Täna ma skoorin

Lihast ja luust olevustena oleme kõik vähemalt korra kohanud mõnda äärmiselt peibutavat isendit, kellele tahaks juurde minna, pea ta rinnale asetada ja rahulolevalt nurru lüüa. Paraku ei luba tänapäeva rangelt kontrollitud ühiskond sellist otsekohest käitumist teps mitte. Seetõttu peab enne ontlikult vestlema ilmast ja leivahindadest ja härra Ilvese lipsuvalikutest. Kuidas aga juurde astuda ja vestlust alustada… Järgnevalt on toodud igapäevaelust paar anekdootlikku näidet sellest, mida ei maksa öelda. Samuti soovitaks hoiduda mainimast kehaosasid (“mul on suur,”), finantsolukorda (“sa 25 krooni saad sentideks vahetada?”)ja võimalikke tervislikke ebakõlasid (“millegipärast kõhutuul täna kimbutab.”)

--

Konverentsil määrib kaunis naine saiale võid. Mööduv mees nendib: „Sul on nii ilusad saiad.”
Ööklubi järjekorras ütleb noormees neiule: Vabadage, kas ma saaksin teie telefoninumbri? Ma olen enda oma ära kaotanud.”
Poes alkoholileti ääres seisab naine koeraga. Mees lausub möödudes: „Ära jooda koera purju!”
Tüdruk seisab auto kõrval. Läheduses tsilliv poiss küsib: „Kas ma tohin sulle käppa mootorisse rääkida?”
Poiss tüdrukule: “Kas sa oskad öelda Konstantinoopol tagurpidi? Mina ka mitte, aga ma tahtsin lihtsalt küsida.”
Klubis naeratab poiss neiule:“Tahad näha ühte trikki, mille ma vanglas õppisin?”

--

Kuidas käituda, et mitte jätta endast muljet kui võimalikust hullumeelsest või haledast luuserist? Soovitaksin olla meeldivalt humoorikas, sõbralikult uudishimulik ja eelkõige piisavalt kaine, et vertikaalasendit säilitada. Hea oleks ka kanda mingisuguseid rõivaid, mitte lüüa kaaslasel oma kehaodööridega hinge kinni ja hoida vesteldes aupaklikku distantsi, vähemalt 10 sentimeetrit nägude puhul. Vesteldes ärge mainige negatiivset, näiteks ei tule 95% naistest teile külla, kui olete eelnevalt maininud, et te prussakatest kuidagi lahti ei saa.

--

Kunagine päris pikk suhe algas lausega: “Kui me juba vanad oleme ja meie lapsed tulevad küsima, et emme-issi, kuidas te tuttavaks saite, siis ma ei tahaks neile küll öelda, et sind alguses üldse ei huvitanud.”
-Anne-Ly

Minu poiss tuli baaris juurde ja küsis:”Tere, kuule, sa oled Petsi tüdruk, eks? Ei olegi?! Ei teagi Petsi?! Pagan, Pets ütles, et käib kõige ilusama tüdrukuga, keda kunagi nähtud on, ja sind nähes ma lihtsalt eeldasin, et...” Pärast tuli välja, et ta ei teagi tegelikult ühtegi Petsi. :D
-Rita

--

Rääkides üritage närvipinge alla suruda ja artikuleerida vähemalt iga teist sõna selgelt, sest inimestel on kombeks “ei” öelda ja lahkuda, kui nad aru ei saa, millest jutt. Ka neelatamist ei maksa unustada, sest ei süljevihm ega ränk köhahoog ei kuulu kõige atraktiivsemate külgelöömisvahendite hulka.

--

Meenub üks joobnud habemik tüüp, kes kahe lapse emale (kõik kolmekesi käest kinni) ülekäigurajal minu ees külge lõi, endal tatilõõrikas poole meetri pikkuselt ninast väljas. "Kuidas läheb? Ma olen praegu natuke haige.... Mis need on SINU lapsed vä?!" Ei olnud tal eriti lööki.
-Diana

--

Hea oleks ähmaseltki ette teada, mida öelda kavatsete, siis ei muutu te ootamatult Scatman Johniks ja ühtlasi säilitate mingigi enesekindluse. Küsida maksab midagi sellist, mida te võiksite ka maailma-kõige-seksikama-olevuse kõrval seisva vanamemme käest küsida, näiteks, et kas buss juba läks, või et kuidas muidu läheb. Ka kõige intelligentsemal ja üldse-mitte-meeleheitlikult-üksildasel kodanikul võib tekkida vajadus näiteks kellaaega küsida… ja siis lähima inimeseni samme seades märgata, et sellel maailma kõige ilusamad sinisilmad on… ja hetkega toimub protsess, mida võime nimetada instantseks idioodistumiseks ehk mida atraktiivsem on isik, kelle poole te pöörduma peate, seda madalam on teie hetke-IQ.

--

Seisin bussipeatuses ja üks tüüp ütles mulle: “Hea päev ilma jaoks, kas pole.”
-Susanna

Ootasin tänaval taksot ja mingi kutt peatus autoga, keris akna alla: “Tahad ma viin su koju?” Ja kui ma ei kohe vastanud, lisas: “Ma elan üksi,” ja naeratas totakalt.
-Eva

Mult on kunagi küsitud et: "Kas need on su pärisjuuksed või?"
-Liisa

Istusime sõbrannaga pubis ja meie juurde tuli üks noor poiss ja küsis: "Vabandage, kas teil puudrit on?" Meie poolt loomulikult täielik hämming. Noormees seletas, et tal sõbral on silm sinine, oleks vaja seda peita. Noh, andsime siis puudri ning veidi aja pärast oli noormees tagasi paludes, kas me ei võiks vaadata, kas on ka hästi peidetud :) Kontrollisime silma siis üle, sest poiste leidlikkus oli meid põhjalikult pahviks löönud.
-Birgit

--

Üldine nõuanne eriti kaunitele inimestele külgelöömist harrastades kõlaks aga nii: tehke seda istudes ja lühidalt. Kui teie ihaldusobjekt muidugi pole keegi iseäranis emalik/isalik tüüp, kes aitab teil lauseid lõpetada, tupsutab taskurätiga õrnalt teie lõualt ilanire, teid püsti tõstab ja tolmust puhtaks klopib. Sel juhul on kõik kõige paremas korras ja ta ei julge teid enam iialgi üksi jätta. Või kutsub teile kellegi järele. Mis… ei ole enam nii tore. Aga see on siiski vaid äärmuslik kogemus. Tavajuhtudel pakuksin siiski välja variandi leppida kiiresti kokku uus kohtumine, või vahetada kõikvõimalikke netiaadresse. Kirjapildis paistavad kõik targemad välja… isegi kui grammatikast üldse kuulnud pole, võib ju alati öelda, et see on see uus nogrammarwhatsoever.com stiil. Siis tundud mitte ainult aruka, vaid ühtlasi uute moevooludega hästi kursisoleva inimesena. Punastamist ja kätevärinat on ka neti teel kergem peita… kui just kõrvuti arvutite taga raamatukogus ei istu.

-
Istusin pubis kui lähedalseisev mees mind küünarnukist puudutas: „Vabandust, kas te rääkisite minuga? Ei? Alustage siis ometi!”
-Liis

Peol keegi noormees pidevalt jälgis mind. Just siis, kui juba pisut hirmus hakkas, tuli ta juttu rääkima ja küsis: “Mis tunne on peo kõige ilusam tüdruk olla?” Millepeale ma talle loomulikult kõik eelneva andestasin. :)
-Marje

--

Ent kõigepealt tuleb siiski astuda see esimene, kontideta jalaga samm oma igatsetud isiku suunas. Suurem osa inimestest ei astugi kunagi seda sammu ja jäävadki mõtlema, et mis oleks olnud, kui… Kartuses lolliks jääda. Ehkki… olgem ausad, lolliks jääd ka siis, kui elu armastuse mööda lased, sest kardad ühe minuti naeruväärne olla. Nii et… Hea päev ilma jaoks, kas pole? :)