Tuld, merd ja liha. :)

Nõndaks. :) Nüüd on siis jaanid ka juba seljataga. Mul oli nii täiuslik ettekujutlus sellest, kuidas ma Joosepiga jaani pean, ja nagu me teame, ei maksa kunagi midagi ette planeerida.
Päev läbi sadas vihma, nii et poes me käia ei saanudki (Joosep tahab liiga suure tuule või vihma korral alati sülle, vihmavari ja toidukotid ka... käsi jääb väheks) ja söögid olid ka kõik otsakorral. Õnneks olen ma selline universaalsöödik, et leian alati midagi süüa. Aga oleks ju midagi eriti head tahtnud, jaanid ja puha. :)

Hommikupoole rääkisin muudkui kõigile, et küll praegu sajab pilved tühjaks ja õhtul tuleb päike välja, isegi msnis panin nimeks, et Päike ja personal messiks, et "tulen varsti välja." :D Aga mida õhtupoole, seda vähem ma ise seda uskusin. Kahju oli, et ei saagi Joosepit jaanitulele viia. Mul on ju sel suvel omamoodi plaan, et teen igalpool, kuhu läheme, pilti. :) Noh, mitte just igal poeskäigul, eks. :D Aga jaanipäev on ju suur asi. Eriti kui arvestada, et see Joosepi esimene jaanituli on.


(Hihii, Joosep siin kõrval joonistab, ja tegi siukse väikse rohelise krõnksu paberile ja siis küsis: "Mis sa sellest arvad?" :)))) Väga ilus krõnks oli. :D (Y)
Muide, vasaku käega joonistab, ja kahe pliiatsiga korraga. :) )

Alguses lootsin ju kellegi veel kaasa meelitada, aga kõik venitasid kummi ja ei öelnud midagi täpset. Lõpuks hüppasid kõik alt ära. Aga noh, seda oli ka oodata, nii nad tavaliselt teevad.
Enivei, vihm lõppes ühel hetkel ära. Päike tuli välja. Mõtlesin kiirelt, kas ma julgen lapsega kahekesi minna nii rahvarohkesse ja joobnud kohta... Aga tahtmine talle jaanituld näidata sai võitu. Ütlesin endale, et mis sest rahast, ja võtsin takso. :D (Kell oli juba pool kümme, me poleks muidu enne pimedat sinna jõudnudki.)
Taksist oli viimasepeal, siuke keskealine vene mees, naeratas kohe, kui Sepet nägi, ja tõstis sealt pingi seest sellise titeistme välja, nii et Sepe ulatas aknast välja vaatama ja puha. :))) Randa jõudsime kella kümneks ja läksime kohe joonelt mereäärde. Tulele muidugi eriti lähedale ei pääsenud, seal seisis tihe mass ümber pidevalt. :D Aga ilus suur tuli oli küll. :) Tegin pilti ka, panen orkutisse üles. :) Võid siis sealt vaadata. ;)
Joosep jooksis mere ääres edasi-tagasi ja ütles möödaminejatele tere. Keegi vastu ei öelnud muidugi :D aga enamus naeratasid. Enamasti omaette ja siis, kui Sepe juba mööda oli lipanud. :D
Siis läksime ja kammisime mänguväljakud läbi. Sõitis nende vedruhobustega ja ronis ühe hiigelsuure liumäe otsa, alla siiski ei julgenud veel lasta, ja ma ei kiirusta teda tagant ka. Minu isa alati kiirustas mind, kui ma väike olin, ja ma alati tundsin, et ma pole küllalt hea, kui ei julge... ja ma kunagi ei julgenud. :D Ja noh, inimloom on nii pagana imelik, ehk seepärast ongi mul enesehinnang siuke... niruvõitu. Ehkki ma ei ütle kohe üldse, et see ainult mu isa süü oleks. :D

Mingi puust rongi leidsime ka, ja see Sepele meeldis. :) Sel oli rool. :DDD Mingi paha vene poiss tuli nagu röövel kohe kohale, nii kui Sepe sinna rongi läks. Hüppas rongi katusele ja hakkas sealt oma saapaid Joosepi nina all vibutama. Noh, et teist ära ajada. Ma vihastasin ikka päris korralikult, vaatasin talle sellise näoga otsa ka. Ta õnneks lõi mind kartma, ja tõmbas eemale. Üldse... ma ei tea... minu arust on elementaarne, et sa lähed ja lased oma lapsel natuke sellega mängida ja siis lähed edasi, et teised ka saaks. Eriti kui näed, et teine üritab pilti teha. See jama on mul pidevalt igalpool, et panen Joosepi kohale ja hakkan pilti tegema, ja siis lendab mingi ema oma lapsega peale... Ehkki ruumi on ja sabasid pole ja... nad lihtsalt ei taha enam seda ühte sekundit oodata, kuni sa päästikule vajutad ja pildi tehtud saad. Ma ei oskagi selle põhjust kuidagi välja mõelda... ehk ..ma ei tea, mingi beebirate värk, et ehk teine saab parema pildi kui minu laps. :DDD

