Seekordne tilluke blogijupp tuleb ilmselt peaaegu üleni koerakoonlastest, sest nad teevad nii palju pahandust. :D
Isa kutsub Sofit (Rosina õde) näiteks Saadanaks. :D Täna tuli tööle ja teatas, et vahepealse päeva jooksul suutis Sofi üksinda kodus olles turvafirma kohale kutsuda, sest murdis vannituppa sisse ja vedas sealt kempsupaberi rullid ja pelleriharja isa rõõmuks talle voodisse. Pole midagi, mis südame rohkem õnne täis valaks, kui kemmuhari padjal. Ta pidavatki pahatihti kempsuharjaga tuppa jooksma ja kui jälle tuleb seda diivani peale tooma, hari risti suus, siis kõik hüppavad nagu tsirkuses, et mitte piki pükse saada sellega... :D Kusjuures, neil on kaks pellerit nii et double trouble. :D
Ja täna hommikul pidi mu väike õde kooli minema ja teatama, et kahjuks ma ei näe midagi täna, sest Saadanas sõi mu prillid ära.
:D
Joosepil söödi vahepeal retuusidesse auk, õigemini sealt tõmmati nagu möödalennul tükk välja lihtsalt. Ja minul keerutati paar kilo lõngasid ümber taburetijalgade põnevaks kunstiteoseks, kuhu oli veel kõiksugu asju põimitud. Kahju, et ei taibanud sellest pilti teha õigel hetkel.. Öösiti ma igatahes kodust ära minna ei saa enam, sest mu kodused on õudsad munajoodikud, keegi ei suuda (loe: viitsi) koeral silma peal hoida.
Naljakas, et kui ma kodus olen, siis koer magab mul ümber kaela nagu maksavorst terve öö, ei ärka korrakski üles.
Muidu Rosin eriti pahandust ei tee, ta on superkoer. (Seda viimast hüüab Joosep, kui koer kätel, mööda korterit teda lennutab.)
Seisime hommikul Rosinaga liikumatult maja ees jälle, vahepeal kui üks vanem taks vastu tuli, siis ta jooksis isegi ja üritas mängida, aga muul ajal hoidis kannikad kitsilt koos, et junn pärast ikka tahatuppa poetada, oma inimestele poolehoiuavalduseks.
Ehkki ma korjan ikka õuest kah julgad kaasa (üks kord vist ongi ainult juhtunud selline õnnelik sündmus)... aga väga paljud ei vaevu, mistõttu mul on spetsiaalsed koerajalutamise botased.
Kui siis koera ära olin viinud ja jalanõud vahetanud, tuli välisuksel keegi naaber (ilmselt) vastu ja pahvatas mind nähes sekunditki mõtlemata: "Teil on nii armas kutsu!"
:D Ma pahvatasin täpselt samamoodi vastu: "On jah!" :D
Ehkki viisakas oleks olnud ilmselt tänada. :D
Rosin on jube inimestemagnet üldse oma peenikese tüdrukunäoga ja jube seltsiva iseloomuga, alatasa jääb seisma tänaval ja vaatab vastutulevatele inimestele ürgkurvalt otse silma, mispeale need heldivad muidugi. Ta oleks oivaline abiline näiteks kerjusele. :D
Naiselikud on nad küll, ehkki õudsad röövlid.
Sofi oli alles öösel tuppa pissinud ja seejärel süüdimatult märgade jalgadega isa juurde voodisse roninud, isa rabas unesegaselt ja pahaselt koera linade vahelt ja vaatas ringi, et kuhu... eemal oli hunnik diivanipatju maas, viskas siis niimoodi õrnalt koera sinna patjade keskele.
Ise arvas, et küllap haugihammastega (või rästikusuuga, nagu tema ütleb) tüüp tormab jälle tema poole tagasi ega lase end häirida.. aga koer hoopis oli end sinna padja peale õnnetult rõngasse keeranud ja luksuma hakanud.
:D Isal ajas süümepiin kargu alla, läks võttis väikse karviku sülle ja musutas-kallistas teda tükk aega. Tunnistas, et kujutas ette, kuidas karvane lapseaju mõtles, et jooksen selle juurde seal, see on eriti tähtis onkel mulle... ja siis onkel viskas ta laia kaarega üle toa. :D
Üle-eelmisel reedel ju võtsin koera tööle kaasa, siis isa oli siin. Sel reedel tulime jälle Rosinaga, ta mäletas väga hästi, nii kui tuppa sai, hakkas saba liputama ja otsis kõik nurgatagused läbi... aga polnudki tuttavat vanameest.. :D Hakkas niutsuma.
Rosin läheb muidugi iga päevaga aina tublimaks, ei pissinud kordagi kontorisse. :)
Naljakad tüübid on need koerad.. Rosin hakkab ka luksuma, kui miski ehmatab. Haha, ja kui puhuda õhku välja, kaugelt ja isegi üldse mitte tema suunas, siis ta hüppab järsku püsti nagu hiirelõksu oleks saba jäänud ja vaatab etteheitva teravusega otsa nagu ma oleks kuskil vanadaamide seltskonnas mingi eriti ropu sõna kõva häälega öelnud.
Haha, ja veel, isa rääkis, et neil on kõik peenraääred selliseid... nimetissõrm pöidlaga kokku panna, nii suuri auke. Täpselt sama sügavad kui Sofi koonu pikkus. :D Seega Saadanas on ühtlasi poole kohaga rähn. Rosin õnneks niisuguseid asju ei tee. Tal on muud hobid, neist edaspidistes vestlustes. :D
Haha, mul tuli meelde praegu, kuidas Simpsonites koer jäi mingi laguneva onni alla ja arsti juures raviti, jalad pandi nende rataste peale ajutiselt, tead küll neid kärujalgadega koeri. No ja et ta ei näriks neid rattaid, siis pandi talle see valge kaitsekoonus ka kaela ümber.
Ja siis istusid diivanil ja koer kärutas kriuksudes mööda ja vanaisa Simpson ütleb: "Lamp põgeneb."
:DD
Tuesday, October 28, 2014
Wednesday, October 1, 2014
"Kui ma jään"
Kurask, külm on. Paha tuul, paha.
Hommikul oli mu hipihing külmast tuulest nii hõre, et hakkasin nägemisulatusse juhtuvate inimestega mängima. "Teda ma armastaksin, sest... selliste riiete kandmiseks on selgroogu vaja, teda ma armastaksin, sest ta kõnnib nagu kardaks, et jalaluud murduvad, teda ma armastaksin, sest ta pintsak on ka viigitud ja see on nii awwilt ohmu, teda ma armastaksin, sest tal on nööp puudu ja ta hoiab seal kätt ees, et keegi ei märkaks, teda ma armastaksin, sest ta on hommikul unine, jne, jne." Kõiki armastasin. Tuju läks kohe paremaks. Maailm on ilus. :)
Mr. X ütleski, et ma olen hipi. (Mitte et varem poleks mainitud..)
Temaga võrreldes on muidugi kõik hipid. :D Kurimeestaskus. :)
Meil on peaaegu igas asjas eriarvamused, me ei tohiks üldse läbi saada tegelikult. Mingi.. "vastandid-tõmbuvad" värk vist. :)
-
Täna kõnnib valgus Kadriorus.. tahaks ka minna. Igal aastal olen mõelnud, et no... järgmine kord lähen. Eks näis, mis seekord saab, kas viitsin oma kõurikud kokku pakkida või ei.
(lisan siia vahele nädal või kuipalju hiljem, et eip, ei läinud, ja sealkäinute kommentaaride järgi võib vist öelda, et ei jäänud milleski ilma ka. No järgmisel aastal siis lähen. :D )
Ahjaa, ma siis ütlen selle uudise välja ka, mis eelmine kord ütlemata jäigi. Meie pere suurenes ühe isiku võrra, nüüd meil on ka pisike plikatirts majas. Igavene iseloomuga juurikas nagu me ülejäänudki, jookseb oma jänesega edasi-tagasi mööda koridori nii et kahed kõrvad lehvivad.
Ta vendadel-õdedel on samasugused malbed näod ja lokkis kõrvad, ühe blondi vennakse algseks nimeks saigi Arnold Rüütel. :D Olen minagi Arnoldiga musitand, ja teda noominud, et miks härra Rüütel lillejuuri hammastega maast välja kisub.
Reedeti läheb ema tööle ja Joosep kooli ja Rosin peaks üksi koju jääma. Ma ei suuda mõeldagi, mis sellest korterist siis järgi jääb, kui Rosin meeleheitlikult pahandust hakkab tegema, oodates, et siis kohe keegi suur karvutu kohale ilmub sõrme vibutades...
Saatsin siis Joosepi kooli ja ema tööle ja ise võtsin koera kaenlasse ja läksin tööle. :D Mõtlesin, et istun temaga kempsus, siis ta ei saa vaiba peale pissida, aga õnneks oli isa tööl. Ohsasüda, kus Rosin rõõmustas.. Isa ka. :)
Isa jalutas siis akna taga õues Rosinaga, kuni ma tööd tegin. St Rosin lesis keset muruplatsi ja isa kõndis tema ümber.
Rosin ongi selline kummaline koer, ehk see on emaste mingi spetsjoon, et ei tahagi kuskile minna. Täna hommikul ka, lähen kiiruga õue, et jõuame veel küll... ja Rosin läheb kuni asfaldi-muru piirini ja siis istub maha ja nuusutab õhku ja vahib ringi. Mina meelitan, et ninnunännutulesiia, teda ei huvita üldse. No pool meetritki, siis oled rohu peal vähemalt.... Ei. Venitan rihmast, siis ajab sõrad vastu jonnakalt. Igavene koer, kokkuvõtlikult.
Samas mulle meeldib tema eestlaslik iseloom neil hetkedel, kui naabriproua oma maeiteagimitme koeraga õue tuleb. See on selline erivärviline nähvitsabukett, klähvivad kõik kuis kõri jaksab terve jalutamise aja. Rosin näeb neid eemalt tulemas, istub maha ja vaatab. Rahulikult. :D
Mul tuleb iga kord heldimus peale, et näe, meie koeral on aru peas.
Ehkki... öösiti Joosep peab kooli jaoks välja puhkama, aga Rosin (Joosep pani nime muide, tema koer) ronib tema tuppa madratsi taha (ma tõstsin madratsi seina najale püsti, et ta sinna ei pissiks) ja siis vihtleb seal kitsas urus oma mänguasjadega hirmsa kolina ja urina saatel. Siis käin teda tungiva sosina saatel noomimas.
Minu võttis kohe oma uueks mammaks, öösiti magab mul risti üle rinna nagu soe kott. :)
Praeguse kurguvaluga väga praktiline.
-
Raamatupood saatis mulle jälle pakkumise (ma oleks nende suurim sõber, kui mul pappi oleks) ja ühe raamatu pealkiri püüdis tähelepanu. "Kui ma jään." Hmm. Ma ei tea, kuidas teil, aga minu pea hakkas kohe fantaasialõnga selle lausejupi ümber keerutama. Nii palju variante.. Mis mõttes "kui." Ja mis siis juhtuma hakkab. :D Pean ilmselt kuskile raamatupoodi otsima/lappama minema.. Ammutahetud "Vana prints" oleks ka vaja endale hankida. (Hea huumorisoolikaga kunagine klassivend kirjutas, uudishimu kiusab. :) )
Kiusatusi on üldse palju viimasel ajal. Õnneks enamus sellised... kättesaadavad. :D
Haha, B kirjutas facebookis, et oli taksojuhile kooki viinud, ja mul meenus, kuidas ma kunagi ühe taksisti laialt naeratama sain. :D Kuigi eks neid vennastumisi ole teisigi, aga see on selline... helgelt lollakas juhtum. :D Mul oli üks sõps, siiani ilmselt, tervitused, kui loed :D .. kellega me natuke nagu.. väga sõbralikud olime. :D Noh, misiganes, ta helistas ja kutsus külla, ma toppisin kähku äsjaostetud grillkana laualt kotti (no tahtsin süüa, söön siis seal, pealegi ma kipun alatasa kõike, mis mul on, oma meestele jalge ette viima) ja kutsusin taksisti järgi. Istusin autosse, hellalt ülemeelik ja rõõmus, ja hõiskasin midagi a la: "Kima, mees, ma lähen seksima, jee." :D Haha. Peaaegu kuklal kokkuulatuv naeratus ja hell kimamine järgnes. :D No ja seks, muidugi, aga sinna taksist õnneks enam ei puutunud. :D
Enivei. Ma olen praegu ka rõõmus 98-l protsendil ajast, mis on ikka väga palju. Ülemõistuse palju, arvestades mu melanhoolset iseloomu. Need kaks protsenti seal vahel see-eest panevad ikka täiega pea ees kuskile sügavikku, nagu mul kombeks. :D Ajan teisepoole lootusetult segadusse. Aga see ilmselt käib minuga kokku, pole midagi parata. Jään lihtsalt järsku seisma ja mõtlen, et see ei saa ju ometi päriselt olla. Ootan koguaeg, et millal... nii ei tohiks, ma tean. :(
Aga no... kui kogu see muu kammajaa, mis minuga paratamatult kaasneb, nagu kari väikseid pealetükkivaid poisiklutte (jooksevad kohe ligi kui näevad teda ja peedistavad oma mängupüsside näitamise ja lõputu pläraga), lastega paratamatult kaasnevad random nakkushaigused ("mina ei jää haigeks, küll näed"), oksendavad-pissivad kutsikaid (Rosina kõhule ei meeldi autosõit eriti), kahtlase huumorimeelega sugulased või vahelejäänud 20 aastat teda eemale ei peleta, siis vist on üsna kindla huviga tüüp. :D
Igatahes... on... kuidagi.. helge olla. :) Võib täitsa kindlalt öelda, et õnnega on tegemist.
Ongi tüüp nagu Xanax, rahulik ja positiivne, ühtlasi kergelt uimastav :D ja ei lase mul ülekäte minna oma rapsimistega.
Mulle väga sobib selline hooliv machokräpp. Tunnen end naisena. :)
Vahepeal olin nõus juba taanduma, no liiga pingeliseks kiskus see enda jagamine kõigi vahel ja liiga mitmed rollid, mõtlesin, et tal PEAB ju ka kõrini juba olema, ütlesin siis, et lõpetame ära kuule, otsi omale vallaline, pagasita naine.
Ta vastas: "Ei."
