Ma olen kõige õnnelikum naine terves korteris!

Täiskuu on jälle tulekul, mis väljendub selles, et deprekas hakkab jälle tiibu üle mu niigi kergestimasenduva isiku sirutama. Söön heeringasaia (leiba pole) ja teen nõmedusi. Helistasin täna sugulasele Saksamaale... ja enne kui arugi sain oli tunnike juba mööda veerenud. :D Meil alati jutt jookseb. :D Ei taha telefoniarve peale mõeldagi, olen ju ka Blongile Itaaliasse traati tõmmanud üsna mitmel sajal korral. Aga noh... pekki. Ma olen temaga sel aastal ainult kaks korda juttu rääkinud, nii et... ei ole vast nii hull lugu. Või noh, on, aga ma ei lase end sellest morjendada.

Vaatasin eile "Malevat." Kuradi hea film ikka, eriti just see lõpp muidugi, kus selgub, et me ei olnud üldsegi tegelikult pärisorjad sajandeid ja sajandeid. :D Mulle selline lähenemine meeldib. :) Minu esivanemate seas on üks Anija mees ka peidus, küllap temagi lasi end meelega peksta, et vihatud vaenlast väsitada. :D
Vaatasin neid making-of klippe ka, ja ma ei teagi... kogu see filmindusevärk on hästi armas, juba see idee, eks, ja siis need, kes sellega seotud on, on ka nii lahedad kõik. :D Sihiga inimesed meeldivad mulle.

Peaks endale ka sihi leidma. Polegi ammu metsas käind.

Leidsin orkutist näe, sellise asja ja sain ühtlasi tõestust oma idiotismile:

6 truths of life:

1) You cannot touch all of your teeth with your tongue.

2) All idiots, after reading the first truth, try it.

3) The first truth is a lie.

4) You're smiling now cause you are an idiot.

5) You will soon forward this to another idiot.

6) There's still a stupid smile on your face.

Jeap. :D Teie kord edasi saata. :D

Tahaksin õudsalt koristada ja asju minema visata. Mul on näiteks kapi otsas üks täiesti korralik ja uus lastekäru, see siuke... vihmavarjukaks kutsutakse, käib kokku niimoodi. Ja Sepe on juba suur, tal pole enam vajagi seda, annaks ära kellegile... Te ei tunne kedagi, kel vaja peaks minema? Ma ei hakka ise pakkumagi... see pole mingi kolmerattaline firmasiltidega tehnikaime, täitsa tavaline käru lihtsalt. Sama lugu võrevoodiga, tahaks poisile juba normaalse voodi osta... pealegi magab ta enivei minu kaisus. :D Selle sajaaastase diivani tahaks ka juba välja visata, ehkki mul pole 2011-dani pappi, et uut osta. Mis siis, külalisi mul niikuinii ei käi. :D Ise võin põrandal ka lamada. :D Ostan patju ilge hunniku. :D

Tahaks kuidagi.... uuesti alustada.

Muide, viimase aja avastustest, Sepe joonistab võrratult. Teeb väga põnevat segatehnikat. Näiteks joonistas ta siin Blongi ükspäev. Kõigepealt joonistas ta kõrvitsa, ofkoors, pildi keskele, siis tegi siukse peenikese kriipsu ühelepoole, see oli Blong, ja kui ma siis küsisin, et kus ta juuksed on, siis joonistas hoopis teisele poole kõrvitsat maha väikese pusa. :D
Mõtlen, et teen mõnest ta huvitavamast pildist pilti ja näitan teile ka, aga kunagi hiljem, sest ma just alles viisin pildid ilmutusse... krt, mul seda pappi ikka... :D Dämmit, nüüd võiks veel lokid ka teha, kui juba niikuinii nii megalt miinustes omadega. :D Finants on jah... pisut põses. Aga noh... suvi on, kõigil on näpud põhjas. :D Küll talvel elame jälle kokkuhoidlikumalt, onju. :)

Jaanipäev tuleb. Mida te teete jaanipäeval? Või õigemini, jaanilaupäeval? Kas Tallinnas kuskil mõnda suuremat tuld ka tehakse? Tahaks Sepega ikka minna kuskile, ta just Malevast vaatas, kuidas onud jaurasid ja lõkkesse kukkusid. :D
Mul üks vana sõps kukkus ka kunagi lõkkesse, viidi Keilasse. Käisime Margitiga teda seal haiglas vaatamas, ta tuli meile vastu, silmad põlesid peas ja ajas täiega idika-juttu, et keegi ajab teda taga ja... Meil tulid ikka pisarad silma, tead. Jube oli. Täiega.
Aga ta oli meeletult valuvaigistite mõju all ka, pärast rääkis mulle, kuidas ta öösel ärkas üles ja tahtis minna kuskile ja vaatab, et klaasukse see klaasiosa seal keskel hakkas mullitama nagu. Ja siis tal hakkas õudne, et nagu siuksed kujud hakkasid sealt välja juba venima (nagu õudusfilmis noh. :D ) ja siis ta võttis sealt kõrvalt mingi asja ja virutas selle klaasi puruks. Ja hommikul ärkas ja mõtleb, et õu shit, nii häbi, lõhkusin klaasi ära... Läks siis otsima kedagi, kellele öelda, et sorri, ja näeb seda ust. No... läbinisti puust. :D Polnudki klaasi üldse.

Kui mu emal nüüd alles hiljuti kahekordne insult oli, siis ta oli ka pärast oppi täitsa vale inimene. Hääl oli teine ja nägu oli teine ja... See oli õudne.
Aga korda sai. :) Ehkki ta suri seal laua peal isegi ära poole opi pealt, elustati.
Kästi aasta vähemalt puhata... Ta läks kahe kuu pärast tööle. :D

Insuldiks muide, öeldi, et on meil geneetiline soodumus. Et siis jääbki üle veel oodata, millal ma ise pikali kukun siin või seal. Ma ise arvan, et saan ehk südamerabanduse hoopis. Mul vanaisa suri 50selt südamerabandusse. See sobiks mu iseloomuga ka üsna hästi. Mustlaspüss, või mida nad ütlevadki selliste kohta. :D
Jah, näe, üks siht mul seega ikkagi on, tahan vähemalt Sepe 21aastaseks saamiseni siinkandis ikka püsida. :) Tahan, et ta ülikoolis ka... ehh, tegelikult ei, ma tahan, et ta õnnelik oleks. Muud polekski vaja. :)

Õudsalt kahju, et ta isa nii... kaugel on. Muidu läheks ja annaks talle jalaga tagumikku, krdi töll, tal on nii vinge poeg ja tema mängib lolli. Nad sobiksid nii hästi kokku, nad on nii sarnased. Olen päris mitu korda mõelnud, et hea, et ma Sepe isa peale tige ei ole ega midagi, muidu oleks jube raske. :D Nagu väike koopia.
Kõige jubedam omadus, mis neil mõlemal on, on sõrme viimaseid lülisid eraldi teistest kõverdada. :D Proovi, nii et ülejäänd sõrm on sirge, ja kõverdad ainult seda kõige otsmist lüli. :D Õuuudne näeb välja ja tavainimene seda vist ei suudagi. :D

"Kahes Kanges," selles Margna/Jõekalda uues saates, käis Margna ühe inimese juurest teise juurde ja kutsus neid saatesse, ise näris väsimatult nätsu. :D Ma ei tea, ehk olen snoob, aga mu arust on see jube ebaviisakas. :D

Uhhjah... ei teagi... kas ma tahtsin veel millestki rääkida või... Meelde igatahes ei tule. :D Seega... eee... eks ma siis millalgi jälle. :D
Ole lahe. :)