Rewind :)

Niih... kell on pool kaks öösel, tõin endale just kuuma teed ja tüki sinki. Pole sada aastat öösel söönud enam, aga pea valutab nii meeletult, et muidu ei saa. Ärkasin, st tõusin püstisesse asendisse täna alles kell 4 päeval, nii niru on olla.
Ema pidi ise poodi minema, aga hakkas vahetult enne mingil arulagedal põhjusel tüli norima ja ma ei suutnud jätta ninakalt vastamata, et "ei, me ei taha poest midagi." Mis tähendas siis ühtlasi seda, et pidime Joosepiga ise hiljem kahekesi minema. :)
Käidud igatahes saime, täitsa tore oli. Sain uued punased kindad kätte panna, Joosepile meeldisid. :D Ütles, et talle meeldib, et mul on roheline kampsun ja sinine pluus ja punased kindad. Ja ta on ise ka hakanud vikerkaarevärvilisi pilte joonistama, see on nii naljakas. :D Eks ta teab, et mulle värvid meeldivad. Loodetavasti on talle ka külge hakanud. :) Ta on üldse viimasel ajal nii armas mu vastu, ütleb hirmus ilusaid asju koguaeg. :)
Mu viimase aja üliemane käitumine vist ka nakkab. Õnneks on ta oma loomult siiski isane inimene, nii et ehk ei riku teist päris ära. Ma vahel meelega üritan isaselt käituda, et talle kahte rolli mängida. :D

Ajutine says:
ehkki praegu oleks mõnus sõita, vihma sajab. mitte nii turvaline küll. ..kräpp, nüüd hakkan veel muretsema :(
ma olen ikka jube mamma :D
teeks talle võileivad kaasa ja paneks salli kaela ja kampsuni selga ja... annaks täpse raha kaasa
kommi ka kuskile peita... :D
K™ says:
oh mama..
Ajutine says:
:D
just. horror
K™ says:
lõputu õudus

--
:D No mina ei tea. On jäänud viimasel ajal küll selline mulje, et armastust ei taha keegi, kõik tahavad ainult mingeid mänge ja tagaajamisi ja pulli. Et kui vaatad suurte silmadega otsa ja ütled, et deeem, sa oled nii super, ja kallistad ja surud saiakesi taskud täis tüübil, siis see vastab, et krt, sa oled nii igav ja läheb minema. :D No on selline mulje jäänud. Ehk on vale mulje. :) Ma pole sada aastat ühtki meest..ee.. lähemalt.. kohanud. Prove me wrong.

--

Ajutine says:
sepe tuli just et tema tahab *******t kuulata. ma ütlesin et ei, mu pea ei kannata praegu, pea valutab. jope: aga süda ju tahab kuulata!!!
XD kaval kaabak
--
ütleb et ta ei taha üksi voodisse minna, näitab magamistoa poole ja väidab, et "aga ma küll ei näe, et seal mingeid sõpru oleks"
--
sa oled mulle maailmas nii armas.... ma kallistan sind iga päev
niimoodi räägib mulle. ise istub potil :D
MaiTai says:
(L)
Ajutine says:
viisin ta vanni, ta näitab tireti peale: see on torupuhastaja, kes võtab kõik karvad lahti.
MaiTai says:
:D jube värk
Ajutine says:
haha :D praegu ajas teki alt jala välja ja ütleb: vaata, mis mul kasvas! tuvijalg!
MaiTai says:
ei noh, teil on ikka tsirkus koguaeg :D


Mnjaa. Enivei... eelmine kord jäi pooleli vist seal, et pidin arstile minema. Noh.. ma ütlen teile, et mul pole häda midagi, ehkki arst ütles tegelikult halbu uudiseid ja saatis spetsialisti juurde edasistele uuringutele. Aga MINA ütlen, et mul pole häda midagi. :D Sest ma ei kavatse haige olla. Pea niigi juba valutab, palju võib. :) Ausalt. Nii et no wirries. Umbrohi ei kao kuskile.

Verd pidin ka andma, ofkoors, ja õnneks sain kohe ära ka käia. :) Õnneks seetõttu, et ma poleks viitsind sinna uuesti minna, eksoleju. :D Ütlesin tädile kohe, et pangu nuuskpiiritus valmis, mul on liiga palju kordi olnud, et võtab vere ära ja siis ehmatab mu minestamisest nii hirmsasti ära, et laseb vereproovil ära kuivada ja peab uuesti võtma. :D Ja noh, sellest ma üldse ei räägigi, kuidas mul kunagi veene üles ei leita. Ma nii ilus ümar ja sile, ei ole ühtki veeni mitte kusagil. :D Ja küll siis pigistavad ja seovad kinni ja pumpavad ja... Mul on niisugune ekstreemne lugu ka varuks, kus tädi proovis ühest veenist võtta, torkas mitu korda kohe, ei saanud pihta. Siis võttis teise veeni ette. Ja lõpuks sai vere kätte sootuks käelaba pealt. :D
Räme värk. Eriti kui arvestada, et ma ei kannata verd üleüldse, ka sõrmeotsast võtmisel minestan sujuvalt ära.
Kummaline on see, et tegelikult ma enam ei karda ju üldse, seda protseduuri, ma mõtlen. Istun sinna tooli, ta võtab vere ära ja ise on õnnelik, et näe, te ei minestanudki ju. :) Ja siis mul kaob pilt taskusse. :) Pärast kogu asja.
Ma ei tea... ju see on lihtsalt minu tüüpiline loogika. :D Krdi tagurpidiantslus.

Sel korral siiski vedas tädiga (mis see pärisnimetus on, õde või? :D vaevalt et neid tädideks kutsutaksegi), sai kohe hoobilt vere kätte. Tõi mulle vett ja üritas mind pikali panna, aga ma tunnen oma kere väga hästi, tean, mida teha, et parem hakkaks. Ootasin, kuni teadsin, et jalad jälle küllalt kannavad ja läksin istusin ootesaalis edasi. :D Ma olen alati verevõtmise järel umbes tund-kaks täitsa rivist väljas. :D Mömm, mis teha.

Kunagi sada aastat tagasi olin haiglas ja sain õhtul teada, et järgmisel päeval võetakse mul veenist verd. Ja ma olin täitsa endast väljas, helistasin vanaemale, et kuule... oooo horrorit, päästa mind, tule madratsite/patjadega akna alla or something. Free Lincoln.
Ja vanaema ütles, et ah, et hommikul või. Aga miks sa siis praegu närvis oled?
:)
Ja oligi... Ma sain siis ise ka aru, et täitsa tobe. Niisama raiskan oma närvirakke. Seega ärkasin järgmisel hommikul täiesti rahulikult ja kümme minti enne seda, kui nad mulle järele tulid, hakkasin alles närvitsema. :D

Enivei, kuna ma nüüd seal polikliinikus juba olin ja käin seal ju krdi harva, siis otsustasin kohe naistearstile ka aja kinni panna. Ma ei mäletagi enam, mis mu oma arsti nimi oli, seega lasin end mõnele suvalisele pähe määrida, kellel aga esimesena vabu aegu on. Ütlesin registratuuritädile kah, kui ta küsis viimase visiidi kohta, et päris jube, aga ma pole peale sünnitust käinudki. Sellepeale küsis ta, et "aga mitu kuud sünnitusest möödas on."
:D
Küsisin, et kas tal arvutit on. :D
Palju see.. neli aastat ja kaheksa kuud kokku teeb siis.
Ta arvas, et sel juhul tuleb visiiditasu maksta. :D

Trollipeatuses värvisid onud poste hõbedaseks. Ja nii... võrreldes, siis märkasin küll, kui õudsad need vanad postid olid. Nagu koosnekski ainult roostest. Tõenäoliselt koosnevadki. Mis paneb omakorda mõtlema, et kas see värvimine nüüd ikka on nii hea idee... Siis ei tea ju keegi karta, et pähe võib kukkuda.
Ja kojuminnes ostsin lilli. Joosepile lilled meeldivad, seega ma vahel ikka viin talle. Siis paneb oma laua peale ja käib neid nuusutamas ja imetlemas. Mind ennast lilled ei huvita eriti. Ehkki põllu-ja metsalilled on armsad. Roosid ja sellised ei köida mind.
Ostsin ühe vanatädikese käest kimbu, põhiliselt küll ainult sellepärast, et jube läbilõikavalt külm tuul oli, ja neil seal olid seelikud seljas ja rätikud peas. Nagu... pfft. Mine koju sooja. Ja siis teine tädike kõrvalt ütles, et "ma oleksin odavamalt andnud." Ostsin siis talt ka ühe kimbu. :D Joosepil oli õnnepäev.
Aga päriselt ka, ostke vanatädidelt lilli. Õudne, kui peaks ise niimoodi seisma kuskil külma käes. :(

