Pekinjoonis

Lugesin raamatu lõpuni. Ma oleks eelistanud, et see tegelaste sarnasus oleks jäänud lugejale endale mõtlemiseks, ja mitte nii selgelt lõpus välja öeldud, aga noh... kes olen mina, et klassikutega vaielda, eks. :)
Hea raamat igatahes, pani mõtlema. Ehk kunagi kirjutan sellest pikemaltki. Peaks selle majakaraamatu ka uuesti läbi lugema, tõmbaks paralleele.

Otsisin järgmist ohvrit, eile seisin riiuli juures ja lappasin erinevaid raamatuid, Krossi "Silmade avamise päeva" lugesin kogemata läbi peaaegu. :D Kerge lugeda, siis läheb ludinal. Ma loen üldse üsna kiiresti. Ent Krossi eelmainitud teost olen ma kunagi juba lugenud... tegelikult olen ma enamuse oma riiulitel leiduva juba korduvalt läbi lugenud, aga õnneks on mul kõige shitem mälu maailma ajaloos, nii et võin korduvalt kõike nautida. :D

L says:
ma läksin hommikul enne tööletulemist kohvikusse
sepe armastab neid singi-juustusaiu
ja isa istus seal ja mugis saiakesi :)
nii kummaline on oma isa niimoodi kuskil kohata
tundus täitsa nagu inimene, mitte nagu isa XD
mar says:
:D kujutan ette
L says:
ja sepe ütles mulle just telefonis, et "ärkasin üles ja otsisin sind, aga, pagan, sa olid juba ära läinud" :D

--

Hästi imelik on näha küll inimesi kõrvalt, nagu võõra silmade läbi. :) Minu arust on inimesed hoopis teistsugused, kui nad ei tea, et sa neid vaatad. Nagu etendaks nad mingit rolli just sinu jaoks, kui sind märkavad. Mitte meelega siis, vaid noh... inertsist või kuidagi. Seepärast ongi ehk imelik/väsitav olla, kui mitmed erinevad tuttavad koos on, pisut siuke... skisoefekt. :)

Mul on selg totaalselt haige, üritasin end soojashoidmisega päästa, aga ei mõika eriti. Homme peab ilmselt hommikul valuvaigisteid peoga näost sisse ajama enne lapse lasteaeda lohistamist. Kelguga siis ikka, eks. Täna on ema õnneks kodus ja ei pidanud Joosepit hommikul kurja kagutuulega kiusama. :) Aga krdi valus on.

Niiet näedsiis, anonüümsel oli õigus, ülemise korruse mees paneb kohe täie rauaga, niipea, kui miskit paha teed. :D Kummaline, et ta ühtegi head asja ei märka.
Aga noh, ju ma siis polegi sõpru üldse väärt. Ei arvagi eriti, tegelikult, just viimasel ajal. Koguaeg väsinud ja närvid pingul nagu raseda kõhunahk. (Õli pange peale, btw, tavalist toiduõli. :) ) Keelan endale kõike. Süüa ei tohi, armastada ei tohi... milleks siuksele sõprugi vaja? :)

Teatrikülastuse pidime kah edasi lükkama, ma ei mäleta, kas mainisin juba kuskil... igatahes, märtsis käime ära. Ma niiiiiiii tahaks juba teatrisse. (L) Mu pööning sobib teatriga ülihästi kokku. Oleks mul väheke väiksem ego, ma oleks näitlejaks hakanud. :) Ma ei taha sõna kuulata, ma tahan ISE teha. :D
Eile tekkis hetkeks täiega meeleolu kirjutama jälle hakata. Ühe pooliku idee oleks juba äärepealt välja kirjutanud, aga siis haudusin seda ja tundus, et teema hakkas hoopis hargnema, et kuidas ma lõpetan selle lihtsalt lõpus ära, kui sealt annaks ometi nii mitut moodi edasi minna. Ja nii jäigi jälle pooleli. :) Aga noh... ma ei usu, et ma üldse kunagi midagi asist kirjutan, halan ja ohin ja valmis ei saa essugi. Mul ei ole mootorit. Süda on tühi, olen kõik varud ära kasutanud.

Üks klient käis just, tuli trepist üles tuikudes, mul tekkis hetkeks täiega hirm jälle. Nii ammu pole enam mõelnud sellele, mis juhtus. Aga lasin ta uksest sisse ikka, ja ei olnudki midagi, ehk tal on ka tasakaaluhäired nagu mulgi. :) Mulgi tasakaaluhäired. :)
Ja... random idea, ehk hirm ongi see, mis paneb inimese kõiki asju tegema.

Eile oli Reporteris masendav lõik hooldekodudest, nii kahju oli neist inimestest seal. :( Ja mis krdi värk on, et hooldaja saab vähem palka, kui ühe vanuri "koha" eest kuus makstakse?! See on ju absurd. Kuhu see raha kõik läheb? Minu arust peaks laste ja haigete ja vanainimeste eest hoolitsejad kõige rohkem pappi saama. Ülejäänud tõstavad kisa või võitlevad, kui miski ei meeldi. Nad suudavad.

Teine lõik, mis meelde jäi, oli see, kus küsiti tõsimeeli, et "kas on selline asi üldse võimalik, et mees ei kuluta üldse raha ja naine on ikka õnnelik?"
Nagu... PFFFFFT. Mis krdi naistega need reporteri-inimesed küll lävivad, et neil pidevalt siuksed nõrgameelsed ja lausseksistlikud küsimused on.
Vabalt läheks kohtama kuhuiganes... Kui õige mees on. :) Mis see raha siia puutub? Vale mees võib kasvõi songani maksta, kasu poleks ikka midagi. :)
Ja uff, kui pindakäiv see on, et reklaam on palju valjem kui film! Koguaeg otsi pulti ja muudkui häälesta. Nagu vangla dushiruum, I bet.
Huvitav, kas nad ise pole selle peale tulnud, et kui mingi väljakriisatud tootenimi iga jumala kord magava lapse üles ajab või su surnuks ehmatab, siis poes seda nähes tekib siuke vahkviha, et trambid selle sodiks ostmise asemel. :D

Hahaa, mis meenus, eile sirvisin Otto kataloogi ja seal olid meestebokserid nimega BRUNO BANANI. :D Ja ma kujutasin ette, kui koorid oma kallimal pükse maha ja järsku avastad, et ta on hoopis Banaani-Bruuno. :D Oh kurask, huumorimeel on ikka NII tähtis asi. :D Kui mees ostab endale siuksed püksid, siis ta peab arvestama, et naine võib naerma pursata peale teksade eemaldamist. :D Ma naeraks vist oma pool tundi ühtejutti. :D See rikuks totaalselt hetke ära, aga ma armastaks seda tüüpi vist pärast. :D Huumorimeel on nii krdi oluline.

Joosep kirjutas mul näiteks ristsõna kõik U-sid täis. Ma küsisin, et miks just U? Vastas, et see on nagu naerunägu. :)

Ja ütle mulle, kui loed telekavast, et TRA Draamateatri etendus "Kolm õde" ja naerma ajab, siis see näitab vist hoopis kergekujulist idiotismi, eks. :D Kumb ma olen, Beavis või ButtHead? :D

Vaata Pingut ka. (L) See on supermultikas, universaalkeeles. :D




Pee. Ess. :) Ma panen veel paar videot Joosepist ja tervitan oma üksikuid allesjäänd sõpse :D, kes ei põe iga tühjatähja pärast. :D Parem on öelda kohe nii nagu on ja mitte enda sisse koguda, et hiljem plartsuga välja lasta ja sootuks riidu minna.

Hahahahaa, ja ma nägin täna bussis ühte naist, kel oli juustest mantel. :DDD
Täiega. See ei olnud üldse kasuka moodi, kapuuts oli peas ja ma vaatasin algul, et deem, kui pikad juuksed... ja siis taipasin, et soeng oli kuni kandadeni, saapad alt ikka vilkusid, muidu oleks "Jeti!" karjuma hakand. :D