Lemniskaat

Sõitsin hommikul ekspressiga tööle ja kontrollid tulid peale rahvusraamatukogu juures. Mul on alati pilet, ma olen üsna haiglaselt korralik selliste asjadega. Kõigil teistel oli ka pilet olemas. Mul on alati paha tunne, igaks juhuks, et ehk kellegil ei ole ja siis on nii... nagu... et kuhu ma siis vaatan, et teeselda, et ma ei näe, kuidas tal häbi on.
Enivei... kontrollid tulid bussi ja ütlesid "Tere hommikust kõigile!" ja väljudes ütlesid "Aitäh ja ilusat päeva jätku teile!"

Ja siis sõitsime edasi ja mul tõmbus kõri krampi. Selline... võimas emoklimp. Äärepealt oleksin nutma hakanud. Nagu ikka. Kuulõpud on mu jaoks keerulised alati olnud. :)
Mul on igavene hunnik emotsioone käsil ka parajasti. Seepärast oleksingi pidanud oma sisetunnet usaldama ja isa sünnipäevale mitte minema. :( Seal oli väga ilus ja väga tore, aga mul oli meeletult igav. Joosep jooksis kohe alguses teiste lastega minema ja ma ei näinudki teda peaaegu üldse. Kellegagi eriti rääkida ei olnud, tantsida veel vähem. Siis istusin ja jõin end lihtsalt maani täis. Järjest. Ma ei olegi vist kunagi varem nii täis olnud.
Vahepeal nägin neid sugulasi, kel poeg/vend ära suri just äsja, ma mainisin siin ka. Ma ei ole nendega kunagi eriti hästi läbi saanud, lapsena käitusid nad minuga üsna üleolevalt, mistõttu ülejäänud elu olen neid enamasti vältinud. Õnneks ei puutu me elud kuidagipidi kokku ka. Aga... ikkagi. Ma oleksin tahtnud kuidagi... nagu... Ma ei tea. :(
Nad läksid varem ära ja siis mul jooksiski juhe kokku ja ma ei hakanudki enam üritama mõistlik olla. Keda see ikka kotib. Pealegi oli enamus inimesi seal joogised. Isa just rääkis, et talle oli ette kantud, mismoodi tal telefon oli rinnataskus helisenud, ta oli selle välja võtnud, vaadanud väga asjalikult ja öelnud: "Sellist inimest ma küll ei tunne!" ja telefoni lihtsalt lahti lasknud. Hommikul oligi mopsi sealt maast leidnud. :D Vedas.
Mitte et see nüüd eriti tuju paremaks teeks... Tunnen end nagu mingi paha joodikema. Need teised inimesed ju ei tea, et ma kunagi nii pole teinud ja ei kavatse ka korrata seda kunagi. :(
Aga noh... mingu nad ka pekki. Kõik need inimesed, kes korda lähevad, teavad mind ja seda, et ma tavaliselt nii ei käitu.

Veel sain nädalavahetusel teada ühe lähedase inimese surmast ja sellest, et Joosepi isa on uuesti abiellunud. Mind pani täiega naeratama, kui kuulsin, kellega. See on temale nii tüüpiline, et ta otsustab pigem mingite sisemiste näitajate järgi ja teda ei koti, mida keegi kõrvaline võiks arvata. :)
Ma vihastas sellest kuuldes ja kurjustas minuga, et "Miks sa nii hea oled?! Sa peaksid tige olema!" :D Aga ma tõesti ei ole, miks ma peaksin. Meie elud on juba ammu lahku läinud ja tore, et ta leidis endale kellegi. Eks ta jääb igaveseks kuskile mu südamesse, aga ma ei mõtle ta peale enam ammu.
Aga mul on hea meel, et Ma vihastas, sest... noh... tore, kui kedagi kotib küllaldaselt, et mu eest seista. :) Isegi kui seda antud juhul vaja polnud.

Veel oli ta öelnud, et ta ei tahagi lapsi, sest tal on nii kiired ajad ja ta ei tahaks halb isa olla. XD Imagine that. Vaene mees on lootusetult hiljaks jäänud.

:) Tegelikult ma pole nii kibestunud, mul on temast lihtsalt kahju. Tal on kõige lahedam poeg maailmas, ja tema ei suvatsegi silmi lahti teha. Silmaklapid, nagu ütlesin siin varem. Ta on juba otsustanud ja miski ei pane teda ümber mõtlema.
Kurb. Ma jagaks temaga hea meelega rõõmu.
Muudes aspektides oli igatahes tore näha, kui hästi tal läheb. :) Näituseasjus tuli kohe täitsa kanaema tunne peale. :) Tubli.

Muudest asjadest rääkides, kes veel täna nirusti magas? Ma magasin terve öö peale kokku ehk pool tundi. No ei tulnud und, keerasin muudkui külge ja mõtlesin igasugu mõtteid. Ehkki väsinud olin küll ja oleks hea meelega maganud veits. (Ma olen nüüd peaaegu iga öö fantoomi unes näinud. :D Eelmine kord hakkas isegi rääkima. Ja kummaline on see, et päriselus ma armukade pole, aga unes olin küll. :) Kuigi ma olen juba niikuinii leppinud sellega, et kõik täpselt nii jääbki. Tema ei tee midagi ja mina ei tee ka midagi. Ja siis lendavad kuskilt mingid pealetükkivad kodanikud meile peale ja nii see lähebki. Piidleme veel 70selt teineteist läbi rahva. See on nii frustreeriv. Ta on liiga armas. Ja praeguse seisuga ei tea ma enam, kas tahangi teda enam näha. Miks ennast narrida.)

Ahjaa, ja lemniskaat on igaviku märgi nimi. See külili kaheksa, teate küll. :) See oli tänane random fact. Mulle meeldib see märk.
Ja veel infojagamist.

MaiTai says:
täna oli põnev koolitus
tead, et Rootsi laud, Rootsi kardinad ja Soome kelk ja Vene kirves kirjutatakse nüüd SUURE tähega? Ja lühendite järgi punkti ei panda...
absurd
leonardo da capriocorn says:
vau
tõesti imelik
MaiTai says:
küsisin, et mille kuradi pärast nad neid eesti keele seadusi niimoodi muudavad. Kas sellepärast, et tavalised "vanemad" inimesed end idioodi ja kirjaoskamatuna tunneks..
keel pidi elama ja muutuma
leonardo da capriocorn says:
sepe läheb kooli ja ma ei oskagi enam midagi
keel ei muutu, vaid lihtsustub
lollide rõõmuks
MaiTai says:
mul sama asi - ma olen kogu aeg lapsele teisiti rääkinud

--

leonardo da capriocorn says:
Today's fortune: You cannot plan the future by the past
seega läheb huvitavamaks igatahes
sest past on nagu tükk sitta
Z says:
XDXD
hästi öeldud
ma just enne ytlesin et ma olex nagu terve elu veelombis istunud
me oleme tõelised sõnasepad
leonardo da capriocorn says:
:D