:D
Ei heidutand isegi see, et ma terve ülejäänd õhtu kutsusin teda oma kolmikute isaks. :D
Aga algusest peale ongi see sirgjoonelisus õudsalt segadusseajav olnud. Ta nagu üldse ei kahelnud mitte milleski, võttis pähe, et vot selle võtan ja siis lihtsalt tuli aegluubis nagu tigu mulle selga. :D
Ja ma seisin hämmingus paigal ja mõtlesin, et ...mis siis...nüüd..toimub. :D Relvitukstegev on selline värk, ausõna. Ja väga.. kuidagi.. isane. :)
Kui fb-d jälgida, siis päris paljud on õnnelikud. September on superkuu. Minu selle aasta parim päev oli kuues september, sõitsime kahekesi ringi ja hulkusime mööda randu ja muuseume ja naersime ja vaatasime isegi otsa möödaminnes.. :D Imeilus ilm ja niisugune... hea ja soe. Pingevaba. Voolav.
Hah, nagu see jutt mööda jõge vooluga minemisest. Kui rapsid ja rüseled ja vastu hakkad, siis tiirled ja pöörled ja taod end vastu kive ja oksi, võid isegi uppuda.
Sain muide teada, miks Joosep tema poolt koguaeg oli.. Nimelt ühel hilisõhtul mainiti nii muuseas see a-tähega ropp sõna ära, ja mul oli hirmus rõõm muidugi, ütlesin Joosepile ka hommikul. Ja Joosep teatab, et jaa, ma tean. Et mr.X oli talle juba mitu kuud varem seda tunnistanud.. aga lisas, et ära emale ütle. Ja Joosep ei öelnudki. :D
Ma poleks uskunud, et ta nii pikalt suudab selliseid asju oma teada hoida.
Plusspunktid mõlemale, igatahes. :) Ja hea, et nad ei öelnud... sel ajal ma oleks vist veel põgenenud nagu reaktiivlennuk. :D Eks ta teadis kah... oskas mind oivaliselt taltsutada, aegluubis ja marurahulikult. :D
Praegu on nii hea meel, et ta käega ei löönd.. Õnnesirmik olen. :)
-
Ükspäev mingi võõras ema ütles tänaval oma lapsele: "Näe, vaata, lennuk!"
Kõik lapsed ümberringi vaatasid üles, mina kaasaarvatud.
-
Haha, ema just ütles, et peaks arstile minema ja laskma end peast laeni üle vaadata.
-
Rongis automaathääl: "Selles peatuses toimub väljumine ainult läbi C ala."
Hämmingus lapsehääl tagantpingist: "Mismoodi läbi sea?"
-
Seisin bussipeatuses, järsku tuleb sellise kõhkleva kõnnakuga vanaproua mu juurde ja küsib, et millega siit bussijaama saab. Soovitan siis kõige kiiremat/kergemat varianti ja tädike haagib end sujuvalt mulle käevangu ja hakkab jube usalduslikult rääkima igast asju. Kõigepealt seda, et ta oli arstil käinud, ja ta on täitsa terve! Rõõmustame koos. Siis räägib, et kõik haiglatöötajad on venelased ja ebaviisakad. Mina ütlen, et noo.. kas ikka maksab üldistada, aga ei viitsi võõra tädiga vaidlema minna, las ta jutustab pealegi. Tädi ütleb, et on Haapsalust (mul üks nummi tuttav sealt, seega heldisin kohe,) ja et küll teil siin Tallinnas on palju võõramaalasi, isegi neegreid kõik kohad täis! Olid nemad lapselapsega trollis sõitnud ja neegrit näinud ja lapselaps oli kõva häälega täheldanud, et "see onu on palju päevitanud."
Tädi naeris ja vehkis kergendustunnet väljendades käega: "Nii hea, et ta neeger ei öelnud, muidu see oleks ehk veel kallalegi tulnud!"
:D Oh püha lihtsameelsust, eksole. Ma ei mäleta enam, mida ta veel rääkis, aga kõik vähemused said nii et tolmas. :D Kusjuures... no polnud ju pahatahtlikkust seal jutus, lihtsalt selline... tore tohmu. :)
Mulle ütles, et "no teil sai küll kohe peale vaadates aru, et eestlane!" :D Ei tea jah... kamatriibud suunurgas andsid vist ära.
Saatsin ta bussi peale ja jäin üksi peatusesse muhelema. No on ikka sõbralikud tädid.
-
haha, joosep teisest toast musa kuuldes: kas twilight saga lõppes?
mina: jah
joosep: kuidas see lõppes?
mina: ei tea, ei vaadanud.
joosep: good, then your brain is clear.
-
joosep otsib "kana"-ga riimuvat sõna.
ma vihjan kõrvalt: "ujub vees."
joosep haarab pastaka: "ujuja!"
-
Haha, isa tuli õuest kontorisse ja võttis ühe valge paberi ja pastaka ja asus kirjutama, suuurte tähtedega, ma vaatan, et mida ta maalib seal... Kirjutas: "MINGE KÕIK PERSE - PARGIN KUIDAS TAHAN" :D Nüüd läheb paneb selle mingi auto aknale, mis juba mitmendat päeva risti üle mitme parkimiskoha laiutavat. :D Mehed. :D
-
Joosep kirjutas kirjandit: "Minu suvi oli väga tore. Mul on uus sõber, isa, koer."
-
Cock Sparrer Sunday Stripper, ehk laul, mis vihjas mulle nii mõndagi. :D
Ma panin just töökaaslase pisikese boolero selga, siin tööl on niiiiii friggin külm, käed on sinised juba, pidin midagi soojendamiseks leidma. :D Ja see on nii väike mulle, ma kohusetundlikult nööpisin kinni ka eest, nüüd on nagu varrukatega rinnahoidja. :D Kui keegi tuleb, siis peab siva maha koorima. :D
Haha, millest meenub. Eile vaatasime mr.X-iga telekat ja iga kord, kui ma kätt liigutasin, kopsukas nagises täiega millegipärast, ei tea, kas need paganama traadid seal sees on kuidagi imelikult või milles asi... :D Ma ütlesin igatahes selgituseks, et mul on puust tissid.
-
Raadios laulis:
Hold out your hand and say please.
Ma kuulsin muidugi:
Hold out your hand and spank meee.
-
:D Helistasin koju just, et küsida, kuidas Joosepil koolis läks. Joosep vastab telefonile jube ärritunud häälega. Mina: "Noh, mis siis nüüd lahti?" Samal ajal kuulen, kuidas vanaema kraaksub taustalt, et "kohe sööma." Joosep väsinult: "Ma pean sööma praegu.... ROSIN, ei laku minu ketshupit!!!"
:D Väga pingeline elu meil. Röövlitütar Rosin paneb kõik pihta, millest kasvõi korraks pilgu keerad. Hommikune sokkide ja aluspükste jalgapanek on alati väga pingeline näiteks. :D
-
Tegin hommikul tööle võileibu kaasa, st praegu söön saia asemel mingit papi ja popkornimati segust riisikakku, mis pole tegelikult nii paha kui kirjelduse järgi tundub. Enivei, panin papirõngad väikesesse kilekotti, papi vahele kala ja sinki. Siis sidusin koti kinni ja kuna ülemine ots jäi vabalt ripnema, panin sinna jupi kurki (või asemel) ja sidusin uuesti sõlme. (Kurgi peab ju eraldi panema, muidu läheb plötskiks kogu värk.) Sangad jäid niisama lipendama.
Ma olen juba mitmeid päevi sellise moonakoti endale kaasa valmistanud ja alles täna (jumala eest, mul on vahel kilomeetripikkused juhtmed) sain aru, et see on ju jänes!
Igatahes... ma siis lõpetan, pean pea ära pesema ja valmis end panema... :)
(Soolikad kõhus loobivad värvilisi paberitükikesi ja kiljuvad. :D )
P.S. Keegi Rosinaga ei viitsiks ümber maja jalutada reedel kella 9-st kuni 13-ni? :)
Hommikul oli mu hipihing külmast tuulest nii hõre, et hakkasin nägemisulatusse juhtuvate inimestega mängima. "Teda ma armastaksin, sest... selliste riiete kandmiseks on selgroogu vaja, teda ma armastaksin, sest ta kõnnib nagu kardaks, et jalaluud murduvad, teda ma armastaksin, sest ta pintsak on ka viigitud ja see on nii awwilt ohmu, teda ma armastaksin, sest tal on nööp puudu ja ta hoiab seal kätt ees, et keegi ei märkaks, teda ma armastaksin, sest ta on hommikul unine, jne, jne." Kõiki armastasin. Tuju läks kohe paremaks. Maailm on ilus. :)
Mr. X ütleski, et ma olen hipi. (Mitte et varem poleks mainitud..)
Temaga võrreldes on muidugi kõik hipid. :D Kurimeestaskus. :)
Meil on peaaegu igas asjas eriarvamused, me ei tohiks üldse läbi saada tegelikult. Mingi.. "vastandid-tõmbuvad" värk vist. :)
-
Täna kõnnib valgus Kadriorus.. tahaks ka minna. Igal aastal olen mõelnud, et no... järgmine kord lähen. Eks näis, mis seekord saab, kas viitsin oma kõurikud kokku pakkida või ei.
(lisan siia vahele nädal või kuipalju hiljem, et eip, ei läinud, ja sealkäinute kommentaaride järgi võib vist öelda, et ei jäänud milleski ilma ka. No järgmisel aastal siis lähen. :D )
Ahjaa, ma siis ütlen selle uudise välja ka, mis eelmine kord ütlemata jäigi. Meie pere suurenes ühe isiku võrra, nüüd meil on ka pisike plikatirts majas. Igavene iseloomuga juurikas nagu me ülejäänudki, jookseb oma jänesega edasi-tagasi mööda koridori nii et kahed kõrvad lehvivad.
