Just a fool to believe I am anything he needs... He's like the wind...out of my league.
Jeap. Nagu alati. Sabotaazh on alanud. :(
Ma peaks natukene magama, siis läheks kindlasti paremaks. Aga pole uneaega kuskilt lisaks näpistada, poiss ärkab viimasel ajal kell 7 või varemgi ja hakkab mulle kalluriga pähe auku kaevama. And I need it like I need a hole in the head.
Närvid on nii läbi ja ma olen paha ja kuri. Külalised kah... tahavad veel nädala sees külla tulla, mis tähendab hunnikut koristamist, noh.. hunnikute koristamist pigem. Ma teen ühe toaotsa korda ja poiss juba harutab teiselt poolt, see on alati nii meeliülendav. Ma ei salli külalisi. Ma pole üldse tegelikult eriti inimlembene...mis on kummaline, arvestades, et tegelikult mulle inimesed meeldivad. :D nagu putukadki... lahedad, kui nad seal eemal püsivad.
Olen nii läbi, et mõtlesin juba, et ehk on täiskuu, see tõmbab mu alati sirakile, aga käisin kalendrist vaatamas, järgmisel reedel on alles. Suurel reedel. Enne seda tuleb veel üks väike reede üle elada.
No krt noh. Poiss käis just ja kutsus mind tantsima ja no... ma tõesti ei taha. Tõesti. Aga tema üksi ei lähe, täna mitte. Ja siis istub siin maas ja mina tunnen end kui kõige nirum ema emade ajaloos. :( Peaks musa kinni keerama. :D
Nii tahaks ilus olla. Natukenegi. Siis ma julgeks end pakkuma minna. Praegu... ma ei tea kohe üldse.
Kuidas sa lähed inimese juurde, kes on sinu jaoks kõige ilusam olevus üldse ja ütled talle, et näe... ehk oled huvitet? Ja ise oled nagu töll, kel pole miskit pakkuda.
(Mental note: pane taskusse kommi enne.)
Krt. :(
Tal on ju niikuinii keegi.
Ma parem ei ütle midagi. :(
Kevadel lähen plakatiga, ehk siis reageerib.
Teie Möku.
Wednesday, March 12, 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment