Ema: Kas poiss jäi magama või?
Mina: Jah.
Ema: Miks te siis meega ei määrinud, mul oli kõik valmis pandud.
Mina: No ma ei teadnud ju, sa ei öelnud.
Ema: Ma ju magasin, miks sa mind üles ei äratanud.
Mina: Ma ei teadnud ju, et ma pean sind üles äratama.
:D Tüüpiline vestlus.
Jah, Joosep on jälle haige. Kõht on valusaks köhitud ja kurk punane ja palavik ja puha. Ehk peaalavik nagu tema seda kutsub. Pea on ju kuum.
Ja köha vastu aitab jube hästi enda meega sissemäärimine. Ma olen varemgi maininud, aga meestevaesel ajal tuleb seda tihti korrata. :D Millegipärast lähevad nad seda kuuldes hirmus elevile. :D
Ehkki pean teie kurbuseks mainima, et mina olen täitsa terve. Laps küll köhib läbi une teises toas, endal tekib veremaitse suhu seda kuulates. :( Tal nii pisike kondine kere, köha raputab ta täitsa üdini läbi. Proovin haiguse ta seest välja võtta pärast, ehk läheb natukenegi kergemaks. Ostsin mingit ravimtaimedel põhinevat spreid ka, aga see on nagu krdi tuletõrjevoolik, kõvasti peab vajutama ja siis poiss lendab teise seina. Ehmatab ka. :D Miks nad selliseid rahulikke sirtsutajaid ei või teha. Mingi ninarohi oli ka samasuguse survega, lased ajud kõrvadest välja nagu muuseas.
Õnneks (jah, ma mõtlen ainult endale) ei ole G veel tööd leidnud, mistõttu saan teda lapsehoidjana kasutada. Meil on sümbioos. :D Keegi just küsis, et kuidas sa sõbrannale maksad. Ma küsiks just vastupidi, et kuidas ma siis ei maksa. :) Samamoodi maksin ma ükskord lapsele samapalju kui täiskasvanule. See, et ta paar aastat noorem on, ei tähenda ju, et ta vähem oleks teinud või üritanud. Vabadus, vendlus, võrdsus või kuidas see oligi. :D
Täna hommikul töölesõites nägin sinist veoautot, peale oli suurelt Onninen kirjutatud. :D Mõtlesin, et vau... Millal mu õuele siis siuke Onninen sõidab ka. :D See tegi tuju heaks. Mõelda, et kuskil on selline väike sinine veokas spetsiaalselt minu jaoks. :D
Ja üks mees (ma näen enamust inimesi kolm korda nädalas hommikuti, juba tuttavad justkui) vaatas mind bussipeatuses sellise näoga, et tuleb kohe midagi rääkima, ta nagu... ma ei oskagi seletada, vaatas ja siis vaatas veelkord ja tegi suu juba lahti ja... aga siis läks foor roheliseks ja ta ikka ei tulnud. Mul instinkt käskis kohe jooksu panna :D , ehkki ta tundub minusse väga sõbralikult suhtuvat. Ehk peaks oma "pornographic memory" rinnasildi kuidagi tagurpidi keerama. :D
Hahaa, mul on üks teine ka, siuke suur jeesusepilt on peal ja kirjutatud "Jesus is coming!" Ja alla väikeste tähtedega "Look busy." XD
Ja siis on veel üks kolmas, aga see on kinkimiseks. Tule ja nõua välja. :)
Mulle meeldivad igast märgid ja värgid. :D Sellised ebapraktilised asjad, millega midagi nagu tegelikult TEHA ei saa. :D Blonde-mafia just rääkis, et käis kohvreid ostmas ja talle seal pakuti igast lillelisi ja oranzhe ja tema valis praktilise tumesinise, et tolm ja vaja lohistada mööda kruusateid ja... Ma oleks raudselt lillelise võtnud. XD
Kusjuures! Kas keegi teab mõnda kohta, kus müüdaks mantleid või jopesid või jakke talveks, mis EI oleks mustad või hallid või pruunid või tumesinised? Pliiiiiis öelge mulle ka, sest mu heleroheline talvekas hakkab vaikselt ära kuluma. :D Pealegi pole mul pesumasinat, mis saab tähendada ainult ühte. On vaja uued riided osta. :D
Isa ütles, et vali masin välja ja ma siis ostan sulle sünnipäevaks. (Mu sünnipäev oli novembris.) Siiamaani olen munenud, aga see idee häirib mind. Ma ostan siis juba ise, kui kord kuskilt pappi saan. :D Muide, sellest meenub. Isal on täna sünnipäev, memo ajule: Saada sõnum! Igavene jama, et mopsis ei saa aja peale panna sõnumeid ise end saatma. Ma praegu mäletan, aga kellaaeg on siuke, et ei ole viisakas sõnumeid saata. Homseks õhtuks olen ma selle viis korda totaalselt unustanud.
