Thursday, December 31, 2009

- Orange Box of 2009 -

Head vana lõppu kõigile. :)
Mul on sellega seoses täitsa häiriv hirm, selline tunne on, et ma ei jõuagi enam midagi vägaväga olulist teha ja ma ei suuda isegi välja mõelda, et mis see selline üldse olema peaks. :) Õudsalt vastik tunne. Sellega seoses kipub masekas ligi hiilima jälle.
Eks ma üritan end lohutada sellega, et tegelikult ei vahetugi aasta veel, et alles veebruaris. :D Aga ikkagi.
Sellest, et mul arvutit pole, on ka tuline kahju. Ma võin kihla vedada, et muidu suudaksin end ehk ikkagi kokku võtta ja pärast shampaklaasikest teeks mõned uusaastaöölollused siiski ära. Öösiti tulevad lollused üldse paremini välja.
Siin töö juures ei ole mingit meeleolu.

Ja mida see lumi ometi teha üritab, aru ma ei mõista. Muudkui sajab ja sajab. Ja mu müts jäi Blongi juurde. :)
Ilus on küll, va raibe. Naljakas, kuidas kõik asjad on hoopis teistsugused, kui neile siuke valge pudi peale visata. Eile just mõtlesin, et ehk polegi lumi, on hoopis maailmalõpp. Inglite tiivasuled langevad. Kükitavad teised kõik pilveservadel reas nagu kitkutud kanad. Põrgus tuleb suuremat sorti barbecue.

Ma kisun jälle optimismi, nagu näete. :D Ehk nagu Joosep ütleb: "Ma ei saanud haiget kahjuks."
:D
Näe, siit võib lugeda mõningaid huumorhoroskoope aastavahetuseks.

http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?f=21&i=270739&t=270739

-
Ja siis leidsin ühe sellise, 2009nda aasta horoskoop pani küll õigesti. :) Vaata, kuidas sul. Minu 2009 oligi selline. Üle pika aja aeti pea segi ja nüüd olengi täitsa sassis. :D Pagana tunded.
http://horoscope.findyourfate.com/yearly-horoscope-present.asp?sign=Scorpio

Õnneks on ta siuke... hea tuju maaletooja, st kui mul koduski mingi jama parajasti käsil on, siis on hea ta peale mõelda.
If I could reach up and hold a star for every time you've made me smile- the entire evening sky would be in the palm of my hand. :)
Mitte, et ma ei kiruks ka vahel. :D Krdi raibe, võiks ju tulla juba ja võtta, mis ta muneb. :D

Today's fortune: Patience is the art of hoping.
Minge pekki, ausõna. :)
Mis mul sest kunstist, tahaks juba kobada. :D Impatience is the art of hopping.
Sel aastal jäingi jälle ilma. Järgmiseks ei maksa endale lubadagi. Ma pole mitu aastat isegi kallistand kedagi korralikult. Vastassoo esindajat siis. Deeem.
Aga noh... ise olen rumal, tahan ainult seda kõigekõigemat ja ei vaevu vahepeal kuskil janu kustutamas käima. :) Mis teha, eks. Eile just mõtlesin, et läheks ja küsiks kellaaega ta käest järgmine kord. (Mul pole enam kella, pärast räägin.) Ja siis kujutasin ette, kuidas ta kella vaatab ja ila hakkas automaatselt jooksma. :D Kergita veel käist. Näita mulle mõnda nahariba, mul läheb kohe orkaaniks sees. :D

Hea, et selliselt mõjuvaid tüüpe nii vähe on, muidu oleks jube keeruline elada. :)
Ja samas kahju ka... kui neid rohkem oleks, siis ehk treffaks mõne sellisega ka, kes mind ka tahaks omakorda.
Ehkki... mulle endiselt tundub, et ta pole ka päris täitsa külmalt ükskõikne... ta lihtsalt ei taba ära, kui megalt ta mu sees kõik segamini paiskab igakord. Muidu ta oleks natukenegi kannatlikum... või abivalmim. :) Kui ta mul käest kinni võtaks, siis ma ei saaks kolm minutit end liigutada, sest pean enne hingamised ja vereringed ja luutihedused jälle paika saama. :D Aga ta võtaks seda ilmselt jälle kui huvipuudust or something ja läheks enne minema. :( Minestan suurest igavusest, kallis mees. :) Anna aega atra seada. :)

Näe... see... kollase kõhuga lind. Leevike? Keegi kunagi tegi mulle selgeks, kumb neist tihane ja kumb leevike on ja ajas mul kõik lootusetult segi. :) Pärast seda ei tee ma neil enam mingit vahet. :D

Mar ehk jõuluvana kinkis mulle suure punase klaasist-metallist päikese aknalepanemiseks ja ütles, et see on nagu mu hing. :) Võtan omaks täitsa.
Ja aknale panen ka. See toob mulle õnne. :)
Eile hommikul lagunes mul täiesti ootamatult käekell ära, mitmest kohast korraga, ja seisma oli ka jäänud, kuigi alles hiljuti panin uue patarei sisse. Selle kinkis mulle Joosepi isa kunagi ammu. Ilus kell, hästi minulik, selline pisike ja must ja ilma vidinateta. Mäletan, et kõik noomisid meid, öeldi, et kallimale kella kinkimine on väga halb enne. (Kui sa oled just kella kinkinud kellelegi või ise kella saanud, siis ära usu, eks. :) )
Igatahes... ma ei hakanudki teda enam parandama, las jääbki nii. Eks ostan siis uue millalgi. Miks mul seda kella ikka niiväga vaja on, mul pole kuskile kiiret. :)
Aga tunne oli küll selline, nagu oleks mingi ajastu otsa saanud sellega.
Või siis ehk ma lihtsalt otsin mingeid häid endeid, et aastalõppu endale vastuvõetavamaks teha. :)
Haa, alles ükspäev nägin ju õues liblikat. 26ndal detsembril, täpsemalt. :D Lumetorm oli. Ja ma vannun, et nägin liblikat. :D
Ja veel üks kummaline värk, Joosep lappas ükspäev mingit luuletusteraamatut mul kodus ja järsku hakkab rääkima, et näe, see ristionu. Ma ignoreerisin sujuvalt, pagan teab neid tema jutte, eks. :D Ja siis ta läks emale ka näitama oma ristionu. Mul tekkis juba huvi ja läksin vaatama. Kreutzwald oli. Küsisin ema käest, et kas tema on poisile rääkinud temast või. Ema ütles, et ei, ta arvas, et mina olin rääkind. Joosep ise väitis, et pole üldse kuskil näinud seda onu varem, aga teab, et ta on ristionu. :D Te teate, mis Kreutzwaldi nimi tegelikult oli, eks. :) Enne saksastamist.

Napakatest asjadest rääkides võiks veel mainida, kuidas ma Sensuaalset Sergeid unes nägin üksöö. :D Seda va selgeltnägijat või maagi, või kestandoligi. :) Sebis mu unes Mar-iga, ja lõpuks üritas teda maha lüüa. :D Hihii, Mar on kange muti, andis talle kohe vastu, ja tüüp põgenes. Ja hiljem üritas end mu vannitoas ära uputada ja oli väga õnnetu. :D No mida uned, eks. Kusjuures, jube detailne ja pingeline uni oli.

