Forget love, I'd rather fall in chocolate

Thunder Horse says:
ma olen ikka muhe eideke
Thunder Horse says:
kell kolm läbi ma veel blogisin, jumala jommis
Thunder Horse says:
ja äratuskell oli 12-ks pandud
Thunder Horse says:
kui ema poleks hommikul tulnud ja öelnud et kuule, sa pead tööle minema, siis ma ise poleks selle peale tulnudki

--

G ütleb:
i haven't seen padar in real life
or maybe i did once
in a club
oh no.. that was koit tome
tomme
tamme
Thunder Horse ütleb:
XD
toome
G ütleb:
toome viina
Thunder Horse ütleb:
XD


Laupäeval läheme Kloogale Joosepi, V-i ja M-iga. :) Woohoo. :) Tahaks juba kiiremini homset. Tahaks seeliku selga panna. :D
Joosep nõudis juba jaanipäeval, et "ma tahan merre minna!" ja kui ma ütlesin, et olen'd nüüd, külm on ju, siis väitis, et "aga mulle meeldibki külm vesi!" :D

Ja nii naljakas on, kuidas inimesed näevad asju erinevalt. Õilsa Võrsega arutasime asju ja ta ütles, et teda häiris, et ma oma eksist hästi rääkisin, siis kui me tutvusime. :D Et nagu oleks mingi selline... suurkuju, kellega võistelda.
Mina näen seda hoopis teistpidi. Miks ma peaksin oma eksi halvustama, ta oli ju minu valik ja seega oleks ma ise loll, kui endale jama mehe valin. :D
Kui mu uus meestuttav oma eelmist naist pidevalt kritiseeriks ja maha teeks, siis hakkaks küll häirekell lööma. Halvustab ühte, halvustab ka teist, mõtleks mina. :)

Pealegi on lahkuminekutel ju alati põhjus, kui eks nii suurepärane oleks olnud, siis poleks lahku läinudki üldse. :) Mis see tagantjärele õiendamine ja ussitamine ikka aitaks, tühi energiaraisk. :)

--

Reede õhtu.
Täna on supersitt päev olnud, olgem ausad. Tõsiselt, läbi ja lõhki. Noh, okei, Joosep oli lahe, jooksin lasteaeda vahetult enne sulgemist (tänud kannatlikule õpetajale veelkord) ja sain sealt ühe tolmuse pesukaru, kes Joosepi häälega rääkis, et talle küll lasteaias meeldib.



Ja siis tulime koju, kus on terve õhtu ainult kõik lagunenud ja plahvatanud ja... Fuukin elu mul, ausõna. Ja väljapääsu ei olegi. Kõik jääbki nii. Noh... okei, olen optimist, kõvasti saab hullemaks minna veel. Küll lähebki.

Unustasin end delfisse vestlema enne, ja see on ikka nii õudne, missugused inimesed tänapäeval on. Kõik on nii kaitses, rünnatakse enne, kui arugi saadakse, mis toimub, eeldatakse alati kõige hullemat ja kahtlustatakse sind sajas patus ja pahateos, mõistetakse juba ette süüdigi. Paranoilised ja veendunud selles, et kõik inimesed tahavad ainult paha.
Väsitav. Aga ma ei tunne mingit vajadust end võõrastele inimestele juppideks lahti võtta ja seletada. Nad ei tunne mind. Ja ei saagi tundma, sest ma ei kavatse oma elu veeta end õigustades. Kui tuled vaenlasena, siis ma ei hakka kaela pakule ka panema, ainult selleks, et mingile võõrale vastu tulla.

Ja armastust ma ka enam ei taha. Sest armastus ei taha mind ka.
Ei jaksa enam võidelda/võistelda. Nagu Ewan ütles tänapäeva paljude abielude kohta: "Kui ma pean oma suhtega nii palju vaeva nägema, siis ehk pole sel suhtel üldse mõtetki."
Nõus. Kui armastust ei ole, siis vehi end või idikaks, aga ta ei tule ka.

Today's fortune: Try and fail, but don't fail to try.
What's the damn point if I already know beforehand I'm gonna fail?

Kui paljud asjad saavad korraga pahasti minna. Lausa lõbus.

Tahaks selline olla



või selline




Aga tundub, et lähen hoopis kindla sammuga sellise poole




Uff. Ma olen nii tuim. Tänaste õnnetusjuhtumite pärast ei saa ma homme ilmselt üldse kuskile minna, ja see sobib mulle. Istuks hea meelega ja vaataks seina mitu päeva järjest.
Ja ärge siis pahandage mu peale, kui ma enam ei ürita. Kõrini vastu näppe saamisest.