Isa täna helistas, ütles, et korkis just konjaki lahti. Oli oma emaga rääkinud ja kuulnud, et üks sugulane on surnud. Ta oli pikalt juba haige, aga me ei arvanud keegi, et see NII tõsine on. Ta oli superlahe tüüp ja tõenäoliselt ka osaliselt süüdi mu meestemaitses. Lapsena vaatasin teda ikka totaalselt alt üles. :) No ta oli jube pikk ka. :D Vägaväga lahe mees. Siuke... kuiv ja irooniline. :D Saja miljoni hobiga ja väga tark. Isepäine.
Mul on hea meel, et ta oli oma pere keskel, et ta ei olnud üksi. Teda armastati, ta on endast jälje jätnud. Ehk on kergem surra, kui tead, et su elul on niipalju mõtet olnud.
Loe BM-i blogi temast, meil on BM-iga üsna sarnased mälestused, ehkki 14aastase vahega. :) Ma ise ei taha seda mõtet veel päris südameni lubada, ma lepin sellega millalgi hiljem.
http://blonde-mafia.blogspot.com/2009/09/schones-wochenende.html
Õhtul kojusõites nägin bussis ühte naist ja naeratasin talle. Ta oli nagu mina. Naljakas oli iseennast näha. :) Ja kuidagi soe ka. Ja siis ma nägin meie peegeldust ukseklaasil. Ma olin temast poole väiksem.
See oli nagu külm ämbritäis vett. Täielik hämming. Ja siis hakkasin vaatama, et jah, mu pee mahub pingile kuidagi paremini. Täitsa nõme, kuidas ma ennast näen. Olen oma peas ikka veel 20 kilo raskem. Kõverpeegel extraordinaire. See pani täitsa mõtlema.
Ja teine frustreeriv asi, mul tuli hommikul nii hea mõte jutuks. AGA! See on selline... lolitalik, ehk siis kogu point on selles, et sa hakkad lugedes peategelast üha rohkem õigustama ja kaitsma, ehkki ta teeb asju, mida ei tohiks mingil juhul teha. Ja krt, ma ei saa seda kirjutada. :( Ma ei taha, et keegi loeks ja valesti aru saaks ja mõtleks, et nii ongi õige. Mäletan, kuidas ma Lolitat lugedes häbenesin, et ma ei ole peenike ja päevitunud. Et ma olen selline, nagu ta neid täiskasvanud naisi seal kirjeldas. See tunne on siiamaani mu sees. Lolita on üks mu lemmikraamatuid. :) Masohhist. :D Aga positiivne ja negatiivne on ju alati tasakaalus, oleneb lihtsalt, kumb pool su jaoks parajasti tähtsam on. :D
Yoko onu says:
Hey baby, wanna come over to myspace and twitter my yahoo till i google all over your facebook?
Moon Willow says:
WHAT??? :D
Yoko onu says:
:D just. modernne flirt. tänapäevane pick-up line. :D facebookis oli ühel tuttaval seinal
Ja ma olen juba harjunud täitsa rändom kokkusattumustega, mul veab nendega elus eriti. :) Kui öeldakse, et "no ei ole võimalik," siis tavaliselt vastatakse mõnele mu päevakirjeldusele. :D Nagu öeldud, ei kirjuta ma siia blogisse tegelikult üldse mitte kõike, nii et teil ei jää muud üle, kui pimesi uskuda. :D Aga naerma ajab, tundub nagu üritaks kuskilt ülevaltpoolt keegi midagi vihjata.
Enihau... täna poleks äärepealt tööle jõudnudki. XD Hetkeks moondusin Preili Sültpõlveks ja ei tahtnudki bussi pealt maha minna. :D Hea, et ikka endast võitu sain, sest inimesed ei käi ju pidevalt paarisrakendina ringi ainult seetõttu, et mina olen harjunud neid koos nägema. :D
Samas pean kuidagi... Tallinn on väike, peab kuidagi valmistuma, varem või hiljem jookseb kokku kuskil. Ehitan endale siukse... nähtamatu kummist krinoliini, millele toetuda, et mitte pikali kukkuda. :D Hahaha, või siis panen taskud sente täis, et siis saab kriitilisel hetkel laia kaarega maha visata, et oleks nagu põhjust põrandaga lähemas kontaktis olla. :D Deem, ma olen ikka hell jänes küll. :D
Õnneks ei või mu puhul kunagi teada. Nagu mu sünniaastagi, kass/jänes, samamoodi lööb mu iseloom ka ootamatutes olukordades välja. Kord jänese, kord kassina. :)
Wednesday, September 9, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment