Nooh... lubasin üles panna selle vana artikli, kui leian. Leidsin. :) Panen ainult paremad jupid. :) Ja... tervitan D-d, oma tolleaegset inspiratsiooni. Mind tuleb tavaliselt taga utsitada, et ma üldse midagi kirjutaks. Tookord tegi seda tema.
--
"Kallid kaaskodanikud.
Möödunud rõõmsatel ja reibastel talvetundidel olen arutlenud Tallinna elanike äärmiselt kõrge viisakustaseme üle. Ja käesolevaga teatan teile armulikult oma otsuse.
Kõigepealt käsitleme meie kõigi poolt armastatud teemat ehk ühistransporti. Elementaarne, et ühissõidukis pakutakse istet vanematele inimestele, kuid pahatihti ei taha need vanemad inimesed üldse istet võtta, ükskõik kui südantlõhestavalt sa neid ka ei paluks, vaid eelistavad troppidena uste juurde koguneda. Ning millist sõnulkirjeldamatut õndsust valmistab mulle ohverdada ainult viis krooni selle eest, et saaksin soojendada oma karmidest põhjatuultest räsitud ihu soojade, pehmete ja magusasti koirohu järele lõhnavate pensionäride embuses.
Teine variant on muidugi selline, et kui oma väsinud kondid kokku korjad ja püsti tõused, et mõnele vanakesele viisaka ja viksi neiuna istet pakkuda, spurdib kuskilt sõiduki sügavustest järsku keegi täies elujõus meesterahvas, kes oma suures tähelepanelikkuses on otsustanud vaesele vanurile tooli eelsoojendada.
Kui otsustad sõidukist väljuda, siis ära nühi eesseisjal seljas ning looda, et ta su telepaatilised sõnumid tänu suurtele kõrvadele kinni püüab. Inimesel on suu (ausõna, mine vaata peeglist!), kust keele kaasabil saab häälepaelu pisut pingutades ka sellise fraasi väljastada nagu: "Vabandage, kas te väljute?"
Uste avanedes tuleb kõigepealt innukalt võidelda, et saavutada oma eesmärk ja tänavale pääseda. Vanurid, kes eemalt vaadates lauskoomas paistsid olevat, elavnevad märgatavalt ühissõiduki saabudes, andes endast märku hämmastava väleduse ja küünarnukkidega.
Situatsioon A. Seistes pahaaimamatult ükskõik millises rahvarohkes kohas (tihti ei aita ka varjumine), võib teid tabada meeldiv üllatus haige inimese näol. Nende vaesekeste mõistust on tõbi silmnähtavalt hägustanud, sest nad ei paista endale teadvustavat fakti, et nad mitte üksi ei ole. Kõik viie meetri raadiuses olevad inimesed saavad boonusena eeskujuliku liiklemise eest valiku rögarulle, mis leiavad välkkiirelt endale uue kodu teie õlal või juustes. Küsimus: Kus asusid haige kodaniku käed? Vastus: Taskus.
...
Ja nüüd lõpuks ometi otsi kokku tõmmates avaldan oma ausameelse, õiglase ja ühehäälse otsuse. Otsus: Väga hea! Tubli, kaaskodanikud! Eestis võib ju sinise silma saada, aga Peterburis lüüakse sootuks maha.
Saabuva suve puhul annaksin veel näpunäite nendele, kes on lühemat kasvu ja kasutavad ühistransporti. Kui mõni pikem inimene üritab teile oma higist leemendavat kaenlaalust soengusse sobitada, siis võtke taskust spetsiaalselt sellisteks kohtumisteks varutud rulldeodorant, tõmmake siuhti kaenlaalt läbi ja saabki pisut aega ilma nulldeodorandi haisuta kergemini hingata.
Selleks korraks kõik, meeldivate taaskohtumisteni."
--
Mnjaa... trollipilet maksis siis veel viis krooni. :)
Okei, lähen söön nüüd külmutatud kirsse. :) Olge tublid ja viisakad. :D Viisakus teiste vastu näitab ennekõike seda, et sa pead iseendast lugu. :P :D
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
See on täpselt nagu meie perekonna firmamärk, see kirjutamisstiil selles loos. Nii...kodune.
:)
Hästi hea jutt, tore oli lugeda ja huvitav ja naljakas. Maitea kuidas teistele tundub aga mul on alati hästi maitea..lapsepõlv tuleb meelde lol. Just see...mõnusad kleepuvad väljendid.
Näh nüüd unustasin mainida seda veel et...see viimane lause viisakuse kohta. XD
Ma ei pea iseendast üldse lugu ja see lause kinnitab seda veelkord. Viisakus jätab soovida.
Nagu see kui me olime buss number 23 peal ja yx vanamees köhis ja ma ütlesin: "Kimbutab?"
Ja ta ütles: "Mes?"
Ja ma vastasin: "Tuberkoloos"
Aww. Aitüma. :)))
Tead, vahel keegi ütleb, et meeldis, mis ma kirjutasin ja siis on täpselt siuke tunne, nagu oleks päev kirja läind. Et on kasu must. :) Ma olen ikka megaego küll. :D
Ja ära kimbuta vanamehi bussides. :D
Post a Comment