I'm stuck.
I can't go forward since I can see where all this is headed. I'm happy you're happy. But it's the kind of happiness that'll kill me.
I can't go back since then I'd have to forget. And that's something I'm not willing to do. I'd rather be killed.
I'm stopping altogether. I'll freeze time. I even know the exact moment. It wasn't long ago, just a few days back.
I was only trying to go through you. I'm invisible, you know, I should be able to do it. Go through you. Breathe you in. And never exhale.
Maybe I did go through you, I can't remember. I was trying to make myself perfectly numb. Didn't succeed all that well. I can still feel the fabric of your shirt on my fingertips. But then again, I can feel you all the time.
They say that the first cut is the deepest. They are a bunch of incompetent feckers, never listen to them. It's always the last cut that finishes you off.
Why couldn't you just stop walking. I'm so tired of walking past you. You're so... perfect. You're... warm and.. whole. Like home. I don't wanna walk past you. I want to crash. Burn.
Why couldn't you just...
Yeah, I know why.
I'm damaged and broken and ripped apart. You can't save me from me unless you go through me too. With serious powertools. Like love. And your love flows in more beautiful surroundings.
Have I ever been loved?
How many times can you break your heart into millions of tiny pieces before you lose all the original parts and your heart only consists of tape? Yeah. It's not silver, it's duct tape. Valuable stuff.
Not to mention my striking beauty.
I don't want to wear colours any more. Or make-up, or long hair. I don't wanna go out or listen to music or even eat. I feel grey.
I've been crying rivers, seas and oceans. And some occasional tears. I've been trying to drown this crappy world. Or, to be honest, I've been trying to drown my crappy self. I'm gonna keep trying. Might be the only thing I won't fail at.
Although I'll probably just make everything worth while float further and further and further away. It just hurts too much to care. I'll let go and fall.
I really really can't see any ways of going on. So I won't. I'll stop. I'll stop trying to live. I've been in fantasyland anyway.
I'll inhale and freeze time. And stand right there next to you in silence until I'm better again. Or til' wind blows me away as dust.
Monday, November 30, 2009
Thursday, November 26, 2009
Hard Choosing
If fate means you to lose, give it a good fight anyhow - ütles mu orksi fortune paar päeva tagasi. Ma siis lisasin juurde, et: or even better- choose another fate.
Aga choosing is hard. (Lisan siia, et ma oleks Beavisele ja Buttheadile hea kaaslane, sest see ajas mind praegu itsitama.) Jah, choose'ime selle, kes on hard. Oleks mõistlik.
Enihau. Kroonika horoskoop, ehk siis tõe oraakel, kirjutas, et skorpion kipub sel nädalal taaslaskuma mingisse tundesse, mille ta heal põhjusel on varem juba maha matnud. Üritasin välja mõelda, mis see küll olla võiks. Viimastel päevadel olen proovinud... eee... noh, head tuju oleks vist palju öeldud, ütleme, et talutavat meeleolu ülal hoida sellega, et unistan. Unistan nagu teismeline. Ise tean küll, et lollus, aga see hoiab pead natukenegi veepinnal.
Arvasin, et ehk see ongi see vale tunne, mida tunda ei tohiks. (Tunnen end üsna rumalana, et te teaks. Kõigi oma mõtete pärast. ja kõige muu pärast ka, igaks juhuks.)
Et ehk on lootus see tunne, mille ma olen põhjusega maha matnud. Ja täna tuli pähe, et aga äkki just vastupidi, sest... noh... omavahelöeldes ei ole ma hetkel just kõige lootusrikkam kuju. Ma ei ole isegi päris kindel, et ma sinna kontserdile tahan minna. :( Aga ilmselt pean ikkagi minema, liiga paljud lähevad ju ennekõike just minu pärast sinna. Ma päris kaabakas ka ei ole veel. Aega on.
Uff. Tahaks kodus teki all peidus olla parema meelega, ausõna. Iga päevaga süvenevad igasugused valgustkartvad ideed. Või noh... laseme neile taskulambist siraka silma, ehk tõmbavad veits tagasi. Ma olen alati olnud arvamusel, et kõige salajasemad asjad tuleb inimestele nina alla toppida, siis ei tunne keegi huvi.
Ma peaks välja mõtlema mingi asja, mida teha, kui romantikapuhang kallale kipub. Mingi... selline asi, mis oluliselt tervist ei kahjustaks. Pean ju Joosepi huvides terve ikka olema. Aga siiski midagi sellist, mis üles raputaks. Ei taha enam mingit romantikat, see teeb mu nii kurvaks viimasel ajal. Udu hajus küllaldaselt, et ma näeks, et teerada polegi. Aina kuristikud. Kui kunagi lendama õpin, siis proovin uuesti. Praegu tahaks vältida igasugu vastavaid situatsioone, enesekindlust on null koma kuus protsenti. Krt, näeks siis vähemalt hea välja.
Nutaks natuke, kui see nii nõme poleks.
(Tegelt nutsingi natuke, aga ma ei ütle teile, muidu arvate, et ma olen nõme. :) )
Hea, et palju sõpse kohale tuleb sinna. Ehkki keegi pole orksis mu käest küsinud, et kuidas piletid mu käest kätte saab või mismoodi kohtume. Kuigi nad ju teavad, et mul igapäev netivõimalust pole. :( Homme ei ütle ma teile enam midagi. Kuni teisipäevani.
Nii et vaadake siis ise. Kurat küll. Veel üks põhjus, miks ma kuskile minna ei taha. Ma ei taha mingit vägisi-sõbrannatamist. Need, kes ei taha sõbrad olla, ei pea ju, for god's sake. Kõik on rangelt vabatahtlik.
Vastikult palju on täna tööl teha. Pean ju ise arved sisse lööma, et boss seda tegema ei peaks. Musta töö jaoks olen mina. Ehkki.. noh.. eks ma olen selle ka pool-vabatahtlikult enda peale võtnud, sest ta teeb nii palju vigu.
Ohpersik, ma kirjutan hiljem edasi, kui siis veel netti laseb, tuju on nii niru, ei taha teil ka tuju ära rikkuda. :(
--
Vahepeal tuli isegi päike välja. Kolmeks sekundiks. :)
Muide... mis te sellest vaktsineerimisest arvate? Mina ei kavatse Joosepit küll vaktsineerida, ehkki kõik need ülejäänud stampvaktsiinid on ta titena kätte saanud.
Ennast ka mitte. Kõlab mu peas liigselt nagu pättide tuppa kutsumine selleks, et neile öelda, et ärge siia varastama tulge.
Ma näen unenägusid jälle viimasel ajal pidevalt. Äääm, öösiti siiski, põhiliselt. :)Kõik väga segane ja sassis, ärkan ja ei mäleta midagi, peale selle, et midagi väga olulist toimus ja ma oleksin pidanud selle kõik meelde jätma.
Töölt koju minnes ostan endale ühe Jägermeistri ikkagi. Ehk teeb tuju veidigi paremaks, pealegi ei viitsi homme siidrit küll jooma hakata, siis jookseb minusugune kusik veel tihedamini pellerivahet kui muidu ja ei näegi kontserdist midagi. Kontserti tuleb ju teadupärast vaadata, mitte kuulata. Köhh.
Kuidas mõnele - nagu ma kunagi vennale ütlesin.
Quelle saatis eile mingi eriti asjaliku allahindluse kataloogi, mõtlen, et tellingi vist üht-teist. Oleks pappi rohkem, saaks päris lahedaid asju sealt. :)
Krdi kiire koguaeg, ma ei salli kiirustamist. Üldse.
Tahaks õudsalt öelda siia lõppu midagi heatujulist ja nii... aga ma ei suuda nii kiiresti midagi välja mõelda. Pealegi räägib raadios just uudiseid, üks jubedam kui teine.
L says:
ütle talle et sulle meeldiks, kui ta sind kuulaks rohkem
et see teeks sulle rõõmu
ehk siis kuulab
ütle et teeb sind seksuaalselt lahkemaks XD
see peaks küll mõjuma :D
Et jah, mida teha, kui mees ei kuula sind üldse. :D Aga nõuanne on täiesti tõsiseltvõetav, mehed. Kui tahate naist, siis noogutage ohtralt, öelge "jajah, kahtlemata, sul on täiesti õigus," ja enne kui arugi saate, langeb naine juba kaela. Ehkki... tänapäeval on mehed nii pagana piprad, et võib ka lihtsalt välja näidata, et huvi on, ja ongi korras. Kui naisel kah huvi on, muidugi. :D
Kui pole, siis hakka noogutama. :D
Tegelikult on vist ikka nii, et kui huvi pole, siis pole. :(
Minu puhul vähemalt. Ma võin tavaliselt paari sekundiga öelda, kas mul mehe vastu mingitki "sellist" huvi on.
