Ei ole eesti keele õpetaja

:D Kui pealkirja kastikesse klikkisin, siis pakkus nimeks millegipärast Joosepi eesti keele õpetaja nime. :D Mine võta siis kinni, mis loogika see on. :D Aga vat ei pane.

Kirjutan hoopis kiiresti eilse vahejuhtumi, mis naerma ajas.
Võtsin kodust arvuti mr. X-i juurde kaasa, et Joosep ei saaks öö läbi arvutis passida, seal tegin vahepeal lahti ja klikkisin ta mängus nuppe, et ta punktid ikka kirja saaks. (No ma olen siuke imelik ema, keelan küll arvutis passida, aga samas ei taha, et tal mäng ka seisma jääks.) Ja üks võõras tüüp muudkui käib Joosepit ründamas seal mängus, ehkki ise on mitu taset kõrgemal ja Joosep ei saa talle kuidagi vastu, ta alles keskajas ja teine juba kaasajas, mõõgaga püssi vastu ei vehi. No enivei, ütlesin Mr. X-ile ka, teda ajas närvi siuke ülbe tüüp ja ütles, et ma edastaks Joosepile, et see kirjutaks tüübile eestikeelse sõnumi: "Ime muna, nolk." :D Et kutt las paneb google translatorisse, kui tahab teada saada, mis talle öeldi.
Seejärel Mr.X sügeles natuke ringi ja siis uudishimu sai võitu, läks ja kirjutaski selle google translatorisse, et näha, mis tõlge tuleb.
Tõlge: "Miracle of the egg, shaver."
:DDDD Kujutasime siis ette, kuidas see võõras seapea istub ja on totaalses hämmingus.

839

1 september. Watch the events that happen on or near September 1 for they are laden
with meaning and will point to your future course.

Äärmiselt huvitav hommik, bussipeatuses lendas tuvi vastu pead,
purskasin naerma, nii et tatti pritsis. Päris jube. :D Ei tea, mida see tuleviku kohta ütleb? Sulgedega kübar? Hakkan musketäriks.

Pealkirjas olevat numbrit nägin ma vist unes. Igatahes, tundus piisavalt oluline, et kuskile kirja panna. :D
Ühel ööl umbes kuu aega tagasi nägin unes, kuidas ma asjatoimetuste käigus oma nime mingile paberile alla kirjutasin, ainult et mu nimi oli midagi hoopis muud. Kolmeosaline oli, "von" kõige vahel, ja lühike... aga ei meenunudki täpselt, kuidas see kõlas. Muidu oleks guugeldanud. :)


Mina: sul oktoobri horoskoop ütles, et läheb kergemaks ja lõbusamaks
Mr. X: mõnus
Mina: ja mul pidavat minema töiseks ja ma ise sissepoole suunduma.
oma pähe
Mr. X: no seda poleks küll vaja
Mina: ma tulen siis sinu pähe
M. X: siin sa oled juba olemas
Mina: püksi?
Mr. X: noooohhhhh...seal vist nagu kah :D
Mina: elu ikka üllatab vahel... (peaks selle fb seinale kirjutama praegu) ise mõtlen, et istun siin kodus, diivanil, koer seljataga... aga tegelikult olen Mr.X-i püksis
Mr. X: :D
musu...sa meeldid mulle

:) Et siis... endiselt õnnesirmik. :) Vahel on päris kentsakas endal, et kuidas see nii hästi kõik on läinud.. Ja kuidas ma talle ometi ikka veel meeldin. :D Uskumatu. Endal ka sama asi.. Olen igasugu endisaegade kummitusi kohanud viimasel ajal ja... olen täitsa vaba. :) Seda on nii tore nentida. Kuskile ei kisu, tiri ega tõmba, olen täpselt seal, kus tahan. :)
Mul on veits suvestaffi rääkida, romantikareisist näiteks, uuuu :) aga nagu alati, hiljem. :D (No päriselt ka kirjutan.)
Praegu panen paar juppi vanadest juhtumistest.

