- Running Scared -

See oli selle filmi nimi, mille pärast ma eile normaalsel ajal magama ei saanud. Normaalne tähendab siis enne kahte. Öösel. (Täpsustus juhuks, kui keegi ERITI juhm siia satub. :D )
Vaatasin seda filmi, mitte just eriti hoolikalt alguses, sest tundus selline... kuri ja negatiivne ja... masendav. Nii palju halba ühes filmis ei ole lihtsalt viisakas vaataja vastu. Ent! Peategelane oli piisavalt huvitav, et mu tähelepanu hoida. Pealegi tahtsin ma näha, kuhu see kõik välja jõuab. :) Et mis siis point nagu on.
(Ja praegu kangesti piinab, et mis seal alguses oli, kindlasti oli ju vihjeid selle kohta, mis lõpus toimus. :) Ma taban tavaliselt kõik filmivihjed kohe ära ja pärast pole enam huvitav. Päriselus ei taba ma kunagi midagi ära... ja ikka pole huvitav. :D )

Enivei. Siis, kui see naine need kaks pedofiili maha lasi, siis ma teadsin, et see film meeldib mulle. Polnud mingit tavafilmilikku siseheitlust, mida näidata aegluubis ja põnevusega, see oli selge, mis tegema peab, ja ehkki ma tavaliselt eriti verejanuline pole, tuli mulle suur naeratus näkku sel hetkel.
Mis on õige pisut kriipi. Tore, kui filmid sulle sinust endast üht-teist õpetada suudavad, eks. :) Mul oli hea meel, et see tshikk nii tegi. Ma oleks samamoodi käitunud.
Ei oskagi nagu... kas see on siis hea või halb. Kaldun arvama, et sellises situatsioonis ei jää ühelgi endast lugupidaval, südametunnistusega inimesel muud ülegi. See oli õige. Ehkki... justnagu ei oleks. Aga on ikka. :D Ma ei kahetseks üldse. Isegi, kui oma karma sellega pekki keeraks lootusetult. Ma päris nii ego ka ei ole. Võtaks enda peale küll.

Olen tööl. Bossil pole ikka paremaks läinud, käis haiglas uuringutel ja eks siis vast homme saab teada, milles asi.
Ma olen ise ka haige, palavik ja puha. Naljakas oli, kui kohusetruud me Joosepiga oleme, terve töönädala olime terved ja laupäeva hommikul kell kuus jäime haigeks. :) Ma tean, sest just siis ärkas poiss üles ja ropsis kõik kohad täis :D Ise ei jaksanud ma püstigi seista, kippusin ära minestama siinseal. Päris jube lugu. :)
Mul muidu muid sümptomeid ei olegi, ainult süda on paha ja nõrkus ja peavalu. Ja palavik, see on meil Joosepiga ühine. Aga tema köhib ja nohutab ka. Võtaks need heameelega endale.
Hea, et ma reedel seda siidrit ära ei joonud, mis ostsin. :) Muidu oleks veel nirum olnud. Õnneks olen ma niru joodik. Ma-ga ka arutasime just ükspäev, et me joome harva, aga palju. :D

Üha rohkem inimesi annab teada, et tuleb ka reedel kontserdile. :) Eks näis, kas ise selleks ajaks veel elus olen. :D

Panin endale just hambaarsti aja kinni. :O Oo horror. Juba ette on hirm. :D Mulle ei meeldi üldse see kontrolli äraandmine. Ehkki... kui ma ise kontrolliks olukorda, siis nad ei saakski mulle kunagi midagi teha seal. :D Aja kinnipanemine ongi kõige õudsam, pärast seda on kõik pääseteed lõigatud, sest kui ma olen aja kinni pannud, siis pean ju kohale ka minema.

--

Nüüd on juba teisipäev. G karauulitab Joosepit ja loodame, et lapsel on palavik ikka alla läinud. Muudkui käib ülesalla, täitsa mure kohe. :(
Ema on mul kah tore, kui eile koju jõudsin, siis ta magas, ei teadnud sellestki midagi, et kas või kuidas hoitav end tunneb. :S Aga noh, see on nii tüüpiline mu emale. Ta pole üldse paha inimene, et te valesti aru ei saaks, aga ta on jube egotsentriline. Nagu see soustisaaga, mis juba aastaid kestab. Ta teeb sousti, teab, et Joosepile, Joosepi lemmiktoit on kartul ja kaste. :D Eesti mees noh.
Ja siis iga kord pipardab või soolab üle. Ja iga kord ma ütlen talle, et ära pane, palun, pipart, ma pean iga kord selle Joosepile välja noppima sealt seest. (Ja olgu öeldud, et enda taldrikust samamoodi, sest ema ei vaevu tshekkima, kui suured pipraterad sealt veskist väljuvad. Ta ise on kaljukits ja seedib raudnaelu ka.
Sellest hoolimata jätkab ta pipardamist. Ja siis on solvunud, kui ma ütlen, et nokuule.... Viimane kord ütles, et "aga ma panin sidrunipipart ju, prooviks."
Nagu... jah, seda ma Joosepile ütlengi. Haige laps, niigi ei söö midagi eriti, oleks siis võind oma sidrunipiprad hilisemaks ajaks jätta. :( Teab ju, et talle ei meeldi mingid uued asjad.
Endalgi oli rõve seda süüa, jube terav.
Kui mina süüa teen, siis ma ikka mõtlen selle peale ka, kellele ma teen. Mitte nii, et teen nagu endale ainult.

Ja mis värk sellega on, et kui ma midagi taolist ütlen, siis tunnen kohe vajadust midagi halba enda kohta lisada, et keegi ei arvaks, et ma nüüd ennast jube lahedaks pean? Te teate juba, et mul on miljon viga. Aga mul on ka miljon head omadust, nii et.. no okei, ehk mitte päris miljon. :D Sada tuhat.

Jätkan rubriiki "mis mulle pinda käib."
Vaatasin superstaari-saadet. Päeva ei mäleta, ma ei teagi, mis päevadel see on üldse, Joosep ikka hüüab vahel, et vaata, Dramamama kitarrimees :D, aga seal hääletati seekord Anne-nimeline tshikk välja. Ilus on ta, siuke põnev. :)
Sain veelkord tõendust teooriale, et vanemad on siia ilma loodud selleks, et oma lastele marki teha. :D Kõik oli väga broo, kuni selle Anne isa näitas. Nagu... deem, kui rahakeskne jutt. Pildid olid kah justkui väljavalitud kõik, et näe, siin on ta emal kasukas ja siin mängib ta välismaalt toodud kallite mänguasjadega.
Nagu... pfft. Väga tobe. :) Aga ehk mehed ongi siuksed, krt neid teab. Et peab pidevalt võistlema nähtamatute konkurentidega.
Aga kena tshikk. :)
Nende ülejäänute kohta ma ei oskagi midagi öelda. See pikk poiss, Jaanus?, tundub hästi sümpaatne, siuke... koeralik. :D Kohmakas ja heasüdamlik st. Aga ta pole vist küllalt edev, et nö esiritta ronida. Marten on vist see Valgete-rooside tüübi nimi, eks. :) Teda on huvitav jälgida, aga tema tundub jällegi liiga edev. :D Nagu Padar, selline... väsitavalt edev. Blondi naise nimi oli Birgit vist, sorry, kui eksin, ma ei mäleta neid nii hästi. :) Tal on lahe hääl, ja ta tundub nii enesekindel. Kes seal veel oli... Ott. Tal paistab mõistus peas olevat. :) Kuidagi... et võiks isegi juttu rääkida. :D Mitte et ülejäänutega ei võiks. Ta tundub ühtlasi kõige ambitsioonikam.
Mulle meeldib see Jaanus inimesena kõige rohkem. Ja ma siis räägin puhtalt pooletunnise telekakogemuse põhjal. :D Ehk tunnen neid kõiki läbi ja lõhki. :D Aga ta paistab selline... sõbralik. Ma tunnen sõbralikkusest puudust. :(
(Tahaks N-i näha, saadan talle SMSi, ehk tuleb ka reedel. Pole miljon aastat näinud, ja ehkki ta on igavene machopers ja me läheme alati kaklema, sest mul on kah liiga tugevad isiklikud arvamused :D, siis tekitab ta oma käitumisega mingil salapärasel moel ometigi alati sellise tunde, et ma olen pisike armas naine. :) See on nii krdi kosutav. Teised vahivad kõik mulle alati suhu, et noh, ütle, tee, mine ees. Isased mehed on defitsiit. :) )

Kahjuks ei ole seal saates keegi selline, kellest kangesti tahaks edaspidigi kuulda. Tore saade ja tore, kui neil hästi läheb ja nii edasi, aga ei köida mind keegi. Pole ühtki sellist häält, mis kõrvu jääks või küllaldaselt korda läheks.
Aga, nagu ma just orksis ütlesin, see on väga hea, sest ma olen liiga põhjalik oma toetuses. :D Ja mul pole nii palju aega ega viitsimist, et mitmel rindel võidelda. :D

Haa, mis meenus. Eile kojuminnes bussipeatuses oli kahe vanema naise lühikonflikt, äärmiselt hämmastav mu jaoks. :D Ma ei arvanud, et inimesed nii koomilised on. Üks tädike jooksis teisele otsa ja siis see, kellest nö üle joosti, ütles üllatunult, et "noh, kuhu nüüd nii kiirelt," täitsa siukse naeruse häälega, üldse mitte kurjalt, ja see rongilik tädi ei vaadanud tagasigi, tõstis lihtsalt keskmise sõrme üle õla.
:D
Ma ei oska siiamaani kuidagi reageerida, kas nutta või naerda.

Muide, ma mõtlen, et ehk peaks ka kord aastas seeliku selga panema kuskile üritusele minnes? Kuigi ma pole just kindel, kas mõni selga veel mahub, arvestades sünnipäevanädalat ja minu pettumust kõhugripis. No mis krdi kõhugripp see on, kui koguaeg sööd. :D Aga muidu läheb kohe süda pahaks. :S
Täna on juba natuke parem olla õnneks. :)

Aaaa, muide, ma ei tea, kas olen juba maininud siin kuskil, aga aastavahetusel on täiskuuöö. :D Siis hakkab pulli saama igalpool. See ajab ju katuse sõitma ja toob segased kõik kapist välja. Ei tea, kas peaks ka kuskile minema... :D Oma katusega.

Boss just helistas, tal on parem olla, seega homme olen vaba. :) Ja reedel siis ka, saan ka kordki välja minna nii, et olen normaalselt maganud enne ja leidnud veits aega endale. Ehkki... mida siis tehakse? :D Ma ei teagi. Juuakse? :D