See tuleb nüüd tige blogi, nii et kui tahad, et hea tuju säiliks, siis ära loe.
Ma vihkan oma sõpru. Nagu... päriselt.
Mul on tõsiselt sitt aeg parajasti, ma nutan iga krdi poole tunni tagant, ja nemad ainult targutavad. Ma kurdan muret ja saan hunniku sitta kaela. Saan sõimata, et üldse julgen midagi öelda, et julgen karta, et julgen muretseda.
Ja siis saan sõimata, sest vihastan.
Fakki. Minge ja otsige mõni raudinimene endale sõbraks. Selline, kes ei põe ennast, kes ei karda ega muretse, kes on alati mõistlik ja teeb alati õigeid otsuseid.
Otsige selline, kes võib vabalt üksipäini kõige eest otsustada, ilma et ta kunagi hetkekski puhata tahaks. Otsige selline, kes ei karda kaotada seda ainsat, mis talle jäänud on. Otsige selline, kes ei solvu "iga asja peale." Otsige omale sõber, kes kuulab teie muresid ja kunagi ei räägi enda omadest. Või kui tal mõni ongi, siis on see äärmiselt "normaalne ja mõistlik mure."
a la "whatthefucki sa julged üldse enda välimuse kohta midagi öelda, vaata, milline MINA olen."
jah, sest mina olen ju miss faking universum. olen edaspidi vait.
--
a la "imelik oled või et kardad oma last oma joodikust emaga sünnipäevale saata, tahad oma lapsest eraku kasvatada või."
jah, aitäh, nagu ma veel vähe põeks. superema nagu ma olen.
--
a la "ära põe koguaeg, kui su laps loomaaias silmist kaobki, küll tuleb tagasi."
jah, sina ju tead paremini, kuidas mu laps käitub. ega tal polegi kahte kätt vaja, karul ka kõht tühi.
--
a la "kuidas sa julged mulle öelda, et öösiti trenni teed magamise asemel, MINA ju ei tee. Tekitad mul paha tuju siukse jutuga."
jah, sina oled ju juba kõhn, krt.
--
Oh... teate... ma olen väsinud end pidevalt kaitsmast.
Ehk ongi asi minus ja mulle lihtsalt tundub kõik see... Jah, ehk olengi, teeme nii, et olen liiga kergesti solvuv ja võtan kõike isiklikult.
Sest nii tõenäoliselt ongi. Ma olen üliväsinud ja mul on faking valus.
Küllap teilgi.
On ju ometi inimesi, kes mõistavad, mida ma räägin... see ei ole ju nii...
Kui ütlen, et mul on seletamatud ja täiesti ebaratsionaalsed hirmud, siis on inimesi, kes mõistavad, mitte ei hakka mõnitama/tänitama/naeruvääristama.
Kes saavad aru, millise pinge all ma olen.
Kes ei tule ja räägi ainult endast ja siis jaluta minema, ehkki teavad, et mu süda lendas eelmisel õhtul miljoniks tükiks.
Ah, mis ma siin ikka. Elan üle.
Teeme väikse vaheaja. Või pika, kuidas keegi soovib.
Ilusat päeva.
P.S. Ütlesin ju, et ära loe.
Wednesday, April 30, 2008
Friday, April 25, 2008
Armastus on saatanast :)
Kas see tundub ainult mulle, või ongi see kõigiga nii? Et päeval on nii ilus ilm ja oled energiat täis ja rõõmus ja siblid ringi ja siis õhtul istud üksinda maha (või noh, toolile rikkamates peredes) ja tunned, et tahaks nutta. Mida ilusam ilm on, seda rohkem tahaks seda kellegagi jagada.
Ma olen ju nüüd ka vaba ja vallaline, mitte enam ainult kehaliselt, vaid nüüd ka südamelt. Otsustasin bussi(peatuse)kuti ära unustada, nüüd surun maha kõiki temaga seotud mõtteid, mis pähe kipuvad ja ma ei luba endal unistada enam. Ta tahab kedagi teist ja ma ei pane seda talle pahaks. Südant ei saa sundida. Ma ainult väga-väga loodan, et ta on õnnelik. Alati. :) Noh, okei, mitte alati, muidu läheb läilaks, aga 85% ajast. :D
Kunagi keegi ütles mulle, et " kui sa ütled, siis ma tulen ära." Ma ei saanud loomulikult teise eest otsustada sellise tähtsusega asju... Seega ei öelnud ma midagi. Või noh.. ütlesin, et "kui sul minu ütlemist vaja on, siis järelikult ei taha tulla tegelikult."
Nüüd tean, et oleksin pidanud talle seda ütlema. Aga nüüd on hilja. Fakk, siiamaani tunnen end süüdi, ehkki... ma oleksin igatepidi süüdi jäänud. No way out.
Praegu on. Tagurpidikäik. Nüüd olen jälle luts-luts-libe-kala, see, keda püüda ei saa, sest see, tõbras, keerab kõik naljaks või ignoreerib.
Näe, leidsin just kappi koristades hea näite oma karmuse kohta. Üks noormees kirjutas mulle, mõned aastad tagasi.
"Oled kaaslasi kultuurselt kohtlev, käsitlemata kiirusega kütkestav, kosutavalt karge, kujuteldamatult kuum, kapituleeruma kutsuvalt kaunis, krehvtiselt kirglik, kristallpuhtalt küütleva kvaliteediga, kordumatult kõlbelise karakteriga, kevadiselt kelmikas, kolossaalselt kihvt, kustumatuid kahjustusi külvav, kombekalt kostitav, katkematult kummitavate külluslike kumerustega, kartustäratavalt kompetentne, kogu kosmosega klappiv, kadestusväärselt karismaatiline, kaasakiskuvalt kiirgav, karsklasi kurjalt kimbutav, käivitavalt kannustav, kingitusena korvamatu, kõrgustesse küündiva kohusetundega, kaaskodanikke kergelt külgetõmbav, korrektselt keevaline, kirjeldamatult kena kujuga, karjakaupa kosilasi kokkukoguv, kosmilisi kollapse kompenseeriv, konkreetse kriitilisusega kuttidega kõikekajastavalt kõnelev."
...
Ja minu vastus oli:
"Nüüd tee Ü-ga."
:D Hirmus tüdruk.
Aga armastus on hirmutav, tegelikult. Mõtle, kui õudne, sa annad kellelegi teisele võimaluse ja võimu otsustada, kas sa oled õnnelik või õnnetu. Ja TAAS tsiteerin Kunderat, kes ütles, et "armastus on oma jõu vabatahtlik äraandmine."
Joosepi isaga elasin ma üle aasta koos, enne kui talle ütlesin, et "armastan." Ehkki ta teadis seda juba ammu enne, ma oskan muid "keeli" ka. :D
Mul on üldse probleeme oma tunnete näitamisega, kasvasin perekonnas, kus siimaani, kui kellegil on sünnipäev, siis tammutakse tobeda naeratuse ja silmnähtavalt nurkaaetud metslooma ilmel natuke aega eemal, kuniks sünnipäevalaps teeskleb, et teda seal toas üldse polegi, siis astutakse ilmse mõlemapoolse ebamugavustundega lähemale, pistetakse päevasangarile kink kähku pihku ja tonksatakse rusikaga selga "noh...tead küll..." ja tehakse kähku söögilaua poole sääred. :D
Igatahes... nüüd .. mingi öö... oli :D (no ei ole mul mälu, pole midagi teha), ma arvan, et see oli kaks ...või kolm päeva tagasi. Laps magas juba ja ma kustutasin tuled ära ja panin arvuti ja teleka kinni ja ronisin ka lõpuks voodisse ja siis lamasin seal, silmad kinni. Ja peas tiirlesid sõnad. Sõnad kleepusid kokku ja muutusid ridadeks. Ja järsku märkasin, et nad riimuvad, raiped. Lasin neil peas ringiratast keerelda... kuni tundus, et nad on mul peas ja ma ei saa enam magada. Tõusin püsti ja otsisin paberi ja pastaka välja. Pimedas, vaikselt, laps ju magas. Tema arvas muidugi teisiti, ärkas üles ja kräunus peenikese häälega mu kõrval nagu udusireen: "Emmeeeeeeee, tahaaaan kaaaaisssssuuuuuuu!" Ja mina seisin seal laua kohal kummargil ja üritasin meenutada, kuidas need read nüüd lendasidki... ringi ja ringi ja see sõna oli selle sõna sabas...
Kirja sain. :D
Ma pole umbes 12 aastat ühtki täisluuletust kirjutanud, ainult üksikuid ridu ja poolikuid mõtteid. Mul on nii hea meel. :) Ehkki ta longab kõiki oma seitset jalga ja on muidu ka... harjumatu, ikkagi on hea meel. :) Panen ta ehk sinna teise blogisse üleski... Kui julgen. :D (Muidugi julgen, ma olen ju iivõl. :P )
Aga jah... point oli see, et... kui sa arvad, et pead kedagi armastama, et täiuslik olla... siis see on kräpp. Ei pea olema kellegagi koos, et olla rõõmus ja terviklik. Et olla õnnelik. (Kerge öelda, raske teha, ütled :) Aga miks peakski kerge olema. :D )
Mis haiget teeb, ongi ju just see tunne, et midagi on puudu... Ja sealt näeb kohe saatan (parema sõna puudumisel) võimalust ja rabab su hingest, mähkides depreka ümber su pea, nii et enam reaalselt asju ei näe. Tüdimus, valu, vihkamine, kurjus... Kõik sellest, et tundub, nagu oleks kuskil su sees tühi koht.
Aga tegelikult pole. :) Tegelt oled sa ilus ja hea ja võid vabalt niisama ka rõõmus olla. :) Ma luban. :D
Nagu see Kid Rocki laul, mis mulle muidu ei meeldi, aga mille paar rida mind iga kord nutma ajavad. :D Et "sa tead, et kuskil on keegi, kes armastab sind rohkem kui sa uskudagi võiksid, sa TEAD seda."
Kuskil on keegi. :) Ma olen ootereziimil. :)
Saaks nüüd kuidagi füüsilise poole ka maha vaigistatud, oleks jube hästi. :DDD
Paar anekdooti ka. (Ma ütlesin, et koristasin oma pabereid. :D )
New Yorgi loomaaiast põgenes gorilla, politsei kaotas ta jäljed Bronxi linnaosas, sest seal sulandus loom rahva hulka.
--
Hunt ja jänes magavad kahekordsel naril. Järsku käib hirmus kõmakas.
Jänes: "Uh isver, mis juhtus?!"
Hunt: "Ma viskasin kampsuni alla."
Jänes: "Siukse mürtsuga?"
Hunt: "Nojah...ma ei jõudnud seda seljast ära võtta."
--
Ülikooli bioloogialane konverents. Ettekanne, onkel räägib: "...lõpuks õnnestus ristata pruun-ja jääkaru..."
Hääl saalist: "Ja tulemus?"
"Noh...loomad jäid igaljuhul rahule."
--
Galja says:
I get so nervous when people come in
(#) Nibbler says:
Are you talking about anal sex again?
--
Kuukiir says:
mis oli esimene mõte, mis sul peast läbi käis, kui sa wtc õnnetusest teada said?
(#) Nibbler says:
ma mõtlesin et wtf
--
Kuukiir says:
ahoi
(#) Nibbler says:
mes?
Kuukiir says:
mis aretad?
(#) Nibbler says:
eeselrotti
Kuukiir says:
:D
(#) Nibbler says:
väga vajalik loom
Kuukiir says:
ökonoomne?
(#) Nibbler says:
jah. tassib kõik kotid ära ja mahub taskusse
(#) Nibbler says:
reisil asendamatu
Kuukiir says:
nojah, siis küll
(#) Nibbler says:
tegelikult pole asendamatu
(#) Nibbler says:
kui näiteks...hobuhamster on
Kuukiir says:
areta üks pingviinjatoon - viib ja toob kõike
(#) Nibbler says:
:D pingviinjatoonik
(#) Nibbler says:
oleks parem.
(#) Nibbler says:
viib ja toob ja serveerib veel drinki ka
Ilusat nädalalõppu. :) Homme on palju päikest, jippii. :)
Ma olen ju nüüd ka vaba ja vallaline, mitte enam ainult kehaliselt, vaid nüüd ka südamelt. Otsustasin bussi(peatuse)kuti ära unustada, nüüd surun maha kõiki temaga seotud mõtteid, mis pähe kipuvad ja ma ei luba endal unistada enam. Ta tahab kedagi teist ja ma ei pane seda talle pahaks. Südant ei saa sundida. Ma ainult väga-väga loodan, et ta on õnnelik. Alati. :) Noh, okei, mitte alati, muidu läheb läilaks, aga 85% ajast. :D
Kunagi keegi ütles mulle, et " kui sa ütled, siis ma tulen ära." Ma ei saanud loomulikult teise eest otsustada sellise tähtsusega asju... Seega ei öelnud ma midagi. Või noh.. ütlesin, et "kui sul minu ütlemist vaja on, siis järelikult ei taha tulla tegelikult."
Nüüd tean, et oleksin pidanud talle seda ütlema. Aga nüüd on hilja. Fakk, siiamaani tunnen end süüdi, ehkki... ma oleksin igatepidi süüdi jäänud. No way out.
Praegu on. Tagurpidikäik. Nüüd olen jälle luts-luts-libe-kala, see, keda püüda ei saa, sest see, tõbras, keerab kõik naljaks või ignoreerib.
Näe, leidsin just kappi koristades hea näite oma karmuse kohta. Üks noormees kirjutas mulle, mõned aastad tagasi.
"Oled kaaslasi kultuurselt kohtlev, käsitlemata kiirusega kütkestav, kosutavalt karge, kujuteldamatult kuum, kapituleeruma kutsuvalt kaunis, krehvtiselt kirglik, kristallpuhtalt küütleva kvaliteediga, kordumatult kõlbelise karakteriga, kevadiselt kelmikas, kolossaalselt kihvt, kustumatuid kahjustusi külvav, kombekalt kostitav, katkematult kummitavate külluslike kumerustega, kartustäratavalt kompetentne, kogu kosmosega klappiv, kadestusväärselt karismaatiline, kaasakiskuvalt kiirgav, karsklasi kurjalt kimbutav, käivitavalt kannustav, kingitusena korvamatu, kõrgustesse küündiva kohusetundega, kaaskodanikke kergelt külgetõmbav, korrektselt keevaline, kirjeldamatult kena kujuga, karjakaupa kosilasi kokkukoguv, kosmilisi kollapse kompenseeriv, konkreetse kriitilisusega kuttidega kõikekajastavalt kõnelev."
...
Ja minu vastus oli:
"Nüüd tee Ü-ga."
:D Hirmus tüdruk.
Aga armastus on hirmutav, tegelikult. Mõtle, kui õudne, sa annad kellelegi teisele võimaluse ja võimu otsustada, kas sa oled õnnelik või õnnetu. Ja TAAS tsiteerin Kunderat, kes ütles, et "armastus on oma jõu vabatahtlik äraandmine."
