud ja peas kummitas laul, mis jube sobilik oli hetkesituatsioonis, eriti teatud muudatustega. "Waiting for the one-one in November cold."
See on mu lemmiklugu plaadilt, ma ei teagi täpselt, miks. Spiraallaul. Igakord tekib tunne, et peaks ringiratast keerutama ja siis hakkab kõik keerlema ja kaod ära sinna sisse. Teate küll, nagu filmis, tekib siuke suur must keeris ja asjad lendavad kõik ringi. :D Vajun laulu sisse, muusika imeb endasse. Loo lõppedes on alati pisut imelik olla.

Mõtlesime siin enne, et läheme mu sünnipäevaks Padarit vaatama... eee... ma ei mäletagi enam, kuhu. Kolmapäeval igatahes. Ma oleksin tegelikult tahtnud hoopis Sundjat kuulata, ehkki ma pole Padarit ka kunagi laivis näind. Padar on kuidagi liiga... ma ei tea. Mul ei teki mingisugust uudishimu. :D
Aga. Esiteks on see kolmapäeval. Kamoon. Kolmapäeval. Ma ei ole ju veel NII vana, et peaksin oma sünnipäeva kolmapäeval. Kas üldse ongi nii vanu inimesi olemas? :D
Ja teiseks... inimesed on nii... leiged. Õilis Võrse kaduski sootuks ära, nii et temast ei hakka üldse rääkimagi, aga nagu... ja ilm on ka siuke... muinasjutuline. :D
Meeleolu netu. Tunnistan, et tahaksin hoopis end tekkidesse matta ja mitte kui midagi mõelda ega teha. Ja üldse mitte sellepärast, et ilgelt vanaks saan, vaid seepärast, et mul ei ole mingit põhjust ülestõusmiseks. (sedasama ütleb Jeesus iga jumala hommik, pane tähele. :D)
Tahaks mingit positiivset... asja. :D Midagigi. Mis annaks märku, et ma ei ole loll, et loodan veel üldse.
Who needs reasons when you've got heroin, nagu vana semu Renton mainis.

Ahjaa. Sünnipäevakingiks kingin endale käigu hambaarstile. :D Talk about masochism.
Ja lasteaias tuleb jälle jõululaat, ja ma ei taha sel aastal MITTE KUI MIDAGI neile viia. :( Eks ma kindlasti ju viin ikkagi mingit... töölt mingeid... kummipalle. Throwing some money at the problem. Ma olen liiga väsinud, et ennast kuskile sisse panna. Oleks mul õmblusmasin... Aga pole. Kusjuures, kui mul olekski õmblusmasin, siis ma tõenäoliselt lõhuks selle ära.
:) Kuigi, ma pole ühtki nendest asjadest "ära lõhkunud," nad lähevad täitsa iseseisvalt katki. Mul siuke tehnikavastane aura or something. Aur ei mõju hästi masinatele, vana uudis.

Monella says:
kuidas kulgeb
Monella says:
lund sajab? siin sajab vihma. rõve
Sulan ära kohe says:
kle, üsna nirust kulgeb
aga noh, pole vähemalt seagrippi veel surnd
võtame positiivselt
Monella says:
ma lugesin ka seagripi kohta. õudne värk. lennujaamas olid kirjad igalpool
Monella says:
mis joosep teeb põnnut? mis täna yldse tegid
Sulan ära kohe says:
jap. võiks olla nii et mingi... punane S tekib laubale, kui seagripp on
siis on vähemalt kindel et pole muul ajal
tööl olen
Monella says:
ahjaa ma korrax mõtlesin et sa täna ei ole tööll
Sulan ära kohe says:
ma olen iga jumala päev töll
XD
--

G says:
damn, it seems I'm not Julius Caesar, I can't do more than one thing at once.. or if I do, I screw up
Someone like me says:
what? you ain't Julius?! shit. why the hell am i talking to you then?
G says:
:D
very nice
ok, I'm going to bed
Someone like me says:
:D ok, Julius
good night
G says:
and you keep talking to all those political leaders
Someone like me says:
:D i will. someone's gotta take some action
G says:
:D yeah, and who else if not you
Someone like me says:
of course

--

a says:
ja siis me läksime pärast temapoole
ja mõned asjad tundusid mulle kahtlased
Sulan ära kohe says:
haha. see kõlas nii totralt praegu. tal olid puust munad
a says:
hahhaha LMAO XD ma purtsatasin praegu

--

Moon Willow says:
-So... you're a just another "naked skin" guy...
-Ha! and what gave you the idea I was different... come on! I have a reputation to keep here
Someone like me says:
:D tal on vähemalt huumorimeel omal kohal
kuskil teki all
XD

--

Someone like me says:
hommikul kui kodust tulema hakkasime, siis tuli üks onkel vastu oma väikse koeraga. koeral oli vest seljas. joosepile meeldis ta. läksime siis edasi ukse poole, trepist alla ja jope arvas kõva häälega, et "see koer arvas, et ma olen üks suur kont. silmadega kont."
Someone like me says:
ja siis jõudsime õue ja jope vaatas lumist maad ja avaldas arvamust et "varsti hakkab jäätist tulema."
täitsa loogiline asjade käik.

--

Riina says:
olen lilla :D
Olen lilla, astu läbi, teeme õlled XD says:
XD meeldiv tutvuda


Tegelt oli see fraas mingist filmist, kus muu aruka seas õpetati, kuidas käituda või mida öelda, kui oled äsja oma homoseksuaalsuse avastanud. :D Ja meenus, muide, kuidas me Joosepi isaga lugesime mingit iidset seksuaalkasvatuse õpikut, kus kasutati homode kohta sõna "urning." :D
Seal oli ka palju muud otstarbekat, mida ma siinkohal ümberkirjeldama ei hakka. Silm on väsind, pean koju nutma minema. Ahjaa, ja Kaupsist lähen ka läbi. Või misiganes selle maja nimi on.

"Let there be love," laulab Oasis raadios. Yeah, sure.
Seda ma nüüd küll enam ei loodagi.
"Love because it's the only true adventure in life," ütles mu fortune cookie facebookis.
Ma hakkan tapeetinimeseks, sorry. Ei taha teile enam oma südant näidata.