With a love like that.

Joosepi lasteaeda viimine on viimasel ajal nagu see suitsetamise mahajätmise reklaam, kleebib teine mu külge kinni ja ei jää kuidagi sinna, kuhu ma ta asetan. :D
Hoiab kintsu ümbert kinni ja muudkui jaurab mingeid seosetuid juppe sellest, mis ta unes nägi ja mis ta muidu mõtleb. Ja mul on bussile kiire, ei taha koguaeg hiljaks jääda, dämmit. Igavene jant. Peab täna uurima, mis tal selle lasteaia vastu siis on. Ehk on lihtsalt mingi lasteaiaväsimus jälle kallal. :)
Endal on ka kõigest nii villand.

Käisin esmaspäeval hambaarstil, äraminnes küsisin, et millal ma siis jälle tulen... et nagu... auke parandama või nii... Arst vastas: "Aga sul ei ole ju auke veel!"
XD Optimistlik arst, eks. Veel pole. Küll tulevad. :D
Käskis mul kevadel hakata tammelehti närima. XD Hihii. Ma ei kommenteerigi siinkohal midagi. :D

Kuna ma tööl ei jõudnud kõike ära teha, siis pidin tagasi tööle tulema, eriti nõme, aga möödaminnes ostsin linnast omale seeliku. XD Väga super, just selline, nagu ma tahtsin. Ja siis kodus seda selga proovides ema ei suutnud jätta kommenteerimata: "Kas see nagu liiga lühike ei ole või?"
Ah, minge pekki. Pole olemas "liiga lühikest seelikut" ja "liiga suurt dekolteed."
:D Tegelikult on küll, ma tellisin endale sarnase seeliku kataloogist ja see oli liiga lühike, sestap saatsin tagasi. :) Ikkagi vana inimene juba, tead. :D Ei saa enam vöö väel ringi traageldada.

L says:
no räägi uudiseid
Sul says:
uudised
1. tulen täna tallinna
2. homme tööle
3. pole sind ikka näinud weel
4. isegi häält pole kuulnud
...
oled mõttes?
L says:
ei, ma vaatan pilte XD
aga mis must ikka vahtida või kuulata
Sul says:
sõprus on kord selline :D
tahad ju teistele öelda et mu sõbrataril on maailma ilusam hääl
L says:
haha
noh, võid kohe julgelt mitte öelda XD


:D Eriti heal arvamusel minust, kas pole. :) Joosep ütles eile, et ma olen maailma kõige ilusam inimene. Aga noh... ta kah natuke erapoolik, ma olen ta küpsisetransporter. Ahjaa, ta ütles mulle seda ka ükspäev, et ma ei olevat üldse vana. Sest mul ei kuku ju hambad suust ära. :D Loogiline.
Ja ükspäev tegi vannis omal juuksed märjaks ja teatas siis kõva selge häälega mulle, et "Emme, ma pesin pea ka ära, näed, siitpoolt kukkusid juba kõik putukad maha."
XD Naabrid peavad meid vist jubedateks loomadeks. :D

Laupäeval käisime kelgutamas, bussiga sinnasõites kummitas mul Valgre terve tee millegipärast. :D Metsas on jube ilus ikka küll, ma proovisin oma seebikarbiga neid suhkrukõrsik-oksasid pildile saada, aga see on ilmselt võimatu. :) Puud polekski enam nagu puud vaid ainult varjud. Puude hinged. Kummitused. Kui ma väike olin, siis olid kõik talved sellised. Kummaline mõeldagi. Ja nüüd tundub, et mul polegi talve vastu eriti midagi. Maas on lumi, mitte lörts. :) Jalad on kuivad.
Ma kõnnin, mitte ei uisuta. Meeldib. :)
Tahaks suusatada, nagu kunagi ammu Rovaniemis, kui joulupukki-t vaatamas käisime. Ma olen jube niru mäest allalaskja, aga see-eest naudin õudsalt pikka ja igavat sõitu, kus on sellised väiksed rahulikud sujuvad mäekesed ja saab omi mõtteid heietada ja nagu muuseas suuskadega vehkida. Niimoodi võin tundide viisi ringi sõita, kaon oma pähe ära ja ei saa arugi midagi. :D Ajataju kaob nagu ühe teatud tüübi läheduses.

Sellest meenub, esmaspäeval töölt koju sõites nägin bussikutti üle miljoni aasta. Nagu mul kombeks, vaatasime kogemata täpselt teineteisele silma. Ma ei tea, kuidas mul alati nii juhtub. Isegi, kui lähen salaja hiilides kuskile ja üritan nähtamatu olla, siis kohalejõudes selgub, et olengi ainus inimene seal. Peale selle inimese muidugi, kelle eest oleks tahtnud peitu jääda. XD Ja tema vaatab juba ukse pealt otse silma. :D
Shiet noh. Failwhale, I tell ya. :)
Igatahes.... Veider oli bussikutti jälle näha. Hetkeks lõi jalad alt küll, tuleb tunnistada. :) Pool minutit ehk oli selline tunne, et... Ja siis kujutasin neid Fantoomiga kõrvuti ette. :) Ega ei teagi, kumb võidaks. :) (See oli iroonia.)

Ehkki mõtlesin pärast, et ehk peaks teda siiski kuidagi... ära kasutama, et Fantoomist ikkagi üle saada. Kõrini on neist ühepoolsetest tunnetest. Kuitahes sügavuti need ka ei läheks.

Enivei, kelgutada oli superlahe, ma ei oleks uskunudki, et lähen ja kelgutangi kohe niimoodi. Räägi veel lühikestest seelikutest. :D Ise vanem kui Jeesus.
Üks isa õpetas seal oma tütart mäest suuskadel alla laskma. Ja laps palus küll, et laseme poole mäe pealt, aga ei, isa oli endas kindel. Laps lasi siis sõnakuulelikult mäest alla ja kukkus muidugi. Jalg keeras end koos suusaga peaaegu tagurpidi. :( Õudne oli vaadata, ma kartsin, et nüüd murdiski jala ära. Käia ta igatahes ei saanud. Hüples minema. Loodan, et isa viis ta ikka arstile igaks juhuks pärast.
Mõtlesin veel, et äkki laenaks neile kelku, aga Mar arvas, et ei hakka end teiste asjadesse segama. Ja isiklikku kelku mul kaasas polnud. Ehk nad said ikka hakkama.

Mul tuli kohe valulikult oma isa meelde. Temal oli sama komme, viis mu kõige kõrgema mäe otsa ja käskis alla lasta. Ma ei lasknud, ofkoors. Ehkki tundsin end väga nirusti, nagu oleks talle pettumuse valmistanud. Ent eelistasin siiski ellu jääda, ükskõik, kui pettunud mu isa siis ka pole. :D
Krdi nõme käitumine igatahes. Kui mõni isa siin loeb, siis ärge tehke nii. Aitüma.

Joosep käis ka korra käkaskaela, siis oli tige ja solvunud ja käskis mul "pergusse" minna. :D Mina olen ju teadupärast süüdi kõigis asjades, mis maailmas toimuvad. Aga muul ajal meeldis kelgutamine talle väga. :D
Leidsime sealt ka lume seest ühe hobuseuru ja tegime palju pilte. Inks pildistas mind veel salajagi. XD St tal rippus fotokas käe küljes avatult ja ringikäies ta nagu muuseas tegi pilte, isegi teadmata. :D Selliseid uduseid, külili maailmaga. Muide, Inks, seda pilti ära ära kustuta, eks, see aiaga. :D See on üks parimaid pilte, mis must kunagi tehtud on. :D

Biitlid laulavad siin kõrval raadios, et "with a love like that, you know you should be glad. She loves you, yeah-yeah-yeah."
Tegelikult on see õudne tunne, kui sa tead, et keegi armastab ja sa peaksid õnnelik olema, aga tunned ainult tühjust. Tahaksid küll vastu tunda midagigi, aga...
Mitte et mul keegi selline olemas oleks. :) Ma niisama... mõlgutan. Olukordi on ju igasuguseid olnud elus.

Emal tuleb reedel sünnipäev.
(Saku auto sõitis just mööda. XD Tekkis täitsa õlleisu. Pole sada aastat õlut joonud.)
Reedel sünnipäev, jah... Siis tuleb kari joobnud tädisid meie juurde kokku. :D
Oh rõõmu.

Käisime Joosepiga eile postkontoris paki järel. Margit saatis Hollandist paki, Sepe kilkas ja siblis nende asjadega ringi, käis vanaemale ükshaaval näitamas. Jube armsa t-särgi sai ka, koertega, JOOSEP peale kirjutatud. :)
Ja siis veel tuli pakk BonPrix-st. Aru ma ei mõista, miks pakkijad panevad asjad üüratutesse kastidesse. Nagu oleks kõigil inimestel autod. Sest kuidas kurask see jalakäija sellise hiigelpakiga minema peaks kuskile... Õnneks oli meil kelk.
Ja siis fotopoes küsiti, et palju mul mälukaardil on. Ma ütlesin, et hell hunnik. ta ütles, et noh... läheb about pool tundi, ehk 40 minti. Ma ütlesin, et väga hea, ma siis tiirutan niikaua siinkandis. Läksin siis 50 mindi pärast ja öeldi, et oih, läheb veel pool tundi, sest teil on seal kaardi peal nii palju.
Nagu... wtf. Ma ju ütlesin, et palju on.
Siis pidingi juba koju minema ja ei saanudki pilte kätte, sest no kaua me seisame seal maja ees. Metsa või kuskile niisama kelguga kimama ei saanud ka minna, sest fuukin hiigelpakend oli kelgul. Mõni tuleb veel kurikaga.
Kusjuures, ega kelguga ei saanud ju poodi sisse ka, sest see raibe krigises nii roppu moodi, kui järel vedada. :D Siis jätsime ta sinna ette poodi ja väristasime eemal südant, et nüüd mõni vehib kogu täiega sisse. Krdi närvidemäng koguaeg, aru ma ei saa. Ma ei salli üldse selliseid asju.
Ja autojuhid, kes end pargivad jalakäijate tee ette, pange end põlema. Nagu ausõna. Hea, et Joosep enam titt ja vankris ei ole. Muidu ei saakski üldse liigelda, krdi egomaniakid oma raudsete kastidega sõidavad sust lihtsalt üle.
Ma ei suuda kannatada... tervet trobikonda asju. XD
Olen üldse jube kergesti ärrituv. :) Kui te pole veel täheldanud.

Woohoo! :)))))) Ma sain just teada, et ühe varsti tuttava kõhuelanikuga on kõik siiski okei. :) Nii hea meel. :)))))) Kui mul on juba siuke kergendus, mis ta emal siis veel olla võib. Nii hirmus, kui ei tea täpselt, mis su sees toimub. Rasedatel võiks kõhunahk läbipaistev olla ajutiselt, oleks palju rahulikum olla. Ja põnevam. :D Telekat poleks enam vajagi.
Väga armas lõpp tänasele päevale. :) Aitüma kuulamast.

Ja fantoomile ütleks veel, et... igasugu ilusaid asju. :D Kuula mu mõtteid.