Joosepi isaga elasin ma üle aasta koos, enne kui talle ütlesin, et "armastan." Ehkki ta teadis seda juba ammu enne, ma oskan muid "keeli" ka. :D
Mul on üldse probleeme oma tunnete näitamisega, kasvasin perekonnas, kus siimaani, kui kellegil on sünnipäev, siis tammutakse tobeda naeratuse ja silmnähtavalt nurkaaetud metslooma ilmel natuke aega eemal, kuniks sünnipäevalaps teeskleb, et teda seal toas üldse polegi, siis astutakse ilmse mõlemapoolse ebamugavustundega lähemale, pistetakse päevasangarile kink kähku pihku ja tonksatakse rusikaga selga "noh...tead küll..." ja tehakse kähku söögilaua poole sääred. :D
Igatahes... nüüd .. mingi öö... oli :D (no ei ole mul mälu, pole midagi teha), ma arvan, et see oli kaks ...või kolm päeva tagasi. Laps magas juba ja ma kustutasin tuled ära ja panin arvuti ja teleka kinni ja ronisin ka lõpuks voodisse ja siis lamasin seal, silmad kinni. Ja peas tiirlesid sõnad. Sõnad kleepusid kokku ja muutusid ridadeks. Ja järsku märkasin, et nad riimuvad, raiped. Lasin neil peas ringiratast keerelda... kuni tundus, et nad on mul peas ja ma ei saa enam magada. Tõusin püsti ja otsisin paberi ja pastaka välja. Pimedas, vaikselt, laps ju magas. Tema arvas muidugi teisiti, ärkas üles ja kräunus peenikese häälega mu kõrval nagu udusireen: "Emmeeeeeeee, tahaaaan kaaaaisssssuuuuuuu!" Ja mina seisin seal laua kohal kummargil ja üritasin meenutada, kuidas need read nüüd lendasidki... ringi ja ringi ja see sõna oli selle sõna sabas...
Kirja sain. :D
Ma pole umbes 12 aastat ühtki täisluuletust kirjutanud, ainult üksikuid ridu ja poolikuid mõtteid. Mul on nii hea meel. :) Ehkki ta longab kõiki oma seitset jalga ja on muidu ka... harjumatu, ikkagi on hea meel. :) Panen ta ehk sinna teise blogisse üleski... Kui julgen. :D (Muidugi julgen, ma olen ju iivõl. :P )
Aga jah... point oli see, et... kui sa arvad, et pead kedagi armastama, et täiuslik olla... siis see on kräpp. Ei pea olema kellegagi koos, et olla rõõmus ja terviklik. Et olla õnnelik. (Kerge öelda, raske teha, ütled :) Aga miks peakski kerge olema. :D )
Mis haiget teeb, ongi ju just see tunne, et midagi on puudu... Ja sealt näeb kohe saatan (parema sõna puudumisel) võimalust ja rabab su hingest, mähkides depreka ümber su pea, nii et enam reaalselt asju ei näe. Tüdimus, valu, vihkamine, kurjus... Kõik sellest, et tundub, nagu oleks kuskil su sees tühi koht.
Aga tegelikult pole. :) Tegelt oled sa ilus ja hea ja võid vabalt niisama ka rõõmus olla. :) Ma luban. :D
Nagu see Kid Rocki laul, mis mulle muidu ei meeldi, aga mille paar rida mind iga kord nutma ajavad. :D Et "sa tead, et kuskil on keegi, kes armastab sind rohkem kui sa uskudagi võiksid, sa TEAD seda."
Kuskil on keegi. :) Ma olen ootereziimil. :)
Saaks nüüd kuidagi füüsilise poole ka maha vaigistatud, oleks jube hästi. :DDD
Paar anekdooti ka. (Ma ütlesin, et koristasin oma pabereid. :D )
New Yorgi loomaaiast põgenes gorilla, politsei kaotas ta jäljed Bronxi linnaosas, sest seal sulandus loom rahva hulka.
--
Hunt ja jänes magavad kahekordsel naril. Järsku käib hirmus kõmakas.
Jänes: "Uh isver, mis juhtus?!"
Hunt: "Ma viskasin kampsuni alla."
Jänes: "Siukse mürtsuga?"
Hunt: "Nojah...ma ei jõudnud seda seljast ära võtta."
--
Ülikooli bioloogialane konverents. Ettekanne, onkel räägib: "...lõpuks õnnestus ristata pruun-ja jääkaru..."
Hääl saalist: "Ja tulemus?"
"Noh...loomad jäid igaljuhul rahule."
--
Galja says:
I get so nervous when people come in
(#) Nibbler says:
Are you talking about anal sex again?
--
Kuukiir says:
mis oli esimene mõte, mis sul peast läbi käis, kui sa wtc õnnetusest teada said?
(#) Nibbler says:
ma mõtlesin et wtf
--
Kuukiir says:
ahoi
(#) Nibbler says:
mes?
Kuukiir says:
mis aretad?
(#) Nibbler says:
eeselrotti
Kuukiir says:
:D
(#) Nibbler says:
väga vajalik loom
Kuukiir says:
ökonoomne?
(#) Nibbler says:
jah. tassib kõik kotid ära ja mahub taskusse
(#) Nibbler says:
reisil asendamatu
Kuukiir says:
nojah, siis küll
(#) Nibbler says:
tegelikult pole asendamatu
(#) Nibbler says:
kui näiteks...hobuhamster on
Kuukiir says:
areta üks pingviinjatoon - viib ja toob kõike
(#) Nibbler says:
:D pingviinjatoonik
(#) Nibbler says:
oleks parem.
(#) Nibbler says:
viib ja toob ja serveerib veel drinki ka
Ilusat nädalalõppu. :) Homme on palju päikest, jippii. :)
Tuesday, April 22, 2008
Kuidas oraalselt asju ehitada
Nibbler says:
hahaa, ma täna nägin poes üht särki, no... täpselt minu maitse, siuke...hästi värviline. ja oleks juba ostnud äärepealt, siis märkasin, õla peale oli kirjutatud: i love disco.
Nibbler says:
ja ma tundsin, et ehkki mulle naljad meeldivad, siis see läks juba üle igasuguse piiri
Kuukiir says:
irw...
Kuukiir says:
see i am evil oli päris hea mõte või oli see lihtsalt "EVIL"
Nibbler says:
lihtsalt evil
Nibbler says:
loetakse: vile :D
Kuukiir says:
kuigi veel ägedam oleks "DEVIL" ja siis see (6) pilt ka
Nibbler says:
ma joonistan markeriga juurde
Kuukiir says:
võiks kohe olemas ollagi sellised särgid, millele iga päev võid erineva sõnumi kirjutada ja siis pärast jälle ära kustutada
Nibbler says:
jap. mulle ka meeldiks
Nibbler says:
siuksed..ee.. neoonsärgid on, aga jube kallid
Nibbler says:
kuhu nagu trükid sisse ja siis särab või plingib tekst
Nibbler says:
siuke...poolarvuti poolsärk
Nibbler says:
särvuti
Kuukiir says:
särgonaalarvuti
Kuukiir says:
onaalarvuti
Kuukiir says:
särg-onaal-arvuti
Nibbler says:
:D see oleks ju kala
Nibbler says:
see on arvuti-a...akordion
Nibbler says:
mis see on, kus kalad sees ujuvad? a...
Nibbler says:
album :D
Kuukiir says:
akvaarium
Nibbler says:
jah :D
Nibbler says:
särkonaalarvuti
Nibbler says:
särkanaalarvuti
Kuukiir says:
:D
Nibbler says:
siis on lisavidinatega
Kuukiir says:
särkoraalarvuti
Kuukiir says:
koos keele ja hammaste ja muude vidinatega
Nibbler says:
siis on lihtsalt särkoraal, kuule... sest raal ongi arvuti
Kuukiir says:
novot
Nibbler says:
me peame hakkama ehitama
Kuukiir says:
:D
Kuukiir says:
oraal-ehitus
Nibbler says:
me peaks enne oraalselt valmis ehitama ja siis mõnele seletama, kuidas seda füüsiliselt valmis teha
Kuukiir says:
:D
Kuukiir says:
nojah, siis võib juba õppefilmi teha
Kuukiir says:
mis seal ikka seletada
Nibbler says:
"kuidas oraalselt asju ehitada"
Kuukiir says:
mhmh
Kuukiir says:
"kuidas asju oraal-seks ehitada"
Nibbler says:
:D see on jah keerulisem
Nibbler says:
et alustad nagu maja ehitust, aga siis läheb hoopis oraal-seks
Kuukiir says:
:D
Kuukiir says:
kui jõuad magamistoa ehituseni, siis läheb oraal-seks
Kuukiir says:
enne seda läheb lihtsalt
Nibbler says:
lihtsalt seks
Kuukiir says:
just :D
Kuukiir says:
aga seks puhuks neid maju ehitataksegi
Nibbler says:
:D jep. kohe kahju, et ma majas ei ela.
Kuukiir says:
kahju jah :D
Kuukiir says:
st :'(
Kuukiir says:
tahaks ise ka majas elada
Nibbler says:
:D meid vaeseid majatuid
hahaa, ma täna nägin poes üht särki, no... täpselt minu maitse, siuke...hästi värviline. ja oleks juba ostnud äärepealt, siis märkasin, õla peale oli kirjutatud: i love disco.
Nibbler says:
ja ma tundsin, et ehkki mulle naljad meeldivad, siis see läks juba üle igasuguse piiri
Kuukiir says:
irw...
Kuukiir says:
see i am evil oli päris hea mõte või oli see lihtsalt "EVIL"
Nibbler says:
lihtsalt evil
Nibbler says:
loetakse: vile :D
Kuukiir says:
kuigi veel ägedam oleks "DEVIL" ja siis see (6) pilt ka
Nibbler says:
ma joonistan markeriga juurde
Kuukiir says:
võiks kohe olemas ollagi sellised särgid, millele iga päev võid erineva sõnumi kirjutada ja siis pärast jälle ära kustutada
Nibbler says:
jap. mulle ka meeldiks
Nibbler says:
siuksed..ee.. neoonsärgid on, aga jube kallid
Nibbler says:
kuhu nagu trükid sisse ja siis särab või plingib tekst
Nibbler says:
siuke...poolarvuti poolsärk
Nibbler says:
särvuti
Kuukiir says:
särgonaalarvuti
Kuukiir says:
onaalarvuti
Kuukiir says:
särg-onaal-arvuti
Nibbler says:
:D see oleks ju kala
Nibbler says:
see on arvuti-a...akordion
Nibbler says:
mis see on, kus kalad sees ujuvad? a...
Nibbler says:
album :D
Kuukiir says:
akvaarium
Nibbler says:
jah :D
Nibbler says:
särkonaalarvuti
Nibbler says:
särkanaalarvuti
Kuukiir says:
:D
Nibbler says:
siis on lisavidinatega
Kuukiir says:
särkoraalarvuti
Kuukiir says:
koos keele ja hammaste ja muude vidinatega
Nibbler says:
siis on lihtsalt särkoraal, kuule... sest raal ongi arvuti
Kuukiir says:
novot
Nibbler says:
me peame hakkama ehitama
Kuukiir says:
:D
Kuukiir says:
oraal-ehitus
Nibbler says:
me peaks enne oraalselt valmis ehitama ja siis mõnele seletama, kuidas seda füüsiliselt valmis teha
Kuukiir says:
:D
Kuukiir says:
nojah, siis võib juba õppefilmi teha
Kuukiir says:
mis seal ikka seletada
Nibbler says:
"kuidas oraalselt asju ehitada"
Kuukiir says:
mhmh
Kuukiir says:
"kuidas asju oraal-seks ehitada"
Nibbler says:
:D see on jah keerulisem
Nibbler says:
et alustad nagu maja ehitust, aga siis läheb hoopis oraal-seks
Kuukiir says:
:D
Kuukiir says:
kui jõuad magamistoa ehituseni, siis läheb oraal-seks
Kuukiir says:
enne seda läheb lihtsalt
Nibbler says:
lihtsalt seks
Kuukiir says:
just :D
Kuukiir says:
aga seks puhuks neid maju ehitataksegi
Nibbler says:
:D jep. kohe kahju, et ma majas ei ela.
Kuukiir says:
kahju jah :D
Kuukiir says:
st :'(
Kuukiir says:
tahaks ise ka majas elada
Nibbler says:
:D meid vaeseid majatuid
Monday, April 21, 2008
Hau!
Nibbler says:
vaene xxx, lausa kahju tast
Nibbler says:
ta pm oli vahepeal et ratas on pooleks
Nibbler says:
ma ei kujuta teda üldse väikse poisina ette, et kimaks, keel suust väljas
Stella says:
:D
Stella says:
üks poiss meil sõidab rattaga
Stella says:
ja tead
Stella says:
täna kõik nii naersid
Stella says:
maitea see on lihtsalt naljakas
Nibbler says:
mulle meeldib
Nibbler says:
ma tahaks tõukekat
Stella says:
ma tahax mercedes benzi
Stella says:
:D
Nibbler says:
ma tahaks xxxxx-t
Nibbler says:
ta jookseks ja teeks põrisevat häält
--
Eile vaatasin Saladusi... või tegelikult vaatasin Tuuli Roosmat rääkimas. Sest ma ei mäleta absoluutselt mitte midagi, mis seal saates oli. :D Roosma hüpnotiseerib mind alati natuke, jään teda vaatama. Kui ma mees oleks, ma läheks ja võrgutaks ära. :D Siuksed...kummalised silmad ja närilisehambad.
Aga häiris see megaropendamine seal saates, või noh, mis nüüd nii mega, aga no... pool üheksa on lapsed veel üleval, me saame niisama ka aru, et see peaks nagu reaalset elu kujutama, ei pea va neljatähelisi ette ja taha pilduma.
--
Ma otsustasin eile, et unustan mehed ära ja hakkan ilusaks pohhuist-naiseks. :D Ausõna, kaua ma ootan ja unistan. Panen südame kinni ja elan rõõmsalt ja omaette.
Panen just nii palju värve selga, kui ise tahan ja just nii suure dekoltee kui tahan. Ja ei huvita üldse, mis arvatakse. :P
Eks näis, kas mõni tuleb ja trumpab bussi(peatuse)kuti üle... saab raske olema. :D Aga ma ei taha enam mõelda ta peale. See on liiga... ma ei taha sõltuda nii palju. Ja ei taha, et koguaeg valus on. Las ta parem jääb ilusaks mälestuseks.
Ja kui vastu tuleb, siis künnan ninaga asfalti ja keeldun otsa vaatamast.
... sest ma tean, et ma ei suuda ta pilku kannatada.
Seega... väldin. :)
--
Eile käisin solaariumis. Nüüd olen tuntud kui Pealik Leegitsevpõsk. :) Sobiksin hästi sinna jäätisereklaami, Totally Red. :D Ma ei tea, kuidas teised inimesed solaariumis käituvad, aga mina ahvistun seal täielikult. :D Selles lamamissolaariumis jäin ma pidevalt magama, hakkasin ette kujutama, et kajakad kisavad ja lained mühisevad ja siis ärkasin alati hirmsa ehmatusega selle peale, kui need silmakatted kolinal kuskile kaenlaalla kukkusid, mistõttu käin nüüd ainult selles, kus seista saab. Ja seal hakkab mul peale esimest minutit jube igav. :D Siis ma tantsin ja ümisen ja ripun neid käsipuid pidi nagu bikiinides gorilla. Mõtlesin, et kukun kogu selle toruga ümber ja veeren alumisele korrusele. :D Aga seekord veel vedas. :)
Nibbler says:
i'm Chief Firecheek
Nibbler says:
hau!
Galja says:
:D
Galja says:
joe looks like chinese on that display pic
Nibbler says:
:D
Nibbler says:
yeah, we are racially gifted
Galja says:
multi-ethnic
--
Küsin siukest asja: miks raadiojaamad paigast liiguvad suvel ja talvel mitte? Pidevalt hakkab krõbisema ja kaob ära kogu musa. Miks seda talvel kunagi ei juhtu? Raadio sulab? :D
--
Täna kirjutasin tööl miljon ümbrikku valmis, nüüd on käsi krambis. Ja mu kõige shitem klient käis, ta alati kisub kõik asjad viimseni lahti ja küsib sada miljon küsimust ja kunagi ei võta ühtki neist asjadest. Mudib ja muljub... jube häiriv. Ja ma saaks aru, et ta küsib asjade kohta ja siis jätab meelde, aga ei, ta tuleb järgmine kord ja küsib uuesti. Neidsamu küsimusi. Ja siis veel ja veel ja veel.
Ta on üleüldse selline... häiriv. :D Selline...libe. Vabandab ette ja taha ja räägib vaikse vabandava häälega ja ise käib pinda nagu jaksab. :D
Mul oli veel kiire ka, ja tema muudkui seisis ja mudis neid hinnasilte maha kaupade pealt ja muigutas ja lappas oma märkmikku, mis on tõenäoliselt kuskilt juuraajastust saadik tal kotis, sest see on megakirbukirja täis üleni, risti ja rästi ja veel sinna vahele ka kirjutatud ja post-it'seid täis kleebitud. Kuidas ta ise sealt midagi välja loeb, on saladus, sest kaupu ta ilma prillideta ei nägevat. :D
Ma ei suutnud täna teeselda nii pikalt ja näitasin lõpuks kohe päris välja, et ta mulle põrmugi ei meeldi, olin väääga tõrjuv. :D Küllap nüüd teeb saatus tagasi biatch olemise eest. Nii on ju alati. :) Aga ma ei jaksanud enam. :D
Jään nüüd värisedes saatuse kättemaksu ootama. :D
--
Tellisin endale tennised, tahtsin musta ja valge paari võtta, aga käsi vääratas ja võtsin hoopis neoonrohelise ja punase. :D Joosep ütleb rohelise asemel "oinanen" muide. :) Nii nummi. Hahaa, ja täna ostsin oma tulevase pohhuist-naise ajajärgu jaoks punase t-särgi, kuhu peale on EVIL kirjutatud. :D Ma olen nii iivõl, nii iivõl. Värisege, lihtsurelikud. :D
--
Ja isa tõi mulle töö juurde mingi mu lapsepõlve koolivihiku, mille vahel ka muid pabereid oli. Vahel ma mõtlen, et ta meelega ei too neid mulle korraga, vaid jupitab, et mulle rohkem plassi teha. :D Ma ei mäleta oma lapsepõlvest suurt midagi, mistõttu mind häirivad inimesed, kes mind sellest ajast teavad. Ja sel ajal ise lapsed ei olnud. :D Ma ei tea, kui arusaadav see on. :D Sest samas ei ole ju lapsepõlvestaffis miskit paha, naljakas on vaadata neid asju. Ma lihtsalt eelistaks neid ise kõigepealt näha... ja noh, eks see on ka tegur, et isa alati naerab kõige üle. :)
Tänastel paberitel oli paar kirjandit, näiteks selline:
Minu Timmi.
Minu koera nimi on Timmi. Ta on tark ja osav koer. Meil on kahekesi tore olla. Ta on meil väga vallatu. Timmi on kõigile hea sõber. Timmi on minule väga armas.
:)) Esimene klass, mida sa lootsid. :)
Siis olen ma veel üles tähendanud üleaedse naabripoisi ütlemised. "Kurat! Perse! Kuse! Sitt!" Tervitan siinkohal Priitu, kelle verbaalne väljendusoskus polegi nagu suurt paranenud nendest aegadest. :DDD :P
--
Ja nagu ikka, mainin ka tänase bussisõidu hailaidi: Mu kõrval istus üks noor mees, kel oli ninas koll. :D Ilmselt mitte suur, aga piisav, et õhuringet häirida, seega ta puhus ja tõmbas ninaga vahetpidamata. Võib muidugi olla, et ta lõbustas end nagu mina solaariumis ja üritas vaadata, kui kaugele ta oma püksipõlvele nuusata suudab.
--
Ja näe, helista ja anna omalt poolt ka 35 krontsa, et ratastoolis lastele oma mänguväljak ehitataks. :) See nii väike summa, tee mulle heameelt. :)
900-77-77
Ahjaa, anekdoot ka.
Mees: How do you do?
Koer: I do how how.
:P
vaene xxx, lausa kahju tast
Nibbler says:
ta pm oli vahepeal et ratas on pooleks
Nibbler says:
ma ei kujuta teda üldse väikse poisina ette, et kimaks, keel suust väljas
Stella says:
:D
Stella says:
üks poiss meil sõidab rattaga
Stella says:
ja tead
Stella says:
täna kõik nii naersid
Stella says:
maitea see on lihtsalt naljakas
Nibbler says:
mulle meeldib
Nibbler says:
ma tahaks tõukekat
Stella says:
ma tahax mercedes benzi
Stella says:
:D
Nibbler says:
ma tahaks xxxxx-t
Nibbler says:
ta jookseks ja teeks põrisevat häält
--
Eile vaatasin Saladusi... või tegelikult vaatasin Tuuli Roosmat rääkimas. Sest ma ei mäleta absoluutselt mitte midagi, mis seal saates oli. :D Roosma hüpnotiseerib mind alati natuke, jään teda vaatama. Kui ma mees oleks, ma läheks ja võrgutaks ära. :D Siuksed...kummalised silmad ja närilisehambad.
Aga häiris see megaropendamine seal saates, või noh, mis nüüd nii mega, aga no... pool üheksa on lapsed veel üleval, me saame niisama ka aru, et see peaks nagu reaalset elu kujutama, ei pea va neljatähelisi ette ja taha pilduma.
--
Ma otsustasin eile, et unustan mehed ära ja hakkan ilusaks pohhuist-naiseks. :D Ausõna, kaua ma ootan ja unistan. Panen südame kinni ja elan rõõmsalt ja omaette.
Panen just nii palju värve selga, kui ise tahan ja just nii suure dekoltee kui tahan. Ja ei huvita üldse, mis arvatakse. :P
Eks näis, kas mõni tuleb ja trumpab bussi(peatuse)kuti üle... saab raske olema. :D Aga ma ei taha enam mõelda ta peale. See on liiga... ma ei taha sõltuda nii palju. Ja ei taha, et koguaeg valus on. Las ta parem jääb ilusaks mälestuseks.
Ja kui vastu tuleb, siis künnan ninaga asfalti ja keeldun otsa vaatamast.
... sest ma tean, et ma ei suuda ta pilku kannatada.
Seega... väldin. :)
--
Eile käisin solaariumis. Nüüd olen tuntud kui Pealik Leegitsevpõsk. :) Sobiksin hästi sinna jäätisereklaami, Totally Red. :D Ma ei tea, kuidas teised inimesed solaariumis käituvad, aga mina ahvistun seal täielikult. :D Selles lamamissolaariumis jäin ma pidevalt magama, hakkasin ette kujutama, et kajakad kisavad ja lained mühisevad ja siis ärkasin alati hirmsa ehmatusega selle peale, kui need silmakatted kolinal kuskile kaenlaalla kukkusid, mistõttu käin nüüd ainult selles, kus seista saab. Ja seal hakkab mul peale esimest minutit jube igav. :D Siis ma tantsin ja ümisen ja ripun neid käsipuid pidi nagu bikiinides gorilla. Mõtlesin, et kukun kogu selle toruga ümber ja veeren alumisele korrusele. :D Aga seekord veel vedas. :)
Nibbler says:
i'm Chief Firecheek
Nibbler says:
hau!
Galja says:
:D
Galja says:
joe looks like chinese on that display pic
Nibbler says:
:D
Nibbler says:
yeah, we are racially gifted
Galja says:
multi-ethnic
--
Küsin siukest asja: miks raadiojaamad paigast liiguvad suvel ja talvel mitte? Pidevalt hakkab krõbisema ja kaob ära kogu musa. Miks seda talvel kunagi ei juhtu? Raadio sulab? :D
--
Täna kirjutasin tööl miljon ümbrikku valmis, nüüd on käsi krambis. Ja mu kõige shitem klient käis, ta alati kisub kõik asjad viimseni lahti ja küsib sada miljon küsimust ja kunagi ei võta ühtki neist asjadest. Mudib ja muljub... jube häiriv. Ja ma saaks aru, et ta küsib asjade kohta ja siis jätab meelde, aga ei, ta tuleb järgmine kord ja küsib uuesti. Neidsamu küsimusi. Ja siis veel ja veel ja veel.
Ta on üleüldse selline... häiriv. :D Selline...libe. Vabandab ette ja taha ja räägib vaikse vabandava häälega ja ise käib pinda nagu jaksab. :D
Mul oli veel kiire ka, ja tema muudkui seisis ja mudis neid hinnasilte maha kaupade pealt ja muigutas ja lappas oma märkmikku, mis on tõenäoliselt kuskilt juuraajastust saadik tal kotis, sest see on megakirbukirja täis üleni, risti ja rästi ja veel sinna vahele ka kirjutatud ja post-it'seid täis kleebitud. Kuidas ta ise sealt midagi välja loeb, on saladus, sest kaupu ta ilma prillideta ei nägevat. :D
Ma ei suutnud täna teeselda nii pikalt ja näitasin lõpuks kohe päris välja, et ta mulle põrmugi ei meeldi, olin väääga tõrjuv. :D Küllap nüüd teeb saatus tagasi biatch olemise eest. Nii on ju alati. :) Aga ma ei jaksanud enam. :D
Jään nüüd värisedes saatuse kättemaksu ootama. :D
--
Tellisin endale tennised, tahtsin musta ja valge paari võtta, aga käsi vääratas ja võtsin hoopis neoonrohelise ja punase. :D Joosep ütleb rohelise asemel "oinanen" muide. :) Nii nummi. Hahaa, ja täna ostsin oma tulevase pohhuist-naise ajajärgu jaoks punase t-särgi, kuhu peale on EVIL kirjutatud. :D Ma olen nii iivõl, nii iivõl. Värisege, lihtsurelikud. :D
--
Ja isa tõi mulle töö juurde mingi mu lapsepõlve koolivihiku, mille vahel ka muid pabereid oli. Vahel ma mõtlen, et ta meelega ei too neid mulle korraga, vaid jupitab, et mulle rohkem plassi teha. :D Ma ei mäleta oma lapsepõlvest suurt midagi, mistõttu mind häirivad inimesed, kes mind sellest ajast teavad. Ja sel ajal ise lapsed ei olnud. :D Ma ei tea, kui arusaadav see on. :D Sest samas ei ole ju lapsepõlvestaffis miskit paha, naljakas on vaadata neid asju. Ma lihtsalt eelistaks neid ise kõigepealt näha... ja noh, eks see on ka tegur, et isa alati naerab kõige üle. :)
Tänastel paberitel oli paar kirjandit, näiteks selline:
Minu Timmi.
Minu koera nimi on Timmi. Ta on tark ja osav koer. Meil on kahekesi tore olla. Ta on meil väga vallatu. Timmi on kõigile hea sõber. Timmi on minule väga armas.
:)) Esimene klass, mida sa lootsid. :)
Siis olen ma veel üles tähendanud üleaedse naabripoisi ütlemised. "Kurat! Perse! Kuse! Sitt!" Tervitan siinkohal Priitu, kelle verbaalne väljendusoskus polegi nagu suurt paranenud nendest aegadest. :DDD :P
--
Ja nagu ikka, mainin ka tänase bussisõidu hailaidi: Mu kõrval istus üks noor mees, kel oli ninas koll. :D Ilmselt mitte suur, aga piisav, et õhuringet häirida, seega ta puhus ja tõmbas ninaga vahetpidamata. Võib muidugi olla, et ta lõbustas end nagu mina solaariumis ja üritas vaadata, kui kaugele ta oma püksipõlvele nuusata suudab.
--
Ja näe, helista ja anna omalt poolt ka 35 krontsa, et ratastoolis lastele oma mänguväljak ehitataks. :) See nii väike summa, tee mulle heameelt. :)
900-77-77
Ahjaa, anekdoot ka.
Mees: How do you do?
Koer: I do how how.
:P
Tuesday, April 15, 2008
Assortii
Your Body Is a Wonderland - nekrofiilide lemmiklauluke.
--
WOMAN'S POEM
Before I lay me down to sleep,
I pray for a man, who's not a creep,
One who's handsome, smart and strong.
One who loves to listen long,
One who thinks before he speaks,
One who'll call, not wait for weeks.
I pray he's gainfully employed,
When I spend his cash, won't be annoyed.
Pulls out my chair and opens my door,
Massages my back and begs to do more.
Oh! Send me a man who'll make love to my mind,
Knows what to answer to "how big is my behind?"
I pray that this man will love me to no end,
And always be my very best friend.
MAN'S POEM
I pray for a deaf-mute nymphomaniac with huge boobs
who owns a liquor store and a golf course. This
doesn't rhyme and I don't give a shit.
--
Ig Nobelid on päris-Nobelite paroodiad, need antakse veidrate ja naljakate teadustööde eest. Mõned huvitavamad näited:
Majanduspreemia laureaadiks sai Taiwani teadlane Kuo Cheng Hsieh, kes leiutas seadme, mis aitab pangaröövleid võrgu abil kinni püüda.
Lennundusalastest töödest märgiti ära Argentiina teadlaste töö, mis tõestas, et Viagra aitab hamstritel paremini ajavahega kohaneda.
(Mis uurimus see ka on, seks aitab ju iga asja puhul, ma oleks võind kohe öelda. :D )
Toidualase preemia võitis Brian Wansink Cornelli ülikoolist, kes uuris inimese täitmatut isu põhjatu isetäituva supipoti abil.
(Hmm... põhjatu JA isetäituv... :D Ja kes kurat jaksab seda supilaket ikka lõputult süüa, nüüd mõelge välja isetäituv grill. :D )
Keemiapreemia pälvis jaapanlane Mayu Yamamoto töö eest, mis uuris võimalusi eraldada lehmasõnnikust vaniljeekstrakti.
(Miks ometi?! Uurigu parem, kuidas liivast saia teha. Aafrikas kohe asjad paraneks.)
Füüsikapreemia said L. Mahadevan Harvardist ja Enrique Cerda Villablanca Santiago ülikoolist. Nad uurisid, kuidas linad kortsu lähevad.
( :D :D :D Kindlasti oli neil uurimustöö käigus väga lõbus. )
Keeleteaduse preemia läks Barcelona ülikooli teadlastele Juan Manuel Torole, Josep Trobalonile ja N ria Sebasti n-Gallesele, kes tegid rottide peal kindlaks, et loomad ei tee vahet, kas tagurpidi räägitakse jaapani või hollandi keelt.
( Hahaa. :D Ma olen ilmselt rottidega ühel intelligentsustasemel... :D Ehh, tegelt madalamal, mul oleks veel savi kah. :D :P Huvitav, kuidas nad seda uurisid... küsisid rotilt? :D "Kui aru ei saa, siis ära ütle midagi.")
Ja nüüd kõige parem pala, vähemalt minu arust. :D Ja täiesti töötav mudel... Mulle siuke relv meeldiks hulga rohkem, kui need, mis tänapäeval kasutusel on... Muidugi, inimkond sureks vist kogu täiega üsna siva välja siis... aga noh... :D
Niisiis:
Ig Nobelite rahupreemia pälvisid USAs Daytonis asuvate USA õhujõudude labori teadlased, kes pakkusid välja kolmeleheküljelise ettepaneku keemiarelvast, mis tekitaks vastaspoolte sõdurite vahelist seksuaalset iha. Ig Nobelite taga seisev Marc Abramhs, kes toimetab ebatavalisi teadustöid koondavat väljaannet Annals of Improbable Research, ütles, et pole teada, kas keemiarelva kohta saadud dokument oli töö algus või lõpp ning võimalik, et töö sellise relva kallal käib tänaseni.
:D Ma ei oskagi miskit muud öelda. :D Nüüd hakkame sõdurmeestele voorusevöösid tegema, siukseid, mida nad ise ära võtta ei saa hirmsas kirehoos. :D Hihii. :D Sõjafilmid hakkaksid mulle kohe hulga rohkem meeldima. :D :D :D
Pealegi... loomeinimestel peakski olema õudsad kaasad, kas te ei leia? :D Siuksed... mõistmatud ja egoistlikud ja irratsionaalsed... Üledramatiseerivad. :D Siis oled pidevalt endast väljas, ja muudkui kirjutad või joonistad või midaiganes. :D Pidev sisemine kaos ja pidev inspiratsioon. :D
Kui kõht täis ja meel hea, siis hakkavad inimesed kirjutama asju nagu see... Hando Runneli Mutionu laul või mis ta oli. :D Ehkki, tuleb tunnistada, et väga lahe lugemine. :D
Aga sellega seoses hakkasin mõtlema selle ütluse kohta, et abieluinimesed elavad kauem. Noh, sest siis on keegi, kes kiirabi kutsub, kui sa pikali kukud, eks. Või sind vahtkustutist sihib, kui sa põled või midagi. Üksi on üsna hirmus... tegelikult. :) Ma kardan vargaid ka. :D Kui ma vahepeal päris üksi kodus olin, siis panin jõulukuuse ehteid, neid väikseid kellukesi, põrandale. :D Mul on tappev loogika, ma tean. xD Et kui varas tuleb, siis komistab sinna otsa ja ma kuulen ja haaran... mõne eseme, millega äsada. :D
Muide, kommidest meenus, Maximas müüdi vahepeal, ehk müüakse praegugi, ma ei ole eriline kommiekspert, mingeid masohhisti maiustusi, mis nägid pealtpoolt välja nagu shokolaadikommid, aga neid ei saanud hammustada ja suhupannes nad paisusid ja venisid kõikvõimalikes suundades ja kleepusid kurgulakke. Selline asi peaks alati taskus olema... ja kui mõne liiga jutuka inimesega kohtud, siis pakud viisakalt kommi. (6) Õnnis vaikus on garanteeritud vähemalt kümneks minutiks.
Täna oli täitsa enam-vähem päev... ainult, et selgus, et ma olen tegelikult plastmassist. =) Tööl tuli üks klient uksest sisse, tõmbas ninaga ja ütles: "Oh, kui hea lõhn teil siin on," ja enne kui ma reageerida jõudsin, jätkas: "Ärge muretsege, küllap mõni plastmass." :DDD
Õde vastas, et ta oli ühe merebioloogiga rääkinud ja see siis kirjeldas neid uuringuid ja värke, mis ta kaladega teeb ja kõige lõppu õde oli küsinud üsna süüdimatult blondina: "Ja kas sa pärast sööd nad ära või?"
Igatahes, silmadest ja haavatavusest veel niipalju, et täna kui tööle läksin, tuli mulle trepi peal vastu üks samas majas elav vana mees. Vaatas mulle avali silmadega otsa ja siis naeratas laialt ja ütles: "Tere!" Mitte selline... koridori-tere, vaid selline...vandeseltslaslik ja relvitukstegev, nagu oleks me vanad sõbrad. :) Ma läksin töö juurde ja üritasin mitte nutma hakata. Ta oli nii vana noh... ja ...ta ronis mööda treppi nagu suur ämblik, hoidis igast nurgast ja nukist kinni ja... ta silmad olid siuksed...vesised.. ja ta oleks nii tahtnud minuga juttu rääkida. Noorena oli ta kindlasti ilus mees, praegugi näha veel, ja pikk ja enesekindel...
Leiutasin uue magustoidu... või noh... vana uues kuues. :D Selle asemel, et küpsist tee sisse pista ja siis iga kord see sinna sisse pillata ja lapsele vandesõnu õpetada tahtmatult, panin küpsised kaussi ja valasin kuuma teega üle. :DDD Näeb küll välja shitavõitu (shokolaadiküpsised noh :D ), aga muidu on väga viis. :D
Iuuu, ja mis meenus. :D Täna käis mul klient, kes tuli istus laua äärde ja rääkis pikalt-laialt oma tegemistest, hambad võttis vahepeal suust ära ja asetas lauaäärele. :D Iuuuuuu... Kujuta ette mu näolihaste vaeva naeratuse säilitamiseks. :DDD Mõtlesin tõsiselt laua äraviskamisele kui ta lahkunud oli... aga piirdusin siiski vaid desinfitseerimisega. :D Ma ei suuda kannatada selliseid asju. :D Ükspäev bussis istus mul keegi täitsa kena noormees kõrval ja nokkis terve tee linnani nina pühendunult... Ei tundunudki enam nii kena olevat. :D :P Põgeneda ka ei saanud.
M says:
töötan
M says:
imelikke asju bronnin
M says:
helsingi meremaailma pileteid
Juula says:
tahaks ka meremaailma
M says:
ma ei tahaks - mind kalad ei eruta
Juula says:
:D
M says:
olen käind
Juula says:
kes sind siis erutaks?
Juula says:
mis maailm?
M says:
roomajad
Juula says:
hiiu õllekas varahommikul
M says:
äh
--
Bussiga koju... kaks vene näkki istusid mu kõrval kõrvuti istmetel ja lõugasid nagu seisaks üks Soome ja teine Eesti kaldal. Ja siis tuli üks naine peale ja pani muusika nii kõvasti mängima, et mu aju pidi kõrvadest välja voolama.
Õnneks hõivas tähelepanu vanem meesterahvas mu eesistmel... kes kõigepealt puhastas taskurätikuga silmi sellise innuga, et ma juba kartsin, et ta võtab silmad peast ja poleerib ära. Seejärel nuuskas ta taskurätikusse pikalt ja põhjalikult.... ja siis asus sellega prille puhastama... Krdi kõrgem pilotaazh seda kõike ühe taskurätikuga teha...
--
hahaa nii naerma ajas praegu, vaatasin inimeste MSNi personal messe.
valik: 1. ny-st tagasi, väsind, jõuetu.
2. vihkame tiblasid.
3. täna tapetakse inglid.
4. ready for dying.
5. kuradi värdjad
ja siis sulev, mu kallis semu: toonekurel on kolm muna
XD
--
WOMAN'S POEM
Before I lay me down to sleep,
I pray for a man, who's not a creep,
One who's handsome, smart and strong.
One who loves to listen long,
One who thinks before he speaks,
One who'll call, not wait for weeks.
I pray he's gainfully employed,
When I spend his cash, won't be annoyed.
Pulls out my chair and opens my door,
Massages my back and begs to do more.
Oh! Send me a man who'll make love to my mind,
Knows what to answer to "how big is my behind?"
I pray that this man will love me to no end,
And always be my very best friend.
MAN'S POEM
I pray for a deaf-mute nymphomaniac with huge boobs
who owns a liquor store and a golf course. This
doesn't rhyme and I don't give a shit.
--
Ig Nobelid on päris-Nobelite paroodiad, need antakse veidrate ja naljakate teadustööde eest. Mõned huvitavamad näited:
Majanduspreemia laureaadiks sai Taiwani teadlane Kuo Cheng Hsieh, kes leiutas seadme, mis aitab pangaröövleid võrgu abil kinni püüda.
Lennundusalastest töödest märgiti ära Argentiina teadlaste töö, mis tõestas, et Viagra aitab hamstritel paremini ajavahega kohaneda.
(Mis uurimus see ka on, seks aitab ju iga asja puhul, ma oleks võind kohe öelda. :D )
Toidualase preemia võitis Brian Wansink Cornelli ülikoolist, kes uuris inimese täitmatut isu põhjatu isetäituva supipoti abil.
(Hmm... põhjatu JA isetäituv... :D Ja kes kurat jaksab seda supilaket ikka lõputult süüa, nüüd mõelge välja isetäituv grill. :D )
Keemiapreemia pälvis jaapanlane Mayu Yamamoto töö eest, mis uuris võimalusi eraldada lehmasõnnikust vaniljeekstrakti.
(Miks ometi?! Uurigu parem, kuidas liivast saia teha. Aafrikas kohe asjad paraneks.)
Füüsikapreemia said L. Mahadevan Harvardist ja Enrique Cerda Villablanca Santiago ülikoolist. Nad uurisid, kuidas linad kortsu lähevad.
( :D :D :D Kindlasti oli neil uurimustöö käigus väga lõbus. )
Keeleteaduse preemia läks Barcelona ülikooli teadlastele Juan Manuel Torole, Josep Trobalonile ja N ria Sebasti n-Gallesele, kes tegid rottide peal kindlaks, et loomad ei tee vahet, kas tagurpidi räägitakse jaapani või hollandi keelt.
( Hahaa. :D Ma olen ilmselt rottidega ühel intelligentsustasemel... :D Ehh, tegelt madalamal, mul oleks veel savi kah. :D :P Huvitav, kuidas nad seda uurisid... küsisid rotilt? :D "Kui aru ei saa, siis ära ütle midagi.")
Ja nüüd kõige parem pala, vähemalt minu arust. :D Ja täiesti töötav mudel... Mulle siuke relv meeldiks hulga rohkem, kui need, mis tänapäeval kasutusel on... Muidugi, inimkond sureks vist kogu täiega üsna siva välja siis... aga noh... :D
Niisiis:
Ig Nobelite rahupreemia pälvisid USAs Daytonis asuvate USA õhujõudude labori teadlased, kes pakkusid välja kolmeleheküljelise ettepaneku keemiarelvast, mis tekitaks vastaspoolte sõdurite vahelist seksuaalset iha. Ig Nobelite taga seisev Marc Abramhs, kes toimetab ebatavalisi teadustöid koondavat väljaannet Annals of Improbable Research, ütles, et pole teada, kas keemiarelva kohta saadud dokument oli töö algus või lõpp ning võimalik, et töö sellise relva kallal käib tänaseni.
:D Ma ei oskagi miskit muud öelda. :D Nüüd hakkame sõdurmeestele voorusevöösid tegema, siukseid, mida nad ise ära võtta ei saa hirmsas kirehoos. :D Hihii. :D Sõjafilmid hakkaksid mulle kohe hulga rohkem meeldima. :D :D :D
Pealegi... loomeinimestel peakski olema õudsad kaasad, kas te ei leia? :D Siuksed... mõistmatud ja egoistlikud ja irratsionaalsed... Üledramatiseerivad. :D Siis oled pidevalt endast väljas, ja muudkui kirjutad või joonistad või midaiganes. :D Pidev sisemine kaos ja pidev inspiratsioon. :D
Kui kõht täis ja meel hea, siis hakkavad inimesed kirjutama asju nagu see... Hando Runneli Mutionu laul või mis ta oli. :D Ehkki, tuleb tunnistada, et väga lahe lugemine. :D
Aga sellega seoses hakkasin mõtlema selle ütluse kohta, et abieluinimesed elavad kauem. Noh, sest siis on keegi, kes kiirabi kutsub, kui sa pikali kukud, eks. Või sind vahtkustutist sihib, kui sa põled või midagi. Üksi on üsna hirmus... tegelikult. :) Ma kardan vargaid ka. :D Kui ma vahepeal päris üksi kodus olin, siis panin jõulukuuse ehteid, neid väikseid kellukesi, põrandale. :D Mul on tappev loogika, ma tean. xD Et kui varas tuleb, siis komistab sinna otsa ja ma kuulen ja haaran... mõne eseme, millega äsada. :D
Muide, kommidest meenus, Maximas müüdi vahepeal, ehk müüakse praegugi, ma ei ole eriline kommiekspert, mingeid masohhisti maiustusi, mis nägid pealtpoolt välja nagu shokolaadikommid, aga neid ei saanud hammustada ja suhupannes nad paisusid ja venisid kõikvõimalikes suundades ja kleepusid kurgulakke. Selline asi peaks alati taskus olema... ja kui mõne liiga jutuka inimesega kohtud, siis pakud viisakalt kommi. (6) Õnnis vaikus on garanteeritud vähemalt kümneks minutiks.
Täna oli täitsa enam-vähem päev... ainult, et selgus, et ma olen tegelikult plastmassist. =) Tööl tuli üks klient uksest sisse, tõmbas ninaga ja ütles: "Oh, kui hea lõhn teil siin on," ja enne kui ma reageerida jõudsin, jätkas: "Ärge muretsege, küllap mõni plastmass." :DDD
Õde vastas, et ta oli ühe merebioloogiga rääkinud ja see siis kirjeldas neid uuringuid ja värke, mis ta kaladega teeb ja kõige lõppu õde oli küsinud üsna süüdimatult blondina: "Ja kas sa pärast sööd nad ära või?"
Igatahes, silmadest ja haavatavusest veel niipalju, et täna kui tööle läksin, tuli mulle trepi peal vastu üks samas majas elav vana mees. Vaatas mulle avali silmadega otsa ja siis naeratas laialt ja ütles: "Tere!" Mitte selline... koridori-tere, vaid selline...vandeseltslaslik ja relvitukstegev, nagu oleks me vanad sõbrad. :) Ma läksin töö juurde ja üritasin mitte nutma hakata. Ta oli nii vana noh... ja ...ta ronis mööda treppi nagu suur ämblik, hoidis igast nurgast ja nukist kinni ja... ta silmad olid siuksed...vesised.. ja ta oleks nii tahtnud minuga juttu rääkida. Noorena oli ta kindlasti ilus mees, praegugi näha veel, ja pikk ja enesekindel...
Leiutasin uue magustoidu... või noh... vana uues kuues. :D Selle asemel, et küpsist tee sisse pista ja siis iga kord see sinna sisse pillata ja lapsele vandesõnu õpetada tahtmatult, panin küpsised kaussi ja valasin kuuma teega üle. :DDD Näeb küll välja shitavõitu (shokolaadiküpsised noh :D ), aga muidu on väga viis. :D
Iuuu, ja mis meenus. :D Täna käis mul klient, kes tuli istus laua äärde ja rääkis pikalt-laialt oma tegemistest, hambad võttis vahepeal suust ära ja asetas lauaäärele. :D Iuuuuuu... Kujuta ette mu näolihaste vaeva naeratuse säilitamiseks. :DDD Mõtlesin tõsiselt laua äraviskamisele kui ta lahkunud oli... aga piirdusin siiski vaid desinfitseerimisega. :D Ma ei suuda kannatada selliseid asju. :D Ükspäev bussis istus mul keegi täitsa kena noormees kõrval ja nokkis terve tee linnani nina pühendunult... Ei tundunudki enam nii kena olevat. :D :P Põgeneda ka ei saanud.
M says:
töötan
M says:
imelikke asju bronnin
M says:
helsingi meremaailma pileteid
Juula says:
tahaks ka meremaailma
M says:
ma ei tahaks - mind kalad ei eruta
Juula says:
:D
M says:
olen käind
Juula says:
kes sind siis erutaks?
Juula says:
mis maailm?
M says:
roomajad
Juula says:
hiiu õllekas varahommikul
M says:
äh
--
Bussiga koju... kaks vene näkki istusid mu kõrval kõrvuti istmetel ja lõugasid nagu seisaks üks Soome ja teine Eesti kaldal. Ja siis tuli üks naine peale ja pani muusika nii kõvasti mängima, et mu aju pidi kõrvadest välja voolama.
Õnneks hõivas tähelepanu vanem meesterahvas mu eesistmel... kes kõigepealt puhastas taskurätikuga silmi sellise innuga, et ma juba kartsin, et ta võtab silmad peast ja poleerib ära. Seejärel nuuskas ta taskurätikusse pikalt ja põhjalikult.... ja siis asus sellega prille puhastama... Krdi kõrgem pilotaazh seda kõike ühe taskurätikuga teha...
--
hahaa nii naerma ajas praegu, vaatasin inimeste MSNi personal messe.
valik: 1. ny-st tagasi, väsind, jõuetu.
2. vihkame tiblasid.
3. täna tapetakse inglid.
4. ready for dying.
5. kuradi värdjad
ja siis sulev, mu kallis semu: toonekurel on kolm muna
XD
Monday, April 14, 2008
Õnn on kana
Today's fortune: Luck is coming your way.
Awww. :D Tuleks juba kiiremini. :D
Õnn muneb. Õnn on kana, tegelikult.
Muide, ma tean vastust küsimusele, kumb oli enne, muna või kana. Aga ainult sel juhul, kui küsimus on: kumb oli enne, kana või kanamuna.