Nägin telekast Me, myself and I videot, "täna reeglid ei kehti" on nimeks. Täitsa lahe. Valm on üldse tore, ma ei suhtle enam ammu kellegagi sellest vanast rokiklubi seltskonnast, aga tema oli üks viimaseid, kes mind veel nö "ära tundis." :D Ega ma ise ei kipu ka lehvitama ja "tere" ütlema, olgem ausad. Mis siin ikka rääkida. Ma pole kah eriline small talk-i fänn, nagu me teame. :)
Aga ikkagi oli armas, kui juurde astuti ja kõva häälega teretati. :) Ehkki see oli ka juba miljon aastat tagasi, vaevalt, et ta nüüd enam mäletabki. Või ära tunneks nägupidi... kortsud ikka vajuvad juba näojoontele. :D
Kessuga just rääkisime üle pika aja, küsis mult, et kas ma välja ikka pääsen kodust. Noh... tänapäeval on hoopis teistmoodi need asjad. Väljaskäimised. Mina võin ju sama olla nagu vanasti, ehk siis sõbrunen vabalt, ja naised on ka ikka samasugused, ehk peldikus võib vabalt tuttavaks saada :D , aga mehed on küll hoopis teistsugused.
Ei tule enam keegi juurde juttu rääkima või tutvust sobitama. Või ehk olen lihtsalt veel koledam, kui ise arvan. Või ehk on tõesti nii, et igaüks nohistab rohkem omaette ja kui nad mind juba rohkem kordi näevad, siis harjuvad ära. :D Haha. :D
Krt, tegelikult ÜKS mees isegi teretas mind viimane kord Tapperis. :D Vau. Asi hakkab arenema. :D Tervitan teda siinkohal (ta ju KINDLASTI loeb mu blogi :D ja ütlen, et järgmine kord võime ka juba ilmast paar lauset vahetada. ;) )

Läheme Ma-ga HND plaadiesitlusele nüüd järgmisel reedel. Mõtlesin, et peaks branching out-i ette võtma, stalkeri tunne on niigi juba kallal. :D Käin siis vahel kuskil mujal kah, kedagi muud kuulamas. Ehkki... ma kujutan juba selgelt ette, kuidas need tantsutshikid mu maani maha masendavad. :D
Näe, panen video ka. Naistel soovitan blogi edasi lugeda ja mitte videot vaadata, mehed vaadaku terviseks. :D



--

Nõndaks..nüüd on juba järgmine päev, ehk neljas oktoober. Eile avastasin, et kell oli pool neli ja läksin magama. Pea ikka veel valutab, täitsa napakas värk. Aga täna on ikkagi natuke parem juba, ehkki siuke tunne on, nagu oleks ajukäärude vahele klaasvatti ja saepuru topitud.
Lösutasime siin enne Joosepiga, ta käskis mul oma pea ta sülle panna ja magada. :D Nii armas, siis silitas mu pead ja musutas otsaesist. Superpoeg. :D

Ja siis seisin köögis ja ema tuli selja tagant ja küsis, et mis mul maha kukkus. Ma vastu, et midagi ei kukkund, vaatan niisama, kui ilusti mu rohelised sokid ja lillad püksid kokku sobivad. :D
Väikesed rõõmud, ju nõu.

Täna oli naljakas asi ka. Mul siin... noh... ma ei kavatse seda teile tunnistada, eksoleju, nii et pole seda öelnud, aga igatsen siin endiselt ühe tüübi järele ja üritasin talle telepaatilisi laineid edastada, et saatku mulle sms või midagi. :D Aga nagu ikka, püüavad mingid muud tegurid kõik asjad kuskilt õhust kinni. Igatahes, tuli sms kelleltki, keda ma absoluutselt ei mäleta. :D Nagu... vist oli jah mingi sellenimeline kunagi kuskilt tuttav, aga... Kutsus välja. Õnneks mul pea valutab nii jubedalt, et ei pidanudki mingeid ettekäändeid otsima. Muidu võib ju kokku saada küll.. kuskil inimrohkemas kohas. Ja siis võiks veel sõbrantse olla kohal, siis et kui endale ei meeldigi, siis ehk kellelegi teisele meeldib. Ma üritan üleüldise love, peace and happinessi poole rüseleda. Saatsingi siis vastuse, et teinekord. Missiis, et mul pole vähimatki aimu, kes ta selline on. :D

