Siil udus =)

K™ says:

Support:
what is your name?
Support:
please check website
behrozeqasim:
my name behroze
Support:
nice pakistan name
Support:
look my friend Behroze, if you are interested to buy something please make one order. If you just want to ask everyday same questions please find some dating website.
K™ says:
top notch customer support meil :D
Ajutine says:
:D tõesti väga nummi
K™ says:
behrozeqasim:
talk to u later
Support:
yes every day


K™ says:
uups..
ma viskasin vahepeal jälle smile sisse, ise ei märganudki
midagi on valesti..
Ajutine says:
:D
äkki sa oled mingi vale mees
ise ei pannud tähelegi, aga läksid baarist kuskile mujale kogemata ja nüüd on sinu asemel mingi vale mees
K™ says:
lendab
mõte sul
Ajutine says:
:D
kõlas kangesti nagu "ema sul.."
K™ says:
uhm?

--

Õilis Võrse tuleb varsti kodumaile käima, ja katus vist sõidab natuke, sest ta on viimasel ajal juba päris mitu korda smailisid kasutanud... ja ta ei kasuta neid tavaliselt. Kuivik, nagu ta on. :D Esimest korda ehmatasin päris ära. :D

--

Ajutine says:
kuule... see on ju loogiline, kui ma ütlen küsimusele "kas must või valge" vastuseks "punane."
küsigu hoopis et kas punane või roheline :D
K™ says:
millest me räägime?
Ajutine says:
t-särgist

Ma ei kujuta küll ette, kuidas ma valge särgi endale ostaks... :D Siis on selline ühekordne särk. Mul juhtub alati igasugu kahtlasi asju, eile näiteks Rock Cafes tundmatu naisterahvas seletas midagi tundmatule meeskodanikule, ja tegi käega sellise... hoogsalt elegantse viipe, ühtlasi visates oma klaasisisu sujuvalt mu särgile. :D Õnneks olen ma selliste asjade suhtes immuunne, ikka juhtub. :D Oleks mul seljas olnud aga mingi superlemmikriideese, siis oleks natuke nutusem olnud.
Kobakäplus on mul veres, pillan pidevalt kõike ja koperdan ja jooksen piki seinu ja nii edasi. :) Aga ma leiangi, et ma ei saa ju riiete pärast seista kuskil seina ääres viksilt, ma tahan ikka elada ka. Seega peavad riided olema värvilised. :D Et kui ketsupi ja hambapasta jäljed peal on, siis ei riiva niiväga silma. :D Või murujäljed tagumikul.
Pealegi, ma olen muidu üsna kahvatu kuju, kulmude ja huulteta, kui nüüd valge särgi ka veel selga ajan, siis pole mind enam nähagi. :D
T-särkidega on mul üldse oma kana kitkuda,(hahaa, mul meenus just kuidas üks Rebase-nimeline mees oli isa tuttav ja isa rääkis mingist vaenust või värgist ja ütles, et sel-ja-sel on Rebasega mingi kana kitkuda, ja ma hakkasin kõva häälega üle terve seltskonna naerma, niiii tobe oli. :D Kellelegi teisele ei jõudnud sõnamäng kohale ka.)
Enivei, T-särkidel on pidevalt liiga väike kaelus, siis kägistab ja tisse pole kuskile panna.

Mu idiotismist veel kiire näide: Joosep palus juba mitmendat päeva, et ma kartulikrõpsu talle tooks, kui töölt koju lähen. Ja mina järjekindlalt unustasin. Reedel siis oli bussi tulekuni aega linnas, mõtlesin, et lähen käin ja ostan need pagana krõpsud sealtsamast maaaluse tunneli kioskist ära. Mõeldud-tehtud, läksingi. Valisin siis kaks pakki välja, endal hea meel, et sain ühe maitsega viimase paki. Keegi võõras tädi tormas sisse, raha käes ja ma lasin ta vahele, inimesel oli ju bussipiletit kiirelt vaja. Ja siis panin need krõpsud sinna ääre peale, et müüja neid vaadata saaks, maksin ära ja läksin minema. Kodus alles meenus, et krõpsud jäidki sinna leti peale.
Olime Joosepiga mõlemad jube nördinud, et ma selline ajuhiiglane olen, aga õnneks ema oli kojujõudes nõus ise korraks kioskis ära käima ja laps sai oma "Evelini rasvad" (nagu Ma ütleb :D) ikka kätte.

Eile, st reedel oli päris lõbus öö. Läksime Ma-ga koos linna, ja hea, et koos läksime, sest ma hakkasin Vabaduse väljakul sootuks valele poole minema. :D Oleksin trammiga krt teab kuhu põrutanud. :D Ja HND oli täitsa kuul, ehkki pisut liiga ilutulestikuline ja suur mu maitse jaoks. :D (Ehk nagu tark facebooki test ütles, mulle sobivat suitsuselt intiimsed kolme lauaga maaalused klubid :D) Aga kõlas igatahes väga hästi ja haaras kaasa ka. Kuigi, ega ma päris kindel ei ole, ma ei... keskendumine oli raske natuke. :D
Roosa udu vajus juba ukse peal mauhti pähe nagu liiga suur suline kübar. Mis selles mehes ometi on, et ta mind niimoodi suudab endast välja ajada. :D Vean kihla, et kui siis oleks keegi mu kõhu peale koputanud, oleks ainult õõnsalt kõmisenud. Tema muidugi ei näegi mind enam, aga mina ei suuda absoluutselt ajudega ühendust saada, tahaks ainult astuda selle meetri veel ja puudutada. Siis kulubki kogu energia enda tagasihoidmisele, sest ma juba tean ennast, ma olen nagu krdi Ahjualune. :D

Ma nägi jälle ühte tuttavat, kes on meie vana klassijuhataja poeg. Mina teda ei tunne, aga ma ei tohikski ilmselt, mainiks muidu kohe, et oskan ta ema allkirja siiamaani vabalt võltsida. :D Hihii. Tegelikult ei kasutanud ma seda üldse pahasti ära. Ausalt. :D
Õhtu lõpupoole, noh... hommikupoole siis, olid kõik juba meeldivalt joogised ja Ma-d tuli isegi üks onu tantsima kutsuma. Ma ütles "ei" ja onkel oli nördinud.
Mina seevastu ajasin juba tükk aega oma joru, et läheme tantsima, ja et MIKS ometi see tantsuplats seal on, kui keegi ei tantsi. :D Ma üritas siis mõistusele rõhuda, et kle, keegi teine ka ei tantsi, see oleks naeruväärne. Mis mind ka eriti ei häirind, aga üksi ei hakanud minema.
Hahaa, mis veel meenus, seal kontserdi ajal enne üks muudkui hõõrus seljas. Ta oli jommis, loomulikult, ja millegipärast just minu poole kaldes. Pidevalt vajus selga, ja dämmit, mul endagi kere ringihiivamisega tegemist küll, ei hakka teisi ka kaasa lohistama, seega lõpuks mul viskas närv üle, hakkasin siis vastu trügima. :D Ma ei kavatsegi vaikselt kannatada. Või noh... vaikne võin ju olla, aga kannatama küll ei hakka. :D Alguses itsitas küll ja trügis vastu, aga seda lolli selgavajumist ikka ei lõpetanud ja ta sõbrad toimetasid ta vist lõpuks kuskile eemale. :D

Rock Cafes jääb alati nagu midagi puudu. Lõpp tuleb kuidagi liiga kiiresti ja imelikult. Või ehk see ainult tundub mulle. Igatahes, õue peal rääkisime veel mingite tüüpidega juttu, need üritasid meilt ühist taksosõitu välja moosida. :D Jõid rahad maha, I bet. :) Muidu poleks mul kellegi pealevõtmise vastu midagi, kui niikuinii maksad ju, miks mitte siis ühtlasi keegi hädast välja aidata, aga paraku pidime eri suundadesse sõitma. :D Ehkki nad üritasid meid veenda, et polegi vaja tegelikult koju ju jõuda.

Enivei. Siis tulin koju ja istusin paar tundi arvuti ees, aadress juba õigele reale kirjutatud ja puha... ja kirjutasin isegi selle ainsa informatiivse lausegi juba sinna ära... aga paha mõistus sai alkoholistest emotsioonidest jagu ja "send"-i ma ei vajutanudki.
Moraal- tuleb rohkem juua.
:D

Õudne igatsus on kallal küll jälle.

Esmaspäeval olen ise tööl, sest elektrit ei ole terve päev ja ma saan siis rahus inventuuri teha. Mulle sobib täitsa, selline vaikne nokitsemine meeldibki. Ja Joosep, tundub, hakkab ka terveks saama, eks see kõrvavalu-värk ongi siuke... kiire ja paha.
Kräpp, kell on juba jälle pool kolm. Targem oleks vist ära postida, muidu venib lõpuks jälle jaanipäevani.
Head ööd ja ilusaid unenägusid. :)