Loodan, et täna auto alla ei jää, muidu jäängi igaveseks selleks idikaks, kellel on sokkide peale selgelt trükitud "left" ja "right" ja kes nad sellest hoolimata valesse jalga suutis panna. :D Liiga kiireks läks. Nagu hommikuti ikka.

uhh :D küll need väiksed poisid on õudsad... keerasin just joosepi
teksasid õigetpidi ja püksisääres oli jäätispaber. no kuidas selline asi
küll juhtub... :D

hahaha, kui aprilli algul mingitel päevadel abielluda, siis saab kingitusi
või midagi, terevisioonis just oli tädike, ja mees-saatejuht küsis et kas
muidu ei abielluta enam, et peab auhindu pakkuma selle eest? :D
mu ema läheks raudselt viskuks abiellu, kui pealekauba panni või poti saaks


http://publik.delfi.ee/news/inimesed/toeline-seebiooper-ants-laaneots-ei-suuda-selgusele-jouda-kas-leea-laaneots-on-tema-uus-naine-vana-sober-voi-kauge-sugulane?id=73237783

:D Linki klikkima ei peagi, kui selline pealkiri on.


mar: Nii armas film oli
V nuttis ja pidime söögiga lohutama :D
mina: ma ka lasin paar pisarat ikka siinseal
mr X andis torti
mar: Ta nuttis peale filmi :D
Ma andsin pitsat
Ma sôin oma hommikuks pandud tüki ka ära
Mis vahet sel on millal ma hommikust söön
mina: :D nii ongi jah
ma vahel söön mõnel õhtul mitu järjestikust hommikusööki ära


Hahahahaha, krt.... mingi reklaam on seal hit.fm-is, pakub mingeid
nutiseadmeid või midagi, ja lõpus ütleb: Osta endale VÕI jõulukingiks!
:D Ta nii rõhutab seda või-d, et tundub, et ta luges otse maha ja ei
taibanud kohe tähendust, mõtles, et soovitatakse võid osta. :D Haha,
nii naerma ajas.


Ema ostis sünnipäevarahade eest endale arvuti.
Tegin talle skaibi, et saaks sõbrantsidega juttu rääkida ja harjutada neid arvutivärke.
Koolist saabunud Joosep küsib teisest toast meie skaibist, et kas mune ja kartulit on.
Ema tahtis kohe usinasti skaipi vastata, aga ei klikkinud sinna korralikult, ja tekst läks automaatselt enesekirjeldusse.
"Mare Xxx, muna on."

Singilugu

Ehmatasin täna oma väikse (no mis ta nüüd enam nii väike..) õe vist ära.. Ta on harjunud (mulle tundub) mind pidama selliseks ohutuks, nati koomiliseks mammiks, ja see ei häiri mind põrmugi. Ent... on asju, milles nõuan respekti.
Situatsioon oli ise täiesti lollakas ja tühine, mu reaktsioon lihtsalt... lonkas. Aga see teebki ilmselt minust minu. Naise ja biatchina. Kõik mu sõbrad ja enamus tuttavaid on mingil hetkel samas olukorras olnud, kes pole, sel on vedanud või siis on ta mulle iseäranis sobiv kaaslane. :D (Sellist pole olemas, ma ütlen, ma jälgin teid kõiki kullipilguga. Sellel alal usaldust pole. :D Naerunägu maskeerib siinkohal väga jäist südant.)

Enivei... Õde tuli mu töö juurde ja rabas laualt lusika, millega olin juba korduvalt kohvi seganud, ja mainis rõõmsalt: "Näe, ma eile sõin selle lusikaga ja ei pesnud seda pärast."
Ilmselt ta lootis mingit heatahtlikku torinat a la küll sa oled rebel. Mina seevastu sulgusin täielikult endasse ja edaspidi blokkisin teda mingi kümme, viisteist minutit vähemalt. (No ma ei tea, skorpionina oli mul lihtsalt vaja veits seesmiselt rahuneda, algul mõtlesin, et ei räägi temaga üldse enam iialgi. :D)
Minu toitu ei puudutata. Ma tean, et kõik need pildid, mida ma facebookis jagan, kus on viidatud toidu ülemuslikkusele, neid peetakse heaks naljaks. Aga minu toitu ei puudutata.
Minu nõusid ei näpita. Need on minu. Juua täis peaga on see reegel (nagu enamus reegleid) lõdvem, ent isegi siis... ära parem mängi.
Lugematuid kordi olen janusena viisakalt naeratades öelnud, et ei, ma ei taha rohkem juua, kui keegi on mu limonaadipudelist rüübanud. Või sunnitud ainult salatit sööma, kuna eelmine lihatõstja katsus näpuga (eriti kõrge klass on veel vahepealt suust läbi tõmmata sõrm) kõiki tükke. Või loobunud kodus söömast, kuna kogemata nägin, kuidas ema suppi segades lusika maitsmiseks suhu pani ja siis edasi segas.
Ma üritan end neis asjades petta.
Ma ei mölise kõigi nende inimestega tavaliselt, sest ma aktsepteerin kurba fakti, et see on mingi minu isiklik kiiks ja "sotsiaalses plaanis olen täielik hälvik ja loomulike, normaalsete inimeste keskel sureksin peagi nälga." Ent inimestelt, kes justkui peaksid mind tundma, tahaksin ma enamat... Väikse õega olemegi siiani kokku puutunud ainult sellistes olukordades, kus ma viisakalt naeratan ja loobun kõigest, nii et tema siis nägi mu tegelikku palet täna esimest korda. Mistõttu ma pärast üritasingi end kokku võtta ja ikka paar sõna öelda. Mitte asjast muidugi :D aga mul käibki elu tavaliselt tinglike refleksidena. :D Tüüpiline naine, miks midagi seletada, kui saab vastavalt käituda ja siis eeldada, et teine ise mõistab, või vähemalt pärast kolmandat-neljandat vastavat käitumist end ise alateadlikult parandab, et mu kehva reaktsiooni vältida. :D

(Ma nii jumaldan mr.X-i selle koha pealt, tema ei lase mul üldse olla, kraabib kohe kilbist välja. Aga eks näiteks (kellest ma räägin allpool veel veits) lasi mul omaette olla, kui ma "tahtsin omaette olla." :D Mistõttu ta on mu eks. :D Sulud kinni.)

Ehh, küllap ma ikka ütleks, kui me tihedamini kohtuks, aga näeme ainult paar korda aastas, möödaminnes. Tal pole mind vaja ja ma ei lähe enamasti kuskile, kus mind ei vajata või oodata. :) (Naljakas, kui praegu mõtlema hakata... vist ongi päriselt nii. Kas see tähendab ego suurust või väiksust? :D )

Mr X küsib alati enne, et kas ma võin su võileiva sinna taldrikule tõsta. Ta teab alati, kummal pool minu rummiklaas oli. :D Me võime küll kõiksugu suiseid kõlvatusi teha, aga minu võileivast ta ampsu ikkagi ei saa.. :D Nii lihtsalt on. Ma võin samas iga kell noaga tüki lõigata ja nii ampsu pakkuda.
Kusjuures, täielik müsteerium on, kuidas ma suudan restoranis käia. Ise kipun arvama, et kuni ma kokka ei näe, on kõik okei, siis ma kujutan ette, et köögis on Monk. See on mu enesekaitsenipp.
Igasugused sünnipäevad seevastu... Enamasti ma lasen asjadel minna, igas kodus oma reeglite järgi, eks. Aga... pisikeste laste vanemad näiteks, need, kes lubavad oma võsukestel ilaste kätega laualt kõike katsuda, naeratavad leebelt ja ütlevad kogu seda näperdamist ja mudimist ja murendamist ja iga tüki maitsmist vaadates elegantse muretusega diivani seljatoele toetudes, et oh sind, vali ometi üks ja võta see... neid ma tihtipeale enam ei kohta. Lihtsalt juhtub kuidagi nii. :)
See leebus käib mul üldse ülepea. Mul viskab mauhti viha üles ja... juba oledki ilase käkk-käe küljest rebind ja nüpeldad lapsukest sellega. Sepe paneb ka sõrmi suhu süües ja ma iga jumala kord mölisen. Üldse meeldib mulle üksi süüa.

Ma mäletan, lapsepõlves, olin kord üksi kodus ja mul oli külmkapis tükk ilgelt head sinki, ma ei raatsinud seda kuidagi ära süüa ja käisin sealt iga poole tunni tagant väikseid tükke lõikamas, et aegluubis näkitseda. Ja järsku tulid maalt kaks mu jommis onu "külla." Eks tegid lihtsalt aega parajaks mingile peole minnes või sealt tulles, ma ei mäleta detaile. Aga mäletan seda, kuidas üks neist läks, tegi külmkapi lahti ja HAMMUSTAS mu singist tüki.

Viskasin nad mõlemad välja (singi ka hiljem, ta oli mu jaoks lootusetult rüvetatud), ehkki olin tollal laps ja nemad täismehed. Ja ma siiamaani mäletan seda tunnet. Ent kuna mul ununes üsna pea, milline onu see oli (mu vanavanaemal oli üheksa last, mäletan, kuidas ema üritas matusekõne tarbeks end kordamata ta elulugu kirjutada,) siis ma igaks juhuks vihkasin neid kõiki üsna kirglikult, ehkki eks nad olid mingil ajal ja ruumis ju kindlasti normaalsed ka.


--

Peab vist ikka vöö ostma... Muidu ei segagi eriti, aga koeraga jalutades kui kotikesega kummardan-kükitan, et Rosina järelt koristada, vot siis eemale jalutades on see pükste kergitamine kuidagi...

--

Bussis istusin ühe kena naise taga, ta oli üks neist saledatest-käbedatest askeldajanaistest, kes ilmselt paksuks ei lähegi, isegi kui vaese hane moodi toita kuskil horrorasutuses. Juuksed olid tal hobusesabasse seotud ja juukseid oli tal tõesti palju. Nagu Mar-il peaaegu, Mar-i ei ületa vist keegi. :D Igatahes... istusin ja vaatasin nagu hüpnotiseeritult selle lopsaka saba siiasinna hüplemist ja järsku hakkas ta nina nokkima. Noh... nokkima on nüüd täitsa vale ja pealiskaudne sõna, tema urgitses... või pigem kaevus.
Uff. No ja siis hakkas ta juukseid sättima.
Ehk see oligi lopsaka sonksi saladus.

Iuu. :D

--

Eks ütles, et (ahaha, eks ja iks) tuleb ilmselt suvel siia Sepega kokku saama. Mis on õudsalt tore. Sepe peakski isaga isaseid asju tegema ja arutama. Eks tahaks poisiga kuskile metsa minna telgiga, suurepärane mõte. Me läheks mr.X-iga ka ehk kaasa (no oleneb, kuhu minna,) mõtlesin, et sõidaks näiteks Saaremaale ja jätaks nad kuskile metsaveerde kahekesi ja ise sõidaks eemale ööbima, autosse, ehkki mr X on ka rohkem telgiinimene, tema käib talvel sõpradega matkamas, nii et magavad magamiskotiga lumes. :D Friggin machod. (Siinkohal avaldas Sepe arvamust, et tema tahaks tegelikult ise minuga autos magada.. :D Jah, ja iksid ja eksid las magavad kahekesi telgis. :D
Aga tore saab kindlasti olema, kui ta nüüd ikka saab tulla, ja läbi saavad mehed ka omavahel, ma olen täitsa kindel. :)

--

Ma teen kodus hetkel meeletut suurpuhastust, praegu on 7 kastitäit riideid ja veerand kappi on veel vaja läbi vaadata. Viin heategevusse... Mõned asjad on täitsa uued, aga olgem ausad, ma ei viitsi mingit äriasja ajada, maksaksin lõpetuseks ikkagi peale, transporti ja värke, ma ühekorra müüsin peaegu tasuta paar lastekombinesiooni, ostsin veel shokolaade kaasa ja... no ei ole ma äriinimene. :) Peaksin praegugi koristama, aga tulin hoopis mr.X-i juurde (keda ennast pole koduski, aga ta ütleb, et siin on mu teine kodu ja võin millaliganes tulla, jee :) ), tõin talle igasugu häid asju süüa (ma olen küll suurema osa juba ära söönud :D ) ja roose. :) Meestele võib vabalt lilli kinkida, peabki. :) Ta pööritab küll iga kord silmi, aga meeldib küll, ma ju näen. :D
Jagan teiega ka viimaseid toidulemmareid. ICA riisikakud hapukoore ja sibulaga (need on kõige paremad tapeedisaiad (või penoplast, nagu Margit tabavalt neid nimetab) eales) ja peale määrisin Madame Loik (puhtalt Lillu pärast algul ostsin, ta ka ju samanimeline, tahtsin teda skaibis narrida :D ) lõhe ja murulaugu kreemjuust. See ürdi ja küüslaugu oma on ka hea... :)
Neid siin vohmingi. Peale joon rummi. :D
Elu on lill. :)
Ma pole ainult veel otsustanud, milline lill. Pakkuge oma versioone. :)

Rõõmus joomar

:)

shitsu

Bussiseiklusi. Mu kõrval istus soomlane, kes terve tee väsimatult midagi telefoniga platras, ma ei kuulanud üldse, sest .. noh.. mul pole uudishimu nii palju. Aga kõnelõpp jäi kuidagi kõrva, see kõlas vot nii: "Hyvä on, hyvä on, moi, moi, jees, jees, hei, hei."
Kohe oli selge, miks ta nii kaua rääkis. Ta rääkis ju kõike kaks korda.

Eespool istus keegi meeskodanik, kel pea oli täis pakse kohevaid juuksekahle. Kõikjalt, välja arvatud pealaelt, mis hõreneb vist juba aastaid. Vaatasin seda pead ja mõtlesin, et mis ma arvan sellest. Ja kujutasin ette, kuidas ma sõrmed läbi nende paksude kahlude libistan väga sensuaalselt ja siis jõuavad sõrmed ootamatult lagendikule. Milline põnevus. Nagu päriselt, meeletu tahtmine tekkis ta pead katsuda, vaevu suutsin end kinni hoida. :D
Seejärel tulin tööle ja rääkisin sellest isale ja isa lisas: pealael oleks võinud veel sisalik istuda.
:D

Huvitav, kas sellise soenguga mehed tahaksid kuulda neid mu kahtlase väärtusega mõtteid või ajaks see neid hoopis vihale? Aga lihtsalt.. Ju nõu. Et pole nii jube midagi, täitsa huvitav on.
Nüüd lugeja ehk mõtleb, et mu mr. X on silmipimestavalt kõrge laubaga, aga ei... Mr. X on nagu itaaljaanost Poseidon, lokid ja puha.

--

Nägin unes, et istusin pisikeses paadis keset uppunud linna. Vaatasin pikksilmaga piki üht hästi kitsast tänavat, mille äärtes olid kõrged majad. Selline natuke klaustrofoobiline koridorilik koht.
Ja teatud nurga alt, ainult hetketi, oli seal tänava otsas näha ühte lagunenud tumepruuni maja, mis oleks nagu vee peale ehitatud. Vesi oli tume ja vaikne, nagu peegel.
Istusin paadis ja üritasin seda maja välja peilida ja see tundus nii kutsuv ja nii kurb. Aga kahjuks olin ma kaugel, pealegi mõtlesin, et ehk seda maja polegi tegelikult olemas. Kaob, kui lähemale jõuan.

Pärast lugesin dreammoods-ist (väga lahe koht, btw,) et unemaja olevat inimese hing. Minu hing on siis vee peale ehitatud ja lagunev, ja seda on ainult väga osavatele ja nähatahtvatele paista.. kui üks silm kinni pigistada ja teistest majadest üritada mööda vaadata. Optiline illusioon.

Viimasel ajal tunnen, et vajun jälle deprekasse, ehkki kõik on endiselt ju hästi. Peas hääl sõimab ja ütleb halvasti ja ma olen temaga üha rohkem sama meelt. Mis ma siin ikka tagasi ajan, ma olen... nagu olen.
Üle kuu aja juba rapsin ja üritan koonu pinna peal hoida. Pagana kevad, kõik on järsku valge, kõik puudused paistavad kätte. Mantel oli eelmisel aastal juba liiga kulunud ja saapad on nagu pensionäril (see-ees mugavad,) ja ise olen talvepaks (I wish. Tegelt olen pärispaks.) ja omadega läbi.

Meeletu väsimus, tüdimus. Kõigest on kõrini, tahaks ainult magada.
Vahepeal ulun, sest ma ei saa ühegi rolliga korralikult hakkama, olen niru ema ja niru perenaine ja niru kallim ja niru koeraomanik ja niru töötaja. Und näen see-eest väga ilusti ja palju. :) Peaks kuskile uneoperaatoriks minema.

Õnneks on mr.X, kes lubab/laseb/soovitab mul päev läbi magada ja teeb veel pai ka. :)

Mu lemmikanekdoot kah siia lõppu.
a man walks into a zoo. the only animal in the entire zoo is a dog. it's a
shitsu.