Pole ammu enam soomekeelsete subtiitritega unenägusid näinud, meenus just. Aga ma pole ka soome kanaleid enam ammu vaatama sattunud, vanasti neid ainult vahtisingi. Inglisekeelseid unesid näen siiamaani vahel. :) Paar korda on isegi saksakeelseid olnud, siis ma ei saa suurt midagi aru ja loovin niisama tegelaste vahel ringi. Eks see üks suur Kommissar Rex ja Cobra 11 on. :D Mis süzheed seal ikka niiväga olla saab. :D

Mar-i msni personal messiks on: "Esimene shampus avatud." :) Kell on pool üks alles. Päeval. :) Küll tal on hea elu. :D
Pean ise ka meeles pidama, et poest endale ühe nuia kaasa haaraks, pidevalt unustan alkoholi ära. Muide. Kas keegi kuskile suuremale prallele ka läheb? Tuttavad kõik väidavad, et istuvad niisama kodus ja söövad, huvitav, kas toimub siis üldse kuskil miskit või mis. :) Mina kavatsen ka kodus olla, kuhu mul ikka minna. :) Õnneks pidutsesin oma isud juba nooremana üsna täis, nii et väga ei kisugi kuskile.
Prrrrr... Külm on siin tööl täna. Pidin just ühele arvele allkirja kirjutama ja igati kandiline tuli. :)

Joosep ütles üleeile väga poeetiliselt, et "lumi on nagu meri ja nagu tähed on peale pandud." Kõik sädeles laternavalguses ja väga kaunis oli ülepeakaela. Ja siis märkas ta naabri aknast jõulukuuske ja lisas kurjalt: "Need tuled on küll lollid, lähevad kustu ja põlema ja jälle kustu ja jälle põlema! Mulle küll ei meeldi see kuusk. Niisuguseid asju ei tohi teha arektliga!"
:D Vaene elekter, jah.
Ja eile läksin kööki ja tundus nagu oleks lund toas sadanud, kõik oli valge. Ja küsin siis Joosepilt, et mis siin küll juhtus. Joosep: "Ma söön jahu."
Pidavat väga maitsev olema. :)

Selle, kuidas ta akna peal "VAAAAREEEEESEEED!!!" karjus, sain ma isegi lindile, eks kunagi panin youtube'i ka. Mingi mees veel lehvitas talle. XD Tundis end vist vareselikult sel päeval. Varesed ise üritasid saiatükke lume seest välja nokkida, aga ei saanud kuidagi maanduda. :D Iga kord vajusid üleni lume sisse, isegi nokk ei ulatanud üle auguserva, tiivad röötsakil igalepoole laiali. :D Jube naljakas oli neid vaadata.

Oufff... Peaks vist hakkama mingeid aastakokkuvõtteid tegema, kell hakkab juba jalaga tagumikku äsama. Enivei.
Aasta oli üldiselt päris hea, ehkki just lugesin kuskilt, et vana aasta kohta ei tohi väga hästi öelda, muidu uus solvub. XD
Aasta kõige kurvemad sündmused olid loomulikult mõnede sõprade kaotused. Aga nad ei kao kuskile, kuni neid mäletame, eks. :)
Aasta niisama kaduja on Õilis Võrse. Ehk ta kunagi kõrges vanaduses räägib välja, milles küss oli. :D
Aasta feil olen mina ise. Uskumatu, kui palju ja osavalt ma suudan asju pekki keerata. Ma peaks kuskile grillmeistriks minema, tõesõna.
Aasta töll on mu arvuti. :)
Aasta kõige nirum kuu oli kuskil aastaalguses, pakun, et ehk märtsis või aprillis.
Aasta kõige parem kuu oli maikuu. :) Loomulikult.
Samasse kategooriasse käib ka aasta kõige ilusam (mitte-mu-pojast-)inimene ja aasta kõige rabavam sündmus. Ma ei arvanud, et oskan niimoodi enam tunda.
Aasta positiivsete asjade hulka kuulub ka muusika kindlasti, Kings of Leon ja Dramamama, viimane tegi mu aasta täiega lahedaks sellega, et meelitas mu urust välja. Ma pole viimase kümne aasta jooksul kokku ka niipalju väljas käinud kui viimaste kuudega. :)
Aasta sõpsid on Margit ja Inks, ehk siis tüübid, kes täitsa üllatuslikult läbi netiavaruste mu ellu sulandusid ja sinna ilmselt jäävadki. :) Muahh teile, kullakesed.
Kõik teised saavad ka muahhid kirja, kui ilusti ootate. :D Või tulge shampaga külla, siis saab kohe kätte.
Aasta sündmus... :))) haa... las ma mõtlen. Aasta sündmus oli hahahaa, no... no oligi noh. Sellest ma juba kirjutasin alles hiljuti. Mitte miski ei trumpa üle. Seisakski ainult teise läheduses kuskil ja käituks nagu säraküünal. :D Ta aura uimastab mind või midagi. :D

Blong soovitas kirjutada Aasta Parmu, aga seda me juba teame, kellede vahel see tiitel jagamisele läheks. :D Hõissa. Hõk.
Aasta Ämber. Hahahaa, neid on mul nii palju, et ei maksa hakata ülegi lugema. Viin need heategevuslikus korras kuskile vaeste aiamaale. :D
Ja hetkel on mu sees ilmselt Aasta Armukadedus, sest ma ei tahagi üldse mõelda, et... noh... krt, ma murran neil kõik sõrmeluud. Mõlaga. :D Ehh. Tegelikult on mul selleks otstarbeks kujuteldav mõlaga sõber. :D Aga jube raske on leppida küll olukorraga. :( Eriti kuna ma ise süüdi olen. Vot lõpuks ometi midagi, mida ma EI TAHA kohe kuidagi teistega jagada. :)

Nagu alati, on mu ema seltsielu ka põnevam kui mul, tema läheb õhtul pralletama, mina jään Joosepiga koju nagu ontlikule vanainimesele kohane. :)
Imeilusat vana lõppu siis teile ja palun, olge ettevaatlikud. :) Peale täiskuu on täna veel ka kuuvarjutus, nii et igasugu hulle ja metsikuid asju võib toimuma hakata. Endagi sees. :)
Esmaspäeval tulen, siis soovin teile uut, nii et tolmab. :D Kui ma igatsusest vahepeal lõhki ei lähe. Aasta Horny Bastard olen ju ka mina. :) Shiet, kuidas ta kere mulle meeldib.

Ja lennuki must kast ei ole tegelikult must, vaid oranzh. :) Viimane random fact aastal 2009. :D 2010, bring it on!
Muahh, tiburullid. :*

Wednesday, December 30, 2009

Dear Santa...

Nõndaks. :) Olete ikka elus kõik, pole lõhki end söönud või muud taolist. Mul on täna täitsa kummaline päev, üldse pole söögiisu. :D Ei juhtu just tihti, võin öelda.
Jõulud läksid üldse kuidagi... niimoodi mööda, et püksid mahuvad endiselt jalga. Ehkki endale tundus küll, et... sõin nonstop. :)
Deem, üks pikkjalg marsib siin õuepeal ringi, ma ei saa kohe, silm jääb pidama. :D
Kitsad püksid rokivad.
Enihau... eee... mis ma nüüd tahtsingi öelda.

L says:
hai. kuda kube kärab? kodust juba villand?
S says:
tereee
eip ole veel
söön igal võimalusel :D
L says:
ma ka. pidime sepega piparkooke tegema, aga ma sõin kogemata taina ära. pean täna uut minema ostma
S says:
:DDD
--


S says:
ma tuletan täna õhtul meelde, siis kysi
L says:
nagu sepe ütles mulle... rääkisime telefoniga ja ema karjub kõrvalt, et ütle emmele, et kas ta ikka teab, et lühendatud tööpäev on ja ta saab varem lahti. ja sepe ütleb mulle: kas sa tead, et sa hakkad täna varem lahti... eee.. minema?
nagu lilleke (A)
S says:
XD
ma ytlesin r-le et ma loodan et uue aasta ööl on pluss 25 kraadi
ja r ytles: ja et öö läbi paistab päike onju
L says:
XD see oleks üsna friiki
S says:
ma ytlesin et näex open bari jube hästi
seal on pidevalt see open bari värk. et maxad mingi 5-10 eurot ja siis jood palju tahad öö läbi.
see töötab neil sellepärast et itaallased on jõle sitad joojad
eestis olex baar 30 minuti pärast alksist täiesti tyhi
L says:
XD

--

S says:
iga päev täiskasvanud, 35 aastased mehed, kirjutasid mulle: SEND TREES PLEEEEEEEZ
ja yx kirjutas et kas tahad känguru vahetada
L says:
:D
S says:
ma ytlesin et jah ma vahetan ta klaasi rummi vastu
ja siis neil on pildialbumid nende mängudega
L says:
haha
mina ja mu känguru nelja nurga alt
S says:
ma kommisin yhte et wtf noh
ilgelt tahan välja minna poisiga kellel on 150 pilti kanadest facebookis
L says:
XD

--
S says:
christmas spirit. hull kisa
L says:
jeap. ema hakkas juba eile vinguma, et aga ÜKSAASTA sa tõid koleda kuuse! ma pole veel toonudki, juba saab sõimata XD
S says:
XD lmao
L says:
no ma räägin noh
see ülespanek on täiega tsirkus
ma lähen alati lõpuks nii tigedaks
S says:
ma lõpuks olen nagu robot. lihtsalt seisan ja blokin oma kõrvakuulmist
L says:
et kaua võib. ma toon ja tassin ja käed on verised, üritan seal kuuse all kügeledes seda üles panna ja kogu selle aja keegi vingub ja õiendab taustaks
S says:
me teeskleme et hull lõbus on
L says:
ma karjun. hirmsa häälega vastu, ühel hetkel. kuskil kolm sekundit. ja siis on vaikus. ema istub oma toas ja pobiseb et ma olen hullumeelne ja mind tuleks kuskile kinni panna
S says:
XD AHAHAHA
L says:
ja mul on jälle mõnus rahulik
S says:
faking hea

--
Ja siin üks blogi, mis ka sarnast meeleolu kannab. :D Väga viis.

http://laulukene.blogspot.com/2009/12/joulusonum.html
--

Ohjah. Tegelikult polnud sel aastal kuuse ülespanekul erilisi karjumisi, ema isegi aitas kuuske otseks sättida. Mis oli omakorda üsna huumor, ta ütles, et jah, jah, nüüd on üsna otse, väga hea, ja mina kuuse all mõtlen, et hmm, imelik küll, aga ju siis on see tüvi kuidagi... kõver või miskit. Tõusen siis püsti ja kuusk on suunaga latv-väljub-kohe-uksest. :D Küsin siis ema käest, et MIS otsast see nüüd otse siis on, kuusk peaks ikka nagu... vertikaalselt olema. :D

Mingil ajal vaatasime seda Superstaari finaali ka. Mul oli hea meel, et ott võitis, sest ta oli terve saate jooksul nagu närvis, ootel. Ta lootis nii kangesti võita, ja mulle teeb alati headmeelt, kui inimene saab midagi, mida ta vägaväga tahab. :) Tal ju käed värisesid ja puha. Tegelikult ei saa ma üldse aru, kuidas inimestel on vurtsu kuskil laval seista, ma ei suudaks piuksugi teha. :D No piuksu ehk suudaks, aga muud küll mitte. Aga Birgitist oli kahju, tal polnud ju miskit muud süüd peale selle, et ta naine oli. Kui Birgit oleks mees olnud, vot siis oleks aus võitlus olnud. Nüüd aga ütlesid ju enamus inimesi, kaasaarvatud mina ise, et võiks vahelduseks mõni mees ka võita. :D
Ja hästi lahe oli vaadata, kuidas Ott ja ta ema mõlemad ootasid tulemusi ühtemoodi pilk maas. :) Huvitav, kas meie Joosepiga oleme ka nii sarnaste maneeridega?

Avandi ja Sepp olid armsad. Nüüd vana-aasta õhtul tuleb ETV-st Tujurikkuja, see on ka kindlasti tore. :) Seisaks meeles ka, et vaadata...
Haa, ja Ithaka-Maria hüüdlaused ajasid vaese Joosepi täiega segadusse.
"Nüüd tuleb väike reklaamipaus! Ärge kusagile kaduge!"
Joosep, ehmunult minu poole vaadates: "Meie ei kao ju küll kusagile?.."

Ja Rannap ütles Otile, et ta on "universaalne meelelahutaja." Ma ei tea küll, mida normaalsed inimesed mõtlevad, aga kui ma oleks mingitsorti esineja, siis täidaks selline kompliment mind küll lõputu õudusega. :D Ausõna. Midaiganes, aga palun mitte universaalne.

24ndal koristasin ja siblisin ringi, tahtsin teha ilusad jõulud vahelduseks. Meisterdasime Joosepiga kuuseehet, sellist... neljameetrist riba, liimisime värvilisest paberist väljalõigatud kujundid niidile. Joosep joonistas veel igaleühele staffi peale ka. Väga ilus tuli. :) Ehkki ma kleepisin neid va jubinaid kella kolmeni öösel.
Ja Joosep keeldus jälle magamaminekust ja lõpuks kukkus jonnides näoli maha. :( Isegi kätt ei jõudnud ette panna, näoga täie hooga vastu maad. Ta praktiliselt põrkas uuesti üles, nii valus oli. :(((( Jooksime muidugi kohe külma vee alla ja... verd olid kõik kohad täis, väga räme. Hoidsin teda süles, ise toetasin vastu seina, et ära ei minestaks. :) Ma ei kannata ju verd.
Aga õnneks jäi veri kinni ikka ilusti ja ma vaatasin, et nina oli ikka otse peas ja tundus, et pole kuskilt vaja teda tirida või sättida. Seega arstile ei läinud. (Joosep ei lase arstidel mitte kui midagi teha endaga, täitsa õudne, seega oleks arstileminek olnud nagu vanapagan siga niitmas, suur kisa ja vähe villa. Ma loodan, et meil polegi kunagi arsti vaja, vähemalt kuniks ta ükskord nii suureks saab, et mõistab, et vahel lihtsalt PEAB arstid oma ihu ligi lubama.)
Nina oli küll õudne ja lilla, mine vaata orksist pilti, kui süda lubab. Kardan, et vist ikka murduski. :( (Ta käskis mul pilti teha ninast, et näha, missugune see on.) Paari päeva pärast läks nina siniseks, siis roheliseks, siis pruuniks ja nüüd on kergelt kollane veel. :)
Aga mul on ikka veel see hetk silme ees ja iga kord, kui selle peale mõtlen, tõmbab süda kõik krimpsu ja siuke tunne on, et.... uhhh...
Me veel riidlesime ka sel hetkel... :( Eks ikka olen mina ju süüdi. :( Ma oleks kuidagi pidanud... ma ei tea. Aimama.
Aga õnneks läks kõik ikka hästi.
Ma ei teagi, kuidas temaga hakkama saada, viimasel ajal ainult jonnib ja vaidleb, mitte miski ei mõika. Lööb rusikatega ja kõige muuga ka. :(
Ühel päeval läks asi nii hulluks, et ma järgmisel päeval päkapikukingitust ei pannudki talle. Siis natuke ehmatas tõsisemaks, nuttis isegi hommikul natuke, aga sai ise ka aru, miks ei toodud.
Endal oli palju raskem seda kingitust mitte panna talle, ausalt öeldes. :)

Õnneks on need ainult hood, muul ajal on ikka vana hea Joosep. Ütleb, et "emme, mul on sulle üks kingitus" ja siis tuleb ja musitab või kallistab või teeb pai. =)
Ma loodangi, et ehk see on jälle mingi faas. Selline... kurja-mehe-faas.

25-es oli täitsa tore päev, siis läks küll kõik täitsa hästi. :) Kingitused ja söögid ja värgid. Nagu päris. :)

26ndal käisin Blongi juures prallel, väga khuul oli. :) Loodetavasti saab sellest sündmusest ka pilte varsti.
27-es ja 28-s möödusid täiesti haiglase igatsuse tähe all. Käisin toas edasitagasi ja keerasin voodis nii tihti külge, et kartsin juba spiraalseks minna.
Ei lähe ta mu peast/südamest kusagile, haarmed on kuskil ajukäärude vahele sättinud ja hoiab kinni.

I siin plaanib teha aastalõpu ajusuurpuhastuse ja kirjutada inimestele ausalt oma tunnetest. Ma mõtlesin ka hetkeks kaasa minna selle värgiga, aga... aaaahhh.
Today's fortune: Today is a good day to spread joy.
Kui teaks, et sellest mingit joy-d tuleks, siis kirjutaks hoobilt. Mind ei koti mingi naeruvääristamise-teema, ma olen eluaeg imelik olnud ja ikka elan veel. :) Inimesed pidevalt ütlevad, et ära nii küll tee või ära naa ütle, aga ikkagi teen ja ütlen ja keegi ei vaata imelikult. Või kui mõni vaatabki, siis on viga ta oma kuplis. :) Ma ei ole ju pahatahtlik oma tegemistes.

Aga kardangi, et tekitan hoopis ebamugavust teisele. Tal neid ilusamaidki kirjutajaid, I'm sure. Mis tal sellest, mida mingi võõras tädi arvab.

Nii et jääb ära. Ehkki ma tegelikult lootsin salaja, et ehk jõuluvana toob ta mulle kuuse alla või miskit. Aga ju ma pole siis küllalt hea laps olnud. Või siis jooksis ta ka jõuluvana käest ära. (Vägisi hakkab see kakukese muinasjutt meenuma.)
Igatahes... kakuke, hirmus armas oled mulle. :)

Homme proovin mingit aastat kokkuvõtvat blogi kirjutada. Andke nõu, missuguseid kategooriaid olemas on. Aasta feil ja aasta parim on mul olemas. Rohkem ei tule midagi pähe. :D

Friday, December 18, 2009

- Day Old Blues -

Jõulud. See on hullem kui sõbrapäev. On pime ja külm ja üksildane, ja üldse mitte heas mõttes. Lapsepõlves oli mul päris palju lahedaid jõule, aga pärast seda, kui vanemad lahku läksid, on kõik tähtpäevad mu jaoks üsna masendavad. Ja ma tunnen end nii süüdi, sest mina olen ju samamoodi masendunud, nagu minu ema oli. Järelikult rikun ma samamoodi Joosepi jõulud ära. :(
Nii et ära mölise, kui ma talle miljon kinki ostan. :( Üritan end süütundest vabaks osta. Olgugi et ei õnnestu.
Just avastasin, et ta oli mulle kotti kommi pannud. =) Armas laps.



Lasteaias oli jõulupidu 17ndal. Hästi tore oli, homme proovin need pildid ja videod ka netti tõmmata ja siis panen siia vahele. Ivo Eensalu tegi jõuluvana ja mulle meeldis. Rääkis lastega ka juttu ikka, mitte ainult et jorutanud peast mingit eeskava. Ja üks naine mu kõrval naeris koguaeg jube kõva häälega. :D

L says:
Christmas gift suggestions: To your enemy, forgiveness. To an opponent, tolerance. To a friend, your heart. To a customer, service. To all, charity. To every child, a good example. To yourself, respect. -Oren Arnold
rita says:
mis seal lõpus on - olen arnold?
L says:
:D
jah, endale jõulukingiks võid arnoldiks hakata
rita says:
:D hea mõte - kolmas arnold
L says:
neljas siiski vist juba

--

http://www.astrologyzone.com/forecasts/

Juhuks, kui horoskoopi tahad tshekkida. Ikka tore ju kuulda, kui miskit head ennustatakse. Isegi kui tead, et ei tule sealt shittagi.

--

rita says:
jube, meil keelati msn-orkut ja facebook tööl ära. karistatakse.
nüüd me ei kohtu enam üldse :(
L says:
:(

--

Jube, nagu minu jõulupuhkus. Ma ei pääse netti miljon aastat ja see on nii masendav.
Ma olen ju loll ja loodan, et ehk, ehk Keegi siiski kunagi ütleb midagi. :(
Nüüd vist tuleb leppida reaalsusega. Siis polegi enam arvutil mingit tähtsust.

Mar pääseb seega kah netti nüüd ainult kodust ja mina ainult töölt. Kus me oleme eri aegadel. Nii et netis ei kohtugi enam. Üritan ikka telefonitsi tutvust üleval hoida, alles just noomisin teda, et miks ta nii napisõnaline on ja miks ta ise ei helista kunagi. Ütles, et pole nagu midagi öelda. No mul ju ka pole! :D Aga ma helistan ikka ja jauran, muidu on enne kui me arugi saame, kakskümmend aastat möödas ja helistame ainult siis, kui keegi tuttavatest sureb. Maaaasendav.

Sv says:
kuidas on sul läinud
L says:
noh... läheb
mitte eriti toredalt
aga ka mitte väga halvasti
Sv says:
no vähemalt on midagi ikka head
L says:
noh... külm mul pole XD
praegu
see on hea
ja joosep on terve. aga ülejäänd on küll siuke... talutav lihtsalt
Sv says:
jah
L says:
pole elamine
on olemine
Sv says:
miks nii
kle
kas sa pole hetkel kellegisse armunud
L says:
olen ikka. kevadest saadik
Sv says:
no aga see ju särama peaks panema su silmad...soojaks muutma külmad ilmad...ära pöörab kurja tuule ...punaseks teeb sinu huuled
L says:
kui teaks, et ta vastu armastab, siis jah
paraku ei armasta mind keegi
Sv says:
praegu luuletasin sulle
:D
L says:
:)

Eile nägin ühte ilusat inimest. Kui kummaline on näha teist kontekstiväliselt, reaalses maailmas, ilma ühegi seoseta ja sõltumatuna. Maailmas, kus mind ei eksisteeri. Siis lõikaski ajju teadmine, et ei.
Aitab küll. Kui tal oleks vähimatki huvi, siis oleks ta seda juba näidanud. Ja kui ta kõhkleb, siis... Nii pika kõhklemise järel ei usukski ma teda enam, ükskõik, mis ta siis ütleks.
Mina olin kohe kindel, ammu juba, ei mingit kahtlemist. Aga ju siis mõtlesin ma selle nähtamatu sideme me vahel lihtsalt välja, kujutasin ette ja seda pole tegelikult kunagi olnudki. Ja kõik need krdi lugematud napakad kokkusattumused ongi ainult seda. Ei miskit muud. Pole tal sooja ega külma. :(
Reaalne elu lööb vastu silmi jälle. Nagu ikka. Võiks juba ära harjuda.
I'm never good enough.

Ja nüüd küsin siinkohal hoopis sellist asja, et kuidas olla, kui keegi arvab, et sa oled kõige suurepärasem inimene maailmas. Ise ju tead vägagi valusa selgusega, et ei ole. Siis ei tahakski nagu tutvuda lähemalt üldse sellise inimesega, sest tead, et rikud niikuinii kõik ära. :D Ja kurat, ma tahaks ju ka, et keegi vaataks ja mõtleks, et vau, milline naine.
Aga nüüd olen mõne poolt nii kõrgele tõstetud, et ma ei ulata ise ka enam endani.

Kahju, et need inimesed mu südameni kah kohe kuidagi ei ulata. :(
Veelkord, ma vihkan vaba tahet. Miks ei saaks ma sundida end tundma mingeid sobivaid tundeid mingite sobivate inimeste vastu.

--

Täna hommikul ma isegi tundsin seda külma, millest räägitakse. Eile panin Ma hoiatusel nii palju riideid selga, et palav oli. :) Pükse on ka mitu paari, olen nagu karu. Bussis vaadati väga viltu, kui hõlmasid lahti kiskusin. :)
Tõmban juba terve päeva pilte ja filmiklippe üles, deeeeeem, kui aeglaselt siin arvutis kõik liigub. Õnneks jõuan ikka kõik tehtud.

Hah, kohe, kui selle kirjutatud sain, kräshis kogu pann täiega. Ja ma ei saanud enam netti sisse. Ja mul oli meeletu vajadus see kõik täna välja öelda. Et ma enam ei looda, ei oota.
Õnneks lõpuks ikka tuli nett tagasi.
Lähen koju ja tõmban nina täis. Ei tahakski enam kaineks kunagi saada.

Eile õhtul vaatasin Grey anatoomiat. See sari noh, telekast. Seal oli mingi jube suurõnnetus, haavatuid kõik kohad täis. Nii kurb, ulgusin enamuse saateajast. Ja lõppes nii, et üks lükkas selle põhitshiki üle kaiääre vette ja keegi ei pannud tähelegi.
Ja ma tundsin, kuidas kadedus tõmbas südame kokku. Kui lööks pea ära ja vajuks aeglaselt keereldes külma sügavikku. Kui poleks ise süüdi.
Aaaah. Ma olen nii väsinud. :(

Ja kui kardad vett, siis oled eelmises elus uppunud? Aga mis sest siis enam karta, sedapidi oled ju juba surnud, vaevalt, et karma ette näeb, et muudkui upud. Kui just purjuspeaga vette ei kakerda või miskit.
Karta tuleb hoopis neid asju, mida sa ei karda. :)
Kuigi... ei või ju iial teada, et oled natuke selgeltnägija. Nagu ma neid busse muudkui unes nägin terve tiinekaaja ja lõpuks bussiõnnetusse sattusin ja oleks äärepealt kaela murdnud. Pärast seda ma enam neid painavaid bussiunesid pole näinud.
Nii et kurat teab.