Jah, varahommik ja mul juba katus sõidab. :)
Mul ongi selline... mobiilne ülakorrus.
Sõin just pirukat ja öelge mulle, kas need tehakse meelega sellised või? Et kui peale hingad, siis lendab kogu see puru sealt ümbert ära ja hoiadki ainult viinerit näpu vahel. Pagana lehttainas.
Tegelikult meeldib ju kõigile hoopis tainas, miks nad seda ei müü? Keeraku kah siuksed väiksed rullid ja müügu. Ma ostaks küll. :D Mitte küll lehttainast... aga näiteks...noh, siukse väikse topsi mingit koogitainast.... :D
Ma tunnen, et peaksin pigem vait täna olema. :D
Haa, ma parem räägin teistest inimestest. Eile oli mingi saade mingilt kanalilt, nagu alati, ma ei süvenenud ja tegelesin hoopis muude asjadega, aga seal oli tõlkes selline omapärane asi... Noh, situatsioon oli selline, et inimestelt küsiti, et kui nad võidaksid järsku miljoni, et mis nad siis teeks. Ja üks jumala kena naisterahvas vastas, et teeks "liposuction"'i. Ja tõlge oli all: "Teeksin huuleimu."
:DDDD
Ma vaatasin esimese hooga hajameelselt ta huuli ja mõtlesin, et mida on, täitsa normaalsed ju. :D Siis hakkas aju tööle ja suu vajus lahti. :D
Mul on alati suu lahti, kui aju töötab, ventileerida on vaja, muidu läheb kärssama.
Aga ma keeldun uskumast, et see tõlk mõtleski, et see huuleimu on. :D See oli mingi ajuaps või pohmellihuumor jälle, täitsa kindel. :D Pohmellihuumor on lahe, vanasti, kui pidudelt ülejäänd tüüpide naised järgmisel hommikul kurjalt ära läksid, siis mina jäin alati lolli möla kuulama. :D Sealt on lugematul hulgal absurdihuumorit saanud.
Tabavaim on muidugi see, kui uim oli peas. Viltu. :)
Või see, kui mindi oma ketshupist pead kaevule pesema ja mingid noored vene ülbarid kiirelt jooksu panid. :D Kui juba omadel pead lõhki, mis siis võõrastega veel tehakse, eks. :D Üks, kel pea "lõhki", läks veel eriti rõõmsalt ja kiire sammuga nende poole, et terekäsi ulatada.... aga jäi seekord ära. :D Muide, ketshupilõhn ei kao peast niipea, mina olin ühe vapra sõdalase pärastine vannitaja. :D
Aga noh, kui on vaja teha indiaanitantsu ümber lõkke, siis on väike ketshup vahel asendamatu. Kes siis seda ei teaks. :)
Uuu, mis meenus. Ma nägin hommikul tööle sõites reklaami "Suitsetamine tapab hääletult." Minu reaktsioon: Phew, mõtle, kui ta veel häälekalt tapaks.
Ja siis hakkasingi mõtlema, vaata, mingi teine reklaam oli ka, kus suitsu asemel oli see... noh, see... kuhu puhud ja siis teeb bljääät. :D Et huvitav, kui paljud inimesed edasi suitsetaks, kui teeks suitsud, mis eriti rõveda häälega vinguks terve aja? "Ole nüüd normaalne, no mida sa tossad, vaata, kui palju pappi selle peale läheb...väga ebatervislik ja... viuviuviu." :D Siukse...heleda ajudest läbilõikava häälega.
Mul ülemise korruse mees suitsetab, vahel on tunda lõhna... siis liibun vastu lage ja ahmin sisse. :DDD Igasuguseid õli-ja bensiinihaisusid armastan ma ka. :D Ja puulõhna. Ja nahalõhn meeldib mulle ka, üle kõige. Mõtlen siis inimnahka, siukest, milles inimene ise veel sees ikka on. :D
Praegu pakub endiselt ainult üks nahk huvi. :D Nii naljakas oli vaadata, olen ju otsinud juba kaua, ja nüüd on näha, kuidas ma olen tiirutanud, nii paljude ta tuttavate profiilidel käinud ja teda ikka ei leidnud. :D
Aga see vist ongi nii... Et asjad saavad juhtuda ainult mingitel kindlatel aegadel, ülejäänud ajal sebi end ogaraks, ei tule midagi välja.
Aga nüüd on millegipärast tunne, et ma olen ka õnn, ehk ma munesin liiga kaua.
Aaahhh... Mis siin ikka. Küll tuleb ükskord mõni, kelle arust ma ka kõige parem olen. :) Orkut just ütles ju, et luck is coming. :DDD
Nende "õigete" ajahetkedega seoses mainiks veel, et laste pealt on eriti hästi näha, kuidas ühel päeval veel ei oska midagi teha ja järgmisel päeval oleks nagu aju järgmisele levelile jõudnud ja järsku tuleb välja kõik, mida eelmisel päeval täiesti tulutult üritati. Joosep on järsku vanemaks saanud, nii naljakas, alles olid jonnituurid ja jube jama, ja nüüd on täitsa teine laps. :) Jaagup.
:P
Eile ütles mulle, et ma olen nähtamatu krokodill. :D Ma olen üldse igavene hunnik kõikvõimalikke tegelasi, parimad on endiselt petsennik ja jobu. (Politseinik ja jõehobu.)
Okei, ma lähen nüüd meile tenniseid tellima suveks. :)
Ühtlasi, kui keegi teab, kust saab t-särki kirjaga "võta mind, võõras mees", siis palun andke teada. :D
--
Ed Banger says:
kirjutaks et olen dominatrix, kohe lendaks jälle kohale seltskond
Stella says:
kirjutax et ma olen asterix
Ed Banger says:
ja ma kirjutan et olen asteroid
Awww. :D Tuleks juba kiiremini. :D
Õnn muneb. Õnn on kana, tegelikult.
Muide, ma tean vastust küsimusele, kumb oli enne, muna või kana. Aga ainult sel juhul, kui küsimus on: kumb oli enne, kana või kanamuna.
Jah, varahommik ja mul juba katus sõidab. :)
Mul ongi selline... mobiilne ülakorrus.
Sõin just pirukat ja öelge mulle, kas need tehakse meelega sellised või? Et kui peale hingad, siis lendab kogu see puru sealt ümbert ära ja hoiadki ainult viinerit näpu vahel. Pagana lehttainas.
Tegelikult meeldib ju kõigile hoopis tainas, miks nad seda ei müü? Keeraku kah siuksed väiksed rullid ja müügu. Ma ostaks küll. :D Mitte küll lehttainast... aga näiteks...noh, siukse väikse topsi mingit koogitainast.... :D
Ma tunnen, et peaksin pigem vait täna olema. :D
Haa, ma parem räägin teistest inimestest. Eile oli mingi saade mingilt kanalilt, nagu alati, ma ei süvenenud ja tegelesin hoopis muude asjadega, aga seal oli tõlkes selline omapärane asi... Noh, situatsioon oli selline, et inimestelt küsiti, et kui nad võidaksid järsku miljoni, et mis nad siis teeks. Ja üks jumala kena naisterahvas vastas, et teeks "liposuction"'i. Ja tõlge oli all: "Teeksin huuleimu."
:DDDD
Ma vaatasin esimese hooga hajameelselt ta huuli ja mõtlesin, et mida on, täitsa normaalsed ju. :D Siis hakkas aju tööle ja suu vajus lahti. :D
Mul on alati suu lahti, kui aju töötab, ventileerida on vaja, muidu läheb kärssama.
Aga ma keeldun uskumast, et see tõlk mõtleski, et see huuleimu on. :D See oli mingi ajuaps või pohmellihuumor jälle, täitsa kindel. :D Pohmellihuumor on lahe, vanasti, kui pidudelt ülejäänd tüüpide naised järgmisel hommikul kurjalt ära läksid, siis mina jäin alati lolli möla kuulama. :D Sealt on lugematul hulgal absurdihuumorit saanud.
Tabavaim on muidugi see, kui uim oli peas. Viltu. :)
Või see, kui mindi oma ketshupist pead kaevule pesema ja mingid noored vene ülbarid kiirelt jooksu panid. :D Kui juba omadel pead lõhki, mis siis võõrastega veel tehakse, eks. :D Üks, kel pea "lõhki", läks veel eriti rõõmsalt ja kiire sammuga nende poole, et terekäsi ulatada.... aga jäi seekord ära. :D Muide, ketshupilõhn ei kao peast niipea, mina olin ühe vapra sõdalase pärastine vannitaja. :D
Aga noh, kui on vaja teha indiaanitantsu ümber lõkke, siis on väike ketshup vahel asendamatu. Kes siis seda ei teaks. :)
Uuu, mis meenus. Ma nägin hommikul tööle sõites reklaami "Suitsetamine tapab hääletult." Minu reaktsioon: Phew, mõtle, kui ta veel häälekalt tapaks.
Ja siis hakkasingi mõtlema, vaata, mingi teine reklaam oli ka, kus suitsu asemel oli see... noh, see... kuhu puhud ja siis teeb bljääät. :D Et huvitav, kui paljud inimesed edasi suitsetaks, kui teeks suitsud, mis eriti rõveda häälega vinguks terve aja? "Ole nüüd normaalne, no mida sa tossad, vaata, kui palju pappi selle peale läheb...väga ebatervislik ja... viuviuviu." :D Siukse...heleda ajudest läbilõikava häälega.
Mul ülemise korruse mees suitsetab, vahel on tunda lõhna... siis liibun vastu lage ja ahmin sisse. :DDD Igasuguseid õli-ja bensiinihaisusid armastan ma ka. :D Ja puulõhna. Ja nahalõhn meeldib mulle ka, üle kõige. Mõtlen siis inimnahka, siukest, milles inimene ise veel sees ikka on. :D
Praegu pakub endiselt ainult üks nahk huvi. :D Nii naljakas oli vaadata, olen ju otsinud juba kaua, ja nüüd on näha, kuidas ma olen tiirutanud, nii paljude ta tuttavate profiilidel käinud ja teda ikka ei leidnud. :D
Aga see vist ongi nii... Et asjad saavad juhtuda ainult mingitel kindlatel aegadel, ülejäänud ajal sebi end ogaraks, ei tule midagi välja.
Aga nüüd on millegipärast tunne, et ma olen ka õnn, ehk ma munesin liiga kaua.
Aaahhh... Mis siin ikka. Küll tuleb ükskord mõni, kelle arust ma ka kõige parem olen. :) Orkut just ütles ju, et luck is coming. :DDD
Nende "õigete" ajahetkedega seoses mainiks veel, et laste pealt on eriti hästi näha, kuidas ühel päeval veel ei oska midagi teha ja järgmisel päeval oleks nagu aju järgmisele levelile jõudnud ja järsku tuleb välja kõik, mida eelmisel päeval täiesti tulutult üritati. Joosep on järsku vanemaks saanud, nii naljakas, alles olid jonnituurid ja jube jama, ja nüüd on täitsa teine laps. :) Jaagup.
:P
Eile ütles mulle, et ma olen nähtamatu krokodill. :D Ma olen üldse igavene hunnik kõikvõimalikke tegelasi, parimad on endiselt petsennik ja jobu. (Politseinik ja jõehobu.)
Okei, ma lähen nüüd meile tenniseid tellima suveks. :)
Ühtlasi, kui keegi teab, kust saab t-särki kirjaga "võta mind, võõras mees", siis palun andke teada. :D
--
Ed Banger says:
kirjutaks et olen dominatrix, kohe lendaks jälle kohale seltskond
Stella says:
kirjutax et ma olen asterix
Ed Banger says:
ja ma kirjutan et olen asteroid
Saturday, April 12, 2008
Möh
Today's fortune: You are the master of every situation.
Hell yeah. :D Sõin just lõhet, ehkki üritan õhtuti mitte süüa. Aga no, tuli isu. :D Süda läks pahaks, ilgelt rasvane oli. Sõin maasikaid peale. :D
Ema tassib asju koju, hiigelkogustes ja hädaldab siis, et "appi, pahaks läheb." Tavaliselt piirdun oma tavapärase "ma pole prügikast" remargiga, aga maasikaid ju võib. :D Kahe päevaga olen neid nii palju vitsutanud, et enam vist lennukile ei lubataks... Rauasisalduse tõttu ei pääseks turvakontrollist läbi. :)
Nüüd käisin sõin mõned peotäied pähkleid... ja leidsin mingid iidsed küpsised. :D Kõht on tühi täna. :D Aga ma usaldan oma keret küll. Ta teab, mis vaja on. Ja siis asendab selle toiduga. :DDD
Hahaa. :D
Mõtlesin, et tänan oma sõpru Sulevit ja Andrust. Olge normaalsed, ega ma siis päriselus kedagi tänama hakka, eksoleju. :D Ikka blogis. :D Sulev tõi mulle roosi, mille ma ülieestlaslikult "möh" öeldes vastu võtsin. (Eestlased pidavadki ainult kaheselt oskama komplimentidele vastata, ütlevad kas "ma tean" või mõtlevad, et sa norid tüli. :D Nii et tegelikult Sulevil vedas, et üle tahi ei saand. :D :P )
Ja Andrus helistas täna, ütles, et käis siin lähedal pizzat söömas ja et jäi järele osa... kas ma tahaks. :) Va kavalpea. Ja olgugi, et tavaliselt saab mind toiduga ülihästi meelitada, ei läinud seekord läbi... sest ma olin just söönud. :D
Ja siis üks pakkus MSNis seksi, millest ma ka huvitatud ei olnud, sest ma olin just... :D :P Jaa, kindlasti, I wish. :) Teate mu elu ju küll.
Tegelikult ei annagi mind millegagi meelitada.
Mitte et need konkreetsed poisid oleks mind millegagi meelitada üritand, nad vist juba teavad mind. :)
Aga mõtlen just, et kas elu on õiglane või mitte. :D
See on just see... kui on ilgelt tore kutt ja rabeleb ja rüseleb ümber sinu ja aitab iga asjaga ja komplimenditseb ja on muidu igati lahe ja kõik need muud värgid... ja no...ei ole huvi, tee või tina. Ja siis mingi teine tüüp läheb mööda ja ühmab midagi et "kle, tshikk, sa mu pesu tahad ära pesta ja peenrad rohida?" ja tormad ummisjalu ja silmade särades. :D
:))) Mu seksidiiler just aktiviseerus, aga ma kahtlustan, et ta ajas mind lihtsalt kellegagi segamini. :D Seepärast vahetangi MSNis koguaeg nimesid. :D Nii lõbus on kiusata neid tüüpe, kel miljon naist listis on ja kes ühtegi neist oluliseks ei pea ja seega ka vahet ei tee. Lasen neil 50 korda küsida, kes ma olen ja siis surematut armastust kinnitada... ja siis kustutan ära. :D :P
Ehkki temaga ei ole meil vastastikuseid illusioone, ta on alati aus olnud minuga. :)
Õu shit, tee jäi kööki.
Ahjaa, jäi pooleli see, miks mõni meeldib ja mõni mitte. Ma arvan, et see on siuke...keemilisfüüsiline värgindus. :D (Tegelt Margit tuli vahepeal msni ja ajas mõtted jälle sassi. :D ) Õnneks on mu enda sees praegu üks neist keemilisfüüsilistest värgindustest käimas ja mu mõtted on nagu katkine mops, ehk ajuni jõuavad ainult vokaalid ja kahinad ja kriginad. (Aaaaa, uuuuu, ohhh, rrrr.... :D )
Ja tegelikult ma usun reinkarnatsiooni ehk eelmisi elusid, nii et sealt lähtuvad enamus mu teooriaid. :D Mõnede inimestega oled lihtsalt varemgi kohtunud. :)
See annab ühtlasi lootust, et ehk polegi asi üldse välimuses või milleski sellises ja kõigil on lootust armastusele... (Kohe puhken laulu lõõritama. :D )
Praegu ühes filmis läks ristteele kuradiga kohtuma. Läheks kah. Annaks kolm tilka verd, siis minestaks ära (ma ei kannata verd), kukuks mauhti ristseliti sinna ristteele maha ja mõni veoauto sõidaks üle. Kuradil oleks hea kerge minuga. :D
Või peaks ta mind siis elus hoidma? Elaks siukse...väheke lapiku zombie'na edasi.
...ehk siis põhimõtteliselt nagu praegugi. :D
Hahaa, meenus mingi Tomi ja Jerry osa, kus kassil jäi pea grilliraudade (need kala jaoks) vahele (oh õudu) ja siis ta oli külgvaates alguses ja siis keeras ja vaatas nagu otse kaamerasse... ja pea oli siuke I :D Noh... nagu paber külgvaates noh, lihtsalt kriips. Väga lõbus. :D Pärast võtan ka grilli ja proovin oma peaga järele.
Awwww.... praegu oli see Twixi reklaam, kus kutid Tourette'id karjuvad küpsistest ja karamellidest. Nii armas. Just see, kui nad üksteist leiavad ja vennastuvad. :D Jällegi...näe...kõigil on lootust. Usalda reklaame. :D
Margit ütles mulle täna, et ma peaks raamatu kirjutama. :) Nagu... awww. :) Ainult et mul pole vähimatki aimu, millest ma selle kirjutama peaks. :D Mitte et see mind kunagi häirinud oleks, jälgi mind praegugi, mul pole tegelt absoluutselt mitte kui midagi öelda. :D Ja siis mõtlesin, et teeks paksu-paksu raamatu, sisse joonistaks mõned pildid siia-sinna ja niisama...anekdoote... ja külje peale kirjutaks selle blogiaadressi. :D The end. Sisse müüks reklaamipinda, Twixile. :D Ja raamat maksaks 150 krooni tükk. Väga hästi saadud. Vasaku käega. :D
Ma olen ikka tõeline möku viimasel ajal, silm vajub täiega looja ja kell on alles 12 läbi. Kuuled, kuidas ma haigutan.... lõualuu vist murdus. :D Pole hullu, teibin kinni. Sõrmed jäid terveks, saan head ööd soovida küll. :D
Ja vihm krabistab nii mõnusasti aknalauale... või on need tuvid. :D
Ilusaid unenägusid teile. :) Ja sulle. :D
Vedru says:
aga kutsu ta siis kuskile..
Vedru says:
kohvile ja koogile
Sulev says:
ta on tartus
Sulev says:
praegu
Sulev says:
ratest naisi püüda on nagu kalalkäik, kõigepealt on vaja õnge otsa saada, siis välja sikutada
Vedru says:
seni kogud koogiraha
Sulev says:
no seda muret vast ei ole
Vedru says:
küpsetad ise
Vedru says:
võtad taskust termose ja rullikeeratud pannkoogi
Sulev says:
:D
Sulev says:
armas ju
Vedru says:
väga :D
Hell yeah. :D Sõin just lõhet, ehkki üritan õhtuti mitte süüa. Aga no, tuli isu. :D Süda läks pahaks, ilgelt rasvane oli. Sõin maasikaid peale. :D
Ema tassib asju koju, hiigelkogustes ja hädaldab siis, et "appi, pahaks läheb." Tavaliselt piirdun oma tavapärase "ma pole prügikast" remargiga, aga maasikaid ju võib. :D Kahe päevaga olen neid nii palju vitsutanud, et enam vist lennukile ei lubataks... Rauasisalduse tõttu ei pääseks turvakontrollist läbi. :)
Nüüd käisin sõin mõned peotäied pähkleid... ja leidsin mingid iidsed küpsised. :D Kõht on tühi täna. :D Aga ma usaldan oma keret küll. Ta teab, mis vaja on. Ja siis asendab selle toiduga. :DDD
Hahaa. :D
Mõtlesin, et tänan oma sõpru Sulevit ja Andrust. Olge normaalsed, ega ma siis päriselus kedagi tänama hakka, eksoleju. :D Ikka blogis. :D Sulev tõi mulle roosi, mille ma ülieestlaslikult "möh" öeldes vastu võtsin. (Eestlased pidavadki ainult kaheselt oskama komplimentidele vastata, ütlevad kas "ma tean" või mõtlevad, et sa norid tüli. :D Nii et tegelikult Sulevil vedas, et üle tahi ei saand. :D :P )
Ja Andrus helistas täna, ütles, et käis siin lähedal pizzat söömas ja et jäi järele osa... kas ma tahaks. :) Va kavalpea. Ja olgugi, et tavaliselt saab mind toiduga ülihästi meelitada, ei läinud seekord läbi... sest ma olin just söönud. :D
Ja siis üks pakkus MSNis seksi, millest ma ka huvitatud ei olnud, sest ma olin just... :D :P Jaa, kindlasti, I wish. :) Teate mu elu ju küll.
Tegelikult ei annagi mind millegagi meelitada.
Mitte et need konkreetsed poisid oleks mind millegagi meelitada üritand, nad vist juba teavad mind. :)
Aga mõtlen just, et kas elu on õiglane või mitte. :D
See on just see... kui on ilgelt tore kutt ja rabeleb ja rüseleb ümber sinu ja aitab iga asjaga ja komplimenditseb ja on muidu igati lahe ja kõik need muud värgid... ja no...ei ole huvi, tee või tina. Ja siis mingi teine tüüp läheb mööda ja ühmab midagi et "kle, tshikk, sa mu pesu tahad ära pesta ja peenrad rohida?" ja tormad ummisjalu ja silmade särades. :D
:))) Mu seksidiiler just aktiviseerus, aga ma kahtlustan, et ta ajas mind lihtsalt kellegagi segamini. :D Seepärast vahetangi MSNis koguaeg nimesid. :D Nii lõbus on kiusata neid tüüpe, kel miljon naist listis on ja kes ühtegi neist oluliseks ei pea ja seega ka vahet ei tee. Lasen neil 50 korda küsida, kes ma olen ja siis surematut armastust kinnitada... ja siis kustutan ära. :D :P
Ehkki temaga ei ole meil vastastikuseid illusioone, ta on alati aus olnud minuga. :)
Õu shit, tee jäi kööki.
Ahjaa, jäi pooleli see, miks mõni meeldib ja mõni mitte. Ma arvan, et see on siuke...keemilisfüüsiline värgindus. :D (Tegelt Margit tuli vahepeal msni ja ajas mõtted jälle sassi. :D ) Õnneks on mu enda sees praegu üks neist keemilisfüüsilistest värgindustest käimas ja mu mõtted on nagu katkine mops, ehk ajuni jõuavad ainult vokaalid ja kahinad ja kriginad. (Aaaaa, uuuuu, ohhh, rrrr.... :D )
Ja tegelikult ma usun reinkarnatsiooni ehk eelmisi elusid, nii et sealt lähtuvad enamus mu teooriaid. :D Mõnede inimestega oled lihtsalt varemgi kohtunud. :)
See annab ühtlasi lootust, et ehk polegi asi üldse välimuses või milleski sellises ja kõigil on lootust armastusele... (Kohe puhken laulu lõõritama. :D )
Praegu ühes filmis läks ristteele kuradiga kohtuma. Läheks kah. Annaks kolm tilka verd, siis minestaks ära (ma ei kannata verd), kukuks mauhti ristseliti sinna ristteele maha ja mõni veoauto sõidaks üle. Kuradil oleks hea kerge minuga. :D
Või peaks ta mind siis elus hoidma? Elaks siukse...väheke lapiku zombie'na edasi.
...ehk siis põhimõtteliselt nagu praegugi. :D
Hahaa, meenus mingi Tomi ja Jerry osa, kus kassil jäi pea grilliraudade (need kala jaoks) vahele (oh õudu) ja siis ta oli külgvaates alguses ja siis keeras ja vaatas nagu otse kaamerasse... ja pea oli siuke I :D Noh... nagu paber külgvaates noh, lihtsalt kriips. Väga lõbus. :D Pärast võtan ka grilli ja proovin oma peaga järele.
Awwww.... praegu oli see Twixi reklaam, kus kutid Tourette'id karjuvad küpsistest ja karamellidest. Nii armas. Just see, kui nad üksteist leiavad ja vennastuvad. :D Jällegi...näe...kõigil on lootust. Usalda reklaame. :D
Margit ütles mulle täna, et ma peaks raamatu kirjutama. :) Nagu... awww. :) Ainult et mul pole vähimatki aimu, millest ma selle kirjutama peaks. :D Mitte et see mind kunagi häirinud oleks, jälgi mind praegugi, mul pole tegelt absoluutselt mitte kui midagi öelda. :D Ja siis mõtlesin, et teeks paksu-paksu raamatu, sisse joonistaks mõned pildid siia-sinna ja niisama...anekdoote... ja külje peale kirjutaks selle blogiaadressi. :D The end. Sisse müüks reklaamipinda, Twixile. :D Ja raamat maksaks 150 krooni tükk. Väga hästi saadud. Vasaku käega. :D
Ma olen ikka tõeline möku viimasel ajal, silm vajub täiega looja ja kell on alles 12 läbi. Kuuled, kuidas ma haigutan.... lõualuu vist murdus. :D Pole hullu, teibin kinni. Sõrmed jäid terveks, saan head ööd soovida küll. :D
Ja vihm krabistab nii mõnusasti aknalauale... või on need tuvid. :D
Ilusaid unenägusid teile. :) Ja sulle. :D
Vedru says:
aga kutsu ta siis kuskile..
Vedru says:
kohvile ja koogile
Sulev says:
ta on tartus
Sulev says:
praegu
Sulev says:
ratest naisi püüda on nagu kalalkäik, kõigepealt on vaja õnge otsa saada, siis välja sikutada
Vedru says:
seni kogud koogiraha
Sulev says:
no seda muret vast ei ole
Vedru says:
küpsetad ise
Vedru says:
võtad taskust termose ja rullikeeratud pannkoogi
Sulev says:
:D
Sulev says:
armas ju
Vedru says:
väga :D
Friday, April 11, 2008
Ulata, palun, liimi.
Ma olen ääretult liimist lahti. Võiks lausa öelda, et katki.
Aga sellest pole midagi, panen end jälle sülje abil kokku nagu alati.
Kõiksugused kurvad tunded keerutavad mu sees ringi ja ajavad tolmu silma. Siis tuleb nutta.
Tegelikult plaanisin täna purjakile juua end, reede ja puha, aga ... ma ei tea. Eelistaksin siiski end korralikult tühjaks nutta, siis oleks ehk pärast natuke kergem olla. Ja ei pea pelleris nii tihedalt käima. :)
Selg õudsalt valutab, ja pea vist ka hakkab. Ja pole kedagi, kes õlgu mudiks või pisut kargutaks, et veri jälle ringi hakkaks käima. :D
Tunnen end nähtamatuna. MSNis ka, täna, nagu ikka, on kõigil endil nii palju uudiseid ja asjaajamisi, et keegi ei kuula mind. Ma ütlen midagi, ja siis öeldakse vastu midagi sootuks teisest teemast... ja hetkeks hakkan kahtlema, et kas ma üldse ütlesingi midagi, ehk lihtsalt mõtlesin, et ütlesin... Ja ega mulle polegi vaja ju tegelikult midagi öelda, aga lihtsalt... ma vajaks teadmist, et keegi kuulis.
Vaata mu jutte, eks, ise on nii imelik neid niimoodi järjest üles panna, absoluutselt kõik üksindusest. Kirjutades ei märkagi, et see nii tugevalt igalpool sees on. Jeap... hale.
Aga noh... ise olen ka süüdi. Ise valin endale inimesi, kes mu tiibade siruulatusest nii kaugel väljas on. :( Täna olin terve päev armukade, ja täitsa suvaliselt, igaks juhuks. :D Alati olen mõelnud, et põhiline, et teisel hea on... ja nüüd selline egoistlik joon. Olen juba alla andnud ja loovutanud küll oma elus...
...või leidsin ma lihtsalt lõpuks midagi, millest ma lahti lasta ei taha.
Mitte et keegi minult küsiks, mida ma arvan. Kaotajaks jään ju enivei. Või noh... kaotada saab midagi ainult siis, kui see miski su oma on olnud. :)
Uhh, "Stop and stare" One Republic tuleb vh1-st. "I think I'm moving but I go nowhere..." Mu elu.
Kummaline laulja on see... kui vaatad teda, siis ei kujuta üldse ette, et nüüd kukub laulma ja veel hästi ka. On siuke...kapuutsiga hernepea. :) Ostab nurgapoes õlut.
Täna läksin nätsupeatuses bussi pealt maha. :) Ma räägiks teile, kuidas ma pool ööd end tagasi hoidsin, et mitte minna seda nätsu sealt ära tooma. :DDD Aga ei saa rääkida, sest siis te mõtleks, et ma olen hull. :D Hahaa. Seega ei räägi. :P
Kui ütlete, et teate juba, et ma hull olen, siis sellega ei häma küll kedagi. :D Ikka ei räägi. :DDD
Deem... millest peab mu nahk olema, et see sulametall, mis mul vere asemel seal keeb ja möllab, seda läbi ei põleta?
Hahaa. :D
Släppslatt says:
kuule...ehk tead. mis materjalist peaks toru olema, et sulametall saaks sees voolata?
Sulev says:
keraamiline
:DDD Seega, mul on keraamiline nahk. :D
Mitte et see mind imestama paneks. :D Hot Shots meenus. :D
.. Hämmastav ikka küll, kuidas asjad juhtuvad. Kokkulangevused ja ootamatused... ja siis seisad ja mõtled et... vau. Ja kuidas end ümber harjutada, kui oled kedagi peaaegu kolm aastat oma mõtetes ühtemoodi kutsunud ja siis saad teada, mis ta pärisnimi on? :)
Tead, tegelikult.... olen ma jube õnnelik inimene. Jube, aga õnnelik vähemalt, eks. :D
Ma lootsin salaja, et ta on natukenegi koledam, siis oleks mul mingitki... aga noh. Shiieet. Ilusmeesdottkomm, minusuguse aplad näpud hoidku eemale. Niigi sain ju rohkem, kui oodata oskasin. :)
Fakk, täna on jube isiklik blogi... Kui mulle meenuks nüüd midagi, mida siia lõppu veel hämamiseks lisada... Et nagu... hõlmad koomale tõmmata. :D
Ehkki, õnneks ei loe seda vist niikuinii keegi. :D Peale ühe teatud heledapäise mafiossi. Aga tema teab niikuinii kõike.
Släppslatt says:
lause koosneb alusest, öeldisest ja üttest, aitab küll
Släppslatt says:
:D kui ma oleks ühestki sõnast aru saand, mis ma praegu ütlesin, siis oleks palju targem tunne
Släppslatt says:
ma blogin täiega asju, mida ei maksaks üldse öelda
Stella says:
ma joon kanepit
Stella says:
me oleme alati normaalsed olnud
Släppslatt says:
:D
Aga sellest pole midagi, panen end jälle sülje abil kokku nagu alati.
Kõiksugused kurvad tunded keerutavad mu sees ringi ja ajavad tolmu silma. Siis tuleb nutta.
Tegelikult plaanisin täna purjakile juua end, reede ja puha, aga ... ma ei tea. Eelistaksin siiski end korralikult tühjaks nutta, siis oleks ehk pärast natuke kergem olla. Ja ei pea pelleris nii tihedalt käima. :)
Selg õudsalt valutab, ja pea vist ka hakkab. Ja pole kedagi, kes õlgu mudiks või pisut kargutaks, et veri jälle ringi hakkaks käima. :D
Tunnen end nähtamatuna. MSNis ka, täna, nagu ikka, on kõigil endil nii palju uudiseid ja asjaajamisi, et keegi ei kuula mind. Ma ütlen midagi, ja siis öeldakse vastu midagi sootuks teisest teemast... ja hetkeks hakkan kahtlema, et kas ma üldse ütlesingi midagi, ehk lihtsalt mõtlesin, et ütlesin... Ja ega mulle polegi vaja ju tegelikult midagi öelda, aga lihtsalt... ma vajaks teadmist, et keegi kuulis.
Vaata mu jutte, eks, ise on nii imelik neid niimoodi järjest üles panna, absoluutselt kõik üksindusest. Kirjutades ei märkagi, et see nii tugevalt igalpool sees on. Jeap... hale.
Aga noh... ise olen ka süüdi. Ise valin endale inimesi, kes mu tiibade siruulatusest nii kaugel väljas on. :( Täna olin terve päev armukade, ja täitsa suvaliselt, igaks juhuks. :D Alati olen mõelnud, et põhiline, et teisel hea on... ja nüüd selline egoistlik joon. Olen juba alla andnud ja loovutanud küll oma elus...
...või leidsin ma lihtsalt lõpuks midagi, millest ma lahti lasta ei taha.
Mitte et keegi minult küsiks, mida ma arvan. Kaotajaks jään ju enivei. Või noh... kaotada saab midagi ainult siis, kui see miski su oma on olnud. :)
Uhh, "Stop and stare" One Republic tuleb vh1-st. "I think I'm moving but I go nowhere..." Mu elu.
Kummaline laulja on see... kui vaatad teda, siis ei kujuta üldse ette, et nüüd kukub laulma ja veel hästi ka. On siuke...kapuutsiga hernepea. :) Ostab nurgapoes õlut.
Täna läksin nätsupeatuses bussi pealt maha. :) Ma räägiks teile, kuidas ma pool ööd end tagasi hoidsin, et mitte minna seda nätsu sealt ära tooma. :DDD Aga ei saa rääkida, sest siis te mõtleks, et ma olen hull. :D Hahaa. Seega ei räägi. :P
Kui ütlete, et teate juba, et ma hull olen, siis sellega ei häma küll kedagi. :D Ikka ei räägi. :DDD
Deem... millest peab mu nahk olema, et see sulametall, mis mul vere asemel seal keeb ja möllab, seda läbi ei põleta?
Hahaa. :D
Släppslatt says:
kuule...ehk tead. mis materjalist peaks toru olema, et sulametall saaks sees voolata?
Sulev says:
keraamiline
:DDD Seega, mul on keraamiline nahk. :D
Mitte et see mind imestama paneks. :D Hot Shots meenus. :D
.. Hämmastav ikka küll, kuidas asjad juhtuvad. Kokkulangevused ja ootamatused... ja siis seisad ja mõtled et... vau. Ja kuidas end ümber harjutada, kui oled kedagi peaaegu kolm aastat oma mõtetes ühtemoodi kutsunud ja siis saad teada, mis ta pärisnimi on? :)
Tead, tegelikult.... olen ma jube õnnelik inimene. Jube, aga õnnelik vähemalt, eks. :D
Ma lootsin salaja, et ta on natukenegi koledam, siis oleks mul mingitki... aga noh. Shiieet. Ilusmeesdottkomm, minusuguse aplad näpud hoidku eemale. Niigi sain ju rohkem, kui oodata oskasin. :)
Fakk, täna on jube isiklik blogi... Kui mulle meenuks nüüd midagi, mida siia lõppu veel hämamiseks lisada... Et nagu... hõlmad koomale tõmmata. :D
Ehkki, õnneks ei loe seda vist niikuinii keegi. :D Peale ühe teatud heledapäise mafiossi. Aga tema teab niikuinii kõike.
Släppslatt says:
lause koosneb alusest, öeldisest ja üttest, aitab küll
Släppslatt says:
:D kui ma oleks ühestki sõnast aru saand, mis ma praegu ütlesin, siis oleks palju targem tunne
Släppslatt says:
ma blogin täiega asju, mida ei maksaks üldse öelda
Stella says:
ma joon kanepit
Stella says:
me oleme alati normaalsed olnud
Släppslatt says:
:D
Wednesday, April 9, 2008
Buhhu seiklused lollidemaal
Täna tööleminnes ostsin kioskist poisile Mesimummi ajakirja. Mesimummu? :D Õudsalt armas ajakiri nii väikestele, kõvast paberist ka. :) Noh, kuna buss kohe ei tulnud, siis vaatasin ülejäänd kraami ka. Mingi vene lasteleht oli seal, karupoeg Puhhi pilt peal. (kogemata-luule) Ja siis loen peas kõva häälega: "Buhhu... Buhhu?!"
Te ei kujuta ettegi, kui pikalt ma mõtlesin, et ehk ongi siis... et inglise keeles on Pooh ja eesti keeles Puhh, et ju siis vene keeles on Buhhu. :DDD
Hiljem alles tekkis selgushetk ja taipasin, et Vinni, raip. :D Winnie the Pooh noh. Lihtsalt venekeelsete tähtedega.
Ma pole vene keeles kunagi eriti tugev olnud, enne läheb pool tundi, et aru saada, mis tähed need on, ja siis alles mõtlen, et mis need siis kokku teevad... ja siis jõuan alles sõnade tähendusteni.. :) Ma võin kihla vedada, et see on kõik kirillitsa süü, kui venelased kasutaks ladina tähestikku, siis ma oskaks ju küll. :D
Mul on väga vastikud paar päeva olnud, ehk tegelikult pole midagi pahasti läinud, aga mu oma aju genereerib sulaselget paska, tekitab depressiooni ja ahistab ja teeb maha. Lobotoomiat oleks hädasti vaja. Või bussikat. :D
Noh... homme jälle 6-päev. :D
... ja Tomi ja Anni lastekas jättis mu segadusse praegu just.
Mul on tunne, et juhe on liiga koos, et üldse ajusid kasutada sel nädalal.
:) Vaatan... mõtlen... ehk saan targemaks. :D
Huumor kuubis.
Ehk homme. :) Loota ju võib. :P
Ja üldse, mis vahid siin, mine loe Blonde-Mafia luuletusi, ta rokib. :)
Te ei kujuta ettegi, kui pikalt ma mõtlesin, et ehk ongi siis... et inglise keeles on Pooh ja eesti keeles Puhh, et ju siis vene keeles on Buhhu. :DDD
Hiljem alles tekkis selgushetk ja taipasin, et Vinni, raip. :D Winnie the Pooh noh. Lihtsalt venekeelsete tähtedega.
Ma pole vene keeles kunagi eriti tugev olnud, enne läheb pool tundi, et aru saada, mis tähed need on, ja siis alles mõtlen, et mis need siis kokku teevad... ja siis jõuan alles sõnade tähendusteni.. :) Ma võin kihla vedada, et see on kõik kirillitsa süü, kui venelased kasutaks ladina tähestikku, siis ma oskaks ju küll. :D
Mul on väga vastikud paar päeva olnud, ehk tegelikult pole midagi pahasti läinud, aga mu oma aju genereerib sulaselget paska, tekitab depressiooni ja ahistab ja teeb maha. Lobotoomiat oleks hädasti vaja. Või bussikat. :D
Noh... homme jälle 6-päev. :D
... ja Tomi ja Anni lastekas jättis mu segadusse praegu just.
Mul on tunne, et juhe on liiga koos, et üldse ajusid kasutada sel nädalal.
:) Vaatan... mõtlen... ehk saan targemaks. :D
Huumor kuubis.
Ehk homme. :) Loota ju võib. :P
Ja üldse, mis vahid siin, mine loe Blonde-Mafia luuletusi, ta rokib. :)
Wednesday, April 2, 2008
Täna ma skoorin
Lihast ja luust olevustena oleme kõik vähemalt korra kohanud mõnda äärmiselt peibutavat isendit, kellele tahaks juurde minna, pea ta rinnale asetada ja rahulolevalt nurru lüüa. Paraku ei luba tänapäeva rangelt kontrollitud ühiskond sellist otsekohest käitumist teps mitte. Seetõttu peab enne ontlikult vestlema ilmast ja leivahindadest ja härra Ilvese lipsuvalikutest. Kuidas aga juurde astuda ja vestlust alustada… Järgnevalt on toodud igapäevaelust paar anekdootlikku näidet sellest, mida ei maksa öelda. Samuti soovitaks hoiduda mainimast kehaosasid (“mul on suur,”), finantsolukorda (“sa 25 krooni saad sentideks vahetada?”)ja võimalikke tervislikke ebakõlasid (“millegipärast kõhutuul täna kimbutab.”)
--
Konverentsil määrib kaunis naine saiale võid. Mööduv mees nendib: „Sul on nii ilusad saiad.”
Ööklubi järjekorras ütleb noormees neiule: Vabadage, kas ma saaksin teie telefoninumbri? Ma olen enda oma ära kaotanud.”
Poes alkoholileti ääres seisab naine koeraga. Mees lausub möödudes: „Ära jooda koera purju!”
Tüdruk seisab auto kõrval. Läheduses tsilliv poiss küsib: „Kas ma tohin sulle käppa mootorisse rääkida?”
Poiss tüdrukule: “Kas sa oskad öelda Konstantinoopol tagurpidi? Mina ka mitte, aga ma tahtsin lihtsalt küsida.”
Klubis naeratab poiss neiule:“Tahad näha ühte trikki, mille ma vanglas õppisin?”
--
Kuidas käituda, et mitte jätta endast muljet kui võimalikust hullumeelsest või haledast luuserist? Soovitaksin olla meeldivalt humoorikas, sõbralikult uudishimulik ja eelkõige piisavalt kaine, et vertikaalasendit säilitada. Hea oleks ka kanda mingisuguseid rõivaid, mitte lüüa kaaslasel oma kehaodööridega hinge kinni ja hoida vesteldes aupaklikku distantsi, vähemalt 10 sentimeetrit nägude puhul. Vesteldes ärge mainige negatiivset, näiteks ei tule 95% naistest teile külla, kui olete eelnevalt maininud, et te prussakatest kuidagi lahti ei saa.
--
Kunagine päris pikk suhe algas lausega: “Kui me juba vanad oleme ja meie lapsed tulevad küsima, et emme-issi, kuidas te tuttavaks saite, siis ma ei tahaks neile küll öelda, et sind alguses üldse ei huvitanud.”
-Anne-Ly
Minu poiss tuli baaris juurde ja küsis:”Tere, kuule, sa oled Petsi tüdruk, eks? Ei olegi?! Ei teagi Petsi?! Pagan, Pets ütles, et käib kõige ilusama tüdrukuga, keda kunagi nähtud on, ja sind nähes ma lihtsalt eeldasin, et...” Pärast tuli välja, et ta ei teagi tegelikult ühtegi Petsi. :D
-Rita
--
Rääkides üritage närvipinge alla suruda ja artikuleerida vähemalt iga teist sõna selgelt, sest inimestel on kombeks “ei” öelda ja lahkuda, kui nad aru ei saa, millest jutt. Ka neelatamist ei maksa unustada, sest ei süljevihm ega ränk köhahoog ei kuulu kõige atraktiivsemate külgelöömisvahendite hulka.
--
Meenub üks joobnud habemik tüüp, kes kahe lapse emale (kõik kolmekesi käest kinni) ülekäigurajal minu ees külge lõi, endal tatilõõrikas poole meetri pikkuselt ninast väljas. "Kuidas läheb? Ma olen praegu natuke haige.... Mis need on SINU lapsed vä?!" Ei olnud tal eriti lööki.
-Diana
--
Hea oleks ähmaseltki ette teada, mida öelda kavatsete, siis ei muutu te ootamatult Scatman Johniks ja ühtlasi säilitate mingigi enesekindluse. Küsida maksab midagi sellist, mida te võiksite ka maailma-kõige-seksikama-olevuse kõrval seisva vanamemme käest küsida, näiteks, et kas buss juba läks, või et kuidas muidu läheb. Ka kõige intelligentsemal ja üldse-mitte-meeleheitlikult-üksildasel kodanikul võib tekkida vajadus näiteks kellaaega küsida… ja siis lähima inimeseni samme seades märgata, et sellel maailma kõige ilusamad sinisilmad on… ja hetkega toimub protsess, mida võime nimetada instantseks idioodistumiseks ehk mida atraktiivsem on isik, kelle poole te pöörduma peate, seda madalam on teie hetke-IQ.
--
Seisin bussipeatuses ja üks tüüp ütles mulle: “Hea päev ilma jaoks, kas pole.”
-Susanna
Ootasin tänaval taksot ja mingi kutt peatus autoga, keris akna alla: “Tahad ma viin su koju?” Ja kui ma ei kohe vastanud, lisas: “Ma elan üksi,” ja naeratas totakalt.
-Eva
Mult on kunagi küsitud et: "Kas need on su pärisjuuksed või?"
-Liisa
Istusime sõbrannaga pubis ja meie juurde tuli üks noor poiss ja küsis: "Vabandage, kas teil puudrit on?" Meie poolt loomulikult täielik hämming. Noormees seletas, et tal sõbral on silm sinine, oleks vaja seda peita. Noh, andsime siis puudri ning veidi aja pärast oli noormees tagasi paludes, kas me ei võiks vaadata, kas on ka hästi peidetud :) Kontrollisime silma siis üle, sest poiste leidlikkus oli meid põhjalikult pahviks löönud.
-Birgit
--
Üldine nõuanne eriti kaunitele inimestele külgelöömist harrastades kõlaks aga nii: tehke seda istudes ja lühidalt. Kui teie ihaldusobjekt muidugi pole keegi iseäranis emalik/isalik tüüp, kes aitab teil lauseid lõpetada, tupsutab taskurätiga õrnalt teie lõualt ilanire, teid püsti tõstab ja tolmust puhtaks klopib. Sel juhul on kõik kõige paremas korras ja ta ei julge teid enam iialgi üksi jätta. Või kutsub teile kellegi järele. Mis… ei ole enam nii tore. Aga see on siiski vaid äärmuslik kogemus. Tavajuhtudel pakuksin siiski välja variandi leppida kiiresti kokku uus kohtumine, või vahetada kõikvõimalikke netiaadresse. Kirjapildis paistavad kõik targemad välja… isegi kui grammatikast üldse kuulnud pole, võib ju alati öelda, et see on see uus nogrammarwhatsoever.com stiil. Siis tundud mitte ainult aruka, vaid ühtlasi uute moevooludega hästi kursisoleva inimesena. Punastamist ja kätevärinat on ka neti teel kergem peita… kui just kõrvuti arvutite taga raamatukogus ei istu.
-
Istusin pubis kui lähedalseisev mees mind küünarnukist puudutas: „Vabandust, kas te rääkisite minuga? Ei? Alustage siis ometi!”
-Liis
Peol keegi noormees pidevalt jälgis mind. Just siis, kui juba pisut hirmus hakkas, tuli ta juttu rääkima ja küsis: “Mis tunne on peo kõige ilusam tüdruk olla?” Millepeale ma talle loomulikult kõik eelneva andestasin. :)
-Marje
--
Ent kõigepealt tuleb siiski astuda see esimene, kontideta jalaga samm oma igatsetud isiku suunas. Suurem osa inimestest ei astugi kunagi seda sammu ja jäävadki mõtlema, et mis oleks olnud, kui… Kartuses lolliks jääda. Ehkki… olgem ausad, lolliks jääd ka siis, kui elu armastuse mööda lased, sest kardad ühe minuti naeruväärne olla. Nii et… Hea päev ilma jaoks, kas pole? :)
--
Konverentsil määrib kaunis naine saiale võid. Mööduv mees nendib: „Sul on nii ilusad saiad.”
Ööklubi järjekorras ütleb noormees neiule: Vabadage, kas ma saaksin teie telefoninumbri? Ma olen enda oma ära kaotanud.”
Poes alkoholileti ääres seisab naine koeraga. Mees lausub möödudes: „Ära jooda koera purju!”
