Hommikul oli mu hipihing külmast tuulest nii hõre, et hakkasin nägemisulatusse juhtuvate inimestega mängima. "Teda ma armastaksin, sest... selliste riiete kandmiseks on selgroogu vaja, teda ma armastaksin, sest ta kõnnib nagu kardaks, et jalaluud murduvad, teda ma armastaksin, sest ta pintsak on ka viigitud ja see on nii awwilt ohmu, teda ma armastaksin, sest tal on nööp puudu ja ta hoiab seal kätt ees, et keegi ei märkaks, teda ma armastaksin, sest ta on hommikul unine, jne, jne." Kõiki armastasin. Tuju läks kohe paremaks. Maailm on ilus. :)
Mr. X ütleski, et ma olen hipi. (Mitte et varem poleks mainitud..)
Temaga võrreldes on muidugi kõik hipid. :D Kurimeestaskus. :)
Meil on peaaegu igas asjas eriarvamused, me ei tohiks üldse läbi saada tegelikult. Mingi.. "vastandid-tõmbuvad" värk vist. :)
-
Täna kõnnib valgus Kadriorus.. tahaks ka minna. Igal aastal olen mõelnud, et no... järgmine kord lähen. Eks näis, mis seekord saab, kas viitsin oma kõurikud kokku pakkida või ei.
(lisan siia vahele nädal või kuipalju hiljem, et eip, ei läinud, ja sealkäinute kommentaaride järgi võib vist öelda, et ei jäänud milleski ilma ka. No järgmisel aastal siis lähen. :D )
Ahjaa, ma siis ütlen selle uudise välja ka, mis eelmine kord ütlemata jäigi. Meie pere suurenes ühe isiku võrra, nüüd meil on ka pisike plikatirts majas. Igavene iseloomuga juurikas nagu me ülejäänudki, jookseb oma jänesega edasi-tagasi mööda koridori nii et kahed kõrvad lehvivad.
Ta vendadel-õdedel on samasugused malbed näod ja lokkis kõrvad, ühe blondi vennakse algseks nimeks saigi Arnold Rüütel. :D Olen minagi Arnoldiga musitand, ja teda noominud, et miks härra Rüütel lillejuuri hammastega maast välja kisub.
Reedeti läheb ema tööle ja Joosep kooli ja Rosin peaks üksi koju jääma. Ma ei suuda mõeldagi, mis sellest korterist siis järgi jääb, kui Rosin meeleheitlikult pahandust hakkab tegema, oodates, et siis kohe keegi suur karvutu kohale ilmub sõrme vibutades...
Saatsin siis Joosepi kooli ja ema tööle ja ise võtsin koera kaenlasse ja läksin tööle. :D Mõtlesin, et istun temaga kempsus, siis ta ei saa vaiba peale pissida, aga õnneks oli isa tööl. Ohsasüda, kus Rosin rõõmustas.. Isa ka. :)
Isa jalutas siis akna taga õues Rosinaga, kuni ma tööd tegin. St Rosin lesis keset muruplatsi ja isa kõndis tema ümber.
Rosin ongi selline kummaline koer, ehk see on emaste mingi spetsjoon, et ei tahagi kuskile minna. Täna hommikul ka, lähen kiiruga õue, et jõuame veel küll... ja Rosin läheb kuni asfaldi-muru piirini ja siis istub maha ja nuusutab õhku ja vahib ringi. Mina meelitan, et ninnunännutulesiia, teda ei huvita üldse. No pool meetritki, siis oled rohu peal vähemalt.... Ei. Venitan rihmast, siis ajab sõrad vastu jonnakalt. Igavene koer, kokkuvõtlikult.
Samas mulle meeldib tema eestlaslik iseloom neil hetkedel, kui naabriproua oma maeiteagimitme koeraga õue tuleb. See on selline erivärviline nähvitsabukett, klähvivad kõik kuis kõri jaksab terve jalutamise aja. Rosin näeb neid eemalt tulemas, istub maha ja vaatab. Rahulikult. :D
Mul tuleb iga kord heldimus peale, et näe, meie koeral on aru peas.
Ehkki... öösiti Joosep peab kooli jaoks välja puhkama, aga Rosin (Joosep pani nime muide, tema koer) ronib tema tuppa madratsi taha (ma tõstsin madratsi seina najale püsti, et ta sinna ei pissiks) ja siis vihtleb seal kitsas urus oma mänguasjadega hirmsa kolina ja urina saatel. Siis käin teda tungiva sosina saatel noomimas.
Minu võttis kohe oma uueks mammaks, öösiti magab mul risti üle rinna nagu soe kott. :)
Praeguse kurguvaluga väga praktiline.
-
Raamatupood saatis mulle jälle pakkumise (ma oleks nende suurim sõber, kui mul pappi oleks) ja ühe raamatu pealkiri püüdis tähelepanu. "Kui ma jään." Hmm. Ma ei tea, kuidas teil, aga minu pea hakkas kohe fantaasialõnga selle lausejupi ümber keerutama. Nii palju variante.. Mis mõttes "kui." Ja mis siis juhtuma hakkab. :D Pean ilmselt kuskile raamatupoodi otsima/lappama minema.. Ammutahetud "Vana prints" oleks ka vaja endale hankida. (Hea huumorisoolikaga kunagine klassivend kirjutas, uudishimu kiusab. :) )
Kiusatusi on üldse palju viimasel ajal. Õnneks enamus sellised... kättesaadavad. :D
Haha, B kirjutas facebookis, et oli taksojuhile kooki viinud, ja mul meenus, kuidas ma kunagi ühe taksisti laialt naeratama sain. :D Kuigi eks neid vennastumisi ole teisigi, aga see on selline... helgelt lollakas juhtum. :D Mul oli üks sõps, siiani ilmselt, tervitused, kui loed :D .. kellega me natuke nagu.. väga sõbralikud olime. :D Noh, misiganes, ta helistas ja kutsus külla, ma toppisin kähku äsjaostetud grillkana laualt kotti (no tahtsin süüa, söön siis seal, pealegi ma kipun alatasa kõike, mis mul on, oma meestele jalge ette viima) ja kutsusin taksisti järgi. Istusin autosse, hellalt ülemeelik ja rõõmus, ja hõiskasin midagi a la: "Kima, mees, ma lähen seksima, jee." :D Haha. Peaaegu kuklal kokkuulatuv naeratus ja hell kimamine järgnes. :D No ja seks, muidugi, aga sinna taksist õnneks enam ei puutunud. :D
Enivei. Ma olen praegu ka rõõmus 98-l protsendil ajast, mis on ikka väga palju. Ülemõistuse palju, arvestades mu melanhoolset iseloomu. Need kaks protsenti seal vahel see-eest panevad ikka täiega pea ees kuskile sügavikku, nagu mul kombeks. :D Ajan teisepoole lootusetult segadusse. Aga see ilmselt käib minuga kokku, pole midagi parata. Jään lihtsalt järsku seisma ja mõtlen, et see ei saa ju ometi päriselt olla. Ootan koguaeg, et millal... nii ei tohiks, ma tean. :(
Aga no... kui kogu see muu kammajaa, mis minuga paratamatult kaasneb, nagu kari väikseid pealetükkivaid poisiklutte (jooksevad kohe ligi kui näevad teda ja peedistavad oma mängupüsside näitamise ja lõputu pläraga), lastega paratamatult kaasnevad random nakkushaigused ("mina ei jää haigeks, küll näed"), oksendavad-pissivad kutsikaid (Rosina kõhule ei meeldi autosõit eriti), kahtlase huumorimeelega sugulased või vahelejäänud 20 aastat teda eemale ei peleta, siis vist on üsna kindla huviga tüüp. :D
Igatahes... on... kuidagi.. helge olla. :) Võib täitsa kindlalt öelda, et õnnega on tegemist.
Ongi tüüp nagu Xanax, rahulik ja positiivne, ühtlasi kergelt uimastav :D ja ei lase mul ülekäte minna oma rapsimistega.
Mulle väga sobib selline hooliv machokräpp. Tunnen end naisena. :)
Vahepeal olin nõus juba taanduma, no liiga pingeliseks kiskus see enda jagamine kõigi vahel ja liiga mitmed rollid, mõtlesin, et tal PEAB ju ka kõrini juba olema, ütlesin siis, et lõpetame ära kuule, otsi omale vallaline, pagasita naine.
Ta vastas: "Ei."
:D
Ei heidutand isegi see, et ma terve ülejäänd õhtu kutsusin teda oma kolmikute isaks. :D
Aga algusest peale ongi see sirgjoonelisus õudsalt segadusseajav olnud. Ta nagu üldse ei kahelnud mitte milleski, võttis pähe, et vot selle võtan ja siis lihtsalt tuli aegluubis nagu tigu mulle selga. :D
Ja ma seisin hämmingus paigal ja mõtlesin, et ...mis siis...nüüd..toimub. :D Relvitukstegev on selline värk, ausõna. Ja väga.. kuidagi.. isane. :)
Kui fb-d jälgida, siis päris paljud on õnnelikud. September on superkuu. Minu selle aasta parim päev oli kuues september, sõitsime kahekesi ringi ja hulkusime mööda randu ja muuseume ja naersime ja vaatasime isegi otsa möödaminnes.. :D Imeilus ilm ja niisugune... hea ja soe. Pingevaba. Voolav.
Hah, nagu see jutt mööda jõge vooluga minemisest. Kui rapsid ja rüseled ja vastu hakkad, siis tiirled ja pöörled ja taod end vastu kive ja oksi, võid isegi uppuda.
Sain muide teada, miks Joosep tema poolt koguaeg oli.. Nimelt ühel hilisõhtul mainiti nii muuseas see a-tähega ropp sõna ära, ja mul oli hirmus rõõm muidugi, ütlesin Joosepile ka hommikul. Ja Joosep teatab, et jaa, ma tean. Et mr.X oli talle juba mitu kuud varem seda tunnistanud.. aga lisas, et ära emale ütle. Ja Joosep ei öelnudki. :D
Ma poleks uskunud, et ta nii pikalt suudab selliseid asju oma teada hoida.
Plusspunktid mõlemale, igatahes. :) Ja hea, et nad ei öelnud... sel ajal ma oleks vist veel põgenenud nagu reaktiivlennuk. :D Eks ta teadis kah... oskas mind oivaliselt taltsutada, aegluubis ja marurahulikult. :D
Praegu on nii hea meel, et ta käega ei löönd.. Õnnesirmik olen. :)
-
Ükspäev mingi võõras ema ütles tänaval oma lapsele: "Näe, vaata, lennuk!"
Kõik lapsed ümberringi vaatasid üles, mina kaasaarvatud.
-
Haha, ema just ütles, et peaks arstile minema ja laskma end peast laeni üle vaadata.
-
Rongis automaathääl: "Selles peatuses toimub väljumine ainult läbi C ala."
Hämmingus lapsehääl tagantpingist: "Mismoodi läbi sea?"
-
Seisin bussipeatuses, järsku tuleb sellise kõhkleva kõnnakuga vanaproua mu juurde ja küsib, et millega siit bussijaama saab. Soovitan siis kõige kiiremat/kergemat varianti ja tädike haagib end sujuvalt mulle käevangu ja hakkab jube usalduslikult rääkima igast asju. Kõigepealt seda, et ta oli arstil käinud, ja ta on täitsa terve! Rõõmustame koos. Siis räägib, et kõik haiglatöötajad on venelased ja ebaviisakad. Mina ütlen, et noo.. kas ikka maksab üldistada, aga ei viitsi võõra tädiga vaidlema minna, las ta jutustab pealegi. Tädi ütleb, et on Haapsalust (mul üks nummi tuttav sealt, seega heldisin kohe,) ja et küll teil siin Tallinnas on palju võõramaalasi, isegi neegreid kõik kohad täis! Olid nemad lapselapsega trollis sõitnud ja neegrit näinud ja lapselaps oli kõva häälega täheldanud, et "see onu on palju päevitanud."
Tädi naeris ja vehkis kergendustunnet väljendades käega: "Nii hea, et ta neeger ei öelnud, muidu see oleks ehk veel kallalegi tulnud!"
:D Oh püha lihtsameelsust, eksole. Ma ei mäleta enam, mida ta veel rääkis, aga kõik vähemused said nii et tolmas. :D Kusjuures... no polnud ju pahatahtlikkust seal jutus, lihtsalt selline... tore tohmu. :)
Mulle ütles, et "no teil sai küll kohe peale vaadates aru, et eestlane!" :D Ei tea jah... kamatriibud suunurgas andsid vist ära.
Saatsin ta bussi peale ja jäin üksi peatusesse muhelema. No on ikka sõbralikud tädid.
-
haha, joosep teisest toast musa kuuldes: kas twilight saga lõppes?
mina: jah
joosep: kuidas see lõppes?
mina: ei tea, ei vaadanud.
joosep: good, then your brain is clear.
-
joosep otsib "kana"-ga riimuvat sõna.
ma vihjan kõrvalt: "ujub vees."
joosep haarab pastaka: "ujuja!"
-
Haha, isa tuli õuest kontorisse ja võttis ühe valge paberi ja pastaka ja asus kirjutama, suuurte tähtedega, ma vaatan, et mida ta maalib seal... Kirjutas: "MINGE KÕIK PERSE - PARGIN KUIDAS TAHAN" :D Nüüd läheb paneb selle mingi auto aknale, mis juba mitmendat päeva risti üle mitme parkimiskoha laiutavat. :D Mehed. :D
-
Joosep kirjutas kirjandit: "Minu suvi oli väga tore. Mul on uus sõber, isa, koer."
-
Cock Sparrer Sunday Stripper, ehk laul, mis vihjas mulle nii mõndagi. :D
Ma panin just töökaaslase pisikese boolero selga, siin tööl on niiiiii friggin külm, käed on sinised juba, pidin midagi soojendamiseks leidma. :D Ja see on nii väike mulle, ma kohusetundlikult nööpisin kinni ka eest, nüüd on nagu varrukatega rinnahoidja. :D Kui keegi tuleb, siis peab siva maha koorima. :D
Haha, millest meenub. Eile vaatasime mr.X-iga telekat ja iga kord, kui ma kätt liigutasin, kopsukas nagises täiega millegipärast, ei tea, kas need paganama traadid seal sees on kuidagi imelikult või milles asi... :D Ma ütlesin igatahes selgituseks, et mul on puust tissid.
-
Raadios laulis:
Hold out your hand and say please.
Ma kuulsin muidugi:
Hold out your hand and spank meee.
-
:D Helistasin koju just, et küsida, kuidas Joosepil koolis läks. Joosep vastab telefonile jube ärritunud häälega. Mina: "Noh, mis siis nüüd lahti?" Samal ajal kuulen, kuidas vanaema kraaksub taustalt, et "kohe sööma." Joosep väsinult: "Ma pean sööma praegu.... ROSIN, ei laku minu ketshupit!!!"
:D Väga pingeline elu meil. Röövlitütar Rosin paneb kõik pihta, millest kasvõi korraks pilgu keerad. Hommikune sokkide ja aluspükste jalgapanek on alati väga pingeline näiteks. :D
-
Tegin hommikul tööle võileibu kaasa, st praegu söön saia asemel mingit papi ja popkornimati segust riisikakku, mis pole tegelikult nii paha kui kirjelduse järgi tundub. Enivei, panin papirõngad väikesesse kilekotti, papi vahele kala ja sinki. Siis sidusin koti kinni ja kuna ülemine ots jäi vabalt ripnema, panin sinna jupi kurki (või asemel) ja sidusin uuesti sõlme. (Kurgi peab ju eraldi panema, muidu läheb plötskiks kogu värk.) Sangad jäid niisama lipendama.
Ma olen juba mitmeid päevi sellise moonakoti endale kaasa valmistanud ja alles täna (jumala eest, mul on vahel kilomeetripikkused juhtmed) sain aru, et see on ju jänes!
Igatahes... ma siis lõpetan, pean pea ära pesema ja valmis end panema... :)
(Soolikad kõhus loobivad värvilisi paberitükikesi ja kiljuvad. :D )
P.S. Keegi Rosinaga ei viitsiks ümber maja jalutada reedel kella 9-st kuni 13-ni? :)
No comments:
Post a Comment