Siis meenus, kuidas ma ise kunagi nooremana yhele bussis ligiajanud onklile v2itsin, et ma ei n2itagi kunagi oma juukseid lahtisena kellelegi teisele, kui ainult oma tulevasele abikaasale. :D Nagu vanal ajal naised, tanud ja staff, tead kyll. See onkel tahtis, et ma juuksed lahti teeks... ja mul polnud just erilist huvi.
Aga ehk olekski niisugune elu palju p6nevam. Ma ju isegi nyyd vahin alati, et ega sel naisel mytsita p2ev ole. :)
--
Täna hommikul üks mees vaatas mind, nagu oleks ma mingi ilus inimene. :) Tegi tuju kohe heaks. Ja näe, tegelikult on mu enesehinnang ikkagi veidike tõusnud, ma enam ei arvanud momentaalselt, et mul ripub nuudliklomp näos või et ta vaatab mind kartusega, et ma olen mingi hull narkar või oksendan ta kohe täis või haaran varrukast ja küsin raha. :D Ehkki see mõte, et ehk ma lihtsalt meenutan rabava sarnasusega ta vanaonu, käis ikkagi peast läbi. :) Babysteps.
Siis jõudsin tööle ja boss oli lauale posu vinguvas kõneviisis kirjakesi jätnud. Tegi tuju jälle niruks hoobilt. Ta alati viriseb asjade kallal, mida mina ei saanud muuta. Näiteks kui keegi tellib midagi, mida meil ei ole. Ma helistan kõik kohad läbi ja otsin kõige odavama hinna, ja tellin kliendile sealt selle. Ja siis boss jätab mulle kirja, et aga sealjaseal oleks odavam olnud. Nojah, aga mulle öeldi sealt, et seda asja POLE neil.
Pfft... Ja ma ei vaevu end enam ammu õigustama. Las arvab, mida tahab.
Ma ei kannata inimesi, kes näevad ainult halba, ütlevad miskit ainult mölisemiseks. Mu oma ema on ka sarnane, ta ütleb niiiiii harva midagi head. Mulle siis. Teiste inimeste vastu on ta palju... kuidagi... osavõtlikum. Aga noh, ta kunagi ammu luges skorpioni horoskoopi ja teatas, et "jah, just niisugune sa oledki" ja pärast seda on ta sügavalt veendunud, et ma olen külm nagu surnu varbad. Ehkki ma ei kujuta ette, mismoodi ta kõiki neid mu emotsionaalseid purskeid siis endale õigustab... Et ta tuli ja rääkis mulle mingist inimesest, kellel hästi läks ja tal tuli nutt kurku, sest... ee... hakkab haigeks jääma ehk?
Ei mina mõista. Vaene valestimõistetud mina. :) Või paras mõistmatule minule.
Ma ei tea enam. Ma ei tunne ka seda naist, kes siin toolil istub.
Paar päeva tagasi proovisin uuele Fantoomivihkamiselainele hoogu sisse lükata. Ma isegi surusin selle hirmu alla, et ehk tal hakkab siis pahasti minema... Ei, ma ei ole suurushullustuses, (no vähemalt selle koha pealt mitte :D ) mu elus on päris mitmel korral (liiga mitmel, et ma riskiksin kedagi vihata) juhtunud, et kui ma täiel rinnal viha tunnen, siis hakkab teisel ikka väääga viltu vedama. Kõige tobedam on see, et inimesed ise tunnevad ka ära, et sel on minuga midagi pistmist ja tulevad leppima. :( Nagu mingi... nõid. Õnneks ei vihka ma kedagi, ma olen õppinud end tagasi hoidma isegi nende lühikeste vihasööstude korral, kui keegi kuskil rämedalt käru keerab. :) Ja seega pole juhtunud ka enam midagi... ehk on üle läinud, ehk ma enam ei oskagi... midaiganes ma siis enne tegin. Üks sensitiiv kunagi ütles, et ma mõtlen väga valjusti, inimesed kuulevad/kuulavad. :) Kui ma talle kurtsin, et näen ühte meest igal pool, no tõesti igal pool tuli vastu. See tundus nagu saatus. Ja tegelikult olin see mina ise. :)
Sensitiiv ütles, et "kas sa tahad, et ma teen nii, et sa enam ei kohta teda?" Ja ma vastasin, et "ei, miks. Kui ma ise seda teen, siis ma ise lõpetan ka." :D Hakkan ma jee talle maksma asja eest, mida ma ise palju paremini oskan. :D
Ja ma ei näinudki seda tüüpi enam. Siiamaani pole näinud, kusjuures, ja ma käisin alles hiljuti ühel prallel, kus ta olevat ka olnud. :D Ma ei kohanud teda kordagi. How talented am I? :D
Enivei... Alguses oli paljutõotav tunne. Armukadedus aitas ka oluliselt kaasa. :D Suunasin selle viha, et ma nii... noh... mitteilus olen, tema peale. So what, et ma ise totaalne pidur olen...
Mitte, et ta ise kah oleks kuigi üheselt huvi välja näidanud... See on juba nagu ÕV puhul, kes ütles, et temale tuleb alati selgelt öelda, kui midagi on... ja kes ise ometi samasugust viisakust rakendada ei suvatsenud.
Ma olen üsna vanamoeline kõiges selles armastussepuutuvas. Mees on see, kes peab tulema ja ütlema, et "ooo, võõras naine, ainult teie suudate mu südamega selliseid trikke teha..." :D
Noh... kokkuvõtlikult võin öelda, et õhtuks hakkas jälle süda valutama ja mind ajas nii õudsalt nutma see mõte, et Fantoomiga võiks kunagi kauges tulevikuski midagi õudsat juhtuda. Ta ju ei sure kunagi, ega. :) Saaks kuidagi sundida kõiki olulisi inimesi elama kauem kui mina, oleks väga fain.
Hirmus igatsus on ka, aga ega jää vist muud üle kui vältida kangekaelselt. ENNAST tahaks põlema panna.
L says:
puha krdi supermodellid kõik
paneks nad kõik põlema :D
siis oleks soe ja lumi sulaks ära
mar says:
:D
L says:
kevaaaaaad!
--
L says:
me peame mingi bändi leidma, mis ka normaalne on
sest väljas tahaks ikka vahel käia
aga mingit shitta ka ei taha krt kuulata :D
mar says:
jap :) mõtleme
L says:
ei taha mingit siukest... liiga suurt asja ka, nagu padar või smiiiilers.
siis on beibesid kõik kohad täis ja need morjendavad mind veits :D
hakkaks mingit õudsat mörinat kuulama?
:D siis oleks mehi palju ja naised oleks kõik kottriietes
mar says:
võtaks mingite koledate meestega bändi
L says:
:D mulle meeldivad koledad mehed ka
mar says:
sa oled mingi imelik
L says:
:D nüüd alles taipasid või
mar says:
:D
äkki hakkaks hoopis naisi kuulama?
L says:
näiteks nagu?
mar says:
... aga need peavad ühed koledad naised olema..
L says:
:D kindlasti väga popp bänd
mar says:
:D
--
R says:
hellõu. Facebook ei tööta - hooldustööd vms
L says:
sooh. ma just käisin
just sek tagasi panin kinni
R says:
mind viskas välja ja enam sisse ei saa
L says:
imelik
ehk siis nad nüüd alustasid
sinust XD
R says:
:D usun
mul praegu vist tume pilv pää kohal
L says:
mul pole kah sugugi toredam. ehkki sepet lasteaeda viies tuli mingi mees vastu, siuke normaalses vanuses, st mitte veel vana, aga mitte mingi piimahabe ka, ja vaaaaaatas mind nagu ma oleks kõige ilusam asi maailmas.
see tegi küll tuju veidi paremaks :)
R says:
:) minuga ei juhtu kunagi nii
L says:
:) sa ei pane lihtsalt tähele.
kui me seal ******l käisime, siis koguaeg vahtisid sind igasugused.
seepärast ütlesingi lõpuks, et ma olen nagu mingi käsnakalle, kandiline shorty.
R says:
heh, mina ei näinud midagi :( Ma panen ainult seda tähele kui naised mind tigedate, hindavate nägudega jõllitavad.
ja ma mõtlesin välja kuidas endale laheda mehe leida.
kõigepealt tuleb sulle vahva ja suure sõpusringiga mees leida ja siis mõni ta vabadest sõpradest ärarääkida. Ja selle ärarääkimise töö jätan ma sulle, sest sa oskad mind paremini müüa kui ma ise.
ja siis me saame koos hängida...ja pole muret, et nad omavahel ei sobi vms
L says:
:D head plaanid sul
aga kust sa mulle siukse mehe leiad. ma arvan, et vastupidi on tõenäolisem
R says:
:D tore, et sulle sobib
L says:
sina oled just alati olnud see konks
R says:
noooo...ma kahtlen
L says:
tõmbad tüübid ligi
mind ei vaata niisama keegi. kui ma just jommis peaga tantsida ei vehi kuskil :D
R says:
mulle ei julge keegi ligi tulla, kõik kardavad mind :(
L says:
noh.. jah. sa peaks ka jommis peaga tantsima :D
R says:
ja kui nad üritavadki läheneda, siis ei saa ma sellest aru ja ei pane tähele. Ja siis nad jälle arvavad, et ma olen vastik ja ülbe
L says:
siis tuleks kõik sulle rääkima, et oo, mis ilusad juuksed ja misiganes, ja siis kui te juba kauem tuttavad olete ja nad juba minuga ka veidi räägivad ja harjuvad ära minuga, SIIS alles märgatakse, et ma olemas olen. :D
alati on nii olnud
R says:
ja pealegi nad on kõik abielus
L says:
XD
kõik on **********d :D
R says:
ma tõmbangi ainult selliseid ligi kel endal mingi piff tegelt olemas on
L says:
:D ma ei tõmba üldse kedagi
aint siukseid, kes kaugelt vaatavad ja siis kähku ära jooksevad
R says:
***************-st me ei räägi :D
L says:
ma just mõtlesin, et su süda tuksub ainult talle :P
R says:
tuksub jälle, mitte tuksub talle
L says:
aga muidu on hea idee
ainult et ma kardan et me peame leidma mõne NAISE, kel on suur tutvusringkond
On kedagi sellist siin? :D Ma suhtlen vabalt ja käin ainult pisut pinda.
--
Jeap. Ma ei m2letagi, millal ma selle eelneva jutu kirjutasin. Paar p2eva tagasi. :D Who knows, who cares. M6te j22b samaks. Mu oma tuttavatel ei ole enam yhtegi vallalist s6pra. Tundub v2hemalt nii.
M6tlesin, et s6idan L-i pulma Norrasse, ja v6tan kaasa veel paar naist. L2heme sex-tripile. :D No Eesti mehi ei huvita, mis teha. Ja need tavalised sextripimaad nagu Egiptus ja Tyrgi ja misiganes... no ei meeldi mulle need tumedad mehed. :D
Praegused minejad on k6ik 22retult erineva v2limuse ja meestemaitsega, nii naerma ajas, lendame peale ja saame krdi legendiks. :D
Ehk peaks Eestis hakkama kah mingit muud keelt r22kima ja niimoodi tutvuma... Siis kaob ehk meestel see paaniline hirm 2ra. Ja kui hirmumyyri ees pole, siis paistab syda paremini v2lja.
Ma ei teagi, mida mehed kardavad. Et ei saa enam lahti? Kui kindlalt tead, et teine l2heb niikuinii minema, siis julgetakse rohkem riskida. Sellega ei arvesta ju keegi, et teine l2heb igal juhul, varem v6i hiljem. Igaveseks.
Kuigi see.. meeste kylmus ei ole ainult Eesti probleem, yks tulijatest on n2iteks mu Rumeenia s6brants... Ei teagi... ehk on seksi k6ik kohad nii t2is, et naised ei m6ju enam. Tahetakse midagi ebatavalist. Sealt see pervode rohkus ehk p2rit ongi. Tuleks seks ylepeakaela 2ra keelata. T2ielikult. V2lja arvatud abielupaaridele.
Ma tahaks pulli p2rast t2itsa n2ha mingit.. ee.. simulatsiooni... et mis siis juhtuks. :D Mingis paralleelmaailmas.
Igal asjal ju plusse ja miinuseid. Aga ma tahaks n2ha, kuidas inimesed muutuksid.
--
Ma jumaldan seda laulu. Kummaline, kuidas teisi on nii kerge armastada.
T2na on nyyd siis juba 31. m2rts. Tuju on v2ga sitt, ytleme nii. Eile oli veel k6ik h2sti, aga t2na... ma ei tea. Tegelikult oli hoopis nii, et eile oli mingil imep6hjusel hea p2ev, ja ylej22nud ajal olen nagu surm. Tahaks v2hemalt. Liiga v2sinud.. v2sinud olemisest.
Surm ja 6nnetused on nagu mingi... 66vastav valuuta. Mu ema helistas m88da sugulasi ja... ma tean, et infot tuleb ju jagada, aga... see on nii... 6udne. See 6hin.
Mul on vahepeal veel yks sugulane surnud ja mu vanat2di, kes mind titena kantseldas, sattus just haiglasse ajuinfarktiga. See on meil ilmselt peres kombeks. Aju ei ole just k6ige tugevam kylg. Mina l2hen t6en2oliselt sama rada. Praegu juba tekib meeletu peavalu iga kord, kui endast v2lja l2hen. Mida juhtub nii sagedasti, et ma vihkan ennast. Ma vihkan ennast. Niisuguse kirega, et ma ei saa yldse aru, kuidas mul millekski muuks aega yle j22b. V6i v6hma.
Joosep l6hub praegu ust maha. Ma panin ukse tubade vahelt kinni, et natukenegi tast rahu saada. Ainult vaidleb vastu ja tapab mu ajusid. Ja ema istub k6rvaltoas ja joob veini, ei tule talle p2hegi, et ytleks lapsele, et see midagi valesti teeb. Aga noh... t2pselt nii ongi alati olnud. Mind ei peagi ju hoidma v6i aitama. 2sage aga.
Peavalu from hell on kallal. Vahepeal olin niisama siruli, ei suutnud pysti olla, syda l2ks pahaks.
--
uff. 88 juba. Nagu ikka. Mul k2ib k6ik maailmatuaeglaselt. Tegelikult tundub mulle, et mul on palavik. Ma unustasin mainida, et ma ise olin ka vahepeal haige, aga polnud aega sellega tegeleda, siis l2ks niisama yle. V6i vajus kuskile sygavamale sisse. Mul polnud haiguseks aega.
I'm feeling inadequate. Joosepi synnip2evapidu pidasime vahepeal, h2sti tore oli ja puha. Ja terve hommiku yks nuttis ja tundis, et ta ei ole milleski kyllalt hea. Ehkki ma tean, et need kylalised teavad juba, millises pelleris ma elan ja kuidas tapeet koorub ja nii edasi ja tagasi. Nad on mu s6brad, ma ei pea neile muljet avaldama. Aga... tunne oli ikka. See ongi see... Kui ma olen mina ise, siis on valus. Ma teen hommikul silmad lahti ja tahaks nutta. Ehkki tegelikult on k6ik ju justkui h2sti. Ja mul on k6ige armsam laps universumis.
Ja mina m6tlen sellele, et ei taha enam elada. See on nii rumal. Ja seep2rast tunnen end omakorda syydi. Aga ma ei saa sinna midagi parata. Ma kirjutasin 22aastaselt "Linnud," ja juba selles ytlesin, et ma ei saa selle vastu, mind peab koguaeg kinni hoidma. Lendan 2ra. Miks ma k6rgust kardan... ma ei karda ju lennukiga s6ita, ega kartnud kuuma6hupallis. Sest seal on seinad ees. Ma kardan, et hyppan alla. Nagu selles filmis... "New Hampshire Hotel." Et muudkui mine avatud akendest m88da.
Enne just ulgusin pead pestes. Et miks ma selline olen. Peaks laskma end hypnotiseerida, ehk saaks kuidagi midagigi aru. Kuskilt pidi see k6ik ju alguse saama, ehk kui suudaksin endale selle lahti seletada, saaksin yle.
Ma k6igun kahe 22rmuse vahel, nagu mul kombeks. Vahepeal ma nagu k2iks kuskil 2ra. L2hen enda seest v2lja. Siis ma ei nuta, siis ma olen jahe. Nagu vaataks filmi iseendast. Hellalt igav film. :D K6ige r6vedam ongi siis see, et ma nagu... triiviks aina kaugemale. Siis ma r22gin inimestega, helistan v6i t6en2olisemalt smsin v6i kommenteerin kuskil midagi... ja loodan, et mind n2hakse, vastatakse. Et ma olen veel olemas, et olen siin, vastupidiselt sellele, mida ma tunnen. Kas sa kuuled mu h22lt. Sellise kysimusega ei helistata, eks. Ja vahel on t2ielik paanika ja ma PEAN helistama v6i ytlema midagi v6i.... Ja siis tunnen end j2llegi v2ga halvasti. Teistel on oma elud, keegi ei ripu minu kyljes kinni. Ja mina k2in ja kriibin teiste laua all k2paga kintsu ja yritan mingeid t2helepanutykikesi saada.
Aga nagu 8eldud, nyyd ma v2hemalt tean, milles kysimus. Ma kirjutasin facebookis oma staatuseks selle, mida tundsin,
"Do you ever feel disconnected? Like you can't really get through to people, even though you reach out in panic and talk and they answer perfectly as if they heard you? Like you're slowly drifting away into some silent lonely alternative universe and you can't do anything about it? I think I'm lost. Adrift and anchorless. How to get back into me?"
ja yks v2lismaine s6brants yhest ammusest foorumist saatis mulle kirja. Ytles, et temal on samamoodi. Ja ta k2is arsti juures ja v2lja uuriti, mis viga. :) Eesti arstid ytleks, et maga v2lja. Depersonalisatsioon oli vist selle fancy eestikeelne nimi. Seletab nii m6ndagi.
Kui J suri, siis ei tundnud ma ju l6puks oma k2sigi. Keerasin kraani m2lu j2rgi, et vesi 2ra ei k6rvetaks. Kui antidepressante s88ma hakkasin, siis istusin alguses diivanil ja k2ed lipendasid nagu tuule k2es, l6id mulle n2kku. Pidin neile peale istuma.
Ohjah. Mind ajab vihale, et ma sellest kirjutan. Ma ei tahaks kirjutada masendavaid asju, ma tahaks teha nalja ja olla yhiskondlikult kasulik. Teha kurvastavatel inimestel tuju heaks.
Aga mul pea valutab nii r2medalt... M6tlesime eile, et l2heme homme v2lja yle pika aja. Ja nyyd ma ei tea. Ma hakkaks ainult end veel rohkem vihkama.
Vaatame seda asja. Samas oleks h2dasti vaja midagi... mis natuke raputaks mind.
--
Ma n2gin unes, kuidas 6de kempsupumbaga lumehange pumpas ja kilu v2lja tuli. Lendas suure kaarega yle mu pea. Kuidas sul on seal... kilusaak? :)
--
Ja veel musooni. Ma ei saa enam endast aru, kas m6tlen nii, aga laul on endiselt ilus.
2 comments:
Hei, ma kasutasin osa Su postitusest siin:
http://www.vaimumaailm.ee/viewtopic.php?p=176929#176929.
Viitasin ka. Sa ei ole üksi :P
Hihii, jah, n2e, 8eldi, et ma olen veel ysna normis. xD
Woohoo! :)
V6idelda tuleb. Kinni hoida. Ja vahepeal lehvid, aga koos m6ne hea tuttavaga, nemad ei lase p2ris 2ra kaduda. :)
Koguaeg ei jaksagi tugev olla. Siis olen turvaliselt n6rk. :D
Post a Comment