Ta vendadel-õdedel on samasugused malbed näod ja lokkis kõrvad, ühe blondi vennakse algseks nimeks saigi Arnold Rüütel. :D Olen minagi Arnoldiga musitand, ja teda noominud, et miks härra Rüütel lillejuuri hammastega maast välja kisub.
Reedeti läheb ema tööle ja Joosep kooli ja Rosin peaks üksi koju jääma. Ma ei suuda mõeldagi, mis sellest korterist siis järgi jääb, kui Rosin meeleheitlikult pahandust hakkab tegema, oodates, et siis kohe keegi suur karvutu kohale ilmub sõrme vibutades...
Saatsin siis Joosepi kooli ja ema tööle ja ise võtsin koera kaenlasse ja läksin tööle. :D Mõtlesin, et istun temaga kempsus, siis ta ei saa vaiba peale pissida, aga õnneks oli isa tööl. Ohsasüda, kus Rosin rõõmustas.. Isa ka. :)
Isa jalutas siis akna taga õues Rosinaga, kuni ma tööd tegin. St Rosin lesis keset muruplatsi ja isa kõndis tema ümber.
Rosin ongi selline kummaline koer, ehk see on emaste mingi spetsjoon, et ei tahagi kuskile minna. Täna hommikul ka, lähen kiiruga õue, et jõuame veel küll... ja Rosin läheb kuni asfaldi-muru piirini ja siis istub maha ja nuusutab õhku ja vahib ringi. Mina meelitan, et ninnunännutulesiia, teda ei huvita üldse. No pool meetritki, siis oled rohu peal vähemalt.... Ei. Venitan rihmast, siis ajab sõrad vastu jonnakalt. Igavene koer, kokkuvõtlikult.
Samas mulle meeldib tema eestlaslik iseloom neil hetkedel, kui naabriproua oma maeiteagimitme koeraga õue tuleb. See on selline erivärviline nähvitsabukett, klähvivad kõik kuis kõri jaksab terve jalutamise aja. Rosin näeb neid eemalt tulemas, istub maha ja vaatab. Rahulikult. :D
Mul tuleb iga kord heldimus peale, et näe, meie koeral on aru peas.
Ehkki... öösiti Joosep peab kooli jaoks välja puhkama, aga Rosin (Joosep pani nime muide, tema koer) ronib tema tuppa madratsi taha (ma tõstsin madratsi seina najale püsti, et ta sinna ei pissiks) ja siis vihtleb seal kitsas urus oma mänguasjadega hirmsa kolina ja urina saatel. Siis käin teda tungiva sosina saatel noomimas.
Minu võttis kohe oma uueks mammaks, öösiti magab mul risti üle rinna nagu soe kott. :)
Praeguse kurguvaluga väga praktiline.
-
Raamatupood saatis mulle jälle pakkumise (ma oleks nende suurim sõber, kui mul pappi oleks) ja ühe raamatu pealkiri püüdis tähelepanu. "Kui ma jään." Hmm. Ma ei tea, kuidas teil, aga minu pea hakkas kohe fantaasialõnga selle lausejupi ümber keerutama. Nii palju variante.. Mis mõttes "kui." Ja mis siis juhtuma hakkab. :D Pean ilmselt kuskile raamatupoodi otsima/lappama minema.. Ammutahetud "Vana prints" oleks ka vaja endale hankida. (Hea huumorisoolikaga kunagine klassivend kirjutas, uudishimu kiusab. :) )
Kiusatusi on üldse palju viimasel ajal. Õnneks enamus sellised... kättesaadavad. :D
Haha, B kirjutas facebookis, et oli taksojuhile kooki viinud, ja mul meenus, kuidas ma kunagi ühe taksisti laialt naeratama sain. :D Kuigi eks neid vennastumisi ole teisigi, aga see on selline... helgelt lollakas juhtum. :D Mul oli üks sõps, siiani ilmselt, tervitused, kui loed :D .. kellega me natuke nagu.. väga sõbralikud olime. :D Noh, misiganes, ta helistas ja kutsus külla, ma toppisin kähku äsjaostetud grillkana laualt kotti (no tahtsin süüa, söön siis seal, pealegi ma kipun alatasa kõike, mis mul on, oma meestele jalge ette viima) ja kutsusin taksisti järgi. Istusin autosse, hellalt ülemeelik ja rõõmus, ja hõiskasin midagi a la: "Kima, mees, ma lähen seksima, jee." :D Haha. Peaaegu kuklal kokkuulatuv naeratus ja hell kimamine järgnes. :D No ja seks, muidugi, aga sinna taksist õnneks enam ei puutunud. :D
Enivei. Ma olen praegu ka rõõmus 98-l protsendil ajast, mis on ikka väga palju. Ülemõistuse palju, arvestades mu melanhoolset iseloomu. Need kaks protsenti seal vahel see-eest panevad ikka täiega pea ees kuskile sügavikku, nagu mul kombeks. :D Ajan teisepoole lootusetult segadusse. Aga see ilmselt käib minuga kokku, pole midagi parata. Jään lihtsalt järsku seisma ja mõtlen, et see ei saa ju ometi päriselt olla. Ootan koguaeg, et millal... nii ei tohiks, ma tean. :(
Aga no... kui kogu see muu kammajaa, mis minuga paratamatult kaasneb, nagu kari väikseid pealetükkivaid poisiklutte (jooksevad kohe ligi kui näevad teda ja peedistavad oma mängupüsside näitamise ja lõputu pläraga), lastega paratamatult kaasnevad random nakkushaigused ("mina ei jää haigeks, küll näed"), oksendavad-pissivad kutsikaid (Rosina kõhule ei meeldi autosõit eriti), kahtlase huumorimeelega sugulased või vahelejäänud 20 aastat teda eemale ei peleta, siis vist on üsna kindla huviga tüüp. :D
Igatahes... on... kuidagi.. helge olla. :) Võib täitsa kindlalt öelda, et õnnega on tegemist.
Ongi tüüp nagu Xanax, rahulik ja positiivne, ühtlasi kergelt uimastav :D ja ei lase mul ülekäte minna oma rapsimistega.
Mulle väga sobib selline hooliv machokräpp. Tunnen end naisena. :)
Vahepeal olin nõus juba taanduma, no liiga pingeliseks kiskus see enda jagamine kõigi vahel ja liiga mitmed rollid, mõtlesin, et tal PEAB ju ka kõrini juba olema, ütlesin siis, et lõpetame ära kuule, otsi omale vallaline, pagasita naine.
Ta vastas: "Ei."
:D
Ei heidutand isegi see, et ma terve ülejäänd õhtu kutsusin teda oma kolmikute isaks. :D
Aga algusest peale ongi see sirgjoonelisus õudsalt segadusseajav olnud. Ta nagu üldse ei kahelnud mitte milleski, võttis pähe, et vot selle võtan ja siis lihtsalt tuli aegluubis nagu tigu mulle selga. :D
Ja ma seisin hämmingus paigal ja mõtlesin, et ...mis siis...nüüd..toimub. :D Relvitukstegev on selline värk, ausõna. Ja väga.. kuidagi.. isane. :)
Kui fb-d jälgida, siis päris paljud on õnnelikud. September on superkuu. Minu selle aasta parim päev oli kuues september, sõitsime kahekesi ringi ja hulkusime mööda randu ja muuseume ja naersime ja vaatasime isegi otsa möödaminnes.. :D Imeilus ilm ja niisugune... hea ja soe. Pingevaba. Voolav.
Hah, nagu see jutt mööda jõge vooluga minemisest. Kui rapsid ja rüseled ja vastu hakkad, siis tiirled ja pöörled ja taod end vastu kive ja oksi, võid isegi uppuda.
Sain muide teada, miks Joosep tema poolt koguaeg oli.. Nimelt ühel hilisõhtul mainiti nii muuseas see a-tähega ropp sõna ära, ja mul oli hirmus rõõm muidugi, ütlesin Joosepile ka hommikul. Ja Joosep teatab, et jaa, ma tean. Et mr.X oli talle juba mitu kuud varem seda tunnistanud.. aga lisas, et ära emale ütle. Ja Joosep ei öelnudki. :D
Ma poleks uskunud, et ta nii pikalt suudab selliseid asju oma teada hoida.
Plusspunktid mõlemale, igatahes. :) Ja hea, et nad ei öelnud... sel ajal ma oleks vist veel põgenenud nagu reaktiivlennuk. :D Eks ta teadis kah... oskas mind oivaliselt taltsutada, aegluubis ja marurahulikult. :D
Praegu on nii hea meel, et ta käega ei löönd.. Õnnesirmik olen. :)
-
Ükspäev mingi võõras ema ütles tänaval oma lapsele: "Näe, vaata, lennuk!"
Kõik lapsed ümberringi vaatasid üles, mina kaasaarvatud.
-
Haha, ema just ütles, et peaks arstile minema ja laskma end peast laeni üle vaadata.
-
Rongis automaathääl: "Selles peatuses toimub väljumine ainult läbi C ala."
Hämmingus lapsehääl tagantpingist: "Mismoodi läbi sea?"
-
Seisin bussipeatuses, järsku tuleb sellise kõhkleva kõnnakuga vanaproua mu juurde ja küsib, et millega siit bussijaama saab. Soovitan siis kõige kiiremat/kergemat varianti ja tädike haagib end sujuvalt mulle käevangu ja hakkab jube usalduslikult rääkima igast asju. Kõigepealt seda, et ta oli arstil käinud, ja ta on täitsa terve! Rõõmustame koos. Siis räägib, et kõik haiglatöötajad on venelased ja ebaviisakad. Mina ütlen, et noo.. kas ikka maksab üldistada, aga ei viitsi võõra tädiga vaidlema minna, las ta jutustab pealegi. Tädi ütleb, et on Haapsalust (mul üks nummi tuttav sealt, seega heldisin kohe,) ja et küll teil siin Tallinnas on palju võõramaalasi, isegi neegreid kõik kohad täis! Olid nemad lapselapsega trollis sõitnud ja neegrit näinud ja lapselaps oli kõva häälega täheldanud, et "see onu on palju päevitanud."
