Wednesday, December 30, 2009

Dear Santa...

Nõndaks. :) Olete ikka elus kõik, pole lõhki end söönud või muud taolist. Mul on täna täitsa kummaline päev, üldse pole söögiisu. :D Ei juhtu just tihti, võin öelda.
Jõulud läksid üldse kuidagi... niimoodi mööda, et püksid mahuvad endiselt jalga. Ehkki endale tundus küll, et... sõin nonstop. :)
Deem, üks pikkjalg marsib siin õuepeal ringi, ma ei saa kohe, silm jääb pidama. :D
Kitsad püksid rokivad.
Enihau... eee... mis ma nüüd tahtsingi öelda.

L says:
hai. kuda kube kärab? kodust juba villand?
S says:
tereee
eip ole veel
söön igal võimalusel :D
L says:
ma ka. pidime sepega piparkooke tegema, aga ma sõin kogemata taina ära. pean täna uut minema ostma
S says:
:DDD
--


S says:
ma tuletan täna õhtul meelde, siis kysi
L says:
nagu sepe ütles mulle... rääkisime telefoniga ja ema karjub kõrvalt, et ütle emmele, et kas ta ikka teab, et lühendatud tööpäev on ja ta saab varem lahti. ja sepe ütleb mulle: kas sa tead, et sa hakkad täna varem lahti... eee.. minema?
nagu lilleke (A)
S says:
XD
ma ytlesin r-le et ma loodan et uue aasta ööl on pluss 25 kraadi
ja r ytles: ja et öö läbi paistab päike onju
L says:
XD see oleks üsna friiki
S says:
ma ytlesin et näex open bari jube hästi
seal on pidevalt see open bari värk. et maxad mingi 5-10 eurot ja siis jood palju tahad öö läbi.
see töötab neil sellepärast et itaallased on jõle sitad joojad
eestis olex baar 30 minuti pärast alksist täiesti tyhi
L says:
XD

--

S says:
iga päev täiskasvanud, 35 aastased mehed, kirjutasid mulle: SEND TREES PLEEEEEEEZ
ja yx kirjutas et kas tahad känguru vahetada
L says:
:D
S says:
ma ytlesin et jah ma vahetan ta klaasi rummi vastu
ja siis neil on pildialbumid nende mängudega
L says:
haha
mina ja mu känguru nelja nurga alt
S says:
ma kommisin yhte et wtf noh
ilgelt tahan välja minna poisiga kellel on 150 pilti kanadest facebookis
L says:
XD

--
S says:
christmas spirit. hull kisa
L says:
jeap. ema hakkas juba eile vinguma, et aga ÜKSAASTA sa tõid koleda kuuse! ma pole veel toonudki, juba saab sõimata XD
S says:
XD lmao
L says:
no ma räägin noh
see ülespanek on täiega tsirkus
ma lähen alati lõpuks nii tigedaks
S says:
ma lõpuks olen nagu robot. lihtsalt seisan ja blokin oma kõrvakuulmist
L says:
et kaua võib. ma toon ja tassin ja käed on verised, üritan seal kuuse all kügeledes seda üles panna ja kogu selle aja keegi vingub ja õiendab taustaks
S says:
me teeskleme et hull lõbus on
L says:
ma karjun. hirmsa häälega vastu, ühel hetkel. kuskil kolm sekundit. ja siis on vaikus. ema istub oma toas ja pobiseb et ma olen hullumeelne ja mind tuleks kuskile kinni panna
S says:
XD AHAHAHA
L says:
ja mul on jälle mõnus rahulik
S says:
faking hea

--
Ja siin üks blogi, mis ka sarnast meeleolu kannab. :D Väga viis.

http://laulukene.blogspot.com/2009/12/joulusonum.html
--

Ohjah. Tegelikult polnud sel aastal kuuse ülespanekul erilisi karjumisi, ema isegi aitas kuuske otseks sättida. Mis oli omakorda üsna huumor, ta ütles, et jah, jah, nüüd on üsna otse, väga hea, ja mina kuuse all mõtlen, et hmm, imelik küll, aga ju siis on see tüvi kuidagi... kõver või miskit. Tõusen siis püsti ja kuusk on suunaga latv-väljub-kohe-uksest. :D Küsin siis ema käest, et MIS otsast see nüüd otse siis on, kuusk peaks ikka nagu... vertikaalselt olema. :D

Mingil ajal vaatasime seda Superstaari finaali ka. Mul oli hea meel, et ott võitis, sest ta oli terve saate jooksul nagu närvis, ootel. Ta lootis nii kangesti võita, ja mulle teeb alati headmeelt, kui inimene saab midagi, mida ta vägaväga tahab. :) Tal ju käed värisesid ja puha. Tegelikult ei saa ma üldse aru, kuidas inimestel on vurtsu kuskil laval seista, ma ei suudaks piuksugi teha. :D No piuksu ehk suudaks, aga muud küll mitte. Aga Birgitist oli kahju, tal polnud ju miskit muud süüd peale selle, et ta naine oli. Kui Birgit oleks mees olnud, vot siis oleks aus võitlus olnud. Nüüd aga ütlesid ju enamus inimesi, kaasaarvatud mina ise, et võiks vahelduseks mõni mees ka võita. :D
Ja hästi lahe oli vaadata, kuidas Ott ja ta ema mõlemad ootasid tulemusi ühtemoodi pilk maas. :) Huvitav, kas meie Joosepiga oleme ka nii sarnaste maneeridega?

Avandi ja Sepp olid armsad. Nüüd vana-aasta õhtul tuleb ETV-st Tujurikkuja, see on ka kindlasti tore. :) Seisaks meeles ka, et vaadata...
Haa, ja Ithaka-Maria hüüdlaused ajasid vaese Joosepi täiega segadusse.
"Nüüd tuleb väike reklaamipaus! Ärge kusagile kaduge!"
Joosep, ehmunult minu poole vaadates: "Meie ei kao ju küll kusagile?.."

Ja Rannap ütles Otile, et ta on "universaalne meelelahutaja." Ma ei tea küll, mida normaalsed inimesed mõtlevad, aga kui ma oleks mingitsorti esineja, siis täidaks selline kompliment mind küll lõputu õudusega. :D Ausõna. Midaiganes, aga palun mitte universaalne.

24ndal koristasin ja siblisin ringi, tahtsin teha ilusad jõulud vahelduseks. Meisterdasime Joosepiga kuuseehet, sellist... neljameetrist riba, liimisime värvilisest paberist väljalõigatud kujundid niidile. Joosep joonistas veel igaleühele staffi peale ka. Väga ilus tuli. :) Ehkki ma kleepisin neid va jubinaid kella kolmeni öösel.
Ja Joosep keeldus jälle magamaminekust ja lõpuks kukkus jonnides näoli maha. :( Isegi kätt ei jõudnud ette panna, näoga täie hooga vastu maad. Ta praktiliselt põrkas uuesti üles, nii valus oli. :(((( Jooksime muidugi kohe külma vee alla ja... verd olid kõik kohad täis, väga räme. Hoidsin teda süles, ise toetasin vastu seina, et ära ei minestaks. :) Ma ei kannata ju verd.
Aga õnneks jäi veri kinni ikka ilusti ja ma vaatasin, et nina oli ikka otse peas ja tundus, et pole kuskilt vaja teda tirida või sättida. Seega arstile ei läinud. (Joosep ei lase arstidel mitte kui midagi teha endaga, täitsa õudne, seega oleks arstileminek olnud nagu vanapagan siga niitmas, suur kisa ja vähe villa. Ma loodan, et meil polegi kunagi arsti vaja, vähemalt kuniks ta ükskord nii suureks saab, et mõistab, et vahel lihtsalt PEAB arstid oma ihu ligi lubama.)
Nina oli küll õudne ja lilla, mine vaata orksist pilti, kui süda lubab. Kardan, et vist ikka murduski. :( (Ta käskis mul pilti teha ninast, et näha, missugune see on.) Paari päeva pärast läks nina siniseks, siis roheliseks, siis pruuniks ja nüüd on kergelt kollane veel. :)
Aga mul on ikka veel see hetk silme ees ja iga kord, kui selle peale mõtlen, tõmbab süda kõik krimpsu ja siuke tunne on, et.... uhhh...
Me veel riidlesime ka sel hetkel... :( Eks ikka olen mina ju süüdi. :( Ma oleks kuidagi pidanud... ma ei tea. Aimama.
Aga õnneks läks kõik ikka hästi.
Ma ei teagi, kuidas temaga hakkama saada, viimasel ajal ainult jonnib ja vaidleb, mitte miski ei mõika. Lööb rusikatega ja kõige muuga ka. :(
Ühel päeval läks asi nii hulluks, et ma järgmisel päeval päkapikukingitust ei pannudki talle. Siis natuke ehmatas tõsisemaks, nuttis isegi hommikul natuke, aga sai ise ka aru, miks ei toodud.
Endal oli palju raskem seda kingitust mitte panna talle, ausalt öeldes. :)

