Ain't no sunshine when he's gone

Aprillinali tuli mulle endale vastu vahtimist, ofkoors. :) Ja ma v6in ju m6elda, et savi... aga ta peab ainult korraks, poolkogemata, kuskil pimedas ruumis mulle otsa vaatama ja see... mul on vist paberist syda.
Ma loodan, et ta ei tunne mulle kaasa. Et ei haletse mind. See oleks palju r2medam kui miski muu.
Nii valus on see, et ma pean mujale vaatama ja teesklema. Aga veel valusam oleks otsa vaadata. Ma ei taha talle ka haiget teha.

Ma ei oska elada. Teised olid v2ga s6bralikud ja naeratasid ja puha. Musa oli super. Mul oli v2ga l6bus, me itsitasime Mar-iga nagu fuukin teismelised pool aega ja ylej22nd aja ajasime mingitele tyypidele k2rbseid p2he. Keegi tundmatu kiilakas ajas oma 6lle maha ja ma k2skisin tal selle kohe 2ra koristada, muidu me enam ei r22gi temaga. T6igi kuskilt mingi lapi ja koristas. :D (Y) Aga muidu tuleb mingi pahaaimamatu ja kukub sinna sisse siruli. Tantsida sai ka p2ris palju, ehkki l6pp tuli j2lle jube 2kiliselt... nagu ikka. Ennemuiste N6mme rokiklubis ikka lasti p2rast kontserti ka muusikat, nyyd tehakse cold turkey-t ja rahvas peab niisama koju lonkima. Mitte, et ma miskit eriti t2pset m2letakski sellest l6pust.

Leidsin sealt igatahes yhe, kes oli veel rohkem ummikus, kui mina, kujuta ette. V6i noh... kas saabki enam rohkem ummikus olla, kui mina. Igatahes oli tal h2dasti kallistamist vaja ja ma siis abistasin vaest kaaskodanikku. Ma pole ju ka kedagi puutunud juba... aastaid. Ja siis selgus, et meil on... v6i noh, oli yhine tuttav. Mis l6i mul natuke jalad alt. Ja tegi selle tyybi momentaalselt s6braks. Ehkki ta oli niisama ka sympaatne, ytles mulle, et "nii tore on kohata kedagi, kes pole p2ris normaalne." xD Tegi kohe sydame soojaks.
Moosis Statoilit2di, et see mind pissile lubaks, ja ma omakorda t6in talle s6jasaagiks hotdogi. Nii naljakas, kui inimesed ei usu, et sa neile syya tood.
Tore oli koju jalutada ja juttu ajada ja kylm ei olnudki. Ytles, et tunneks mind nagu juba aastaid. Inimestel ju ongi tavaliselt minuga see tunne. Kysi jah minu k2est, et miks.
Ja "Trani"-t ma ei pane siia, ehkki aususe huvides vist peaks.
Aga ei pane, sest see ei olnud 6ige.

Nyyd olen ma siis officially 2ra proovinud k6ikv6imaliku, et oma peast yht meest v2lja saada. Ei m6junud mitte k6ige v2hematki.
Tekitas ainult tahtmise endale k2tte maksta, et ma nii loll olen ja ikka teda tahan. Kuidas ennast karistada, ah. Kuidas sa teed haiget kellelegi, kel on nonstop valus.
K2isin t2na m88da abilehekylgi, ja see on nii kummaline, kui keegi t2iesti v66ras kirjutab, et sa ei ole yksi, ja sa loed, ja pisarad voolavad ja... kas v66rad l2hevadki rohkem korda kui omad? Sest sa ei tunne nende muresid ja siis tundubki, et ehk nad t6epoolest m6tlevad, mida ytlevad. Kuna neil pole su muredest veel k6rini.
Sest sa ei tea, kas nad ehk m6tlevad samal ajal hoopis enda probleemidele.

Omadele ei saa nii ausalt 8elda ka. Nad l2hevad kohe n2rvi. Nad teavad liiga palju detaile. Nad v6tavad isiklikult.
Ja mul l2heb see tunne aina sygavamaks. :( Ma ei tea enam, mida teha. Ehk peaks minema ja kysima arstilt antidepressante j2lle...? Ma t6esti ei tea. Aga p2ris bastard ka olla ei taha, eksole. Veab teil, et ma nii viisakas olen.

Ohperse, kuidas syda jookseb verd.
Ja mul on tunne, et pean nyyd tagurpidik2igu sisse panema, kui ma ei taha teisi inimesi endaga kaasa tirida. Ma ei jaksa t6esti enam teeselda. Aga ma ei taha, et teised end pahasti tunneks. Nii et palun vabandust, eks.

Mar, sinuga tulen muidugi v2lja veel seekord, aga p2rast... ma ei oleks yldse tohtinud oma t88-lasteaed-pood-kodu rajalt k6rvale astuda.
Leiaks nyyd veel kuskilt jupikese j6udu, et l6pp teha.
Ain't no sunshine when he's gone.