Täna pidin siis varem tööle tulema ja ootama, millal bussikas mööda läheb.
Orkuti Today's fortune: You will be fortunate in everything.
Ei läind mitte. Joosepil tõusis öösel palavik ja ta nuttis pool ööd mu süles, kui ma tubades ringi traavisin. Hommikul ärkas ta ka liiga vara üles ja ma vaatasin hoopis temaga muumisid, selleasemel, et varasemale bussile tormata. Läksin oma tavalise bussiga ja ei näinud bussikat isegi vilksamisi mitte.
Ja nüüd käis üks jube ...või noh, kaks jubedat klienti tegelikult. Üks neist oli naine, ja ta ALATI küsib mult, et kuidas ma nii kõhnaks sain. Et mida ma tegin. No... ma ei tea... sõin rotimürki. Midagi ei teinud, jumal küll, lapsesaamisest on lihtsalt küllalt aega mööda läinud. Aga jah, küsib ja vaatab mind kahtlustavalt, siis ütleb, et väga kena, ja kipub katsuma.
Väga friiki. Aga ta on lihtsalt siuke väike taktitundetu vene mammi, mitte mingi õudne brutaallespar, eks. :)
See teine tüüp oli just nimelt õudne. Rääkis nagu oleks viis mugulsibulat suus ja nägi välja nagu kummut. Õnneks oli see mammi sel ajal siin.... :)
Hirmus on, ajalugu arvestades. Ehkki nüüd on kaamerad üleval ja puha... Aga noh, ega need kaamerad eelminegi kord aidanud oleks. Kui inimene keerab ära, siis ei aita ka teadmine, et teda parasjagu filmitakse. :(
Mõnes mõttes tunnen end siiani süüdi. Teda oli inimestel vaja, mina olen selline... igalpool üleliigne niikuinii.
Noh... nüüd on mul Joosep. Täna lähen töölt varem ära, ema ei jaksa teda süles hoida nii kaua aega järjest. Peaks midagi maitsvat talle viima... või mõne väikse auto. :) Tahaks kodus olla hoopis. Vaataks muumisid kahekesi teki all ja sööks kartulivahvlit. :D
Nägin täna öösel jube imelikke unenägusid. Näiteks ühte kummaliste silmadega poissi, kellele kunagi rates kirjutasin. (Jap, mul oli suverate. :D Igav noh. Kusjuures, pulli sai, järgmisel suvel teen jälle. :D) Mulle meeldisid rates kolm poissi, kõigi nimed olid kolmetähelised. :D Täitsa tobe.
Aga nägin seda, kes mulle kõige rohkem korda läks. Lihtsalt seisis seal ja vaatas. :)
Ma veel kirjutasin talle, ja ta ei vastanud. :D Ma ju nägin ka, keda tema seal kommis ja nii... mina olin kaugel sellest...tema...ideaalist. :) Päris valus oli, aga mulle jättis hästi hea mulje see, et ta nii aus oli, ei hakanud mulle mingeid mullikesi ajama ega mängima. :) Armas tüüp. Ilgelt andekas ka. Lahe, kui mehel sisu ka on. :)
Enivei... Ma ei tunne end täna eriti fortunate'ina. Tunnen, kuidas peas on selline...pinge, pisarad on kohe silma taga valmis. Aga ma ei taha nutta. Kõik on ju tegelikult hästi. :) See Joosepi haigus on kah... lihtsalt paha nohu, mis läheb ruttu üle. :) Ja bussikutti näen ma neljapäeval, õigemini, tema näeb mind ja tuleb võtab mul käest kinni ja tuleb koos minuga tööle kaasa ja koju ja igalepoole ja ei lasekski enam lahti. :DDD No... okei, kempsus võib vahel harva üksi ka käia. :D
Muide... mis ma mõtlesin... ehkki see on nagu...täiesti arulage. :D Mõtlesin, et kleebiks sinna, kust ta möödub, näiteks...prügikasti peale talle mõne sõnumi. :D
Ega ta ei peagi ju ilmtingimata aru saama, et see just talle mõeldud on... aga ma.. tahaks kuidagi oma mõtteid tema pähe. :D Tahaks... ma ei tea. :D Et ta läheks sealt mööda ja loeks ja naerataks. :D
Hahaa. :D Millegipärast tuli see Hansu ja Gretekese muinasjutt meelde. Ehk ma peaks talle mingeid... ma ei tea, pirukaid maha jätma, kuni mu koduni, siuke ..rada. :D
Niiiiiiiiiii tahaks teda juba näha jälle.
Isa käis töölt läbi, sain väiksele õele kingituse ära saata. :) Ma nii loodan, et talle meeldib. :) Tema joonistas Joosepile pildi... ehh... ma tshekin, ehk saan selle siiagi lisada. :) Väga viis pilt, pildi peal on opossum. :D
Onju nummi. =)
Täna hommikul oli see kutt ka bussis, kes mulle vahepeal MSNis keelt kõrva ajas... aga kuna ta alles 17 sai, siis ma keeldusin edaspidistest juttudest. :D Las võtab uuesti ühendust, kui 18 saab. :DDD Nii kummaline tegelikult... et mina võin meeldida. :D Nii noorele. Igatahes, ma keerasin selja sinnapoole ja loodan, et ta ei märganud mind. Ons vaja varahommikul kiusata teist. :)
Margit ütles, et tal tuleb kohe mingi kamp jaapanlasi ekskursioonile. :) Margit töötab nii lahedas kohas, vanalinnas. Siukses vanas paksude kiviseintega majas. Ta ütleb küll, et seal on ropult külm, aga mina mõtlen, et ikkagi jube romantiline. :D Ma ei teeks seal üldse tööd, ainult kirjutaks meestele oode ja unistaks. :D (Ehh, tegelt seda ma teen igalpool. :DDD )
Margiti poeg on Joosepi hea sõps, näe, panen ühe pildi ka. :)
Eks õhtul kirjutan jälle...kui aega leian. :)
No comments:
Post a Comment