Tüdruk seisab auto kõrval. Läheduses tsilliv poiss küsib: „Kas ma tohin sulle käppa mootorisse rääkida?”
Poiss tüdrukule: “Kas sa oskad öelda Konstantinoopol tagurpidi? Mina ka mitte, aga ma tahtsin lihtsalt küsida.”
Klubis naeratab poiss neiule:“Tahad näha ühte trikki, mille ma vanglas õppisin?”
--
Kuidas käituda, et mitte jätta endast muljet kui võimalikust hullumeelsest või haledast luuserist? Soovitaksin olla meeldivalt humoorikas, sõbralikult uudishimulik ja eelkõige piisavalt kaine, et vertikaalasendit säilitada. Hea oleks ka kanda mingisuguseid rõivaid, mitte lüüa kaaslasel oma kehaodööridega hinge kinni ja hoida vesteldes aupaklikku distantsi, vähemalt 10 sentimeetrit nägude puhul. Vesteldes ärge mainige negatiivset, näiteks ei tule 95% naistest teile külla, kui olete eelnevalt maininud, et te prussakatest kuidagi lahti ei saa.
--
Kunagine päris pikk suhe algas lausega: “Kui me juba vanad oleme ja meie lapsed tulevad küsima, et emme-issi, kuidas te tuttavaks saite, siis ma ei tahaks neile küll öelda, et sind alguses üldse ei huvitanud.”
-Anne-Ly
Minu poiss tuli baaris juurde ja küsis:”Tere, kuule, sa oled Petsi tüdruk, eks? Ei olegi?! Ei teagi Petsi?! Pagan, Pets ütles, et käib kõige ilusama tüdrukuga, keda kunagi nähtud on, ja sind nähes ma lihtsalt eeldasin, et...” Pärast tuli välja, et ta ei teagi tegelikult ühtegi Petsi. :D
-Rita
--
Rääkides üritage närvipinge alla suruda ja artikuleerida vähemalt iga teist sõna selgelt, sest inimestel on kombeks “ei” öelda ja lahkuda, kui nad aru ei saa, millest jutt. Ka neelatamist ei maksa unustada, sest ei süljevihm ega ränk köhahoog ei kuulu kõige atraktiivsemate külgelöömisvahendite hulka.
--
Meenub üks joobnud habemik tüüp, kes kahe lapse emale (kõik kolmekesi käest kinni) ülekäigurajal minu ees külge lõi, endal tatilõõrikas poole meetri pikkuselt ninast väljas. "Kuidas läheb? Ma olen praegu natuke haige.... Mis need on SINU lapsed vä?!" Ei olnud tal eriti lööki.
-Diana
--
Hea oleks ähmaseltki ette teada, mida öelda kavatsete, siis ei muutu te ootamatult Scatman Johniks ja ühtlasi säilitate mingigi enesekindluse. Küsida maksab midagi sellist, mida te võiksite ka maailma-kõige-seksikama-olevuse kõrval seisva vanamemme käest küsida, näiteks, et kas buss juba läks, või et kuidas muidu läheb. Ka kõige intelligentsemal ja üldse-mitte-meeleheitlikult-üksildasel kodanikul võib tekkida vajadus näiteks kellaaega küsida… ja siis lähima inimeseni samme seades märgata, et sellel maailma kõige ilusamad sinisilmad on… ja hetkega toimub protsess, mida võime nimetada instantseks idioodistumiseks ehk mida atraktiivsem on isik, kelle poole te pöörduma peate, seda madalam on teie hetke-IQ.
--
Seisin bussipeatuses ja üks tüüp ütles mulle: “Hea päev ilma jaoks, kas pole.”
-Susanna
Ootasin tänaval taksot ja mingi kutt peatus autoga, keris akna alla: “Tahad ma viin su koju?” Ja kui ma ei kohe vastanud, lisas: “Ma elan üksi,” ja naeratas totakalt.
-Eva
Mult on kunagi küsitud et: "Kas need on su pärisjuuksed või?"
-Liisa
Istusime sõbrannaga pubis ja meie juurde tuli üks noor poiss ja küsis: "Vabandage, kas teil puudrit on?" Meie poolt loomulikult täielik hämming. Noormees seletas, et tal sõbral on silm sinine, oleks vaja seda peita. Noh, andsime siis puudri ning veidi aja pärast oli noormees tagasi paludes, kas me ei võiks vaadata, kas on ka hästi peidetud :) Kontrollisime silma siis üle, sest poiste leidlikkus oli meid põhjalikult pahviks löönud.
-Birgit
--
Üldine nõuanne eriti kaunitele inimestele külgelöömist harrastades kõlaks aga nii: tehke seda istudes ja lühidalt. Kui teie ihaldusobjekt muidugi pole keegi iseäranis emalik/isalik tüüp, kes aitab teil lauseid lõpetada, tupsutab taskurätiga õrnalt teie lõualt ilanire, teid püsti tõstab ja tolmust puhtaks klopib. Sel juhul on kõik kõige paremas korras ja ta ei julge teid enam iialgi üksi jätta. Või kutsub teile kellegi järele. Mis… ei ole enam nii tore. Aga see on siiski vaid äärmuslik kogemus. Tavajuhtudel pakuksin siiski välja variandi leppida kiiresti kokku uus kohtumine, või vahetada kõikvõimalikke netiaadresse. Kirjapildis paistavad kõik targemad välja… isegi kui grammatikast üldse kuulnud pole, võib ju alati öelda, et see on see uus nogrammarwhatsoever.com stiil. Siis tundud mitte ainult aruka, vaid ühtlasi uute moevooludega hästi kursisoleva inimesena. Punastamist ja kätevärinat on ka neti teel kergem peita… kui just kõrvuti arvutite taga raamatukogus ei istu.
-
Istusin pubis kui lähedalseisev mees mind küünarnukist puudutas: „Vabandust, kas te rääkisite minuga? Ei? Alustage siis ometi!”
-Liis
Peol keegi noormees pidevalt jälgis mind. Just siis, kui juba pisut hirmus hakkas, tuli ta juttu rääkima ja küsis: “Mis tunne on peo kõige ilusam tüdruk olla?” Millepeale ma talle loomulikult kõik eelneva andestasin. :)
-Marje
--
Ent kõigepealt tuleb siiski astuda see esimene, kontideta jalaga samm oma igatsetud isiku suunas. Suurem osa inimestest ei astugi kunagi seda sammu ja jäävadki mõtlema, et mis oleks olnud, kui… Kartuses lolliks jääda. Ehkki… olgem ausad, lolliks jääd ka siis, kui elu armastuse mööda lased, sest kardad ühe minuti naeruväärne olla. Nii et… Hea päev ilma jaoks, kas pole? :)
Tuesday, April 1, 2008
Täna ma olen õnnelik :)
Ma pole juba ammu-ammu nii läbinisti ja pikaaegselt õnnelik olnud kui täna. :) Tõsiselt. :) Ühtlasi pole ma end ammu nii totaalselt ja läbinisti lolliks teind. :D
Aga ehk nii peabki olema. :)
Ma läksin täna varem tööle. Istusin ja ootasin. :) Tänava ääres. :) Tundsin end nagu nõrgameelne. :D Tegin näo, et ootan kedagi... Ootasingi ju. :D
Ta ei tulnud.
Siis tulid juba need inimesed mööda, kes tavaliselt minuga koos bussiga sõidavad. Ja teda ikka ei tulnud. Külm hakkas. :D Ehkki päike paistis ja möödaminevad onud muudkui naeratasid. :D Mõtlesid, et näe, istub siin, teised muudkui kiirustavad, tema istub siin päikese käes ja naeratab ja vahib linde. :)))
Vaatasin kella. Üheksani oli veel aega, kuhu mul kiiret, ootan üheksani ära ikka. :) Kui ma juba siia tulin, siis olen lõpuni, eks. :)
Ta märkas mind kohe, kui nurga tagant tuli. :) Ja ma ei hakkagi parem üldse spekuleerima, mida ta mõtles või arvas või tundis :D , aga nutma ta igatahes ei puhkenud. :) Naeratas, va koer. :)
Ja mina avastasin, et ma ei kontrolli end enam üldse. :DDD Nagu... kujuta ette... vaatasin teda seal minemas, mingi... kümne meetri kaugusel... ja ma kiunusin-kräunusin ja nurrusin nagu hull kass. :D Ma niiiiiiiiiiii loodan, et keegi ei olnud küllaldaselt lähedal, et kuulda. :DDDD Aga lihtsalt...see tunnetepuhang pidi kuidagi välja saama mu seest.
Siis kadus ta järgmise nurga taha ja mina ei suutnud teeselda, et näe, kell nii palju ja ..peaks ka minema hakkama.. Ei, ma vahtisin talle järele niipalju kui kael võimaldas ja siis tõusin hopsti püsti ja suu tõmbus kõrvuni. :D Siiamaani nii. :D
Tööle minnes kippus vägisi tantsusamme kõnnakusse. :)
Kummaline eks. :) Aga see on alati nii olnud, ma lihtsalt näen teda, kasvõi korraks, ja mul on tükk aega hea meel. Ainult üks inimene mu elus on samamoodi mõjunud.
Ahhh.... Saad aru noh. :))) Võrratu mees.
Olin siis töö juures, suu järjekindlalt kõrvuni ja mõtlesin, et huvitav, mis number päev täna siis oli. Kui ma seda kuutevärki arvutasin, siis vaatasin ette ka ära, et millal järgmine 6 päev on... ja kuidagimoodi tuli nii välja, et järgmine 6, mil ma tööl olen, oleks alles aprilli lõpus... Noh, täna on esimene aprill 1+4+2+0+0+8=15.
Ehk 1+5. :DDDD
Väga lõbus.
Joonistan endale kuue otsaette guashidega ja lähen ütlen talle "mjäu." :D
Tegelikult ma tunnen küll... et midagi muutub. Õhus on miski...pöördumas. Aga ma ei tea mis või kuidas. (Boeing 747 maja kohal. :P )
Saan ainult loota. :) Et ta taipas mu vihjet. :) Ja et ta on vaba ja huvitatud. :)
Või noh... tegelikult on küsimus vist ainult selles keskmises. :)))
Minu jaoks algas täna igaljuhul suvi. :) Eluisu tuli tagasi, teen jälle plaane ja olen palju sõbralikum ja rahulikum... :) Sest nägin mingit võõrast tüüpi tänaval. :D Hullumeelsus. :D
Et teid kõiki samasugune hullumeelsus tabaks. :)))
Postin hiljem selle jutu ka, mille ma ajakirjale tegin... Kuna nad selle nii ära jupitasid, et igasugune point kadus, siis ei tunne ma mingit häbi seda enne täielikku trükkiminekut siia üles panna. :P Tegid selle jutu tükkideks ja lisasid ka need külgelöömisfraasid, mis ma enne välja praakisin, kui liiglabased või liiga ära leierdatud... ja ei pannud isegi märget alla, et jätkub. :D Aga noh... inimesed alles õpivad lehetegemist, mis siin ikka õiendada. :) Muidu oli üldmulje ju päris enam-vähem. :)
Aga jah... see jutt ongi kurjajuur, põhjus, miks ma tundsin, et pean ikkagi midagi ette võtma. :D Loodan, et mõjub teile samamoodi. ;) Härjal sarvist! :D
Head ööd, head ööd, head ööd! ;) (Meestel on nii ilusad hääled. :) )
Aga ehk nii peabki olema. :)
Ma läksin täna varem tööle. Istusin ja ootasin. :) Tänava ääres. :) Tundsin end nagu nõrgameelne. :D Tegin näo, et ootan kedagi... Ootasingi ju. :D
Ta ei tulnud.
Siis tulid juba need inimesed mööda, kes tavaliselt minuga koos bussiga sõidavad. Ja teda ikka ei tulnud. Külm hakkas. :D Ehkki päike paistis ja möödaminevad onud muudkui naeratasid. :D Mõtlesid, et näe, istub siin, teised muudkui kiirustavad, tema istub siin päikese käes ja naeratab ja vahib linde. :)))
Vaatasin kella. Üheksani oli veel aega, kuhu mul kiiret, ootan üheksani ära ikka. :) Kui ma juba siia tulin, siis olen lõpuni, eks. :)
Ta märkas mind kohe, kui nurga tagant tuli. :) Ja ma ei hakkagi parem üldse spekuleerima, mida ta mõtles või arvas või tundis :D , aga nutma ta igatahes ei puhkenud. :) Naeratas, va koer. :)
Ja mina avastasin, et ma ei kontrolli end enam üldse. :DDD Nagu... kujuta ette... vaatasin teda seal minemas, mingi... kümne meetri kaugusel... ja ma kiunusin-kräunusin ja nurrusin nagu hull kass. :D Ma niiiiiiiiiiii loodan, et keegi ei olnud küllaldaselt lähedal, et kuulda. :DDDD Aga lihtsalt...see tunnetepuhang pidi kuidagi välja saama mu seest.
Siis kadus ta järgmise nurga taha ja mina ei suutnud teeselda, et näe, kell nii palju ja ..peaks ka minema hakkama.. Ei, ma vahtisin talle järele niipalju kui kael võimaldas ja siis tõusin hopsti püsti ja suu tõmbus kõrvuni. :D Siiamaani nii. :D
Tööle minnes kippus vägisi tantsusamme kõnnakusse. :)
Kummaline eks. :) Aga see on alati nii olnud, ma lihtsalt näen teda, kasvõi korraks, ja mul on tükk aega hea meel. Ainult üks inimene mu elus on samamoodi mõjunud.
Ahhh.... Saad aru noh. :))) Võrratu mees.
Olin siis töö juures, suu järjekindlalt kõrvuni ja mõtlesin, et huvitav, mis number päev täna siis oli. Kui ma seda kuutevärki arvutasin, siis vaatasin ette ka ära, et millal järgmine 6 päev on... ja kuidagimoodi tuli nii välja, et järgmine 6, mil ma tööl olen, oleks alles aprilli lõpus... Noh, täna on esimene aprill 1+4+2+0+0+8=15.
Ehk 1+5. :DDDD
Väga lõbus.
Joonistan endale kuue otsaette guashidega ja lähen ütlen talle "mjäu." :D
Tegelikult ma tunnen küll... et midagi muutub. Õhus on miski...pöördumas. Aga ma ei tea mis või kuidas. (Boeing 747 maja kohal. :P )
Saan ainult loota. :) Et ta taipas mu vihjet. :) Ja et ta on vaba ja huvitatud. :)
Või noh... tegelikult on küsimus vist ainult selles keskmises. :)))
Minu jaoks algas täna igaljuhul suvi. :) Eluisu tuli tagasi, teen jälle plaane ja olen palju sõbralikum ja rahulikum... :) Sest nägin mingit võõrast tüüpi tänaval. :D Hullumeelsus. :D
Et teid kõiki samasugune hullumeelsus tabaks. :)))
Postin hiljem selle jutu ka, mille ma ajakirjale tegin... Kuna nad selle nii ära jupitasid, et igasugune point kadus, siis ei tunne ma mingit häbi seda enne täielikku trükkiminekut siia üles panna. :P Tegid selle jutu tükkideks ja lisasid ka need külgelöömisfraasid, mis ma enne välja praakisin, kui liiglabased või liiga ära leierdatud... ja ei pannud isegi märget alla, et jätkub. :D Aga noh... inimesed alles õpivad lehetegemist, mis siin ikka õiendada. :) Muidu oli üldmulje ju päris enam-vähem. :)
Aga jah... see jutt ongi kurjajuur, põhjus, miks ma tundsin, et pean ikkagi midagi ette võtma. :D Loodan, et mõjub teile samamoodi. ;) Härjal sarvist! :D
Head ööd, head ööd, head ööd! ;) (Meestel on nii ilusad hääled. :) )
Subscribe to:
Posts (Atom)
