Kuidas ma miljonäriks saaksin

kui viitsiksin. :D Ausõna, ma ei tee mitte kui midagi, niisama muigutan koguaeg. Mõtlesin juba jupp aega tagasi välja ühe asja, millega oleks reaalselt täiesti võimalik miljonäriks saada. Aga ole nüüd, ma isegi ei teaks, misotsast peaks alustama või mida ette võtma. Ilmselt tuleks mingi patent sebida. Kindlasti on ka siuke koht olemas nagu Eesti Patendiamet või midagi. :D
Aga no... ons mul neid miljoneid niiväga vaja, et hakata jamama. Joon parem kohvi ja... mõtlen oma kujuteldava poisssõbra peale. :D

Jap, ma mõtlesin endale mehe välja. :D Noh...tegelt ei mõelnud niiväga välja isegi (jummel küll, see nõuaks ju tööd! :D ) vaid lihtsalt.. natuke kopisin päriselust. Shabloon meeldis.
Aga no ausõna, mul on vaja kellegi peale mõelda, et midagigi ära teha. Ise ma ainult magaks. :D
Tegelikult ma tean küll, anna mulle võimalus magada ja ma vahin üleval nagu öökull, energiat täis. Krdi tagurpidi pean ka kõike tegema alati. :)

Eile vaatasin "Signs"-i, see Mel Gibsoniga film. Ma ei tohiks tegelikult üldse õudukaid vaadata, mul hakkab hirmus, pärast vaatan koguaeg üle õla ja lukustan uksi ja kontrollin kõiki aknaid viis korda. :D Aga mulle meeldib selle filmi point. Ma usun täpselt samamoodi muide. :) Et kõigel on põhjus. (Ja mulle tundub, et olen sellest filmist siin blogis juba kuskil rääkinud. :) )

Heh, mulle toodi täna hommikul tööle pakk, ühest firmast, kes meile alatasa miskit saadab, ja ma kirjutasin automaatselt alla paberitele ja see onkel (kah tunneb mind juba nägupidi) soovis head päeva ja puha ja läks minema. Siis siblisin veel veits muid asju teha ja kasti lahti tegema hakates vaatan, et totaalselt vale firmanimi peal. :) Aga ma tean seda firmat küll, siinsamas allkorrusel, ümber majanurga. Igavene raske kast oli, aga no... ma olen Joosepit tassides ikka natuke lihast ka kasvatanud. :D Tassisin siis selle ise allakorrusele. Ilgelt tobe oleks olnud hakata postimeest tagasi kutsuma nii tühise asja pärast. :D ilus ilm on ka ja puha.

Huvitav kas õhtuks hakkab vihma sadama või jõuan ikka kuivalt koju... Pean ju veel poisile järele minema. Ehk saadaks ema... siis nad jõuaks kindlalt kuivalt koju ja ma ei peaks muretsema. :) Uurin asja.

Hahaa, mis meenus. Seal kontserdil selle ühe vana tuttava (ma ei oleks teda ise üldse ära tundnudki, me vist paar korda ainult nägime mingi... 14 aastat tagasi. :D ) sõber ütles mind ja M-i nähes pettunult, et: "...Prillid!"
:D Kohe näha, et sügavalt intelligentne mees. :D
Ja justkui me temaga kangesti oleks tahtnud tiiba ripsutama hakata. :D

Hämmastav tegelikult see naiste ja meeste mõttemaailma vahe... nemad nii enesekindlad, et näe, mingi tshikk, ta kindlasti tahab mind. :D Seevastu minusugune ullike saboteerib end alati juba algusest peale mõttega, et "ega see või teine mind niikuinii taha" ja seega moondub Teflon-naiseks, kellele miski ega keegi külge ei jää, ürita kuidas tahad. :D
Selle sõbra nägu ma paraku üldse ei mäletagi, ta ei olnud minu jaoks just eriti oluline kuju. :D

10 minti hiljem jõudsin juba koju ja ronisin vaikselt voodisse ja Joosep keeras end minu poole, pani oma väiksed käed läbi une mu kaela ümber ja pomises: "Emme..."
Siukestel hetkedel on täpselt siuke tunne, et kui kere südant koos ei hoiaks, siis lendaks ta hirmsa plaksatusega lõhki. :D Emotsioon on suurem kui jaksad enda sees hoida.

Ohjummel, kui tobe. Soomes on mingi onkel kadunud ja kõik otsivad ja ehkki ta saaks mobiili järgi kohe üles leida, ei tohi seda teha, sest seadused ütlevad, et selleks peab ta kindlalt surnud olema või mingi hirmsa kuritööga hakkama saand. Nagu.... imelikud olete või?! Ootame, kuni ta kindlalt surnud juba on ja siis alles leiame üles! Nii hea plaan. Mingu nad oma reeglitega pekki, ausalt. Mingi ajukasutus võiks ka ikka kaasneda seadustetegemisel.
Kui ma selle onkli sugulane oleks, ma süüdistaks teda kohe sajas surmapatus, siis ehk otsivad üles kui kurjategija, aga vähemalt otsivad üles, dämmit.

Üks sulg lendas just aknast mööda, keereldes. Jube pull oli jälgida. Huvitav, kas siis ka keerleks, kui terve lind korraga alla kukuks. :D
Varsti tuleb täiskuu, ma juba valmistun kuu poole ulguma jälle.
Näe, sajabki.
Nii tahaks kirjutada midagi.