Boss vahetas tööpäevad jälle ringi kõik, nii et lasteaiakäimise terve graafik on segi. Seal ju kästi öelda, mis päevadel laps lasteaeda läheb, et siis nad teavad, millal keegi ei tule. Paar last ainult käivadki detsembri lõpus, paaril päeval. Ja nüüd on kõik segi ja ma ei saa enam ümber ka teha. Õnneks andis emaga klapitada siiski.
Tööl olen nüüd 23ndal ja siis kuulõpus kaks päeva. Nädalad vaikuses. :(

--

Siin üks klipp lasteaiapeost, kuidas Joosep kingituse kätte saab. :) Ta tõusis seal üldse iga nati aja tagant püsti ja lehvitas mulle. =) Nii armas.



Ja üks klipp eriti kirglikust pianistist, vahepeal mängitakse rusikaga. :D
Aga noh... mis mõtet siis üldse miskit teha, kui kirge pole, eks. :)



P.S. Õudne, kuidas käib pinda, et postimise kuupäevaks pannakse see kuupäev, mil sa esimese lause kirja paned. Mul on ju pidevalt jupiti kirjutatud, ja alati pole meeles uude posti kõik kopida, vaid vajutan lihtsalt Publish. Ja siis paneb mingi mitme päeva taguse kuupäeva. Krdi loll blogger.
Loodetavasti läheb teil tunduvalt paremini kui mul. Seda on üsna kerge saavutada, nii et patsuta endale õlale ja ole rõõmus. :)

Monday, December 14, 2009

Saves the world once again

"Life begins at the end of your comfort zone." - Neale D. Walsh. (Kesiganes ta siis pole.)

How true. Mul juhtub seda viimasel ajal üha sagedamini, kui tunnen end nagu viimane (hääldada Tootsi moodi) narr. Inimesed, kes mind tunnevad, teavad, kui uhke ma olen. Mistõttu see kõik ärritab mind ülemõistuse palju. Kui mingid seesmised keemised panevad mind unustama iseenda. Ja siis vaatab väike Liimisilm mulle otsa ja maailm kaob ära. :) Täitsa totter, aga noh... eks sellepärast suudabki ta kolme sekundiga terve nädala ilusaks teha.
Kuidas küll mõnel on nii kleepuvad silmad, et ma ei saa sealt enam pilku lahti. Üritad küll, tõstad kulme ja üritad silmi suureks ajada, et natukenegi üleüldist vaadet saada ja siiasinna kiigata ja no... ei ole võimalik. :) Teaks siis, et mul on lubatud seal silmis pisut viibida... siis ei huvitakski see ümbrus. Paraku on tal tõenäoliselt minusuguste kleidiga lehmade tarbeks paigaldatud elektrikarjus või miskit.
Olen nagu see Lükka-Tõmba doktor Dolittle'i lugudest. Tahaks kangesti otse edasi minna, aga tagumised jalad põgenevad teises suunas. :( Nii sügavalt lõikavate asjade puhul ehk ongi targem mitte riskida. Ma ei taha enam kunagikunagikunagi sinna musta kuristikku kukkuda, kus vahepeal nii pikalt elasin. Sellepärast ei tohikski sõltuda kellestki teisest emotsionaalselt niipalju.
Aga kuidas teada, mis on loomulik ja mis mitte? Ma mäletan, et kunagi üks mees läks iga kord mind nähes seesmiselt põlema, seda oli näha, silmad hakkasid särama. Mina tegin ta õnnelikuks. Nagu nüüd Fantoom mind õnnelikuks teeb. Lihtsalt sellega, et ta on olemas.
On see siis nagu... vale või? Või õigem kui miski muu?
Kus on dr.Phil, kui teda vaja on, eksole. :)

Ja nüüd on nii rasked ajad ees, ei teagi, kuidas ma... Aaaaah. No wirries. Eks elan ja ulun kuu poole, nagu ikka.

Läksin jala koju ühel õhtul. Mõnus ilm oli, soe ja lumi oli põõsastes ja rohukõrred olid härmas ja asfalt sätendas nagu oleks teemantidega kaetud. Jube ilus. Vahepeal peatus mu kõrval mingi jommis vene kutt jalgrattaga, suur seljakott seljas ja küsis, et "kuhupoole see Selver nüüd jäigi." Idee oli hea, läksin siis ise ka Selverist läbi ja ostsin Joosepile allesjäänud raha eest kingitusi. :D Mõõga ja püssi ja käerauad. :D Pusle ja autosid ka.
Ja ema tõi eile talle Kollase allveelaeva. Selle raamatu. Ja ma hakkasin mõtlema, et mul polegi talle sinna kõrvale muusikat lasta. :( Jaanuaris peab musapoodi külastama. Kings of Leoni Because of the Times on ju ka ikka veel ostmata. Ja Joosepile peaks vist Green Day plaadi ostma. :)
T kinkis mulle Indigolaste plaadi. Kuulasin ja täitsa tore oli, justkui, ehkki see hirmus elutõdede ja õpetlikkuse loopimine hakkas lõpuks hellalt pinda käima. :D Ja see venekeelne lugu tekitas minus tohutu hunniku ebamugavust. Ei teagi, miks. Aga tekitas. Küllap ma olen rohkem eelarvamuste küüsis, kui ma ise teangi. :) Enivei, ülejäänd oli lahe, üheksas lugu meeldis eriti ja esimesel oli ka mõnus rütm.

Superstaari vaatasin ka, ja nüüd ei huvitagi enam, kes võidab. Oli isegi loogiline, et just Marten välja langeb, Otil ja Brigitil on parem hääl. Aga. Ott on nagu vana kuivik, ta laulab koguaeg ühte ja sama laulu, ja naisi ma põhimõtteliselt ei poolda. :D
Marten esines. Laulis kaasa oma laule, mitte ainult häälega.
Hahaa, kuigi, kuidas on võimalik laulda, kui sul on keel poolest saadik suust välja, ma pidevalt mõtlesin teda vaadates. :) Aga ikkagi oli tema huvitavam kui need ülejäänd. Ja delfis oli hea pealkiri, "Marten läinud, lumi maas." :D
Mitte, et ma seda artiklit lugenud oleks.

Mis siis veel. Ahjaa. Kuradi lumi. :) Reedel pidavat 25 kraadi külma tulema. Oh rõõmu ja õnne. Õnneks kodus on mett. Täna lohistasin Joosepi ülihelikiirusel kelguga lasteaeda, ahmisin õhku nagu jääd sisse, aga ikkagi jäin bussist maha. Nüüd tunnen, kuidas rinnas võideldakse. Haigeks ma niikuinii ei jää. :D

Joosep ronis hommikul köögiakna peale ja piilus kardina alt õue sel ajal, kui ma silmi värvisin. Ütles sosinal iseendale: "Ah selline siis ongi talv."
XD Nii naerma ajas. Ja samas nii armas.
Sel õhtul kui lumi esimest korda maha sadas, siis ta ju ei tahtnud magama minna. "Ma ei saa magama minna... Mu ilus, sädelev lumi.. ma pean teda valvama."
=)

Ja järgmisel õhtul, kui ma ütlesin talle, et kolme kuu pärast on tal sünnipäev, ütles ta mulle, et "Mina küll kuskil mingeid kingitusi ei näe, nahkpea."
:D

Mis näitab ilmekalt, et ei maksa enne järgmist õhtut "awww" öelda. :D

Tööletulles nägin tervet trobikonda vanureid, üks vana mees oli eriti meeldejääv. Ta liikus mööda seinaäärt kiirusega kakskümmend sentimeetrit viie minuti jooksul. Niisuguse külmaga. :( Ma vaatan vanu mehi eriti... eee... hoolivalt, sest ma mõtlen pidevalt sellepeale, kui Joosep ükskord vana on ja kui mind enam pole, et teda püsti tõsta ja lumest puhtaks kloppida. Või ehk peaks ikka tahtejõuga, kiuste ilgelt kaua elus püsima.
Korraks käis peast läbi, et lähen ja võtan onklil käe alt kinni ja ütlen, et kuhupoole minek, vanaonu. Aga siis taipasin, et ta võib vabalt ka kuskil Taga-Jakuutias elada ja siis ma ei jõuagi iialgi tööle.
Aga niiiiiiiii masendav. :( Tahaks kuidagi... ma ei teagi... ehitada mingi siukse... bussi. Mis sõidab ringi ja uurib, et kellel mida vaja on ja siis aitaks.

Muide! Kui keegi peaks ka Muumi-shokolaadimune ostma... ( :D Tunnistage heaga üles!) siis ma olen täitsa nõus ostma Snifi ja Urri. :D Need on meil veel puudu. Joosepit õnneks ei morjenda sellised väiksed asjad nagu igapäevased hatifnatid, aga minul on väike hasart tekkinud. :D Alles saime lõpuks ometi Muumimamma, seda Joosep küll ootas, lõi kohe särama kui triibulist põlle nägi. :D
Ma peaks erinevatest R-kioskitest ostma, aga ma ei satu neisse erinevatesse paikadesse eriti, ikka üks ja seesama rada, midamööda kõnnin.

Ei taha koju minna, ei tahaaaaaaaaaa. Seal ei eksita mind miski ja koon kisub ikka taevapoole. Igatsuuuuuuuuuus.

Friday, December 11, 2009

Hipitiri

S says:
ma ei saanud, ta ytles no
ma ei hakka siis pressima
L says:
:D ehk ütles "noooo..." nagu vend
vb ta ongi vend
L says:
tädi anne ütles mulle viimane kord et sa näed välja nagu su isa. :D
S says:
lmao ma ostsin s-ile just pluusi
L says:
ma ütlesin et ma olengi tegelt mu isa. tulin neile tünga tegema
S says:
100% itaallase pluus. Kõigil on täpselt sellised
S says:
liibuv, lilla ja itaalia lipp on peal
L says:
XD vend nüüd mõni itaallane
vend on äärmisel juhul koomas itaallane
isegi magav itaallane on energilisem

--

S says:
kamoon, on reede
olex ma seal siis ma tulex täiega
koguaeg kuulan kuidas sa käid
ila juba tilgub
aint et ma tulex jõle nokastand olekus
L says:
see ei häiriks mind küll üldse :D
aga et... et JÄLLE! seal
:D ma olen nagu mingi maskott
varsti tulevad panevad mulle mingi poroloonist jänesepea
S says:
ahahahahahahahahah

Mnjaah. Mõtlesin, et lähen täna ka ikka korraks välja, krt teab, kas sel aastal tulebki enam miskit muud põnevat. Vana-aasta õhtuks pole mul ka absoluutselt mingeid plaane... aga ei tea, kas üldse tahaksingi. Joosepiga koos on päris tore uusi aastaid vastu võtta. :) Ta läheb ilutulestikust nii elevile, plaksutab käsi ja kilkab. :)

Üleeile tuli mulle jõulukaart, selline... pisikene ja must. :D Keskele oli kirjutatud siis, et wish you this and that ja nii edasi. Mu shoti sõbrantsilt. :) Eile tuli ka kaart. Tavalise postkaardi suurusega, aga pisikeses kirbukirjas tihedalt täis kirjutatud. Kohe aru saada, et mu õelt. =) Ma kirjutan ise samasuguseid postkaarte. Kogu maailma informatsioon peab sinna peale mahtuma. :D
Nii armas, sees läks kohe soojaks. (Ei joond Jägermeistrit.)
See aastalõpp on üldse üsna kaardirohke, tundub. :)

Hommikul oli tore täna. :) Joosep ei jonninud üldse ja saime kiirelt liikuma, lasteaias musitasime ja kallistasime ja lehvitasime ja... Väga tore. :) Hommikul ta küsis minult, et "kas sa annaksid mulle hommikusöögiks neid draakoneid." Ja siis me arutasime seda, kui lahe see on, hommikuks selliseid kummalisi kummikomme süüa. Ja võõrad inimesed näevad teda tänaval ja sosistavad, et "ooo, kas see on SEE Joosep, kes hommikusöögiks draakoneid sööb?!"
:D Seitse ühe hoobiga or something.

Haa, ja teate, kui tore. :) I rääkis eile, et oli bussis head musa kuulanud ja läks bussijuhilt küsima, et mis muusika see on, nii lahe. Kunagi Lasnamäel sõites oli ka midagi sarnast bussis lastud. Bussijuht küsis, et mis number bussis. Ja selgus, et ta oli varem selle Lasna bussiga sõitnud. XD Hea kokkusattumus. Ja bussijuht KINKIS talle selle plaadi ja veel ühe lisaks ka, et "kuula seda ka, see on ka sarnane."
:)))
Mingi minumoodi mees. :D Aga ülilahe, eks.

Context - The Fool
The Fool is controlled by his irrational impulses, and is forever willing to risk it all as he steps off into the unknown. Only by taking a fresh new path can you expand your personal horizons and discover new understanding. The Fool card signifies the beginning of a new journey that you may not even realize you need to be on. Though you can not see where you are going, you should strike out with confidence. No matter what you find, you will discover freedom and independence in having taken the trip. So go ahead and step off the cliff, adventure awaits.

Focus - The Chariot
Ambition can be the driving force behind any journey, but can also be your downfall. You can not let your ambitions blind you to what is right in front of you. When this card appears, you need to temper your enthusiasm or else your aggression to succeed will ultimately lead to failure. Channel your energy positively and make your choices with a cool head. Like the chariot driver must control his horses, you also have to rein in your own passions. A strong will can easily get out of hand.

Outcome - Temperance
The water flowing from one cup to another, symbolizing two halves of the whole. Opposites that are connected, like fire and water or the sun and the moon. It is time to bring opposites together and work towards new harmony. You will need to use some creativity to show how opposing sides can come together, so do not expect it to be easy. You need to be that bridge between them, creating peace. Conflict will rule the situation otherwise.


Et siis selline tulevik mul seekord. :D Seega pean riskima, aga mitte meelega. :D Pean olema julge, aga mitte liiga. Hihii. Krdi keeruline värk.
Eile sattusin jälle Superstaari vaatama, nüüd vist peabki jälgima jääma. Tore saade oli, Birgit paistis ka lõpuks inimese moodi välja, muidu on alati selline... külm ja kalkuleeriv tundunud. Nüüd isegi nuttis vahepeal ja see, kuidas ta sellest hästi väljatulnud pildist rääkis, oli supernummi. :D Ja see meeldis mulle ka, kuidas kutid mänguasjade vastu huvi tundsid. :D Mulle meeldivad mehed, kes pole päris täiskasvanud veel. :D Mitte ea poolest siis, iseloomult ikka.
Jana Kask seevastu jättis veits niru mulje endast. Ja miks nad selle Mikk Saare sinna kutsusid... ta pole ju mingi laulja. :D Marten teeb talle sarmi ja Ott häälega iga kell ära. :D Sorry, aga ma ei ole koguaeg tore inimene, you know. :)

L says:
i ütles eelmine kord, et kui ta poleks näind, kui palju ma tegelikult jõin, siis ta poleks seda uskunudki :D
S says:
XD
tahax ka näha palju sa siis jõid
L says:
:D kle jube palju
ja ma ei saa üldse aru, kust see raha tuli
ma jõin terve peetäie siidreid
nagu... palju
ja siis ma jõin vähemalt kuus jägermeistrit red bulliga
suuuured klaasid
õllekapas
S says:
XD ahahahahahaha
S says:
kuidas kurat sa pükse täis ei kusnud
L says:
XD ma ei tea ka
ja üks rummkoola arve oli ka kotis
mul ei tulnd kindlasti jägermeistri nimi meelde :D
S says:
xdxd ahahha sellised asjad mulle juba meeldivad


Jeap... õed-joomarid. :)
Hea, et me ühevanused pole. :D

Lõikasin eile ikkagi juukseid veits. Kui mainisin siin ühes blogis, et kavatsen lõigata, siis rahvas viskus kääridele ja karjus koleda häälega, et ei tohi, ei tohi. :D Ütlesin küll, et mis pagana heavyvanur nüüd mina, peaksin ikka soliidselt vananema, siis ei tahetud üldse kuulatagi. :D Lõikasin siis otsi ainult. Tekib jälle siuke kleidiga lehma tunne viimasel ajal, et mis ma siin ikka üritan. Kedagi ei häma. :)

S says:
ta ytles et ta on 157 cm deeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeem dats petite fo me
jessas ma olen tast praktiliselt 20cm pikem
kuidas me tänaval kõnniks
ei kõnnikski, ma koperdaks ta otsas
L says:
:D
sa astuks tast üle ja ei saaks arugi
h***** oli ka must 20 senti pikem
ma ei näinudki teda kunagi
ainult ta pluuse

Kodanik h**** oli siis mu viimane kokkupuude isassooga. :D Aastakümneid tagasi. Või midagi taolist.
Täna öösel nägin unes, et keegi varastas mu imiku ära. Või ehk see polnudki minu laps, sest ma olin nii pagana rahulik kogu värgi juures. :D Ja ta tegelikult ei varastanudki nagu... lihtsalt võttis ja läks ära. :D Ja ma läksin kaasa ja vaatasin, et kõik ikka hästi oleks, sättisin ja... siblisin, et neil ikka koos hea seal oleks elada.
Ma mõtlen, et see minu unenägudetegija vist ei saanud mu inglisekeelsest alateadvusest päris hästi aru ja võttis otsetõlke. :D

Viisime hommikul kotitäie tühjasid Actimeli pudeleid lasteaeda, ja vatti ja neid valgeid pabermassist kuulikesi, mis ma ostsin. Lapsed saavad siis ehk näiteks päkapikke meisterdada. Või miskit. Õpetajal hakkas fantaasia kohe möllama igatahes, nii lahe. :) Nad ikka leiutavad täitsa lahedaid asju, peaaegu et prügist. :D Raha ju pole lasteaial, siis kasutatakse kõik võimalik ära. Väga kuul mu arust. :)
Õnneks vanemad ka ikka viivad staffi. Ma arvan vähemalt, et viivad. :) Seal aktiviste küll.

Appi, kell on juba miljon ja ma ikka veel ei tea, mis täna teen siis. Või ostaks nurgapealsest poest ühe suure siidri ja tõmbaks nina kronti, nagu Joosep ütleb. :)
See kah kuidagi... kurvavõitu. Kahju, et kõik sõbrantsid just täna kuskil ära on.

Hahaa, mingi hindu on mulle orksis skräppind:
WISH U A VERY VERY HAPPY NEW YEAR, SIR !
:D No aitüma. Tal on displaypilt siuke vuntsidega härra, ma siis vastasin, et "Thank you very much, madam."

Nagu ema mul ironiseeris hiljuti, kui külalised käisid, et mis te temaga üldse midagi kokku lepite, tal on ju oktoober.
Vihjega, et ma pole kalendris ikka veel kuidagi õige kuuni end vedanud. :D No mis need väiksed ajanihked ikka teevad, eks. Ehk polegi seepärast veel päris külmaks läinud... kuna ma pole kalendris õiget lehte keeranud. Ma olen ju kõikvõimas. :)

Mulle meeldib see ilm, mis nüüd jube pikalt oli. Siuke soe, aga sügisene. Ja ei saja midagi, ja tee pole libe. Väga broo. Nii võiks jäädagi.
Või siis suvi ja 30 kraadi sooja. :D

Thursday, December 10, 2009

- It's my fairytale you're trying to star -

Nagu ütles Caleb, Wasted Time-is vist. Eile kuulasime Joosepiga mõlemad plaadid mitu korda läbi, siuke tunne oli lõpuks, et puus lendab bumerangina minema.
Ei, tshekkisin, see rida on hoopis King of the Rodeo loos, kah super. Wasted Time on praegu siiski sobilik, sest ma tahaks Apple Shakerile öelda, et... Shake some my way or let's forget about it altogether.
Praegu olen tööl, ofkoors. Kõrvalkorteris puurib keegi seina. Mul on tunne, et see puurijamees on ära tabanud, et mind kodus ei häirigi puurimine niiväga ja siia kolinud. Telefoni üldse ei kuule, igavene keberniit on tellimusi vastu võtta. Panin siis omakorda raadio ka hästi kõvasti mängima. XD (Minu loogika.)
Ja vesi sai otsa. St tegelikult ei saanud, kui ma viitsiks seda suurt pudelit tõstma hakata, siis oleks vesi täitsa olemas... aga ma ei viitsi. :)



Eile oli mõnus päev, selline tunne oli, et maailmas on kõik hästi, naeratasin järjekindlalt. :D Täna ma tekitan endale juba ise jälle probleeme. Ma ei suuda kannatada, kui keegi kurb on ja siis olen nõus kõik pasa enda peale võtma. Aga ma üritan iseloomu kasvatada ja enda peale ka mõelda. Ehkki see on üsna raske. :(
Krdi emo olen ikka küll. :) Keegi teeb kurba nägu ja ma hakkan kohe lahinal ulguma ja ütlen, et jaa, palun, võta kõik, mis mul on, endale. Krt. Nii ei saa. :)
Üritan nüüdsest egoistlikumaks minna. :D Tehke ainult kurba nägu mu ümbruses, kohe saab lõuga.

Facebookis tuli teatis, et "your spirit guide wants to tell you something." Ma siis klikkisin kuulekalt, et näha, mis tal mulle öelda on. Igaks juhuks, tead küll.
Täna hommikul kui lasteaiast ära tulin, tekkis selline... väga paha tunne. Jõudsin juba trepist alla ukseni ja siis läksin ikka tagasi ja ütlesin õpetajale just in case, et hoidku Joosepil silma peal, et tal on kukkumisega probleeme. (Lastel on vahel sellised päevad, kus nad järjest käntsa käivad, ja ehkki Joosepil tegelikult praegu pole kukkumisega probleeme, siis kuidagi pidin ju... südant rahustama.)
Pargis jooksid pisikesed ilmatusuurte ranitsatega tüdrukutirtsud vastu ja üks ajas teist taga, kiljudes: "Rohehallitusjuustu EI OLE olemas!"
:D Ma ei tea, meil on küll vahel külmkapis näha.
Enivei, spirit guide ütles mulle nii:

"Your spirit guide is an older wise man. He is ever present and always around you. It's not your imagination but you have felt the presence of your spirit guide. He is a quiet gentle man but rest assured he is there when you need him the most. You seem to always question yourself and he wants you to know to always go with your intuition and gut feeling because you are right 99% of the time. He also wants you to know that you shouldn't be as hard on yourself as you are. You are your own toughest critic and it's unnecessary.
He wants to show you an "article of jewelry." Whatever this may mean pay attention to it."

.. Eeeem... Eks siis näis. Vaatame hiljem, kas või mis ja kuipalju. Praegu ei saa küll midagi aru. :)
Kaitseingleid on mul muidu mitu, ma olen selles täitsa veendunud. :) Selle kohta, mis soost nad on, mul inff puudub, aga nad on hästi lahedad. Ja aidanud mind kõikvõimalikust jamast välja.
Horoskoopi kah järgmise aasta kohta. Mina olen kass-jänes. :) Ja mind ilgelt häirib, kui terve pikk jutt on puha raha kohta. Mis tähtsust sel on.
Või ehk peaks ümberkohanema...? Love isn't coming my way anyway.
Hakkan kah siukseks... Hahaa, mul meenus praegu see "selgeltnägija-Indrek" ja tema tshikk. Täitsa paras paar, ausõna. :D Lugesin seda intervjuud ja pidevalt oli tunne, et lähen häbi pärast kuskile laua alla.

http://www.jmine.com/chinese_horoscope2010.htm

Joosep pani eile mõlemad jalad ühte püksisäärde ja siis hüppas mööda tuba ringi, hüüdes: "Ma olen orab!" :D

Ma näen viimasel ajal jälle unenägusid. Täna öösel näiteks nägin mingeid snaipreid, aitasin mingit sõjapõgenikku. XD
Joosepil on palju paremad unenäod, teisipäeval äratas mind näiteks sellega, et rääkis, et oli unes näinud, kuidas issi oli mind kallistanud ja musitanud. :D Ehkki ma vahetaks issi mõne teise vastu välja. :)
Ise nägin ma samal ööl hoopis sellist und: Olin kuskil metsas, ja järsku hammustas mind madu kannast. Mingi siuke.. suur, rasvane madu, nägin, kuidas vingerdas. Mõtlesin, et deem, nüüd ma siia metsa kärvan. Ja siis ilmus järsku sinna siuke suur must tokras karvaga koer ja hakkas jube tigedalt mu peale haukuma. How nice.
Siis ma märkasin, et tegelikult ei hammustanudki mind madu, vaid haug. :D (Seal oli mingi kraav kõrval, ju siis sealt tuli kuri marutõbine haug or something. :D )
Ja siis muutus koer Michael Hutchence'iks ja me saime kõik sõpradeks. :D
Väga põnev seltskond, kas te ei leia. :D Nagu mingi vene muinasjutt.

Miks ma ei võiks unes näha, mida teha? Mind häirib õudsalt see, et ma ei teaaaaaaaaa, mida edasi teha. Võiks tulla keegi ja ulatada mingi... käsiraamatu mu elu kohta. (Ehkki ma teeks kindlasti puhtalt kiusu pärast juba pooled asjad tagurpidi kui seal kirjas. :D ) Aga ikkagi. Praegu olen täitsa segaduses. On mõtet üldse... Või peaks käega lööma ja hakkama näiteks... eee... salli kuduma. :D
Piinav.

Ja kui tobe on youtube'is musavideosid vaadata, kui siinsel arvutil kõlareid enivei pole? :)

Monday, December 7, 2009

Just a little bit.



Hopeless and homeless.
I just HAVE TO.

Olengi hale kuju. Ma peaks nüüd selja sirgu lööma ja jalga laskma, ja seda ma teengi... Aga mitte veel. Mul on vaja veel kuidagi jõuludest mööda saada, siis hakkan jälle tugevaks. Siis ei poe enam lähedusse, ehkki seal on mingi.... rahu.
Mujal olen õnnetu. :(

Väga, väga rumal minust.
Aga mu kopsud, maod ja maksad on kõik ilgelt nutikad, ma vannun. Süda on see ainus... Ja mu nahk. Nahk on mul ka täitsa idikas, tahaks ainult liibuma minna. Ja käed tuleks maha raiuda. Jalad ka. Siis oleks siuke... tomp. Veri jookseks ka tema poole. :D
(Krdi sujuvalt läks Horny Bastardiks jälle kätte. Ja õige pisut sadistlikuks. *wide grin*)

Käisin täna hambaarstil, sain kiita ja puha. :) Nii harva, kui keegi mind kiidab, kiskus kohe näo naerule. Mitte et seda märgata oleks olnud, niigi oli nina kulmude taha rebitud. Äraminnes panin kohe uue aja ka kinni, siis ei saa enam taganeda. Arst naeris mu tehnika peale ja ütles, et oh mis, tulge kohe rahuliku südamega, ärge üldse kartke.
Ma ütlesin, et kardan niikuinii, see on puhas enese alalhoiuinstinkt. Mille peale õde ütles, et no kuulge L, meil on patsient ooteruumis, mis te hirmutate. :D
Ega see, et mu põsed verised olid, ei hirmutanudki ju. :D

Mul on ilgelt vedel veri, jookseb ojadena. Ja siis jääb hoobilt kinni. Arst iga kord imestab. :) Hüübimisfriik. Vampiiri ideaal-einelaud.
Nõndaks. Auke mul eriti ei pidavatki olema, see on alati hea uudis. :) Nii et... paar korda veel käia ja kõik on fain.
Ja tagasi tööle tulles käisin Humanast läbi ja sain Joosepile täitsa ilusad talvesaapad ja endale mütsi. :) Woohoo. Müts on küll pruun... aga see-eest nokaga ja mu hiigelkuppel mahub sinna ilusti sisse, muidu kõik pigistavad aju kokku ja häirivad mu niigi vähest ajutegevust veelgi.

Joosepil on täna see jõululaat, oleksin tahtnud minna küll, aga ei jõuagi sel aastal. :( Eks siis läheme kuskile mujale. Raekoja platsi tahaks ka jõuda Joosepiga.
Ei tea, millal ainult. Boss tõstis mu tööpäevad ka ümber, detsembris olen siis hoopis esmaspäeviti tööl. Ja tavapärased neljapäev-reede.
Krt, tahaks, et juba jaanuari keskpaik oleks. Ei, veebruari algus. Siis ei painaks enam miski ja saaks vabalt kevadele keskenduda. Sest... noh, tõele au andes on varsti juba kevad.
Mõelge ise, see vahepealne aeg on kökimöki. Ja Valentinipäeval läheme armunuid munadega loopima, ausõna. Va õnnelikud kaabakad. :)

Pea valutab. Ma nutan viimasel ajal liiga palju. Aga ei saa kuidagi takistada ka end, tuleb täitsa isetahtsi. Sellepärast ei saagi ravimit veel ära anda.
Nii et kannatage veel, natukene veel.
Ma luban, et siis surun kõik ta üliarmsad jäsemed koos kaasnevaga oma mõnda kaugemasse südamesoppi ja ei räägi temast enam niipea.
Kolme aasta pärast ehk jälle.
:)

Thursday, December 3, 2009

- Addicted -

Aristotle believed the main purpose of the human brain was to cool the blood.

Ja ongi ju nii. :) Kui veri keeb, siis on aju vaja hädasti, et mitte kõhuli põrandale kukkuda ummisjalu kuskilesuunas joostes. Mul ei olegi vist aju, selles suhtes, et mu veri ei jahtugi. :D Mul on lihtsalt heast materjalist pind, ei paista läbi niipalju. Ehkki viimasel ajal on küll kõik ääred irvakil, kurat ja põrgu. :)
Üha raskem on ära minna.
Ja aknad peegeldavad hilistel tundidel, ma näen sind küll, ehkki tundub, et vaatan mujale. :) Kui vähe on vaja, et... tuju jälle hea oleks.
Ja juhe koos. :)

HBC murrab ka konti järjekindlalt.
Mõne jookseks ikka vabalt kohe päris siruli.
Okei, tegelt ma ei jõuaks talle ilmselt järele. :D Urr.

Ma mõtlen sellepeale esmaspäeval hambaarsti juures, siis ei ole seal nii õudne. :D

Ei taha koju minna üldse. Kuigi Joosep on viimasel ajal nii hea laps olnud... Noh.. ma ise ka natukene rahulikum. Ja päkatseid on maja täis, st riiulid ja kapiotsad olen juba autosid ja värke täis tassinud, et igal hommikul oleks ikka miskit jõulusoki sisse susata. Jama on ainult selles, et laps keeldub õhtul magama jäämast, sest ta tahab päkapikke teolt tabada. :D Igale teisele lapsele saaks öelda, et no ootame siis vaikselt voodis ja ta jääks niuhti kogemata magama, aga Joosepil on minu kange iseloom, kui ta on otsustanud üleval olla, siis ta seda ka on. :D

Ja just panin koti kokku lasteaia jõululaada jaoks. Viin ikka nati pudi omaltpoolt ka. Ja aju on nii segi, vahin kaugusesse nagu letargias oleks, lihtsalt raiskan aega. :D Kiire on, noh. Ja ei saa kuidagi, vajun pidevalt kuskile ära.
Ehh.... mida veel öelda... homme on Jääaeg 2. :D
Ehk nagu eelmisel laupäeval, Joosep tuli jooksuga, et "emme-emme, jääaeg hakkab kohe." :D
Õnneks tuli hoopis sula. :)