Tulin töölt koju, keerasin ümber tänavanurga ja kõhus läks kõik tuliseks. Nagu oleks näinud kedagi, ainult et ei näind ma kedagi. Ma ei vaadanud ringigi sel ajal, tuju pole nii hea, et otsa inimestele vaadata. Aga mis värk see siis nüüd oli. Täitsa lambist.
Kui seal nüüd oli keegi, kelle tunded olid mingil põhjusel nii tugevad, et ma nad kinni püüdsin... siis ole nii lahe ja tule, krt, välja. :D Ma päris igaühte ei peegelda.
Ei saanud isegi aru, mis tunne see oli üldse. Vabalt võis olla, et keegi hirmsasti vihkab mind. :D Siis tule ka välja, räägime sirgeks. :) Mulle ei meeldi, kui asjad sogased on.
Muud polegi nagu eriti lisada. :)
--
Amrita says:
ja pealegi õppisin ma selle sõna alles selgeks ja nii ei unune ää
hopelessness you says:
missuguse sõna
aa, raven
Amrita says:
jep
ja fortress
hopelessness you says:
:D
väga loogiline paar
Amrita says:
ja muinasjutuline
pilt tuleb kohe silma ette
väljanokitud silmad
ja puuorkide otsas pead
hopelessness you says:
:D
väga muinasjutuline
me oleme vist eri muinasjutte lugenud
Joosep vehib siin kitarriga ja räägib, et: "Varsti kasvan ma suureks meheks, ja siis kasvab mulle selline ümmargune habe! Ja siis ma teen sulle kingituse! Ostan sulle uue öwwerti!"
:) Küll mul ikka veab.
Ja näe, kuula uut lugu, ilgelt lahe. :))) Mulle hakkab juba tunduma, et kui see plaat lõpuks välja tuleb, siis peab kohe mitumitu neid ostma ja kõigile kaugemalasuvamatele (deem, mis sõna, ega ei veerindki end praegu vaeseomaks :D) sõpradele jõulukingiks saatma. :D
http://www.myspace.com/dramamamamusic
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment