Yes, she does.

Kui tuleb inimene ja vaatab sulle julgelt silma ja annab soravalt ja ilukõneliselt teada, et sinust hoolib, kas usud siis rohkem, kui sellist, kes sind nähes punastab ja puterdab ja vastu seinu jookseb? :)
Esimesel ei ole hirmu, sest tal pole midagi kaotada. Sest ta on tühi. Või meeleheitel.
Mina ei ole kumbki, ma olen nagu käsn. :D Hahaa. :D Enivei, kui ei taha, siis ära katsu, siis jääbki kõik nii nagu on. Ja kui tahad näha, mis mu sees on, siis tuleb kõigepealt kinni püüda ja siis natukene pigistada. :D Uuuu. :D

Ehh. Tegelikult ka. Ma igatsen natuke neid vanu häid aegu, kui ma suutsin täitsa vabalt liikumatu olla, isegi siis, kui sees torm oli. Kui üks tuttav mulle kogemata keevat vett käe peale valas ja ma istusin liikumatu näoga vaikselt edasi, isegi kätt ei tõmmanud ära. (Ma olin ta peale tige sel ajal. :D Mul viha oli kuumem kui see vesi, isegi põletushaavu ei tulnud, ehkki ta just võttis vilistava kannu tulelt.)

Nüüd aga annaks mu silmad mu kohe välja. Isegi kui silmi suudaks ma ... ma ei tea, kinni panna või ära keerata, siis krdi kere räägiks ikka tõtt. :D Tule seisa liiga lähedale ja enne, kui ma arugi saan, kasvan juba kättpidi külge. XD
Ma ei tahaks olla nii haavatav. See pole mäng mu jaoks.

Igatahes, sellest meenub, hiljuti pandi mind juba kolmandat korda punastama, ja dämmit, ma ei punasta ju! :D Siis ma vaatasin hoolega muru. :D Ilus muru oli, pole midagi öelda.
Kontrolli oma käte ja näolihaste üle pole ka veel täielikult tagasi saanud, aga ma töötan selle kallal. Sellepärast ongi hea tulla koos isikliku sõbra päikesega, siis saan mina ka vahelduseks vaadata. :P Nüüd on silmad rõõmsad.

Ülejäänud mina on natukene mures, sest roosa udu kadus ära.
Nüüd on punane. :D Ja mingi osa sellest kristalliseerus ja kleepus mu kere külge, nii et nüüd olen ametlikult pees omadega. Vähemalt ei kahtle ma nüüd iseendas enam, nüüd ma olen kindel. Nüüd kahtlen ainult teistes ja nende mõtetes ja tahtmistes. :D
See on endiselt beyond my brain, et miks peaksin mina üldse kellelegi huvi pakkuma, aga... tundub, et nagu on. :) Midagi on. Või ehk ma kujutan ainult ette.
Muudetakse vundament süldiks ja pannakse katus sõitma ja korrused põlema ja siis ollakse kuri, et ma pööningut ei suuda adekvaatselt kasutada. :)

Praegu tundub üldse olevat selline Aja-L-Segadusse nädal, hommikul tööle tulles oli ka täitsa... kummaline seik. :D Ma ei saa enam midagi aru.
Aga ei kurda ka eriti. :D

Woohoo, sain just teada, et homme õhtul saan läpaka kätte. Vend ütles, et ta ei tea, kaua see mul üldse vastu peab veel. :( Aga noh.... shitta kah. Peaasi, et sel kõlarid töötavad veel natuke aega. :D (Tööarvutil ju pole, siin ei kuule ma essugi.)
Eks pildid tõmban siis kiirelt bucketisse ümber. :)

Joosep on täna esimest päeva lasteaias, lubasin talle kiiresti järele minna. ("Kas jooksuga tuled?" :) ) Deem, täna on nii töine päev olnud, et ei lasta üldse kirjutada. :D Kaabakad.
Kirjutaksin veel sellest, kuidas ma konna otsa komistasin, aga las see jääb siis hilisemaks. :D Ja spontaansest Vallaliste klubi kokkusaamisest ja kuidas üks noormees üritas mulle poolvägisi friikartuleid osta. XD
Ja Margitile kirjutaksin siia mõne medali. Näe, MEDAL. See on sulle. :*

Ahjaa, ja tänud kõigile eelmise posti kommijatele, ma ei saa tööl vastata täna millegipärast. :( Eks siis homme mölisen teid oimetuks. :)