Lead role in a cage

Ewani uue filmi treiler. Kutsu mind kinno, kui see siia jõuab. :) Ma absoluutselt armastan seda filmi juba ette. :D Ja Bridges on seal nagu the Dude, või mis. :)
See on ka peaaegu et ainus asi, mis mind täna naerma on ajanud. Kõik ülejäänd tundub nutma ajavat.
Nii... filmiõhtu jätkub. Eile lubasin selle filmi üles panna, mis siis nutma ajas. Palun. Ja olgu öeldud, et sellist meest ma omale tahakski. Natuke nooremat ainult. :D





Ja nüüd üks film mujalt kui Tube Tales'ist, aga see ajas mind ka nutma. :D Nii masendav. Ma olen ka nagu see tüüp. Nii raske on lahti lasta ja jälle letargiasse vajuda, kui keegi on sind juba kord ellu äratanud.



Orksi horoskoop jälle vahetus,
Today's fortune: Share your happiness with others today.
XD
Ma loodan siiralt, et nad mõtlevad seda homset õnne. :D Mitte ei ironiseeri.

Ükspäev sattusin telekas mingi sõjafilmi peale, Sandra Bullock mängis.... eee... Hemingway'st oli vist, kui ma nüüd jälle mitut filmi kokku ei sega peas. Igatahes, kutt hüüdis rongist ärasõites, et ütle, et sa armastad mind. Ja tshikk ei öelnud... ütles vaikselt alles siis, kui tüüp juba liiga kaugel oli. Esimese asjana olin ma nördinud, et nähh, nagu mina, loll. Ja siis mul tekkis selline mõte, et tegelikult... naised tahavad kõik kangesti, et tüübid ikka sõjasolles teaks, et neid kodus armastatakse. Seda ju alati nagu... tähtsaks peetud.
Aga... noh... mis kasu sellest armunud mehest seal sõjas on. Vahib uduste silmadega ringi ja uneleb, igatseb... Kui tahad, et tüüp ellu ikka jääks, siis peab talle ütlema lahkuminnes, et "noh... eks ma siis vaatan, kas ootan sind või mitte... eile juba andsin naabri-Matile korterivõtme, keegi peab ju prügikasti välja viima ja mind magatama. Ta saab enivei mõlema asjaga paremini hakkama..."
Ja tüüp läheb sõtta ja jookseb LÄBI vastase väe. KÕIK lööb maha. :D Tige ja paranoiline ja... rohkem võimalusi ellu jääda, eks. :) Mis on ju peamine. Või las sureb, põhiline, et mind armastaks? Krdi naised, ausõna. :D
Samas... kui vangi võetaks või tõesti kuskil sured aeglaselt... siis on ju palju kergem saatusega leppida, kui tead, et keegi kuskil hoolib. Või kas on? :D Krt, ma ajan endal juhtme kokku. Mina ei saaks küll rahulikult surra, kui ma teaks, et keegi kuskil hoolib ja ootab ja muretseb. Siis roomaks haavatuna ringi ja otsiks langenud sõdurite taskutest mobiiltelefoni, et koju traati tõmmata. :D (Mul on nii realistlik ettekujutus, eks.) Telliks takso ja sõidaks koju ära. Aitab küll.

Z says:
ma kallasin kahe liitrisesse kokasse praegu pudeli rummi
Sir Liesalot says:
seega nüüd on kolmeliitrine :)
Z says:
ma pean 10mintsa pärast väljuma
Sir Liesalot says:
kuhu sa lähed
Z says:
me läheme niisama muru peale istuma ja ennast täis jooma
elu pole lill
Sir Liesalot says:
sul vähemalt muru
ma pean kodus jooma XD

Täna nägin kojutulles, kuidas üks väike poiss trolli peale jooksis, kaugelt, kiiruga. Käed-jalad lendasid siiasinna igas ilmakaares nagu väikestel poistel ikka. Tort oli ühes käes. :) Mul jäi hetkeks hing kinni, ma nii kartsin, et ta kukub. Ei kukkunud, jõudis trollile ka. :)
Ja siis hakkasin pöialt hoidma, et ta väga riielda ei saa selle "shaken, not stirred" tordi pärast. :) Teine ju nii kiirustas ja üritas kõike õigesti teha.

Nagu see väike poiss, keda M kunagi nägi. Vabaduse platsi juures... kaks koolipoissi, ranitsatega. Ja hiiglaslik kajakas neile üsna lähedal. Poisid mõtlesid, et mida talle küll anda. Ja siis üks viskas oma võtmekimbu maha. :D
Eks ta mõtles, et kajakas ei tee ju võtmetega midagi... See aga napsas noka vahele ja pani lendu.
Ei teagi, kas ta sai oma võtmed tagasi või jäigi ilma, sest M-i buss sõitis juba edasi ja ta ei näinud edasisi sündmusi.
Aga kujuta ette, kuidas laps ootas õhtuni koduukse taga ja siis ütles emale, et kajakas varastas mu võtmed ära. :D Võtmed nii kallid ka.... Ohjah.

Et meil kõigil oleks jubedad kogused empaatiavõimet, seda soovin täna. Et ei oleks kuri nende peale, kes paha ei tahtnud.

Ja kõige lõppu musa. Mis mind ka nutma ajab. :D Sest see on nii ülepeakaela ilus. Täna leidsin netist ja kuna ma siin juba Leigost rääkisin... Võrratud sõnad, ma kopin need sinna sappa. Nii lihtsad. Ja sügavad.
Õnneks olen ma küllalt ego, et mitte suuta elada armastuseta kooselus...vähemalt sellise seose see laul mu peas lõi. Ma olen lihtsalt iseenda sees vangis.
Noh.. misiganes... tahaks, et keegi kunagi mulle ka nii ütleks. Kõik komplimendid ja läägelt ilusad sõnad võib ära jätta... Lihtsalt... wish you were here.




So, so you think you can tell
Heaven from Hell,
Blue skys from pain.
Can you tell a green field
From a cold steel rail?
A smile from a veil?
Do you think you can tell?

And did they get you to trade
Your heros for ghosts?
Hot ashes for trees?
Hot air for a cool breeze?
Cold comfort for change?
And did you exchange
A walk on part in the war
For a lead role in a cage?

How I wish, how I wish you were here.
We're just two lost souls
Swimming in a fish bowl,
Year after year,
Running over the same old ground.
What have we found?
The same old fears.
Wish you were here.