Thursday, November 19, 2009

Tige tiiger

Nii. Kuna bossil on köhagripp, siis asendan teda sel nädalal ja käin siis igapäev tööl. Emal on kodus kõhugripp. Nüüd istun ja ootan põnevusega, et kumb minu maha murrab. :D Või ehk tulevad mõlemad korraga, siis saab küll nalja. XD Tegelikult peaksid nad ju loogiliselt võttes teineteist ravima. Et kuidas sa ikka köhida julged...

Kaubamajas käisin, eks. Ja veendusin, et targem on ikka kuskilt kataloogist tellida. No fuuk, kes ostab endale 2000-kroonised saapad. Vähemalt minu käimisharjumustega. Ma olen isegi puukotad paari kuuga pooleks (sõna otseses mõttes murdusid) käinud, ei teagi, mis mu kõnnaku siis nii eriliseks teeb, et jalanõud vastu ei pea. Ma ei käi ju üldse mingeid.. pikki maid maha.
Mütsid olid kah ainult moekad sellised, kõik täpselt ühesugused. Ma ei kannata moodi silmaotsaski. Võiks ikka mingigigigigi valik olla. Kui ma 70 saan, siis ehk suudab kellegi jõud minust niipalju üle käia, et ma bareti pähe paneks. Enne igatahes mitte.
Mulle meeldib üldse see, kui mul on rohkem erinevaid, odavamaid variante, kui et ühed väga vastupidavad ja kallid. Enamasti muidugi sellepärast, et mul hõõruvad isegi sokid. Siis pean vahepeal jalanõusid vahetama, et kuskilt mujalt hõõruks, muidu kuluvad jalad ära. Ma ütleski viimane kord kohtudes, et ma jään vananedes aina lühemaks. :D Kõrgus mu kohal nagu teletorn.

Täna on erakordselt sitt päev jälle. Eile õhtul oli üle pika aja üks selline õhtu, kus me Joosepiga ei kakelnud, st ta kuulas sõna ja ei haukunud iga asja peale vastu. Ja nüüd täna hommikul läksime lasteaeda ja tema hakkas seal võimlema. Üritas mind headbuttida, saad sa aru. :S Täitsa haige värk. Kust ta selle nüüd võitlusvõtetearsenali saanud on, kes teab. Riidest lahti võtta end ei luba, ja ise istub ja vahib lolli näoga ja ei kavatsegi end liigutada. Meelega. Teab, et mul on kiire.
Riidlesin temaga päris karmilt seal. Ütlesin isegi lõpuks, et kuule, ma lähen üldse minema siis, ei tulegi sulle enam järele. Ei taha sellist last endale. :(
Eriti rõve on see, et kui ma teda sunnin millekski hirmsaks, nagu enda järelt koristamine või kiiremini liigutamine või misiganes muu taoline, siis ma olen kohe "paha emme." Karjub mulle, et "mine minema, paha emme." Oksele ajab kogu see värk. Eks on kahtlemata tore mu süümekaid üha süvendada. :( Kedagi teist ju pole, järelikult olen mina süüdi. Mul ju ka närvid läbi. Mõtlen viimasel ajal üha sagedamini sellele, et tal oleks kellegi teisega palju parem koos elada.

Ja siis tuli õpetaja ka juurde ja ütles, et Joosep ongi viimasel ajal jube agressiivne lasteaias, lööb ja on kuri.
:(
Nüüd ma ei teagi, mida teha. Eks ta on väsinud ka lasteaiast ja küllap tal mingeid muidki muresid. Eriti nõme on see kuradi isadekultus, mida seal viimasel ajal muudkui peale surutakse. (Panin orksi ka pildid üles, no horror. Võiks ikka lapsele öelda, et joonista oma pere, mitte et joonista oma isa ja ema. Joosep on oma isa ainult pildi pealt näinud, ta ei saa kuidagimoodi kirjeldada, mida nad koos teevad ja kus käivad.)

Aga noh... eks need pered, kus isad veel alles on, peavad kõik tegema, et mehed sabad seljas metsa ei jookseks. Siis kummardame ja jumaldame ja lubame kõike teha. :S
Täna hommikul jäi ema toas mingi vana Kroonika silma, seal see... mistandoligi... kes naerab alati, pea kuklas... Lensin? ütles, et ta "ei viitsi" armuke olla.
Mnjaa. Nagu selle alkokasutusega oli, et kui vähe jood, siis häbened. Samamoodi on ilmselt armukestega. Laiskus on igatahes vastuvõetavam omadus kui see, et välja ütled, et EI KAVATSEGI kellegi armuke olla. Küllap on armuke kah kuidagi... prestiizhne olla. Et oled jõhker individualist ja iseenda peremees ja... ma ei teagi, mida siis endale valetatakse.
Masendav igatahes.
Armastus on ju naiivsetele ullikestele. Ja ka kõik muud tunded on põlu all, kes tundeid välja näitab, on järelikult nõrk. Või kuidas.

Ma vaidleks muidugi, aga kes mind ikka kuulab.
Olen üldse viimasel ajal väga vaidlusaldis, kõik ärritab. Eile vihastasin terve ETV peale, et nad selle krdi Hiina filmi eetrisse üldse lasta julgesid. Pöffifilm oli ka veel, ma neid tavaliselt vaatan. Aga no oleks pidanud teadma, et hiinlased mind ärritavad. Filmi nimi oli midagi a la "Salajane päikesepaiste" ja lühisisukokkuvõttes oli öeldud midagi, et õnn on tihti lähemal kui arvad. Et ei oska ehk lihtsalt tähele panna.
Mis kõlab nagu positiivselt, eks. Sestap vaatasin.
Sel naisel seal, üksikemal, rööviti väike poeg ära, nõuti talt kogu ta raha lunaks ja siis tapeti laps ikkagi ära ja visati kuskile tühermaale.
Pffff. Faking positiivne värk.
Ma ei vaadanud filmi lõpuni, tunnistan. Kindlasti lõpp oli väga positiivne. (see oli nüüd ERITI irooniliselt trükitud.)

Mul käib tõesti täna kõik pinda. Ja ma tahangi selliseks jääda. Mul on villand sellest, et mina olen sõbralik ja hea. Mitte, et teised pahad oleks või mind kuidagi ära kasutaks... kes seda ikka julgeks. Aga lihtsalt. Ma olen väsinud hea olemast. Nüüd olen natuke aega vastik ja paha.
Mehed käivad ka pinda. Krdi uimased ja laisad.
Msnis oli mul personal messiks, et arvuti on pees, kui tahad miskit öelda, siis helista.

go says:
ma ei tea numbrit
Lissel says:
vaata siis orkutist
go says:
kuskohast
Lissel says:
mu profiililt
go says:
mis nimeliselt
Lissel says:
no.... eks see nime äraarvamine on üsna keeruline jah
go says:
lissel või?
Lissel says:
jah
aga ära sa täna küll helista, ma olen täna üsna kuri
go says:
Millal ma helistan siis
Lissel says:
no mõnel teisel päeval
go says:
47 lisselit on ju
Lissel says:
kurb lugu küll

Nagu... kamoon. Kui nii kange tahtmine on helistada, siis küll üles leiad. Kui krdi abitu võib olla!
Mis ei segand mul küll talle ühte inglisekeelset kirja tõlkida. :D Aga no krt ma sest keelest siis õppisin, kui teisi ei aita.

Biffy Clyro "Captain" on raadiost, sel mehel on nii kuul aktsent. :) Meeldib teda kuulata. Üldse läheb naistele vist see shoti värk peale. :)

Enivei... mis mulle veel pinda käib. :) Kuulsin hiljuti kuskilt mingit neegrilaulu... eee... küllap see MTV-st tuli, ja seal olid siuksed sõnad nagu uu beibe, i'll give you all you want, i'll buy you all you want ja nii edasi. Huvitav, kas tõepoolest on naisi, kellele selline jutt meeldib? Mulle tundub, et see on mingi linnalegend jälle, mille mehed on välja mõelnud, et saaksid naisi maha teha segamatult. Mulle on ka niimoodi lähenetud, sellise jutuga, et tule mulle ja sa ei pea enam kunagi millestki puudust tundma, ostan sulle kõik, mis tahad.
Pff. Ma ju armastangi inimesi ainult siis, kui nad mulle asju annavad. Hingav hoiupõrsas.
Kuidas inimene ise aru ei saa, kui nõme selline jutt on. Pärast peab aastaid mind moosima, et ma teda jälle inimeseks peaks. Ehkki siiani pole veel ühelgi läbi läinud, ma kandsin nad lootusetutena maha. Noh, eks see aitas ka kaasa, et nad on olnud mingid krdi kantpäised kuldkettidega rikkurid.
Not my style, you know.

Kuna mul arvutit enam ei ole kodus, siis pean ilmselt hakkama jälle päevikut pidama, muidu ei mäleta mitte millestki mitte midagi juba paar päeva hiljem. Otsisin siis kaustikuid kapi otsast ja leidsin ühe vana päeviku. Jube huvitav lugemine. :) Peaks need ikka millalgi ära põletama.
Või peaks kellegi usaldusväärsega kokku leppima, et niipea, kui ma saba panen, nii ta tuleb ja võtab selle kastikese mu kapi otsast kaasa ja teeb ühe suure lõkke mu mälestuseks. Lugeda võib ka, siis on mul tõenäoliselt juba savi. Küll aga võib võimalik lugeja asjadest täitsa teisiti aru saada, kui tegelikult on.
Näiteks... noh.... ma lugesin ja täitsa kummaline oli, kui külmalt ja kiretult ma räägin sellest, kuidas inimesed mulle armastust avaldavad ja muud siukest ilusat. Sattus just selline... nädal ette lugemisel, kus kõik mehed oli korraga välja ilmunud.
Ja mina olin niiiii kuri ja kalk. Need mehed on siiamaani kõik mu sõbrad, muide.
Võõras inimene loeks ja mõtleks, et ma olen mingi biatch. Noh... eks ma natuke olengi, aga... Ma ei uskunud neid. Armastusega on selline asi, et selle tunneb ära. Silmavaadates. Mul on üksjagu meessoost sõpru, ma saan enamasti meestega hästi läbi ja siis juhtubki, et nad ajavad asjad segamini. Seal ka üks mees ütles, et ma olen nagu mingi... ideaalnaine ta jaoks. Ja ehk olingi, aga ta ei armastanud mind ikkagi. :) Ehkki ise arvas nii.
Poolikuid asju ma ei taha. Ja ma ei taha mingit poolikut meest vastu, kui ennast üleni annan. Lahjendatud asjad on jama.
Ehh. Ma ei kannata ka uduseid asju. Tahaks nii kangesti, et mu elus oleks vähemalt ükski kindel asi, midagi, mille või kelle peale loota saaks. Siis see ülejäänd udu ei segaks.
Leiaks iseenda meessoost variandi, siis teaks kindlalt, et armastab.

Ma kirjutasin muide eelmisel nädalal Joosepi isale kirja, kus andsin talle teada, et tahan, et ta selle DNA-testi teeks. Et võin ise maksta kogu kammajaa eest ja et mul pole mingeid pretensioone. Tahan lihtsalt, et ta selle ära teeks ja tulemusi loeks. Kõik. Siis tõmmaku uttu.
Mul on kõrini. Miks ma pean temaga arvestama või tema vastu arusaav olema, kui tema samal ajal mäkra mängib. Mingu pekki.
Nii krdi lapsikud need mehed viimasel ajal. Mingi mure on, siis jäädakse vait lihtsalt. Selle asemel et öelda, mis värk on ja kogu asi ära lahendada. Ma saaks imehästi aru, kui ma oleks mingi kriiskav harpüia, kellega rääkida ei saa, aga no....
Saab ju öelda kasvõi oma arvamuse ära ja SIIS kaduda/vait jääda. Siis oleks vähemalt selgus majas. Kirja teel ju peaks veel eriti lihtne olema...

Üks nendest tüüpidest, kes mulle selles vanas päevikus külge lõi, oli mees, kellesse ma varem armunud olin olnud, kusjuures. Sellised asjad on nii kurvad. Kui inimene tuleb liiga hilja, ja sul pole enam mingeid tundeid järel.
Ma ei kujuta isegi ette, mida peaks üks mees siis tegema, et ma nõustuks suhet üles soojendama... Või kas ma selleks üldse võimelinegi olen. Ma olen all or nothing tüüpi tegelane. Kui esimesel ringil ei sobi, siis ma teisel ringil lähen juba kaugelt mööda. Nii et ärge mängige lolli.

Panin facebookis tarot kaarte mu armuelu kohta, et kas toimub ka krt midagi või jääbki siukseks, et keegi ei tea midagi... Ja tuli siuke tekst nagu:

Context - The Empress: She symbolizes the earth, and all that is rooted in nature. As the Earth Mother, she brings everything to fruition and encourages the natural growth of all things. Any project or goal in your life needs to be nurtured with your own spiritual energy if it is to thrive. It is time for you to be a Moth ...
Focus - The Hermit: The faint light from the Hermit's lamp can easily be lost in the darkness unless you quiet yourself and seek it out. You need patience at this point in your life, in order to recognize your personal limitations. Take a break and take stock of the situation from the sidelines. This can be a time to f ...
Outcome - The Hanged Man:The Hanged Man represents the need to have patience with your life, and accept things for what they are. But unlike the quiet of the Hermit, the Hanged Man requires that you let yourself become open and vulnerable at the same time. Sacrifice is needed in order to resolve your immediate conflicts. Yo ...
Read More

Noh... nevermind, sest Read More nupp on seal ilmselgelt fakt app. Lauselõpud jäävadki igaveseks kadunuks. Noh... mis seals ikka. Point oli see, et kannatlikkus, eks.
Siis panin kolm kaarti selle kohta, et mis Joosepi isa siis teeb, vastab või peab karmimad meetmed kasutusele võtma. (Eelistaks küll mitte, ausalt, tahaks juba ühele poole saada kogu selle jamaga. Tige-olemine väsitab jubedalt.)
Ja tuli hunnik pläma, mida ma ei viitsi kopida, eks, kuna niikuinii kogu teksti ei näita. Aga point selles, et kõik kolm kaarti jahusid jälle sellest, et peab olema patient ja mitte kiirustama.
Nagu...

WTF. Ma ju olengi koguaeg jubedalt kiirustanud, eks. Joosep sündis 2005 aastal.
Ja seda teist tunnet ma kannan endas juba ...eee... 7 kuud.
Küll ma olen kannatamatu, eks.
Mul on kõrini ootamisest. Ma tahan, et midagi toimuks kohe. KOHE.

Ja need joodikvenelased, kes siin akna all röögivad, olgu õnnelikud, et mul relvaluba pole.

--

Nii.
Enivei. :) Teisipäeval, kui Joosepile lasteaeda järele läksin (ta oli valverühmas juba, võõra õpetajaga,) siis see õpetaja jooksis mu juurde ja teatas rõõmsalt, et "Joosep joonistas NII ilusa krokodilli!"
=D Ja tõi kuskilt hellalt pika paberitüki, kuhu peale oli krokodill joonistatud. :D Tõesti lahe. Ma nüüd ajangi asju, et kuskilt raami leida sellele... või tegelikult ma tahaks ise teha ühe raami, aga siis on vaja metsa kuskile sattuda ja... ma kardan, et ei satu enne järgmist kevadet enam kuskile. Hästi lahe pilt, panin orksi ka üles. :)
Aga nii lahe sellest õpetajast, ta ei ole ju tegelikult Joosepi õpetaja, ta ei pruugiks üldse tema asju alles hoida... =) Nii armas.

Täna hommikul märkasin Vabaduse väljaku trollipeatusest kui nati edasi sõita, siis kohe järgmise maja taga on jube lahe kühmupuu. :) Oleks mul normaalne fotokas, ma läheks ja teeks sest pilti. :) Ja Siili peatusest kui linna poole sõita, siis on seal tee ääres ühe puu küljes ilge trobikond tuulepesasid, nii armsad. :)

Ja mis veel tuju heaks tegi. Saatsin oma Norra sõbrantsile paki ja ta sai selle kätte ja saatis mulle siukse kirja:

"wuhuu!!!christmas came early this year!!WOW WOW WOW!!!!thats alot of presents!!!!awwww,thanks sweetheart!!the kids,and me,are eating candy,haha: )i saved some for tony: ): ): ): )awww,the shirts are so cool!!!!im gonna listen to the cd right now: D i love you!!!your so kind!!!"

=) Oleks hüüumärgid kõrsikud, saaks Aafrikas näljahäda kontrolli alla sellise kirja abil. :) Aga nagu tõega... Tekib kohe tahtmine talle veel midagi kinkida. :D

Ja mu sünnipäevapralle... Pidime ju plikadega välja kuskile minema, kui Ma natuke taastub, eks. Uurisin ja ainus päev, kus võimalikud paljud vabad on, on 27-s november. Selleks ajaks on ehk Ma-l ka jalad all jälle. Vaeseke on täitsa grogi praegu.
Aga siis oli jube tore ootamatult raadiost kuulda, et just sel päeval on Grapsi mälestuskontsert Rock Cafes, kus ka mu lemmikjalad lavale astuvad. :D
Woohoo. :) Vahel ikka veab ka.
Ehkki nagu me teame ei maksa hõisata enne õhtut, küllap jõuan enne seagrippi surra või midagi.
Ahjaa, ja kas ma juba mainisin, et arst ütles, et mul pole "absoluutselt mitte kui midagi viga?" :D

L says:
haha, ma helistasin enne Ma-le ja ta tütar võttis vastu, pärast helistab tagasi Ma mulle ja ütleb et ta tuli tuppa õuest ja küsis et kes helistas. tütar: L. Ma: kust sa tead, et L? tütar: no jumal küll, ma ju tean ta häält. pealegi ta ropendas.
L says:
XD
S says:
ahahahahahahahha
ropendasid siis või :D
L says:
Ma siis küsis, et mida ta ropendas, vastati, et ma olin "deem" öelnud
jube ropp suuvärk mul XD
S says:
ahahaha
oskab inglise keelt
ära jah ropenda niimoodi telefonis
halb on kohe kuulata
L says:
üritan end parandada
:D

No comments: