Times, abnormal, bold.
Lubasin eile edasi kirjutada, aga teate minu elu küll. Noh, kirjutan siis täna, oma blogi, ise tean, mis teen. :D
Kuulsin just raadiost, et kuskil eemal maal oli keegi miljonimängus vastanud küsimusele "mis oli Hitleri eesnimi," et Heil. :)))) Saatejuht kohe meenutas seda eesti naist, kes oli täiesti sügavalt veendunud, et Lincolni eesnimi oli Malcolm. Ehkki Võrno naeru peaaegu avalikult mügistas ja kommenteeris eriti irooniliselt, et :"Malcolm Lincoln on ju presidendile väga sobiv nimi."
Haa, ja siis meenus see ükskord varem kuuldud asi... politsei pidas mingi joodiku autoroolis kinni ja see ütles pisarsilmi: "Saate aru, ma ei saa midagi parata, mulle koguneb kõik joodud alkohol lõualotti ega kao kuskile... Ma olen inimpelikan, mõistate?!" :D Ma ei suutnud naeru tagasi hoida, kui ette kujutasin nende politseinike nägusid. Inimpelikan... :)))
Ükskord ma peaaegu lämbusin, kui raadios saatejuht sõnad segi ajas ja ütles: "... blablabla, 500 krooni kuu peale näos." :DDDD Siiamaani ajab ilgelt naerma. :D Aga ma olengi suhteliselt lihtsalt lõbustatav. :D Anna lõngakera ja ma mängin/naeran pool päeva.
Igatahes... tõsisemate teemade juurde. Eile ütlesin, et olin mitme asja mõju all ja eks mainin siis peale selle tõsiselt hea filmi ka veel muidki mõjutajaid. Päriselus toimuvad ju alati peaaegu samad asjad, mis telekas, ainult, et me ei näe neist kõiki aspekte. :D Elu ja kunsti vahel piire polegi, keegi ei jäljenda kedagi. :D :P Kõik on...kõik. :D Korraga.
Igatahes, nagu seal filmis oli halav könn-mees ja vinge beib, sama asi toimub ühe mu sõbrannaga. Talle meeldib üks kutt juba miljon aastat ja see muudkui pidurdab. Eriti ärritav on see, kui otse ei öelda, et kas jaa või ei. :D Tüüp jaurab lõputult filosoofilist jura ja teeb tarka nägu ja tavaliselt on selliseid jube raske voodi poole tüürida, olen isegi sellistega sarvi ristanud. :D See kinnitab veelkord minu teooriat, et tegelikult mehed seksi ei tahagi, nad ainult ütlevad, et tahavad, et naisi ligi meelitada. Pagan küll noh. :(((( :D
Aga jube nõme on küll, kui üritad msnis niisama mõnusalt juttu puhuda ja teine muudkui targutab ja üritab sinust arukam näida. Ma tavaliselt panen sellised paika sellega, et räägin kiiresti midagi eriti sügavamõttelist ja siis hakkan jälle tüüpilist jama ajama. Jooksutab ajud kokku. :D :P
See tüüp olevat mu sõbrantsile öelnud, et on juba vana, ja temaealised mehed (ning naised veelgi varem) peavad juba tõsised ja mõistlikud olema. :DDDDD Hõuli shiet, ütlen mina. See tüüp on 29. Ma peaks siis vapsjee endale kuuli pähe laskma. :DDD Tõsine ja mõistlik.... tõsised ja mõistlikud on need inimesed, kes bussis maha vaatavad ja peatuses liikumatult seisavad, ka lumetormis ja orkaanis. :D Ma olen niiiiiiiiiiii palju parema meelega siuke... iga hetk "going slightly mad." :D Pärast seda, kui ma helerohelise jakiga käima hakkasin, tunnen ma end hoopis teisiti. Peale selle, et ma igal pool silma torkan, on see hakanud mulle ka meeldima. :D Mind ei häiri enam. Vanasti ma peitsin ennast, tõmbasin ka küüru selga, nagu "tõsised ja mõistlikud." Nüüd on lihtsalt tore olla. :)
Üldiselt... kes üldse on mõistlik... ja kui mõistlik on tõsine olla? :D Ehk on mõistlikud hoopis need, kes oskavad elada. =) Midaiganes see tähendab. Mina ei oska. Ma olen hale kuju, ma elan ainult oma peas. :D
Hommikul tööle tulles istusin täna ühe noore kuti taha. Tavaliselt ma istun tagaistmele, seal on nagu troon ja kõik on näha. :D Mis teha noh, hirmus ego olen. :D Aga täna mitte. Sest mulle meeldisid selle tüübi juuksed. Ka sellised... nagu mu bussikutil. Ainult et bussikutil oli värvi rohkem, tema juuksed on nagu mul, blondid ja brünetid ja punased ja hallid ja kuldsed ja hõbedased ja veel sada miljon varjundit. Deeem, kuidas ma ta järele igatsen. Noh, ja nagu sellest veel vähe oleks, tuli järgmises peatuses peale mingi noor kutt, kes oli riides nagu bussikutt 2005-2006. Tuli ka minuga ühes peatuses maha, ja läks minust mööda nagu bussikuttki alati ja sibas samasse suunda... Ainult et oli palju noorem ja .... üldse mitte bussikutt. :( Mõtlesin, et viskan alfaldile siruli ja panen põse vastu maad ja lähen katki.
Aga ei läind. Läksin tööle. Ma olen ju mõistlik ja tõsine, täiskasvanud inimene. "Elu" läheb edasi.
Wednesday, February 20, 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment