Say too much :)

Mul tuli täna üks vana unenägu jälle meelde. Helistasin töö juurest sinna raamatuklubisse, et neile öelda, et pole vaja mulle vägisi raamatuid saata. (Üldse mulle praegu pressitakse igast otsast ajakirjandust, telefonid punased koguaeg. :D )
Ja enne lehitsesin ikka läbi selle broshüüri, ma ju tegelt ostaks hea meelega iga kolmanda raamatu, mida näen. :D Ja seal oli Toomas Linnupoja raamat. :)
Ma ei mäleta, et ma seda kunagi lugenud oleks, aga eile oli veel selline linnupäev ka, jäi kuskile pähe kõlama. Ja siis tuligi meelde pärast bussis see Toomas Linnupoja uni. :)
Ma olin noh... mingi 14 (või igatahes naeruväärselt noor), kui ma seda nägin. Et läksin kööki ja ema ja tädi istusid seal, ja mina olin jube hämmingus ja segaduses. Ja nemad küsivad, et kes see tüüp sul seal toas on. Ja mina küsin vastu, et kuulge, mis kell on. Ema: Mis vahet sel on? Kaks läbi 10 minti. Mina: See tüüp on Toomas Linnupoeg ja ta palus mind just omale naiseks, see kellaaeg tuleb küll meelde jätta!

:)))) Hahaa. Äkki peaks selle raamatu ikka läbi lugema, ehk seal on mingeid näpunäiteid. :D
Ehkki ma ei tahagi abielluda üldse. Ma läheks selle papi eest hoopis kuskile reisima või midagi. :D Mul pole pabereid vaja. Mul on selleks otstarbeks süda. Kriban sinna serva peale märkmeid. :)

Tellisin endale hallid teksad. Mul kunagi olid hästi kitsad hallid teksad ja ma igatsen selliste järele... Nüüd siis saan uued. :) Ehkki arvestades neid numbrikõikuvusi võib vabalt olla, et mul ei mahu varvaski sisse või siis hoopis panen need jalga nagu telki siseneks. Aru ma ei mõista, miks nad seal siis ise ei vaata silma järgi, et kui tellitakse number, mis tavaliselt on umbes nii pikk-lai, et siis paneks enamvähem sarnase pakki ka. :D Savi, mis numbrid sinna peale kuskil kaugel trükitud on.
Tenniseid on ka uusi vaja. :) Pole veel mõelnud, mis värvi. Kahju, et erinevaid ei saa osta, üks punane ja teine roheline. :D Pole pappi ka niipalju, et kaks paari korraga tellida.

Vau... ma just avastasin ühe imearmsa üllatuse. :) Iga päev võiks miskit taolist juhtuda. :) Noh... teile annan siis Mayerit, aga ise kuulan muud. :P
Mõnus lugu, meenutab mulle Kings of Leoni laulu I Want You, see ka siukse rahuliku seksrütmiga. :)
Igatahes, SAY sõnad on väga inspireerivad, eksoleju. Ma ise soovitan ka alati kõigile just sama... välja arvatud endale. :D Ma ütleks küll... praegugi välja selle ainsa asja, mis painab, aga ma mõtlen, et see inimene vist juba teab isegi. :D Ehk on tal ka samasugune uimastavate omadustega plahvatusohtlik klomp kuskil kõhupõhjas. :D
Ja kui ei ole, siis polegi ju midagi katki. Mul pole sada aastat tuju nii kaua järjest hea olnud. :D Ma pole üksi, ma tunnen nähtamatuid sõrmi oma peos, kui tänaval käin ja põske oma põse vastas, kui väsinud olen. Ma olen juba võitnud. :)