Friday, August 7, 2009

Reaalsus ahju

Uff. Päeval tööl oli nii hea tuju, tundus, et on põhjust naeratada isegi, üle pika aja. Mitte, et töö oleks jube tore olnud või midagi. Ma räägin neist asjadest, mis mulle olulised on ja valdav enamus neist eksisteerivad vist ainult mu pea sees. Mu peast naeratati mulle vastu ja see oli nii tore.

*Hullumeelse päevaraamat, neljateistkümnes sissekanne.*

--
Today's fortune: Get happiness out of your work or you may never know what happiness is.
Kõlab nagu needus, kas pole. Aga ma olen olnud õnnelik, täiesti, üleni, narruseni, pisarateni õnnelik, nii et ähvardagu kedagi teist.

--
G says:
got anything to drink?
Yellow Chicken says:
yep
G says:
good
Yellow Chicken says:
haven't yet though :)
G says:
then the situation isn't that bad :)
Yellow Chicken says:
i'm such a bore
G says:
i'm drinking black vodka
so cool I found it :D
Yellow Chicken says:
i have cider, whiskey with rum and jägermeister
all of them have been sitting on the desk for weeks
G says:
wow, you got a wide choice :D
Yellow Chicken says:
yeah. and i'm drinking water XD
G says:
yeah, water is better
Yellow Chicken says:
:) just like me and men
i could go and have sex with someone, damned
but noooo, i'll "drink water" instead
what's the use of ... uff. :) you know
no point
just a dream, and i'm acting like i'm 15
i talked to a realist earlier
(that explains my mood)
people who are realists just crush me, every time
i NEED to dream, damned. NEED it. NEED it!
'cause when i wake up, there's nothing there.
nobody.
shiet. i don't wanna talk about negative stuff :)


Jägermeister läheb täna päris hästi. :) Ma tunnen, kuidas soojus liigub. :D
Homme läheme ehk randa siis. Kui ma end nii osavaks ei joo, et magan maavärinad ja hommikused Joosepid üle.
Ja ma tean, et mu tuttavad realistid ei mõtle midagi paha, nad lihtsalt ei tea.. Eee... lause lõpp.
Ma ei tea isegi. Nii rõve on nii, kui aju ütleb ühte ja süda risti vastupidist. Tavaliselt mu aju ütleb miskit ja süda on nõus, aga teeb ikka omamoodi. :)
Seekord nad kaklevad.




Hästi kummaline ja ebareeglipäraselt hingekriipiv naine, ta laulude ja luuletuste sõnad takerduvad mu mõtetesse kinni, inspireerivad. Tal ka jooksevad vastandid kokku ja ajavad hulluks. Ja mulle meeldib, et ta ei ole ainult ilus, kõik need koledad helid ja kriginad tõstavad ainult esile seda... emotsiooni. Ükski asi pole ju ainult ilus. Vead teevad asjad ehtsaks, isegi kui tahtlikud vead on. Ja no....

Think of your darkest nights,
think of your soul alone
if you can bear the sight
think of the love you've never known.

Horror, ah. Ma suudan mõelda kõikidele õudsatele asjadele oma senises elus ja uskuda, et ma suudan tugev olla ja kõigele püstipäi vastu minna. Aga kui öelda mulle, mis oleks võinud olla... või et keegi hoolib, siis ma murdun. See on nagu kakluse ajal öelda, et armastad. Jõud kaob kõik ära, see on lihtsalt nii... tugev, nii endassehaarav.

Hahaaa, ja kui inkat tönkad, siis vaata seda ka.



Ma kujutan ette, et ma oleks midagi nii iroonilist laulnud mõnes eelmises elus. :D (Siis ma oskasin kindlasti laulda, mitte nagu praegu. :D ) Uff, kuidas mulle ei jõua see abiellumise-asi kohale. Kas niisama, paberita poleks siis truu. Või päris.
When dining on peacock I know I won't swallow. :D Hahaa, tobujuss.

Ma olen meeldivalt jommis juba. Aga tunded on ikka samad. :(
Kes see rääkis mingist filmist, et võtad tableti ja siis ei tunne enam midagi. Ma ei võtaks. Ma ei võtaks. Ma loodan, et ma ei võtaks.
See oleks allaandmine. Pealegi olen ma see ullike, kes ikkagi loodab, ka siis, kui ammu enam mõtet pole. See on lihtsalt mu loomuses. Pealegi on mul enivei alati õigus. :D :P
Kui tundub, et kõik, kõik on totaalselt pees, siis ilmneb mingi aja pärast, et uus mood on asju pees kanda. Ainult püsi nii kaua püsti ja ära murdu, mõeldes, et oled üksi.
Shiet, üksi on nii jama. :(
Miks ei võiks lihtsalt tõmme olla. Miks peab olema tunne seal juures. Deem. See ajab mind segadusse. Kõik võiks ju nii lihtne ja selge olla. Ometi.
Või miks ei võiks keegi tulla ja mind eksitada veidi. Raputada mind. Ma ei teagi, mis siis toimuks... kas ma jääks jälle magama või ärkaks üles. Ma ei tea enam, kumb praegu on.

Ja näe... see on selline kummaline laul. Nagu kunagi oli see mustlase koeraga lause, see laul on samamoodi, kuidagi... nagu loits. Nagu saaks siis soovida. Ma siis jagan. Kes tahab ka soovida midagi. Või kedagi. :)
Ehkki andke te ka oma kaitseinglitele teada, et kui te tahtmised teistele haiget teevad, siis las jäävad parem olemata. Teeme maailma jupphaaval paremaks.

2 comments:

Unknown said...

Mina oli see, kes filmist rääkis... Ma üldjuhul ka siiski pooldan maailma, kus on tunded. Lihtsalt mõnikord soovin, et ei tunneks mitte kui midagi. Mitte, et ma arvaksin, et selline elu parem või lihtsam oleks. Kindlasti mitte! Parem las need tunded pulbitsevad mu sees, kui oleksin tundetu robot...

wonderwoman said...

Võiks jah olla sellised puhkehetked, kus lülitad südame välja ja magad veits või tantsid või jooksed või midagi. :)
Ma lülitaks terve hunniku asju välja, aju ja vaistu ja seksuaalsuse ka kahtlemata... :D