Veel üks el perro. :) Või kaks.

Seekordne tilluke blogijupp tuleb ilmselt peaaegu üleni koerakoonlastest, sest nad teevad nii palju pahandust. :D
Isa kutsub Sofit (Rosina õde) näiteks Saadanaks. :D Täna tuli tööle ja teatas, et vahepealse päeva jooksul suutis Sofi üksinda kodus olles turvafirma kohale kutsuda, sest murdis vannituppa sisse ja vedas sealt kempsupaberi rullid ja pelleriharja isa rõõmuks talle voodisse. Pole midagi, mis südame rohkem õnne täis valaks, kui kemmuhari padjal. Ta pidavatki pahatihti kempsuharjaga tuppa jooksma ja kui jälle tuleb seda diivani peale tooma, hari risti suus, siis kõik hüppavad nagu tsirkuses, et mitte piki pükse saada sellega... :D Kusjuures, neil on kaks pellerit nii et double trouble. :D
Ja täna hommikul pidi mu väike õde kooli minema ja teatama, et kahjuks ma ei näe midagi täna, sest Saadanas sõi mu prillid ära.
:D
Joosepil söödi vahepeal retuusidesse auk, õigemini sealt tõmmati nagu möödalennul tükk välja lihtsalt. Ja minul keerutati paar kilo lõngasid ümber taburetijalgade põnevaks kunstiteoseks, kuhu oli veel kõiksugu asju põimitud. Kahju, et ei taibanud sellest pilti teha õigel hetkel.. Öösiti ma igatahes kodust ära minna ei saa enam, sest mu kodused on õudsad munajoodikud, keegi ei suuda (loe: viitsi) koeral silma peal hoida.
Naljakas, et kui ma kodus olen, siis koer magab mul ümber kaela nagu maksavorst terve öö, ei ärka korrakski üles.
Muidu Rosin eriti pahandust ei tee, ta on superkoer. (Seda viimast hüüab Joosep, kui koer kätel, mööda korterit teda lennutab.)

Seisime hommikul Rosinaga liikumatult maja ees jälle, vahepeal kui üks vanem taks vastu tuli, siis ta jooksis isegi ja üritas mängida, aga muul ajal hoidis kannikad kitsilt koos, et junn pärast ikka tahatuppa poetada, oma inimestele poolehoiuavalduseks.
Ehkki ma korjan ikka õuest kah julgad kaasa (üks kord vist ongi ainult juhtunud selline õnnelik sündmus)... aga väga paljud ei vaevu, mistõttu mul on spetsiaalsed koerajalutamise botased.
Kui siis koera ära olin viinud ja jalanõud vahetanud, tuli välisuksel keegi naaber (ilmselt) vastu ja pahvatas mind nähes sekunditki mõtlemata: "Teil on nii armas kutsu!"
:D Ma pahvatasin täpselt samamoodi vastu: "On jah!" :D
Ehkki viisakas oleks olnud ilmselt tänada. :D
Rosin on jube inimestemagnet üldse oma peenikese tüdrukunäoga ja jube seltsiva iseloomuga, alatasa jääb seisma tänaval ja vaatab vastutulevatele inimestele ürgkurvalt otse silma, mispeale need heldivad muidugi. Ta oleks oivaline abiline näiteks kerjusele. :D

Naiselikud on nad küll, ehkki õudsad röövlid.
Sofi oli alles öösel tuppa pissinud ja seejärel süüdimatult märgade jalgadega isa juurde voodisse roninud, isa rabas unesegaselt ja pahaselt koera linade vahelt ja vaatas ringi, et kuhu... eemal oli hunnik diivanipatju maas, viskas siis niimoodi õrnalt koera sinna patjade keskele.
Ise arvas, et küllap haugihammastega (või rästikusuuga, nagu tema ütleb) tüüp tormab jälle tema poole tagasi ega lase end häirida.. aga koer hoopis oli end sinna padja peale õnnetult rõngasse keeranud ja luksuma hakanud.
:D Isal ajas süümepiin kargu alla, läks võttis väikse karviku sülle ja musutas-kallistas teda tükk aega. Tunnistas, et kujutas ette, kuidas karvane lapseaju mõtles, et jooksen selle juurde seal, see on eriti tähtis onkel mulle... ja siis onkel viskas ta laia kaarega üle toa. :D
Üle-eelmisel reedel ju võtsin koera tööle kaasa, siis isa oli siin. Sel reedel tulime jälle Rosinaga, ta mäletas väga hästi, nii kui tuppa sai, hakkas saba liputama ja otsis kõik nurgatagused läbi... aga polnudki tuttavat vanameest.. :D Hakkas niutsuma.
Rosin läheb muidugi iga päevaga aina tublimaks, ei pissinud kordagi kontorisse. :)

Naljakad tüübid on need koerad.. Rosin hakkab ka luksuma, kui miski ehmatab. Haha, ja kui puhuda õhku välja, kaugelt ja isegi üldse mitte tema suunas, siis ta hüppab järsku püsti nagu hiirelõksu oleks saba jäänud ja vaatab etteheitva teravusega otsa nagu ma oleks kuskil vanadaamide seltskonnas mingi eriti ropu sõna kõva häälega öelnud.
Haha, ja veel, isa rääkis, et neil on kõik peenraääred selliseid... nimetissõrm pöidlaga kokku panna, nii suuri auke. Täpselt sama sügavad kui Sofi koonu pikkus. :D Seega Saadanas on ühtlasi poole kohaga rähn. Rosin õnneks niisuguseid asju ei tee. Tal on muud hobid, neist edaspidistes vestlustes. :D

Haha, mul tuli meelde praegu, kuidas Simpsonites koer jäi mingi laguneva onni alla ja arsti juures raviti, jalad pandi nende rataste peale ajutiselt, tead küll neid kärujalgadega koeri. No ja et ta ei näriks neid rattaid, siis pandi talle see valge kaitsekoonus ka kaela ümber.
Ja siis istusid diivanil ja koer kärutas kriuksudes mööda ja vanaisa Simpson ütleb: "Lamp põgeneb."
:DD