Just shoot me

I tõi reede õhtul läpaka tagasi, sain kolm minutit netis olla, siis ta sulges end ise, välgutas punaseid tulesid ja enam käima ei läinudki. XD Stardinupu suutsin ka sinna läpaka sisemusse vajutada.

Joosep on haige, neljapäeva öösel ei maganudki nagu eriti. Neljapäeva, reede ja laupäeva päevad veetsin ma messil. Ja reede öösel läksin pool neli magama, st lamamisasendisse ja lõin silmad lahti kell 7. Äratuskell pidi helisema kell 7:15. Aga uni läks ära, kurbus ajas üles.
Mess oli täna täitsa ogar, kolm esimest tundi ei olnud üldse ühtki klienti. XD Aga no worries, see-eest oli seal kohvikus väga hea juustu-singisalat. Mulle õudsalt maitsevad need kanged värgid koos, hapukurgiga on eriti hea see, aga seal oli juust ja marineeritud õun ja kurk ja sink. Aga mingis imetillukeses pokaalis, ma tahaks seda asja nagu... ära segada. :D Aga ei mahu. Kaabakad.

Praegu olen töö juures, jäin siia peale messi, et natukenegi netti pääseda.
Boss vahetas tööpäevad ka ära, nii et teisipäeval olen hoopis vaba ja esmaspäeval tulen siia asju tagasi riiulitesse laduma. Oh rõõmu.

Aga ma peangi midagi tegevust välja mõtlema, mu aju piinab mind. Keegi võiks tulla ja tulistada mind, nagu seal filmis. Fight Club-is. Siis see teine, see rumalam pool minust sureks ära ja ma saaks jälle olla mina, ilma et mind kuskile tõmbaks ja see krdi igatsus piinaks kogu kuradi aeg. Ma olen üsna tige hetkel. Ja jube jube jube väsind. Ja mul on sõrme peal plaaster, sinine, jänese ja porganditega. Sobib mu messikäepaelaga. Tõmbasin asju pakkides skalpelliga veits. :) Reede öösel tõmbasin kruvikeerajaga kintsu puruks. Aga see polnud õnnetus.

Messil oli üks turvamees päris kena, st pikk ja kondine. Veidi liiga noor ainult ja tumeda peaga. Käis kah muudkui mööda ja vaatas ja... Miks kurat nad juurde ei või tulla ja küsida, et... no ma ei tea. "Kuidas muidu läheb" või "kas ma tohiksin teid veidike katsuda."
Ma rääkisin temaga küll, kohe alguses, siis kui ma oma esimese käepaela suutsin kiire liigutusega purustada. :D Aga ta oleks siis võinud ju... kuidagi jätkata.
Missiis, et mu süda mujal veel on, ma olen juba aru saanud, et... Noh... kui ei tulda võtma, mis oma, siis järelikult ei taheta, eks.
Ega ma ei ole kuri ka, maailm naisi täis, üks ilusam kui teine ja mina... noh.. mina olen mina. Ma ei ole mingi miss universum, let's face it. Ehkki J kunagi ütles, et Shallow Hali maailmas oleksin. :)

Ma olen niiiiii niiiiiii õnnetu tegelikult. :( Aga südant ei saa sundida, ka teiste omi mitte. Ei teagi, mida teha. Täna ma ulun, ma pean täna ulguma, sest ma olen seda juba nii pikalt sees hoidnud, et muidu jään haigeks. Peaksin ju harjunud olema juba sellega, et ma kunagi küllalt hea pole.
Vana väsinud loll.

Ma tean, et nüüd on inimesi, kes selle peale awww teevad ja lohutada üritavad, aga... ma ei teagi. :) Te olete kõik jube armsad ja puha, aga mul on jaks otsas. (Shiet, nüüd hakkan nutma, aga vaja ju veel koju jõuda. :) )
Ma oleksin pidanud seda turvameest seal kallistama, see oleks mulle jõudu andnud. Mul on vaja kedagi puudutada. Ehkki ta oleks ülihämmingus olnud. :D Aga ma olen nii krdi kaua juba nii krdi üksi olnud, ma lähen katki. :( Liim on tolmuks kuivanud, kukun kildudeks jälle.

Nüüd pean koju jooksma, olengi liiga kauaks siia vahtima jäänud... Üritan õhtul veel läpakale eluvaimu sisse puhuda, aga... imedesse enam eriti usku pole. :) Praegu küll mitte. Te minge lugege Blonde-Mafia viimast blogi. Super. :)