Wednesday, November 4, 2009

- Let me make it all bitter -

Teisipäeva hommik.

Nii ilus ilm on akna taga, päike paistab ja puulehed on kuldsed. Ja linnuparved teevad reisieelseid manöövreid, siiasinna ja siis ringiga tagasi. Kord on kõhud näha, kord seljad.
Jube külm on. Sõitsin trolliga tööle ja mõtlesin, et saadaks smsi, et "pane pikad alukad." Ennast ajas hirmsasti muhelema.
Pikad alukad on üks superleiutis. Mul talviti pidevalt kipub persik tagant ära külmuma. Mis veelkord tõestab, et rasvast pole soojapidamisel mitte mingit kasu. Ujumisel samuti. :D
Joosepi isa kutsus mind konn-naiseks. Heatahtlikult kuri jorin kostis alati, kui voodisse ronisin ja oma külma pee ta kõhu vastu asetasin. :D Mul võtab soojenemine aega, aga siis olen tükk aega väääääääga kuum. Ja ma räägin siinkohal ainult kehatemperatuurist. ;)

--
Teisipäeva õhtu

"6. novembril kell 8.30 on kõik isad oodatud ühisele pudrusöömisele koos lastega!"
Selline kiri saadeti lasteaiast. :( Ma kujutan ette, kuidas teised on oma isadega seal koos ja Joosep üritab ka kuidagi... et keegi teda märkaks, kuulaks, kiidaks. :( Süda jookseb verd. :'(

Samas ei saa ma meestest enam üldse mitte midagi aru, nii et... ehk ongi parem ikkagi kahekesi olla. :( Nagu G täna ütles... et mehed ja naised on erinevalt lollid... muidu me saaks ju üksteisest aru.

Nädalavahetusel oli mul jälle totaalne horrorpeavalu. Vahel ma täiesti vihkan seda, et naine olen. Joosepit oodates ja pärast oli 2 ja pool aastat rahu. Täitsa igatsen seda aega. Ehk peakski minema kuskile... spermapanka külastama. :D

Igatahes, laupäeva hommikul mõtlesin küll, et peab kiluleivaõhtu ära jätma. Samas ma tean neid edasilükkamisi küll, siis ei näegi kunagi. Seega üritasin ikka normaalne olla. Õnneks õhtuks andis peavalu pisut järele ka. Võrset häiris vist, et ma köögis olin koguaeg, aga no... Oleks siis ise kööki tulnd. :D
Muidu oli tore ja ta tõi mingi miljon shokolaadi ja Joosep uppus oma palavalt armastatud kartulivahvlitesse. :D Ja kiluleib oli päris hea, isegi kui ise ütlen. :D Polnud ammu saanud ka. Mul on teine karp veel, kui kellegil huvi tekkis. :)

Võrse on ikka samasugune nagu ta enne oli, ei olnudki Hiinas rosinaks läinud, nägi täitsa kõbus välja. Silmad ka endiselt kenad.
Vaatasime Transamericat, mis on tegelikult jube aeglane film, ja mida ei tohiks seltskonnas vist vaadatagi. Aga ta ei avaldand nördimuse tundemärke, nii et...
Ju siis tegelikult oli väga igav, või siis olin mina nii hirmus, aga rohkem pole ma talt enam ühtki sõna kuulnud. :D Ei ütle ka, milles asi, nii et...
Aga noh. Mis siis ikka.
Ma hakkan sellise käitumisega juba ära harjuma. Blong soovitas rohkem juua ja roppe nalju teha, siis on kohe kergem meestega läbi saada. :D Või vähemalt on siis endal savi.

G just naeris mu üle, kuna ma facebooki mingis küsitluses vastasin küsimusele "Ever rode a bull?" et "rode a guy who looked like a bull once."

--

- Joosep, kes su lemmikloom on?
- Hunt, emakaru ja silmadega kuusepuu.

--

K just meenutas üksõhtu, kuidas me tutvusime. Mind ajas mingil prallel keegi tiirane noorsand taga ja ma põgenesin. Paraku oli noormees äärmiselt sihikindel, nii et mul ei jäänud muud üle, kui maanduda sujuvalt üle diivani seljatoe kellegi võõra mehe sülle, vaadata talle ilmsüüta lapsukese näoga otsa ja öelda: "Tere issi."
Seejärel tutvustasin "issit" kosilasele ja see lasi üsna kiirelt jalga. :D

K on minust küll ainult paar aastat varem, aga ega's purjus kodanik seda taibanud. :) Eriti kuna Ma-gi ütleb pahatihti, et ma olen ta teismelise tütrega ühte masti. :D (See oli mingi minu iuuuuu reaktsiooni peale. :D )
Tegelikult, muide, olen avastanud, et vanus hakkab ikka jalaga persikusse taguma, silma alt on nahk kuidagi jube kuivaks läinud. Peab tihedamini nutma hakkama. :D

K tahtis ka kangesti sünnipäeva puhul külla tulla, aga ma ei tea, miks küll üldse vaevuda. Tuleb, vaatab ka otsa ja siis kaob kõigi nelja tuule poole. :D
--

Neljast tuulest rääkides... Kuidas ma saan siis unustada ja minna lasta, kui inimene näeb nii südantlõhestavalt kurb välja. :( Kas juhtus midagi, tule ja räägi mured tädile. :) Päriselt.
Shiet. Läheks see tundemöll juba ometi üle. Kõige armsam tüüp ever.

--
Postkasti tuli kiri, et

13. novembril kell 10:00 avatakse Tallinnas uues meelelahutuse ja elustiilikeskuses SOLARIS enneolematu + tõeline näitus inimkeha saladustest – BODIES REVEALED.

Maailma skandaalseim ja enim külastatud rändnäitus on kogunud vaatajaid Ameerika ja Euroopa suurlinnades üle 28 miljoni. Nüüd avaneb ka Tallinnas külastajatel võimalus õppida inimkeha tundma täiesti enneolematul moel.

Kas Sa oled valmis enda keha sisse vaatama? Tule ja vaata, kuidas näeb välja inimese sisemus – milline on Sinu luustik, millised on inimskeleti suuremad ja väiksemad luud, millised on kõige tugevamad lihased, mitu kilomeetrit veresooni on inimese sees, milline on Sinu keha raskeim organ, millised näevad välja suitsetaja kopsud – need ei ole plastmassist õppematerjalid või anatoomiatunnist tuttavad pildid vaid tegemist ON PÄRIS INIMKEHADEGA!

--

Tule kohale ja me lõikame su kõhu abivalmilt lahti, et sa saaksid sinna sisse kiigata.
No mis pärgli päralt peaksin ma tahtma sellist näitust näha. Surnukuuri ma ka minna ei tahaks. Ei oskagi nagu midagi öelda. Aga riputage maharaiutud käed ja jalad siiasinna ja enne kui arugi saame, on see normaalne ja tavaline. Inimene harjub kiiresti. Mida rohkem sa talle õudu ja verd vastu silmnägu paiskad, seda kiiremini ta sellega harjub. Kalestub. Ja siis saab jälle uudistest kuulda, kuidas keegi kellegi tükeldas ja ajalehte keeras. Mis siin ikka.

Muide, täitsa rändomilt meenus praegu, ma lugesin kellegi tundmatu blogist kuskil, et Dance video tegijad polnud korralikult läbimõelnud, et eri värvide kokkusegamisel tekib inetu kakavärv. :D Tundmatu autori sõnad. Ja ma ei hakanud talle seal seda ütlema, aga kuna see mulle nüüd meelde jälle tuli, siis mainin... ehk keegi mõtleb kuskil kaasa. Et ehk see oligi just point. Et alguses olid kõik erivärvi ja pärast, tantsides, ühtemoodi. Ei hakkagi rohkem lahti seletama, kes said aru, need juba tabasid enivei mõttekäigu ära.

Hingedepäev oli siin mingipäev. Mul on ka hing. Tundsin end osalisena.

If you would only listen
You might just realize what you're missing
You're missing me


No comments: