Do You Remember Me? :)

Nõndaks. Tundub, et imesid siiski juhtub, läpakale sain eile täitsa hääled sisse. Ta kuulas järsku täitsa ootamatult sõna, ja võib isegi öelda, et tuli igatepidi vastu. Mis oli temast väga kena. :) (Ma tööl ütlen printerile tihti "aitäh" pärast paberi kättesaamist. Teate küll neid indiaani muinasjutte, et kõik asjad on tegelikult inimesed kostüümides jne.)

Sõin liiga palju. Nüüd kõht valutab. Ja üleeile ei jõudnudki nutta, mölisesin facebookis ja orksis ja siis vajusin sõrmuste isanda saatel ära. :D Aga no, kes saaks mu peale kuri olla, ma olin juba neljapäeva õhtul jube väsinud. Nüüd siis esimene magatud öö üle pika aja. Mess mõjub ikka totaalselt igasugu meeltele, juba neljapäeva õhtul jooksid silmad vett ja kõrvus sumises pidevalt. Jalgadest ärme üldse räägi. :) Teisel päeval läksin botastega. Õudne oli vaadatagi neid 10sendiste kontsadega tshikke. :) Aga masendasid nad mind sellest hoolimata. :D Nii palju tõsiselt stiilseid ja piltilusaid noori naisi. Seepärast see turvamees tegigi tuju heaks, leidis ka, keda vaadata. :)

Inimesed ongi ju imelikud kõik. :) Ei saagi teada, mis kellegi käima tõmbab. Minu käivitajatest ei saa ka enamus sõbrantse aru. Mis on iseenesest väga hea. :D Vähem konkurentsi. :D
(Edit. Hahahaa, mul üks sõbrants helistas ja mainis muu jutu seas, et mu fantoom on nagu libahunt. XD Hahaha. Libahundike. =) Ega ei teagi ju, kes mu lemmikloomad on. :D )

Ma ärkasin hommikul jälle oma tavamõtetega, teen silmad lahti ja alustan unistamist.
Mitte et ma õhtul poleks nendesamade mõtetega magama jäänud. :) Seda, mida või keda ma unes nägin, ma ei mäleta. :D Küllap sama tüüpi, ma ju igav ja ühekülgne. :D
Ennast ajab õudsalt vihale. Kuidas saab olla, et ma ei suuda seda mõistusega maha suruda. Ärritav, kui keegi teine kontrollib eemalt mu keha nii osavalt.
Samas on see mõnusalt sheks. :D Kui seisan ja vahin justkui mujale ja mu astraalkeha käib samal ajal käsi talle särgi (jms) alla ajamas. :D
Küllap ma seepärast tunnengi end nii poolikult, et osa minust ripub päevad läbi vaesekesel rinnal nagu setu sõlg. Mu astraalkeha ongi kindlasti just siukse kujuga. Koonjas. XD
Oh happy days. :) No ise on süüdi, et nii seks on. :P

Muide.. eelmise blogi reaktsioonide pärast kordan, te ärge võtke asju nii dramaatiliselt ainult sellepärast, et mina nii teen. :D Ma elan end siin välja, valan end sõnadesse ja siis hakkab palju kergem. Ja kui ma telefoni vastu ei võta, siis ma ei kuule helinat lihtsalt. :) Ei muud.

Hahaa, Joosep tuli praegu eriti asjalikult ja tõstis mul kleidisaba üles: "Ma katsun, kas su kõht on külm või soe." XD See oleks eriti hea külgelöömisfraas, kas pole? :D Uudishimulikele meestele ja naistele. :D
Haaa, sellest meenus keelega autogrammikirjutamine. XD Heade mõtete pea. Tühja sest pastakast ja paberist.
Ma võiks küll ühele kerele telefoniraamatuid kopeerida sedasi. XD Ehkki ega sinna vist palju mahuks. XD Hihii. Mul üsna suur käe.. eee... keelekiri ka. Ma arvan. :D Pole nagu kirjutand nii kunagi.

Kas keegi siinsetest on PillowBooki näinud? Filmi. Ma jäängi seda vist küsima, keegi pole näinud. :D Keegi ei suuda end sellest tobedast algusest mitte heidutada lasta.

Hah, mul orksis näitab praegu RockNRolla reklaami. :) See oli ju ära juba, kui mul nüüd reaalsusega eriti tõsiseid probleeme pole, muidugi. :D Sai nagu käidud isegi.
Blonde-Mafia ajas meid M-iga peaaegu nutma suurest naerust, ta on nii armsalt napakas. :D Kuulas mingit lugu ja mainis et "jajaa, ma tean neid sõnu küll" ja siis hakkas kõva häälega üritama kaasa laulda, kõlas üks-ühele nagu "Auuauuauuaauua", endal jube tõsine nägu peas. :D Ja mitte nagu naljategijad tavaliselt ja natuke, vaid järjekindlalt, valjusti ja asjalikult. :D Me M-iga pidime püksi pissima. :D
Joosep laulab samamoodi, oma "sõnadega" laule kaasa, see on ka väga koomiline. :) Ja samas jube pull, mul tädi ütles ka, et polegi näinud kunagi ühtki last muusikale nii kaasa elamas. :) Ta keerutab mul selle... siuke pannkoogi moodi asi, teate küll, ma lapsena keerutasin ka põlvili seal peal oksendamiseni :D, vot selle peal keerutab ja pea on kuklas ja silmad pahupidi ja laulab kaasa. :D
Praegu nuiab siin kõrval, et "ma kuulan ühe laulu veel ja siis lähen magama, ausõna." :)

Enivei, Tapperis. Ehkki ma olin tegelikult rontväsinud ja järgmisel päeval pidin jälle rakkes olema, võtsin ma siiski üsna vabameelselt siidreid siit ja sealt vastu. :D No pakuti lonksu... eks nad lootsid, et enesekontroll annab pisut järele ja ma ehk.. naeratan või midagi. :D Aga ei. Ma vaatan ainult maha või teen kivinägu. :D M oli kuri mu peale ja noomis mind natuke, aga Blonde-Mafial on õnneks ka üks selline kogemus olnud, kus ei suutnud ei otsa vaadata ega öelda midagi ega... Kui hing jääb kinni. Kui teine on nagu terve maailm ja see lihtsalt lööb nii pahviks, et sa ei suudagi midagi teha. Siis tekibki tahtmine end maha lasta, et nii nõrk oled.

Täna just rääkisime sellest kojusõites (ta käis mul tööjuures) ja olime jube nördinud, et mehed pole sensitiivid ega taipa seda lennult. :D Võiks siis ju kuidagi... aidata. :D
Tegelikult olen ma täitsa kindel, et ta teab küll, mida ma mõtlen. Iseasi, kas ta seda ka usub. :D Mul on samamoodi, ma tunnen, et midagi on, aga kui ma mõistusega seda võtan, siis on nagu raske uskuda. Mõistus tuleb sinnasamusesse saata. :) Sambiasse.

Igatahes... Mingi seninägematu bänd oli esimene, keegi abivalmis noormees orksist ütles, et nimi oli AudaciouS. Oli nagu bänd ikka, laulja laulis sõnu paberilt maha ja oli mu jaoks pisut robotlik kuni selle hetkeni, kus kitarristil mikker üles ütles or something. Juhe tuli tagant ära. :) Ja laulja ei löönud üldse verest välja, naeris ja laulis üksi edasi ja see oli nii lahe. :) Kummardas sinna kitarri juurde oma mikriga ja lasi edasi. Kaugemal olijad ei saanud arugi, et midagi pekki läks. Sellised asjad avaldavad mulle muljet. :) Kui ei minda närvi, ja kui naerdakse. :) Edaspidi elasin esinemisele palju rohkem kaasa. Tundus, et laulja ise ka. :) Aga ehk tal oligi vaja tunda seda, et keegi elab kaasa. :D
Ta meenutas muide roppu moodi J-i, see laulja. :) Ja nii naljakas oli nentida, et see ei läinud mulle üldse niimoodi korda nagu ma oleks arvanud. Kõik, kõik on uus.... ee.. augustikuus. :) Tegelt juba aprillilõpust. :D
Enivei. Automaatsed asjad ei meeldi mulle. Sellised... selgeksõpitud, rutiinsed asjad. Mulle meeldib küll teada, mis edasi saab, ja ma ei armasta üllatusi, aga mulle ei meeldi, kui asju tehakse hingeta, tundeta. Ja nii juhtub vahel, kui miski liiga palju kordub. Et ei jaksa enam hingega teha, lähed automaatpiloodi peale. (Ma harrastan tööjuures seda vahel.)
Või vahel on väline sära või oskused nii olulised, et sisu ja fiiling kaovad ära. :) Viimasel bändil oli just see, et nagu oleks kõik olnud väga broo ja viimasepeal ja lauljanna oli ilgelt kena ja me kõik armastasime ta pükse XD, aga ta ei tõmmanud üldse kaasa. Kõik oli justkui perfektne, aga ma ei tundnud midagi. Samas... ehk on alguse asi või midagi. Ma olen optimistlik ja... noh... nii edasi. :D
Aga just seepärast mulle Dramamama meeldib, võtab mul sabast kinni iga kord ja tirib kuulama. Laulja kohta olen ma varemgi öelnud kõikvõimalikku head ja nagu siin enne mainitud, Leigol oli teistest esinejatest lausa kahju :D, aga kidramees on ka täitsa ebareaalne tüüp. :D Ma pakun, et kui ta suvaliselt vehib kuskilesuunas käega, siis kasvab sinna mõni kitarr ja kostab muusika. XD Mõni on ikka jube osav.
Ja Brides in Bloomi oli ka hea kuulda ülepika aja. Lugudevalik sobis ka. :) Kahju ainult, et nii vähe tegid. Aga no sügav öö oli juba. :D M ja BM haigutasid juba nagu vanad mehed ja T oli ammu kodus teki all. :)

Koju jõudsin üsna hilisel tunnil, või noh, varajasel tunnil. :) Ärkasin ikkagi enne äratuskella ja messil saboteerisin end jälle sama soojaga edasi. XD Oleks võinud siis peauksest sisse minnes juba tuttavale turvamehele otsa ka vaadata või tere öelda. Või nimesildigi rinda jätta. :D Aga ei, ignoreerisin teda totaalselt. XD Kui tüüpiline mina. Ja tema veel käis ja kiikas ja rääkis mu isagagi juttu. Aitas ja puha... Aga minu mõtted olid ikka mujal.

Ehkki sel hommikul oli tunne, et kõik on läbi ja mul polegi enam mõtet midagi loota. Oleks ju võinud siis kellegi teisega üritada tuttavaks saada.
Praegu on jälle tunne, et ma ei saa kuidagi lahti lasta. :) Mitte turvamehest siis, tema jäigi sinna Piritale. :)
Aga fantoom on veres mul juba. :D
Ma olen kirglik inimene küll, aga nii hirmsasti ei ole veel keegi mind enda poole tõmmanud. Nüüd jääb üle vaid loota, et see on ikkagi kahepoolne.
Või siis kaheraudne.

Uff. Küll ma hakkama saan, ma olen tugev.
Täna helistasin raamatuklubisse, tead küll, seal on see, et peab 22-l kuupäeval helistama kui mingit krdi pakkumist ei taha, et sulle vastu tahtmist saadetaks. Kogu see idee ajab iiveldama, mispärast peaks ma tahtma osta midagi, mida ma pole küsinudki. Selline... vägisi-ostmine. Ja siis pea koguaeg meeles seda kuradi helistamist ja äraütlemist.
Enivei... ma olen varem ka "ärganud" paar päeva hiljem ja siis alles helistanud ja need tshikid on alati jube viisakad olnud ja öelnud, et ega nad kohe ei saadagi pakke laiali ja et pole hullu, kui pisut hilineda. :D Seekord 20-s oli riigipüha ja pärast seda olin ma messil, pluss läpakas on juba miljon aastat pees ja ma pole seda meeldetuletustki näind, mis nad muidu meilile saadavad.
Enivei, helistasin siis täna, 24-dal. Esmaspäev muide. Laupäeval-pühapäeval kas saabki neile üldse helistada? :) Igatahes ma helistasin täna hommikul kohe. Rääkisin asja ära, et kiire oli ja nii. Ja see tädi seal küsib tigedalt: "Terve kuu oli kiire või?!"

...
XD Minu puhul on selline suhtumine kasulik siis, kui tahad, et ma tagurpidikäigu kohe sisse paneks. Seega palusin end viisakalt liikmete nimekirjast ära kustutada. :) Mul oli seal küll tasuta raamatuid saada, aga mingu pekki. Raha ei ole nii oluline.
Ma vihkan seda, kui mind sunnitakse millekski.

Nagu mu hambaarst, muidu täiesti super inimene ja puha, aga ta on liiga... siuke... nõudlik. :D Tal ei ole mingit õigust dikteerida mulle minu eraelu, isegi kui ta motivatsioonid on õilsad. Tal on alati kõigile probleemidele ja värkidele lahendused pakkuda ja ta sunnib peale oma arvamuse. Väga viisakalt küll, aga siiski. Ja jumal küll, kuidas ma ei taha sinna minna enam. :D Ma olen vaba inimene, krt võtaks. :) Ise tean, mis teen. Kui tahan, panen end põlema, et näiteks kaalus alla võtta, ja teil pole midagi kobisemist. :) (Mis on? See peaks ju mõjuma küll.)

Today's fortune: Fools and fanatics are always certain of themselves, but wiser people are full of doubts.

Ahh, ma olen nii wise, nii wise. :D Tegelikult ongi see põhjus, miks ullikestel kergem (not to mention lõbusam) elada on. Nad ei põe vaid elavad.

Mina baarileti ääres:

Inxu says:
tahtsid midagi kangemat ja tulid siidriga xd
Thunder Horse says:
XD kõlab küll minu moodi

Möku. :D



Deem, ja no mida kuradit ma blogile nimeks panen. :D Pea täitsa tühi. Kell saab kolm (öösel, ofkoors) ka kohe varsti ja mul oli täna hellalt raske tööpäev tegelikult. Õnneks oli G Joosepiga kodus, ja nõus veidi kauem olema. Oleksin vist pidanud talle mitmekordselt maksma, ta koristas toad ka ära nagu muuseas. XD Peaks naise endale võtma, nii palju kergem oleks elada. :D
Aaaah, ma ei saaks. Sest siis ma peaks teda petma, mulle meeldivad mehed liiga palju. :D Ja mis mõtet sel siis oleks. Ma võtaks parem kohe selle, keda tahan.
Oot, panen ühe laulu ka siia vahele... Ja head ööd. :* Mul nüüd mitu vaba päeva, eks kirjutan varsti jälle. Ole kuul. :)