Pealegi... ma ütlen teile kohe ära, et ma ei kavatse enam armuda. Ausõna, enam ei taha. Kui ma hakkan jälle mingit joru kunagi ajama, siis luban end väga vängete sõnadega korrale kutsuda. See viimane isend meeldis/meeldib rohkem, kui viisakas oleks olnud ja ma ei tea, kui palju kordi ma veel jaksan nentida fakti, et ma olen ilmselt ikkagi mõeldud üksi olema. Ühtlasi ei ole ma päris kindel, et raatsin tast lahtigi lasta. :D Terve päeva on selline tunne olnud, et... Ehk püüan ka kellelegi teisele mõeldud mõtteid kinni. :(
Vahepealse aja üritasin korralikult alla suruda ennast. Nii kui mõttekäik tema peale läks, nii keerasin kohe ringi ja... ehh. Nii paha on niimoodi. :( Aga see poleks ju ka üldse tore, kui ehk ta tunnebki mu mõtteid ja... Ei tahaks neid kohe üldse tunda. :(

Pealegi tekib vägisi tunne, et ma olen jinx, ehk siis pahaõnnelind. Kuulsin just hiljuti veel ühe mehe surmast, kes mulle meeldis kunagi. :(

Krdi külm on, onju. Täna vist lõpuks hakati pisut kütma ka, aga enne olin nagu kubujuss, miljon kampsunit seljas. Eriti öösiti, meil puhub tuul läbi seina. Ja ma ei saa magama jääda, kui külm on. Täitsa nõme. Peaksin tekke ja patju juurde ostma. Või kunagi plaanisin kodutu geipaari tuppa võtta. Et siis ei häiriks eriti nagu. :D Praegu võtaks ehk siiski mõne heterokodutu.

Muide... teate, et orksis on selline asi nagu crush list. Aga kas te seda ka teate, et kui teie crush listis olev inimene teid oma crush listi lisab, siis saadab orks mõlemale õnnitleva kirjakese? :D Ma kontrollisin Inksuga järele selle asja, ja saadabki. :D Huumor.
Hea, et ma seda enne ei teadnud, muidu poleks ehk julenudki kedagi sinna panna. Kuigi mul ainult üks seal oligi. Nüüd pole enam ühtegi. :D Mitte, et ma ümber oleks mõelnud.
Aga vaata oma listid ka üle, siis ei saa südamerabandust, kui järsku kirja saad, et õnnitleme. :D Haha. :D Kuigi ega mehed ei kasuta vist üldse selliseid asju.

Ajutine says:
ma lähen teen vist veel ühe kohvi, mul hakkab hääl ära kaduma
kurk krõbiseb
nagu oleks see krdi puulehesiil ära kuivand ja ma oleks ta kogemata sisse hinganud

Ajutine says:
ja kus krt mu kindad on, oskad öelda
Moon Willow says:
nope
Ajutine says:
st kinnas. teine on olemas
ei tea ega vist ei müüda kuskil ühte kinnast...
nagu.. eriti odavalt :D
Moon Willow says:
:D
Ajutine says:
peaks minema ja ostma need värviliste sõrmedega kindaid. endale ja sepele ka
meile läheb suht üks suurus
Ajutine says:
:D kui sa teaks kuidas mul lapsena oli... ma sõitsin marsaga pääskülast õhtul mustamäele. ja IGAL õhtul unustasin kindad marsasse :D
kaks vanaema kudusid mulle kindaid, nii et higimull otsa ees.
praegu mõtlen küll et ma oleks võind ju iga nädala lõpus käia seal leiubüroos. kindlasti ju on marsadel ka mingi siuke koht. ja siis oma nädalajagu kindaid ära tuua.
Moon Willow says:
:D

--
Ja neljapäeval ütlesin ma nii:

Ehkki... ma tulin täna tööle ja kõigepealt oleks äärepealt vihmaussile peale astunud lasteaia juures, vihmauss oli niimoodi... natuke rõngas, moodustas täiega südame. Mõtlesin, et teeks pilti, aga krt, kiire oli. :) Ja pealegi, mis krdi romantik nüüd mina. Enam ei taha.
Ja siis Maneezhis oli tänaval puuleht, täpselt südamekujuline, niimoodi kokkukäkerdunud. Täitsa häiriv. Ja selle auto tähekombinatsioonist, mis maja ees seisis, ei ütle ma üldse midagi.
Nii nõme, et see kõik edasi kestab, ehkki pees juba. :( Ülemise korruse mees võiks juba mõista, et pole vaja vihjata enam. See, keda mina tahan, ei taha mind mitte.

--

Ja filmis ütles just siukse asja:
What man is a man if he does not make the world better.

Ma mõtlen täpselt sedasama. Mis kasu on inimesest, kui ta ei ole inimene. :) Tunded ei ole äri. Nii et.. lasen vabas vormis edasi. Mulle meeldis palju rohkem, kui ma lubasin endal temast mõelda. So what kui saan haiget. Niikuinii ju saan. :)
Loodetavasti ei tee keegi talle ka haiget. Või kui, siis teatage mulle nimed ja aadressid, ja ma saadan rohutirtsuparved ja ikalduse sinnakanti. :D
Muidugi ma muretsen. Täiskuu ka ja puha, see mõjub enivei ajudele.

