Täna ma olen õnnelik :)

Ma pole juba ammu-ammu nii läbinisti ja pikaaegselt õnnelik olnud kui täna. :) Tõsiselt. :) Ühtlasi pole ma end ammu nii totaalselt ja läbinisti lolliks teind. :D
Aga ehk nii peabki olema. :)

Ma läksin täna varem tööle. Istusin ja ootasin. :) Tänava ääres. :) Tundsin end nagu nõrgameelne. :D Tegin näo, et ootan kedagi... Ootasingi ju. :D
Ta ei tulnud.
Siis tulid juba need inimesed mööda, kes tavaliselt minuga koos bussiga sõidavad. Ja teda ikka ei tulnud. Külm hakkas. :D Ehkki päike paistis ja möödaminevad onud muudkui naeratasid. :D Mõtlesid, et näe, istub siin, teised muudkui kiirustavad, tema istub siin päikese käes ja naeratab ja vahib linde. :)))
Vaatasin kella. Üheksani oli veel aega, kuhu mul kiiret, ootan üheksani ära ikka. :) Kui ma juba siia tulin, siis olen lõpuni, eks. :)

Ta märkas mind kohe, kui nurga tagant tuli. :) Ja ma ei hakkagi parem üldse spekuleerima, mida ta mõtles või arvas või tundis :D , aga nutma ta igatahes ei puhkenud. :) Naeratas, va koer. :)
Ja mina avastasin, et ma ei kontrolli end enam üldse. :DDD Nagu... kujuta ette... vaatasin teda seal minemas, mingi... kümne meetri kaugusel... ja ma kiunusin-kräunusin ja nurrusin nagu hull kass. :D Ma niiiiiiiiiiii loodan, et keegi ei olnud küllaldaselt lähedal, et kuulda. :DDDD Aga lihtsalt...see tunnetepuhang pidi kuidagi välja saama mu seest.

Siis kadus ta järgmise nurga taha ja mina ei suutnud teeselda, et näe, kell nii palju ja ..peaks ka minema hakkama.. Ei, ma vahtisin talle järele niipalju kui kael võimaldas ja siis tõusin hopsti püsti ja suu tõmbus kõrvuni. :D Siiamaani nii. :D
Tööle minnes kippus vägisi tantsusamme kõnnakusse. :)

Kummaline eks. :) Aga see on alati nii olnud, ma lihtsalt näen teda, kasvõi korraks, ja mul on tükk aega hea meel. Ainult üks inimene mu elus on samamoodi mõjunud.

Ahhh.... Saad aru noh. :))) Võrratu mees.


Olin siis töö juures, suu järjekindlalt kõrvuni ja mõtlesin, et huvitav, mis number päev täna siis oli. Kui ma seda kuutevärki arvutasin, siis vaatasin ette ka ära, et millal järgmine 6 päev on... ja kuidagimoodi tuli nii välja, et järgmine 6, mil ma tööl olen, oleks alles aprilli lõpus... Noh, täna on esimene aprill 1+4+2+0+0+8=15.
Ehk 1+5. :DDDD

Väga lõbus.
Joonistan endale kuue otsaette guashidega ja lähen ütlen talle "mjäu." :D

Tegelikult ma tunnen küll... et midagi muutub. Õhus on miski...pöördumas. Aga ma ei tea mis või kuidas. (Boeing 747 maja kohal. :P )
Saan ainult loota. :) Et ta taipas mu vihjet. :) Ja et ta on vaba ja huvitatud. :)
Või noh... tegelikult on küsimus vist ainult selles keskmises. :)))

Minu jaoks algas täna igaljuhul suvi. :) Eluisu tuli tagasi, teen jälle plaane ja olen palju sõbralikum ja rahulikum... :) Sest nägin mingit võõrast tüüpi tänaval. :D Hullumeelsus. :D

Et teid kõiki samasugune hullumeelsus tabaks. :)))



Postin hiljem selle jutu ka, mille ma ajakirjale tegin... Kuna nad selle nii ära jupitasid, et igasugune point kadus, siis ei tunne ma mingit häbi seda enne täielikku trükkiminekut siia üles panna. :P Tegid selle jutu tükkideks ja lisasid ka need külgelöömisfraasid, mis ma enne välja praakisin, kui liiglabased või liiga ära leierdatud... ja ei pannud isegi märget alla, et jätkub. :D Aga noh... inimesed alles õpivad lehetegemist, mis siin ikka õiendada. :) Muidu oli üldmulje ju päris enam-vähem. :)
Aga jah... see jutt ongi kurjajuur, põhjus, miks ma tundsin, et pean ikkagi midagi ette võtma. :D Loodan, et mõjub teile samamoodi. ;) Härjal sarvist! :D

Head ööd, head ööd, head ööd! ;) (Meestel on nii ilusad hääled. :) )