Stroomis oli ka nokastanud vanemaid ikka üksjagu. :( Sealsamas rongi juures olid ka, sellised... noh... rikka olemisega vanemad, naine oli mukitud ja sätitud ja viimase moe järgi riides ja.. noh, te saate aru küll. Isa oli ka selline.. linaste pükste ja kaabuga. Ja siis pisike roosas kleidis tüdruk, keda nad aina käsutasid ja mõnitasid... :( Mul endal on ka vahel Joosepist villand, aga neil oli tuju hea... Nad lihtsalt kasutasidki oma lapsega sellist tooni... Loodan siiski, et ehk see juhtub ainult purjus peaga.

Igatahes, Joosep oli oma viie minutiga rongis väga rahul, lubasin talle, et läheme sinna millalgi jälle. Roolis nii, et ma kartsin, et tal käed kukuvad küljest. :))) Vahepeal tuli üks teine laps sinna, siis Sepe tõmbus vedurist viisakalt eemale ja läks istus vagunis. :) Ja siis istus seal vagunis ja ronis ühele poole ja teisele poole ja vahepeal keeras end minu poole upakile ja torutas huuli nagu ogar. :D Ma ei saanud algul arugi, et mis värk on, aga tema tahtis musi teha. :D Awwwww... Üks teine ema vaatas seda kõrvalt siukse näoga, et ma mõtlesin, et nüüd võtab kirve välja ja lööb kõik maha. :DDD Ta laps on vist selles staadiumis, kus meelita kuidas tahad, ikka musi ei saa. :DDD

Muide, Joosepil on mingi uus nõme komme, kuna palav on, siis käime põhimõtteliselt aluspesus ringi kodus. Ja Sepe jookseb mul sabas ja tirib pükse maha. :D No.. pagan küll, noh. :D Aaaa, ja siis üks hästi armas asi meenus. :)
Enne kössitasime teki all "telgis", ja ootasime kuni Putukmadu ära läheb, ja siis ma sosistasin Joosepile, et "sa oled nii armas poiss," ja Sepe sosistas mulle vastu: "sa oled nii armas emme." :D Awww. :)))) Sellised hetked teevad elu täitsa elamisväärseks. :)

Koju tulime rannast trolliga, sest ma vaatasin, et poiss pole veel nii väsinud midagi. See tee rannast peatuseni tema süles tassimist küll kasvatas väheke käelihast ja täna on käia natsa valus, aga mis siis. :) Ilus sume õhtu oli ja need laternad on nii meeleolukad seal tee veeres. Troll oli ka puupüsti täis, aga õnneks lasti mind istuma poisiga, seal oli teisigi lapsi, kõik said vist istuma. :) PISUT purjakil inimesed on tavaliselt sõbralikud. :D Aga trollibussirongilennukikoondisest ma küll aru ei saa... Kui nad teavad, et see on ainus jaanituli linnas, siis võiks ju paar trolli rohkem liiklema panna...
Igatahes, Joosepile jättis kustumatu mulje see, et me öösel väljas olime. :)))

Nüüd ma lähen vahepeal pesen juuksed kiirelt ära, just vaatasin kalendrist, et täna on teisipäev. :D Järelikult olen homme veel vaba ja siis mõtlesin, et tahaks turule minna, Nõmmele. :) Pole seal nii ammu käinud. Ostaks mõne maasika. :)
Muidu mõtleks, et lähen koos Margiti või Maritaga, aga antud kodanikud ei kontakteeru üldse. Marita veel vahel helistab ikka ise ka, aga Margit ütleb mulle sel aastal juba mingi... 50ndat korda, et ma helistan sulle siis. Ep helista.
Aga noh... eks ma siis ka enam ei helista. :) Mitte siis, et lapsik olla, aga tekib juba tunne, et ehk ma häirin või midagi. :D

Niih... pea puhas ja poiss ei ärganudki üles, ehkki ülevaltnaaber harrastab kannalhüppeid. Kell on praegu peaaegu pool 10 õhtul ja ma istun siin ja söön Dallase saiakest. Lõin dieedile käega. Ja jalaga... sest mul on veel mu jumaldatud kiivitarretist kapis. :)

Nägin.... millalgi.. noh, vahepealsel ajal kahte head filmi. :) Wild Iris (see tuli ühelt nendest uutest eesti kanalitest, 11 või 6 või...) ja November. Novembrit olin ma varem ka näinud, aga see film meeldib mulle just selle pärast, et see on nagu Christie raamat. Kohe kuskil eesotsas öeldakse sulle tegelikult välja, kes mõrtsukas on. Noh, antud filmis polnud küll mõrtsukat vaja leida, aga filmi point oli põhimõtteliselt esimese stseeniga (kuupäevaks November 7) ette söödetud. :) Mulle õudsalt meeldivad sellised filmid.
Nagu see Deppiga film, Secret Window vist oli ta nimi, kus filmi alguses kaamera peegli sisse läheb. Enamus inimesi ei paneks seda vast tähelegi, aga mind tegi küll kohe valvsaks, et filmis toimuvat ei saa päris tõe pähe võtta. :)
Pagan, ma peaks minema Ewani foorumisse tagasi ja kopima sealt oma filmiarutlused siia. :) Teinekord hea vaadata ja ideid ehk edasigi arendada.

Ja see teine film, Wild Iris... see oli Laura Linney'ga, kes on ka ühes mu teises lemmikfilmis, mille nimeks P.S.. P.S. on selles suhtes täiesti rabav film, et seal on kõik hästi. :D Ma ei suutnud seda lõppu ära imestada. Täiesti ootamatu. Ja ka, jube eluline ja lihtsalt ilus, nagu Wild Iris'ki.
Wild Iris'es on üks koht, kus noor, rase plika jookseb pruudisalongi ja nutab, et ta isa ei taha pulmade eest maksta ega pruutkleiti talle osta. Ja siis tulebki kohe isa sabas, kuri ja tõrges... ja kuidas kaks tshikki talle ära teevad. :D Täielikult.
Millised müüginipid, niimoodi head äriajajad teevadki. Ma tunnen ise ka ühte naist, kes niimoodi meestega käitub ja seda on hämmastav kõrvalt vaadata. Kui lihtsalt ümber sõrme keeratakse ja oma tahtmist tegema pannakse. :D
Ma ei viitsiks eales nii palju jamada. :D Aga jah, meestel soovitan vaadata, siis oskavad tähele panna, kui neid ära rääkida üritatakse. :D

Peangi minema vaatama nüüd oma vanasse põhipaika, võibolla nüüd loen need filmimõtted üle ja on täielik kägujaan. :D Või ehk inimestele, kes neist filmidest miskit ei tea, täielik mõistujutt...seal olid ju kõik fännid koos. :)
Igatahes, oled sa naine või mees, kui mõtled, et ostaks mõne dvd, siis osta amazonist Long Way Round. See on reisidokumentaal, kuidas kaks sõpsi motikatega ümber maailma sõidavad. See on kõige naljakam ja positiivsem asi üldse. Ehkki seal saab ka kurb olla ja neile kaasa tunda. Ma ei tea motikatest absoluutselt midagi, ja ma võin iga kell seda dokki vaadata, rõõmuga. :) Nii et mehed, kes tahavad, et nende aised neid lubaks meestega motoretkele minna... ostke oma naisele Long Way Round, see pikem versioon. (Seal on reisi ettevalmistused ka sees, need on ülihuumor. :D )

Nüüd lähen kaarte kirjutama. Või noh, üritan mõelda, mida kirjutada. Saate aru, mul oli siin... mitu päeva tagasi üsna nüde tuju ja läksin siis postcrossingusse ja tellisin endale veel paar inimest, kellele kaarti saata... Ja nii lahedad sattusid. :))) Üks oli eriti lahe, Richard. :D Ta kogub marke, ja mul on just selleks otstarbeks ostetud juba valmis paar komplekti, Pokudega ja Amandus Adamsoni kujudega... nii ilusad. Mõned on veel, ja ma saadan need kõik talle ja mõtle, tal on nii hea meel. :))))) See teeb kohe tuju heaks. :)

Enihau, olge siis tublid. :) Varsti kirjutan jälle. :*