Kell on juba jälle märkamatult kolmveerand kaks saanud, homme pean arstile minema jälle. :( Ma loodan, et need uuringud väga õudsad ei ole, igaks juhuks on natuke hirm nahas küll. Aga enne räägin veel paari sõnaga ühest asjast.

Ema käis mingi ennustaja juures. Mõtlesin, et ju tal on siis vaja mingi asja kohta nö second opinionit ja ei huvitunud kogu teemast eriti. Ja siis ta tuli sealt tagasi ja ütles, et oli MINU kohta küsinud. Nagu... halloooooo.
Ehk oleks siis võinud ENNE mullegi miskit mainida, ma oleks ehk omalt poolt kah miskit küsida tahtnud. Enivei... ta oleks võinud küsida midaiganes, ja tema küsis Joosepi isa kohta. :D Wtf, ausõna. Samahästi oleks võind küsida, et mida viimane türannosaurus hommikusöögiks sõi. Keda see krt kotib.
Igatahes... kohe alguses oli tädike küsinud, et nii, tulid oma tütre pärast, jah? :D Ütles, et mul olevat hunnik muresid seljas ja et mingi mees mu minevikust saadab mulle negatiivset energiat järjekindlalt. Et ma pean sellest kuidagi lahti saama.

Kusjuures, mul polegi minevikus eriti palju mehi, vähemalt mitte selliseid, kes võiks midagi negatiivset mõelda. :D Ainus, kes on, on Joosepi isa oma eksiarvamustega. Ja tead... kui ma seda kuulsin, siis hakkasin mõtlema. Ma olen alati kogu seda asja mõistusega üritanud võtta, aru saada ja mõista. Ma olen alati kramplikult üritanud nagu... mitte vihastada. Ja ma ei usu iialgi, et ta nüüd istuks ja "saadaks mulle paha energiat." :D See on lollus, ta ei ole mingi halb tüüp ja ma ei usu ka, et ta nüüd hirmsasti ussitaks seal ja pobiseks vandesõnu iga hommik mu suunas.
Mõtlesin, et ehk ma.. teen seda ise endale. Sest kui kuulsin seda, et... mul olevat valus ja et paha energia... siis ajas järsku nutma kangesti. Kuigi ma isegi ei teadvustanud seda endale, et see mulle haiget üldse oleks teinud.
Praeguseks taipan küll täitsa selgelt, et ma lihtsalt surusin selle jama kõik alla ja tegin näo, et kõik on okei. Ma ei ole ta peale üldse tige, aga suur hunnik solvumist lainetab küll kuskil pinna all ja mul on väga väga vaja, et tõde tuleks välja. Mind piinab see idee, et ta on kuskil ja mõtleb minust nii halvasti. :(
See sööb mind seestpoolt.
Järelikult pean mõtlema mingi lahenduse välja. :) Nüüd, kus ma seda vähemalt isegi tean.

Enivei... ta rääkis veel üht-teist, aga põnev oli see, et mul olevat veel kolm etappi minna, kusjuures ta ei tea, kas kolm kuud või kolm aastat (palun, kolm kuud! :D), aga siis tulevat keegi mees ja nagu valge uks läheks lahti mu elus. :DDD
Hihii. Eks siis vaatame, ootame. :D
Ma usun seda kõike ju üks-ühele, siiralt nagu lapsuke. :D

Aga noh... tegelikult ütles ta ikka väga palju asju õigesti,nii ema asjade kohta, kui minu, täitsa hämmastav. Ja ta ei võtnud emalt raha, mis minu jaoks tõstis ta usutavust kohe päris mitme kraadi võrra.
Haa, ja ta oli emale öelnud, et teil ei ole tütrega vist eriti lähedane suhe. Ema vastas, et jah, ta on mul selline külm ja tundetu inimene.

... Nii tore, kui su oma ema sind NII hästi teab, eksoleju. :( Aga noh.... pealispinnast ja fassaadist kaugemale nägemine on tema jaoks alati keeruline olnud.

Deeem, kell on pool kolm juba, PEAN magama minema. Ehk homme on normaalsem olla, siis võibolla kirjutan veel miskit.
Kolm aastat! Kolm kuud! Sinuta ei saa. :)
Sa oota, kuni kell kolm saab ja saada mulle sõnum! :D