Kummal pool teed siil olema peaks?

Thunder Horse says:
naine jookseb hommikul bussi peale hirmsa hooga ja karjub et oodakeoodake, ma jään tööle hiljaks!!! bussijuht paneb uksed kinni ja hakkab ära sõitma, aga teised sõitjad tõstavad häält ja bussijuht siis peatub uuesti ja laseb naise peale.
Thunder Horse says:
ja saab tädi siis bussi peale ja tõmbab hinge ja siis pöördub kõrvalseisja poole: teie sõidudokumendid, palun.
XD


Täpselt nii ongi. :) See ongi mu elu. Ise teen endale.
Läpakas on endiselt brõuken. Seega kuulame plaate, Joosepi lemmikud on lood "Luu kebenal" ja "Tule vette" ja Green Day hitt "Vants." :D
I käis eile ja üritas arvutiga igast asju teha, aga mu läpakas on ilmselgelt juba osa minust endast ja seega teeb kõikvõimalikku ebaloogilist ja vastandlikku. XD
Eks näis, millal I-l jälle aega ja viitsimist on, eile oli juba häbi küsida, et kle... millal siis jälle. :D Nagu tal omal elu poleks, eks.
Ehkki tore oli juttu rääkida ja kuulda, et ma pole ainus, kel katus sõitma läheb lootusetult ja kõikekogematahävitavalt, kui keegi niiväga meeldib. Ja et see ainult naistel nii pole.
Praegu näiteks on mul hellad hunnikud tööd ja/või peaks siis vähemalt blogima, aga mina libistan arvutis noolega mööda ühe teatava kodaniku huulepiirjooni. Väga meeldiv ajaviide. XD Nagu päriselt. SEE võiks mu töö olla hoopis. XD

Ehh. Sujuvalt jälle sinna, kuhu vaja pole. :D Või noh, kuhu tegelikult väga vaja oleks, aga mind ei oota seal keegi. Ma arvan vähemalt, et ei oota. XD
Kurask, eile I'ga ka just arutasime... mulle on lapsest saadik pähe taotud, et "ära parem üritagi, sa niikuinii ei saa/suuda/oska." Ja nüüd olengi selline... umbluu. Kui mulle lehvitada või "tere" öelda, ma ei tea, kas ma reageeriksingi üldse. XD Krt, kui ma seisaks inimtühjas kõrbes ja keegi möödaminnes lehvitaks, ma ei keeraks peadki, ei pilgutaks silmagi, ma oleks täiesti veendunud, et järelikult on mõni ta tuttav just mu seljataga. :D

Mulle ei tohi jätta võimalust kahtluseks. Muudes asjades võin ma eksida ja suvaliselt ekseldes uuesti õige tee üles leida ja see ei häiriks mind absoluutselt, aga südameasjades ei rapsi ma ringi. Ma tean, keda tahan. Kahju ainult, et ma selle teadmise juures superimbetsillistun. :D
Võin olla liider ja juht ja misiganes... igalpool mujal. Armastuses peab mees olema mees. Isane. =)
Õnneks ei ole neid mehi, kes mind süldistada suudaks, eriti liikvel.
Nad on kõik jalutud, I'm sure. :D
Ja neid, kes mind ei süldista, oskan ma ise ka jahtida. Ainult et ma ei taha. :D Suvaseks on nurgapealne mäkk ja süldistajad on isiklikud gurmeekokad. Mõistad isegi.
Ja ma pean silmas siis sellist gurmeekokka, kes oskab ka nurgapealset mäkki teha. :D

Uff, täna hommikul just nägin kahe karguga vanaonu, küsis mult teed tunnelis. Ta tahtis kuskile asju ajama minna ja see asutus oli hoopis mujale üle viidud. Nagu.. teise linnaotsa. Ja ta ei teadnud üldse, kus miski on, vaeseke. Ma hetkeks mõtlesin juba, et läheks kaasa ja näitaks, kuidas trolli peale saab ja nii, aga ta tabas juba ära, kus need asjad on, millest ma rääkisin. :) Loodan, et ta jõudis ikka ilusti kohale. :) Vanad inimesed on enamasti nii... nagu... heldimapanevad, ma näen neid aastaid nooremana, sellisena, millised nad minuvanusena olid.
Ta ütles, et kõigil on nii kiire, raske on teedki küsida. Ma märkasin teda küll, püüdis juba kaugelt mu silmi. Mind hea lihtne püüda ka, ma nii ebainimlikult värviline täna jälle. XD

Deem, panen nüüd veidikeseks neti jälle kinni ja teen kiirelt tööd. Mul on horrorpalju teha. Kusjuures... lootsin, et seekord Tapperis saab jälle katuse maha, aga ei. Mul hakkab neljapäeval juba messivärk ja reedel olen terve päeva mitmekordse tambiga tööl, õhtuks olen surmväsind ja järgmisel hommikul peab varakult juba jälle esinduslik olema. Nii et ma ei teagi... Kohale lähen ma igaljuhul, muidugi. :D Ma võtan end krdi töölt lahti, kui nad mind kinni üritavad hoida. :D

Ehk nagu Joosep täna hommikul ütles:
"Mul on niigi pea kõrini juba."

