And You make me better

http://www.youtube.com/watch?v=P_8WWWiHZNc

:) Täna on hea olla kuidagi. Kui vähe on ullikesel õnneks vaja, eks. :)

Päris palju asju juhtus ka tegelikult täna, reaalses maailmas. :D Minevik naeratas endiselt heatahtlikult, mis tegi tuju heaks ja samas tegi haiget ka. Ma tegin vastu näo, et ei tundnud ära. Ta on endiselt mu sõber, aga see ei teeks kellelegi head, kui me jälle suhtlema hakkaksime. Minevik on minevik ja ma arvan, et ta on ka juba üle saanud kõigest. Ehkki hetkeks tundus küll totaalflashback. :) Egole hea.

Ja keegi veel tundis mu vastu huvi, kuigi see ei saaks kuidagi hästi lõppeda. :) Aga see tegi tuju ikkagi heaks, sest see keegi meenutab välimuselt veidi mu fantoomi. :) Ma võin ju oma peas tõmmata selliseid vägivaldseid paralleele, et... kui ühele meeldin, siis ehk teisele ka? :D Deeem, põlv läheb nõrgaks, kui mõtlen, et mingil hetkel võib ta mu inimkaitsemüürist läbi murda ja tulla ja öelda midagi. :D Ma loodan, et ta ei küsi midagi matemaatilist, siis teen kohe margi täis. :D Võiks hoopis küsida, et kuidas pehme keelega seosetult kokutada. Siis ma saaks kohe perfektselt vastata. :D

Blonde-Mafia käis täna mu tööl ja me arutasime igasugu pick-up-line'e. Jõudsime tulemuseni, et kui õige mees tuleb ja ütleb midagi, siis polegi eriti vahet, et MIDA ta just ütleb. :D "Mine eest ära, ma ei näe su suure kere tagant midagi!" oleks muidugi veits nutune variant. Või "Tõsta jalga, sa seisad mu särgisaba (või läätse) peal."
Millest omakorda arenes kiiresti välja pick-up-line "Kes on minu läätsesupi ära söönud?!" :D Sellega saaks vastassoo esindajaid nagu murdu.
Siuke kolme-karulik lähenemine on meesterahva poolt kahtlemata väga romantiline, ühtlasi osutab mehelikkusele, võitlusvaimule ja kirglikule ellusuhtumisele.

Veel oleks väga tabav küsida (eriti olukorras, kus oled teist pidevalt siinseal näinud) et "sul on kuidagi tuttav nägu, ega me ühes lasteaias ei käinud?" :D
See annab teisele julgust lähenemiseks, vihjates, et ta ei peagi täiuslik kaaslane olema, kuna sa unustad niikuinii kõik paari tunni jooksul ära.

Tõsiselt rääkides, mul poleks vist üldse sõnu vaja. Ma tahan lihtsalt kindel olla, et ta just minuga tahab olla. Tuleks vaataks mulle otse silma, lähedalt. :D Või võtku käest (võib ka jalast) kinni. Siis ei saa ma endale enam väita, et.. tegelikult vaatab ta hoopis mujale, et mulle ainult tundub.
Haa, sellest meenus üks ogar anekdoot mu isa varasalvest.
Kolm meest kõõrdsilmse kohtuniku ees. Kohtunik küsib esimeselt: "Mis te siis nüüd tegite, et siia sattusite?" Teine mees vastab: "Mina pole midagi teind!"
Kohtunik: "Ma pole teilt midagi küsinudki!"
Kolmas mees: "No ma pole midagi öelnudki!"

:) Aga jah... Ma kuulen teda niigi, mul pole sõnu vajagi.

Nii kurb, et Mafia ära sõidab. Aga õnneks tuleb ta varem tagasi, kui ma arvasin, ma kartsin, et põrutab terveks aastaks minema. :) Ja ta ütles täna nii armsaid asju mulle, aitüma, tiburull. :* Annab nii palju lootust, tead. :)
Rääkis mulle oma seiklustest. XD Krt, meil on ikka täiega ühed geenid.

Joosepi viisin hommikul üle pika aja lasteaeda ja seal selgus, et neil oli täna pildistamine. :) Vedas. Ehkki Joosepil on tukk põlvini. Ta ei lase lõigata. :D Ja ise olen ka juba ära harjunud, et tal nii pikad juuksed on.
Loodan, et ta ei teinud pildil minu tüüpi hiinlasenaeratust. :D Ma ei oska üldse naeratada, horror.

Ja isa on mulle nii mitu korda helistanud vahepeal, et ma vist ikka lähen laupäeval sinna. :D Võtan Joosepi kaasa lihtsalt, talle meeldivad inimesed ja valju musa enivei.

Pagana külm on, mul on mu punased talvised fliispüksid jalas ja sokid ja puha ja ikka on külm. Mis värk on. Lähen teen ühe tee. Või noh, tegelt ei lähe, kell saabüks kohe. Öösel siis. Peab magama hoopis minema. Kui praegu minema hakkan, siis ehk kaheks jõuan voodini. :D Homseks vaja võileivad kaasa teha ja riided valmis panna poisile ja hambad pesta ja mõned kõhulihaseharjutused teha ja... Deem, mis mul meenus. Ma ju lubasin pilti teha uuesti, kui püksid jalga lähevad. Ammu lähevad juba jalga, ma juba võtsin uued, veel väiksemad püksid motivatsiooniks. :D Kui meeles on, siis teen nädalavahetusel asja ära.

Uff, see Transformerite reklaam on nii õudne, ma kardaks jubedalt masinaid. Palju rohkem, kui mistahes looma või koletist või... ma ei tea... vaimu. :D Joosep teab ju rääkida, et kummitused käivad meil kapi taga nuudleid söömas. Kuidas saab karta kedagi, kes nuudleid sööb. Nõu uei.
Huvitav, millal see film telekast tuleb... Vaataks täitsa hea meelega. Joosep ka, tõenäoliselt. :) Tal on parajasti mingi robotifaas.

Igatahes... head ööd. :) Kergendasin seekord kohe oma südant, et mitte hiljem järjekordset monsterblogi teie suunas paisata. :D Näeme homme. :*