Tädi naeris ja vehkis kergendustunnet väljendades käega: "Nii hea, et ta neeger ei öelnud, muidu see oleks ehk veel kallalegi tulnud!"
:D Oh püha lihtsameelsust, eksole. Ma ei mäleta enam, mida ta veel rääkis, aga kõik vähemused said nii et tolmas. :D Kusjuures... no polnud ju pahatahtlikkust seal jutus, lihtsalt selline... tore tohmu. :)
Mulle ütles, et "no teil sai küll kohe peale vaadates aru, et eestlane!" :D Ei tea jah... kamatriibud suunurgas andsid vist ära.
Saatsin ta bussi peale ja jäin üksi peatusesse muhelema. No on ikka sõbralikud tädid.
-
haha, joosep teisest toast musa kuuldes: kas twilight saga lõppes?
mina: jah
joosep: kuidas see lõppes?
mina: ei tea, ei vaadanud.
joosep: good, then your brain is clear.
-
joosep otsib "kana"-ga riimuvat sõna.
ma vihjan kõrvalt: "ujub vees."
joosep haarab pastaka: "ujuja!"
-
Haha, isa tuli õuest kontorisse ja võttis ühe valge paberi ja pastaka ja asus kirjutama, suuurte tähtedega, ma vaatan, et mida ta maalib seal... Kirjutas: "MINGE KÕIK PERSE - PARGIN KUIDAS TAHAN" :D Nüüd läheb paneb selle mingi auto aknale, mis juba mitmendat päeva risti üle mitme parkimiskoha laiutavat. :D Mehed. :D
-
Joosep kirjutas kirjandit: "Minu suvi oli väga tore. Mul on uus sõber, isa, koer."
-
Cock Sparrer Sunday Stripper, ehk laul, mis vihjas mulle nii mõndagi. :D
Ma panin just töökaaslase pisikese boolero selga, siin tööl on niiiiii friggin külm, käed on sinised juba, pidin midagi soojendamiseks leidma. :D Ja see on nii väike mulle, ma kohusetundlikult nööpisin kinni ka eest, nüüd on nagu varrukatega rinnahoidja. :D Kui keegi tuleb, siis peab siva maha koorima. :D
Haha, millest meenub. Eile vaatasime mr.X-iga telekat ja iga kord, kui ma kätt liigutasin, kopsukas nagises täiega millegipärast, ei tea, kas need paganama traadid seal sees on kuidagi imelikult või milles asi... :D Ma ütlesin igatahes selgituseks, et mul on puust tissid.
-
Raadios laulis:
Hold out your hand and say please.
Ma kuulsin muidugi:
Hold out your hand and spank meee.
-
:D Helistasin koju just, et küsida, kuidas Joosepil koolis läks. Joosep vastab telefonile jube ärritunud häälega. Mina: "Noh, mis siis nüüd lahti?" Samal ajal kuulen, kuidas vanaema kraaksub taustalt, et "kohe sööma." Joosep väsinult: "Ma pean sööma praegu.... ROSIN, ei laku minu ketshupit!!!"
:D Väga pingeline elu meil. Röövlitütar Rosin paneb kõik pihta, millest kasvõi korraks pilgu keerad. Hommikune sokkide ja aluspükste jalgapanek on alati väga pingeline näiteks. :D
-
Tegin hommikul tööle võileibu kaasa, st praegu söön saia asemel mingit papi ja popkornimati segust riisikakku, mis pole tegelikult nii paha kui kirjelduse järgi tundub. Enivei, panin papirõngad väikesesse kilekotti, papi vahele kala ja sinki. Siis sidusin koti kinni ja kuna ülemine ots jäi vabalt ripnema, panin sinna jupi kurki (või asemel) ja sidusin uuesti sõlme. (Kurgi peab ju eraldi panema, muidu läheb plötskiks kogu värk.) Sangad jäid niisama lipendama.
Ma olen juba mitmeid päevi sellise moonakoti endale kaasa valmistanud ja alles täna (jumala eest, mul on vahel kilomeetripikkused juhtmed) sain aru, et see on ju jänes!
Igatahes... ma siis lõpetan, pean pea ära pesema ja valmis end panema... :)
(Soolikad kõhus loobivad värvilisi paberitükikesi ja kiljuvad. :D )
P.S. Keegi Rosinaga ei viitsiks ümber maja jalutada reedel kella 9-st kuni 13-ni? :)
Subscribe to:
Posts (Atom)