:) Kirjutan pärast siia sappa veel Leigovärki ka natuke.

--

On mul jaa aega siia veel miskit kirjutada, kell on juba pool viis. :( Leigol oli ilus, lühidalt. XD
Bussisõit oli ikka jubepikk minusuguse jaoks, kes bussis magada ei oska ja teistel ka magada ei lase. :D Ajasin Inksule kõikvõimalikku jura, rääkisin vanu eesti muistendeid ja legende Lehmajärvest. :D Ja suunasin ta tähelepanu kure-ja hülgepõllule, mida ta iseseisvalt polekski märganud. Tema omakorda näitas mulle pilvelammast ja siis hämmastus, kui ma seda nägingi. :D
Ostutöll oli ka tore asutus, sinna lähed sisse normaalse inimesena ja väljud sujuvalt ostutöllina. :D
Veel näitas Inksu mulle oma oskusi nälkjataltsutajana, ussisissehingajana ning sidruniveeskümblejana. :D :P Kokkuvõtvalt mainin, et Inksuga lähen teinegikord pikale reisile. (Y) Ehk kõigest sellest kunagi hiljem, kui mul klaviatuurikatsumiseks rohkem aega antakse. :)

Kohale jõudes tuli täitsa ootamatult päike välja, vahepeal oli isegi täitsa palav. Istusime ja kuulasime Jäääärt. Siis oli mul case mistaken identity'tiga ja tuju vajus mauhti nulli, ehkki ma harjutan end pidevalt selle ideega. (Valmistun, et ei praksataks vaid painduksin.)
Suurusehullustuses vaevlejana ütleksin, et siis tulid kohe pilved ja hakkas vihma kallama, ja noh... nii oligi. :) Jube külm oli ka. Ja kui ma ütlen, et jube külm, siis just nii külma ma silmas peangi. Hülge-tüüpi naisena ei ole mul tavaliselt külm, vastupidi, kõikjal jääb sooja ülegi, aga seal oli tõesti... Prrr.
Enivei... Mõtlesime, et ostame kohvi, aga keegi mainis, et paneks sinna siis mingit alkoholi ka sisse, hakkab veel soojem. (Jah, ma tean küll, et tegelikult see ju, füüsiliselt, ei mõika, vastupidi, aga... noh... eee... igatahes, ostsime siis Vana Tallinnaga kohvi.) Ja esimese hooga lõi küll palju paremaks olukorra, hambad ka enam ei plagisenud. Eriti. Nüüd me juba kuulsime, mis kaaslane ütles.
Inksu helistas kellelegi, kes pidi hiljem saabuma ja tellis ühe pooliku Jägermeistri, et tuleb odavam pikas plaanis. Kahjuks pean etterutates ütlema, et nad hilinesid päris mitumitu tundi, mistõttu olime sunnitud vahepeal veel mõned "kohvid" tegema ja seetõttu olime me Inksuga Jägermeistri saabudes juba üsna soojad. XD

Hämmastav oli see, et ma käisin vahepeal kõrvalosas esinemas Kemmuhaldjana, täitsa koomiline oli, peldikusabas oli põlvini pori ja tagumiste kabiinideni ei julgenud keegi küljemahakeeramisohus minna, mistõttu saba oli üüratu. Mina olen ju julge, eks, vaata vaid, kui rasvane mu rind on. :) Ma ei teagi, mismoodi see mul õnnestus, aga ma läksin kiirelt üle selle pori, nii et botased ei saanud mustakski. XD Jalad ei puudutandki maad ehk. :D ma näen unes pidevalt seda, et kui ma tahan, siis võin lendu tõusta. Ja omavahelöeldes..... mulle tundub, et ma oskaksingi seda teha. XD

Uks ei käinud mul ka kinni, riivi polnud, pärast ütlesin ühele järgnenud noormehele, et seal ei käi uks kinni, mille peale ta arvas, et siis ei maksa sinna minna. Ma arvasin omakorda, et savi, keegi niikuinii ei näe ju midagi, kottpime oli. Tema naeris ja hakkas veel midagi ütlema, aga õnneks oli mul kiire tagasi lava juurde, muidu ma oleksin, nagu tavaliselt tegema kipun kõikjal järjekordades ja kohtades, kus üksi üle kolme minuti pean seisma, temaga seal vennastuma kippunud. :D Ma ei tea isegi, kuidas see mul niimoodi õnnestub.

Hahahaa, ja siis see mees kuuses. Üks suvaline onu puges vihma tugevnedes üha sügavamale kuuseokste vahele ja me hirnusime, et ostadki selle... jõulukuuse, teate küll, kokku pakitult, ja siis avad, kui vihma sadama hakkab. XD Ja keegi pakkus veel välja, et ostad jõulude ajal kuuse ja see onkel on ikka veel seal sees. XD
Paraku ei jäänud me tshekkima, kas ta väljus kuusest või ei. Nii et jõulude ajal olge igaks juhuks valmis.

Äärepealt oleks kaklema ka läinud, hihihii. :D Ei no päriselt, mul ego laieneb inimeste peale, kes mulle meeldivad. Mulle endale võib küll mõned korrad halvasti öelda, ma ei vaevu enamasti vihastama, aga mu sõpsid jätke rahule, krt. Mingi ülbe tädike tuli õiendama, joogine ja labane ja selline... tülinorija, teate küll seda tüüpi. Ja ütleks siis viisakalt, mida tahab, aga tema läks isiklikuks ja hakkas solvama. Ja ma paar korda üritasin nagu mõistusega ja siis viskas üle. Ma oskan küll päris hirmus olla, kui vaja. :D Mul on kogemust ka, sellega, kui pead olema sellise näoga, et "oled sa nüüd ikka päris kindel, et sa MINUGA tahad tüli norida?" :D
Tegelikult pean tunnistama, et ma ei oska isegi rusikaga lüüa. :D Kuidas need sõrmed käivad niimoodi, et ise haiget ei saa? Pole aimugi.
Igatahes bluff mõjus ja tädike haihtus. Ehk mõtleb teinekord kaks korda, enne kui niimoodi käitub. :)

Mobiilisümfoonia oli küll üks kahtlane üritus, sellega oleks võind veel nati eeltööd teha. :) Aga idee on hea.
Musast niipalju, et veendusin veelkord, et mul on ikka jube hea maitse. :D Eplikust ja Bonzost oleks rohkem oodanud, aga alla jäid haledalt. :)
Seega õhtu lõpuks selgus, et pori ja külm ja vihm ei olnud üldse tähtsad ja et mul oli tegelikult ikkagi jube hea meel, et läksin. Ja punane on mu lemmikvärv, btw. :)
Ja need ekraanid seal on ikka nii toredad. Võiks veel suuremad olla though. :D

Ja ära küsi, miks mul inglise keelt nii palju tekstis täna on, ma ei tea.

Aaaaa, mis mulle seal kõige rohkem meeldis (noh, teisena), ehkki seal oli muidu ka superilus ja päiksepaistelise ilmaga oleks seal paradiis. Ma absoluutselt jumaldan seda põlemiselõhna. :D Võrratu. Ma kojujõudes lamasin veel jupp aega oma pükstes nägupidi ja järgmisel päeval juukseid kammides olid ka kõik kohad lõkkelõhna täis.
Teekski oma lõhnaõli, koosneks küpsistest, lõkkelõhnast ja värskelt niidetud vihmamärjast murust. :D Uff, tegelikult meeldivad mulle NII paljud lõhnad. Ja ma ei mõtle siis mingeid parfüüme, eks. :)

Kui bussile jooksime läbi musta pori ja pimeduse, jõudsime Inksuga ka veel kõiksugu napakaid seiklusi läbi teha. :D Aga me olime ka õige pisut... noh.. Inksu oli jääger ja mina siis ilmselt meister. XD Või vastupidi, olenevalt sellest, kes parajasti eespool oli. :D
Tagasisõites bussis ma ka ei maganud, ma ütlen, et ei suuda bussis magada, vaid tegin natuke lollusi. :( Tavaliselt olen viisakam ikka. :) Pean ütlema sõpsidele, et nad ei aitaks mind, kui täies purjes olles midagi küsin. XD Ja Balti jaamast läksin jala koju. Mõtlesin, et kohe, kui ära väsin, helistan takso, aga ei väsinudki ära. Külm ka ei olnud, aga siis mul käis jälle veri ringi ja pea oli mõtteid täis.

Ja Sõpruse puiesteel nägin siili. :D Jäin seisma ja vaatasin, et kuhu ta siis nüüd rühib. Nohises ja läks muudkui maantee poole. Seal oli aga päris karm liiklus sel hetkel, ehkki kell oli neli öösel.
Seega ma trampisin jalgu natuke ja suunasin ta tagasi sinna võseriku poole. Ja siis läksin edasi ja hakkasin ise mõtlema, et ehk oleks pidanud ta sülle võtma ja teisele poole teed viima. Äkki tal oli sinna väga vaja minna. Ja mina ei aidanudki.
Siiamaani piinab, tead. :)

Täna olen siis üksi kodus ja väldin mõtlemist. Ja ehk millalgi siis... ma ei teagi. Neljapäeval ei saa ma ka netti, ega reedel, sest ma ei ole ju tööl, vaid lähen otse messile. :( See kõik tekitab mega-eraldatusetunde. Üksildus.
Kell on juba pool kuus ja ma pean Joosepile järele jooksma lasteaeda. Ehkki meelsasti venitaks veel natuke siin.... ütleks veel midagi.
Selline tunne on, nagu üritaks millesti käestlibisevast veel ühe sõrmega kuidagi kinni hoida. :(

Enivei... olge teie siis tublid ja rõõmsad ja... värvilised. :) Minu eest ka, ma pean messil tagasihoidlikum olema. XD