Õnneks on need ainult hood, muul ajal on ikka vana hea Joosep. Ütleb, et "emme, mul on sulle üks kingitus" ja siis tuleb ja musitab või kallistab või teeb pai. =)
Ma loodangi, et ehk see on jälle mingi faas. Selline... kurja-mehe-faas.

25-es oli täitsa tore päev, siis läks küll kõik täitsa hästi. :) Kingitused ja söögid ja värgid. Nagu päris. :)

26ndal käisin Blongi juures prallel, väga khuul oli. :) Loodetavasti saab sellest sündmusest ka pilte varsti.
27-es ja 28-s möödusid täiesti haiglase igatsuse tähe all. Käisin toas edasitagasi ja keerasin voodis nii tihti külge, et kartsin juba spiraalseks minna.
Ei lähe ta mu peast/südamest kusagile, haarmed on kuskil ajukäärude vahele sättinud ja hoiab kinni.

I siin plaanib teha aastalõpu ajusuurpuhastuse ja kirjutada inimestele ausalt oma tunnetest. Ma mõtlesin ka hetkeks kaasa minna selle värgiga, aga... aaaahhh.
Today's fortune: Today is a good day to spread joy.
Kui teaks, et sellest mingit joy-d tuleks, siis kirjutaks hoobilt. Mind ei koti mingi naeruvääristamise-teema, ma olen eluaeg imelik olnud ja ikka elan veel. :) Inimesed pidevalt ütlevad, et ära nii küll tee või ära naa ütle, aga ikkagi teen ja ütlen ja keegi ei vaata imelikult. Või kui mõni vaatabki, siis on viga ta oma kuplis. :) Ma ei ole ju pahatahtlik oma tegemistes.

Aga kardangi, et tekitan hoopis ebamugavust teisele. Tal neid ilusamaidki kirjutajaid, I'm sure. Mis tal sellest, mida mingi võõras tädi arvab.

Nii et jääb ära. Ehkki ma tegelikult lootsin salaja, et ehk jõuluvana toob ta mulle kuuse alla või miskit. Aga ju ma pole siis küllalt hea laps olnud. Või siis jooksis ta ka jõuluvana käest ära. (Vägisi hakkab see kakukese muinasjutt meenuma.)
Igatahes... kakuke, hirmus armas oled mulle. :)

Homme proovin mingit aastat kokkuvõtvat blogi kirjutada. Andke nõu, missuguseid kategooriaid olemas on. Aasta feil ja aasta parim on mul olemas. Rohkem ei tule midagi pähe. :D

2 comments:

Unknown said...

Noh...Minu see ajusuurpuhastus ei ole veel teostatud (jajah, tigudest räägin xD). Lihtsalt megakiireks läks see aasta äravahetamise aeg...Aga ilmselt siiski teen ära. Lihtsalt ütlen/kirjutan välja, mida ma tundsin (just nimelt tundsin- nüüdseks on vist möödas see kõik). Ühtlasi siinkohal ütlen pühalikult välja oma kõige tähtsama uusaastalubaduse- ma ei varja enam SELLISEID tundeid!!! Ükskõik, kui naeruväärsena ma selletõttu siis ka ei mõju...

wonderwoman said...

Noh... minu puhul oleks see veits raskendatud. Mul tekib kas kohe või üldse mitte ja jube imelik oleks minna kohe uue tuttava (või päris võõra) juurde ja öelda et ooo, võõras mees, võta mind kaasa. :D
Nad ju jooksevad kohe minema selliste asjade peale. :)

Aga hiljem olen juba nii sees, et ei julge enam otsagi vaadata ja jooksen minema muudkui...

Nii nad välja suridki. :(