Servus. Ma olen täna emotsionaalne, ehk siis just selline, nagu blogikirjutaja olla ei tohiks, kui uskuda mu heledapäist "gängsterist" sõpra. Aga mul on savi. :) Ma mõtlen, et kui emotsioone poleks, siis võiks ju ka ...noh...telefoniraamatut lugeda. Ma olen ise ka unustanud end paar korda kellegi täiesti võõra blogi lugema ja järsku avastanud, et oh pagan, kell on öö ja homme tööpäev. Ja unustanud end just tunnete tõttu, mitte sellepärast et ta blogil ilus kujundus oli või midagi.
Täna olen mitmete eri asjade mõju all. :) Kõigepealt see eilne film, mille kordus täna hommikul oli, etv-st. Prantsuse film, "Angel-a." 2005, Luc Besson. Mustvalge. Guugeldasin natuke ja lugesin mõnda review'd ehk... kuidas see nüüd eesti keeles ongi... retsensiooni. Mõned neist ütlesid, et mitte just kõige... ja mõned ütlesid, et kräpp. :) Aga mina ütlen, et hea. Tõesti hea. Loogish, et sel oli vigu ka, aga üldiselt oli väga väga hea. :D Ma PEAN selle filmi omale saama. Luc Besson meeldib mulle, kasvõi juba sellepärast, et ta filmides naised alati nii... superkangelased on. (Köhh, tsheki blogikirjutaja nimevalikut.)
Blongile meeldib see film kindlasti... (Blonde mafia), sest noh... what's not to like... ilus VÕIMAS blond naine, suitsetab nagu korsten ja joob nagu käsn ja sööb iga kolme sekundi järel... :D (Y) Me küll kumbki ei suitseta, aga mina kunagi suitsetasin... ja vahel mõtlen, et peaksin AS-i moodustama (Anonüümsed Suitsetajad), sest ajuti on kihk suitsu jälle ette panna ikka ülemõistuse suur. Õnneks on siiamaani mõistus ikka peale jäänud. :)
Sisu on siis lühidalt selline: hädapasunast araablane, hädaldab ja vingub ja keerab järjekindlalt kõik pekki, lõpuks otsustab end ära tappa. Läheb sillale, hakkab hüppama ja märkab enda kõrval sillal megapikka blondi beibet, kes pikema jututa jõkke hüppab. Mees muidugi päästab ta. Omateada. Ja siis peaaegu kogu ülejäänd filmi jooksul päästab beib teda. Lõppu ma teile rääkida ei kavatse. :P
Aga jah... ainult üks koht filmis häiris mind, seal mainib see politseinik, keda araablane ärarääkima läheb, et ta pokri pistetaks (siis pääseks võlanõudjatest natukesekski), Varjatud Kaamerat... ja see oli kuidagi... noh... see film on selline...ta mõjub nagu vanaaegne film, ja siuke tobe eriti kaasaegsetele ajudele mõeldud saade... :D Mõistad. Aga samas oli see just selline asi, mida selline politseinik sellises olukorras selliselt ütleks. =)
Mulle üldse meeldis.. seal oli veel paar kohta, kus efekti huvides oleks võinud pausi pikemaks venitada, aga ei venitatud, see tegi filmi kuidagi... noh, vaatad ja mõtled, et kurat, nagu päris! :D Päriselus ei jää ka kunagi keegi vait, kui sa midagi eriti sügavamõttelist ütled või mingi suure isikliku avastuse teed.
Koht, kus oleks tahtnud korraks püsti tõusta ja öelda "jah, kurat!" oli see nö. peeglistseen, kus Angela ütles et "armastada on raske, kui keegi pole kunagi sind armastanud." Mind on alati ärritanud see ütlus, et "kuidas saavad teised sind armastada, kui sa iseennast ei armasta." Aga ehk on see ainult minu probleem, et second opinion'it vaja on. :)
Deem, üks tahab "opa tullale", seega pean lahkuma natukeseks, aga tulen pärastpoole tagasi ja lõpetan jutu. Ja alustan ..noh.. kolme uut. :D
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
6 comments:
Eh, mulle meeldib mis sa kirjutasid. Ma tahaksin seda filmi näha. Kas see tegevus toimub prantsusmaal või on lihtsalt prantsuse film?
Ma ei tea...prantsusmaa, blond, pluss araablne. What is there not to like. :D
Kui sina oled täna emotsionaalne, siis mina olen külmetunud. Tegin teed. Seedimisteed. :D
Lampi läksin selveris teeletist mööda ja mingi eestimaine värk. Saialill ja.
Kurat mis ma sellest SIIA kirjutan, mul on ju blogi. :D
:D Nagu Marita ütles, et "blogikirjutamine on nagu omaette sonimine" ja siis, kui ma hakkasin end õigustama, siis käratas "ole kuss nüüd, ma üritan su juttu lugeda."
Prantsusmaal jah. Ma olen 100% kindel, et sulle meeldib see film.
Ja tee on kuul. Bullet.
see wiki link mis sa andsid, seal oli kirjutatud Angela A ja see tuletas mulle praegu meelde Angela Aaki.
Mul hakkab iga päevaga järjest rohkem piinlik enda blogi pärast.
Aga ausaltöeldes...90% ajast on niikuinii kõigest pohhui.
Ma muutsin profiilis oma kodumaa Rwanda-st Estonia-ks. Suur samm. Lausa kilomeetrites.
Tead... Ma olen ju üsna pikalt ja pidevalt eland, eks. :D Ja point on see - ära põe. :D Ausalt, kõik ju põevad. Absoluutselt kõik. (No.. okei, mingid üksikud sotsiopaadid ehk mitte. Aga need ei loe ka blogisid, ma arvan.)
Mina üritangi järjest sinnapoole jõuda, et enesekindel olla.
Ja kamoon, oleks mul sinu huumorisoon ja eneseväljendusoskus, ma oleks jube rahul. Kui sa ilgem kräpp oleks, ma ei paneks su blogi linki oma blogi alla suurte tähtedega. Või.
Top gear on. :D Ja kõht on tühi. Lähen käin kiirelt jahil.
Ahhhahahahahaha nyyd panid kyll killu maha. Oleks mul SINU huumorisoon ja eneseväljendusoskus. Ma olex bestselleri kirjutaja raisk.
:D Oleks sul minu huumorisoon ja eneseväljendusoskus..ja laiskus, kõhutaks sa toas kogu elu ja ei teekski midagi. :D
Bestseller mai ääss. :D
Post a Comment