Õnneks või kahjuks ei huvitagi ma üldse mehi, nagu näha viimasel ajal. Kui isegi need, keda sõbraks pead, lihtsalt kaovad, kui sind laivis näevad.
Mitu inimest ütlesid, et kui pralle teed, anna teada. Andsin teada, ja nüüd ignoreeritakse lihtsalt. Isegi ei vastata. Ma ei saa aru, mis krdi lollakas trend see on siuke. :S
Väegade solvav. :( Naisi pean niigi koguaeg utsitama, et midagigi toimuks, ma ei teagi, mis siis meestega tegema peaks? Selga võtma ja kohale viima?
Erilise sordi luuser says:
mehed minuvanused ei tule seksi peale ka enam kohale
ma ei teagi, millega siuksed liikuma saab
kraanaga
S says:
XD
vana hea revolver peaks triki ära tegema
Erilise sordi luuser says:
revolver on reedel kahjuks tapperis
Eile Joosep tuli naerdes minu juurde ja ütles, et "Tead, mis telekas just ütles? ... Karilehm!"
XD Kvaliteethuumor.
Kui ma teile nüüd lambist "karilehm" ütlen, ärge siis rõõmustage! :D
Ja dämmit, hoidke pöialt, et mul oleks lõbus seal kontserdil. (Ehkki seal oleks vist viisakas natuke mitte niiväga rõõmus olla. Mälestuskontsert või nii.)
Aga choosing is hard. (Lisan siia, et ma oleks Beavisele ja Buttheadile hea kaaslane, sest see ajas mind praegu itsitama.) Jah, choose'ime selle, kes on hard. Oleks mõistlik.
Enihau. Kroonika horoskoop, ehk siis tõe oraakel, kirjutas, et skorpion kipub sel nädalal taaslaskuma mingisse tundesse, mille ta heal põhjusel on varem juba maha matnud. Üritasin välja mõelda, mis see küll olla võiks. Viimastel päevadel olen proovinud... eee... noh, head tuju oleks vist palju öeldud, ütleme, et talutavat meeleolu ülal hoida sellega, et unistan. Unistan nagu teismeline. Ise tean küll, et lollus, aga see hoiab pead natukenegi veepinnal.
Arvasin, et ehk see ongi see vale tunne, mida tunda ei tohiks. (Tunnen end üsna rumalana, et te teaks. Kõigi oma mõtete pärast. ja kõige muu pärast ka, igaks juhuks.)
Et ehk on lootus see tunne, mille ma olen põhjusega maha matnud. Ja täna tuli pähe, et aga äkki just vastupidi, sest... noh... omavahelöeldes ei ole ma hetkel just kõige lootusrikkam kuju. Ma ei ole isegi päris kindel, et ma sinna kontserdile tahan minna. :( Aga ilmselt pean ikkagi minema, liiga paljud lähevad ju ennekõike just minu pärast sinna. Ma päris kaabakas ka ei ole veel. Aega on.
Uff. Tahaks kodus teki all peidus olla parema meelega, ausõna. Iga päevaga süvenevad igasugused valgustkartvad ideed. Või noh... laseme neile taskulambist siraka silma, ehk tõmbavad veits tagasi. Ma olen alati olnud arvamusel, et kõige salajasemad asjad tuleb inimestele nina alla toppida, siis ei tunne keegi huvi.
Ma peaks välja mõtlema mingi asja, mida teha, kui romantikapuhang kallale kipub. Mingi... selline asi, mis oluliselt tervist ei kahjustaks. Pean ju Joosepi huvides terve ikka olema. Aga siiski midagi sellist, mis üles raputaks. Ei taha enam mingit romantikat, see teeb mu nii kurvaks viimasel ajal. Udu hajus küllaldaselt, et ma näeks, et teerada polegi. Aina kuristikud. Kui kunagi lendama õpin, siis proovin uuesti. Praegu tahaks vältida igasugu vastavaid situatsioone, enesekindlust on null koma kuus protsenti. Krt, näeks siis vähemalt hea välja.
Nutaks natuke, kui see nii nõme poleks.
(Tegelt nutsingi natuke, aga ma ei ütle teile, muidu arvate, et ma olen nõme. :) )
Hea, et palju sõpse kohale tuleb sinna. Ehkki keegi pole orksis mu käest küsinud, et kuidas piletid mu käest kätte saab või mismoodi kohtume. Kuigi nad ju teavad, et mul igapäev netivõimalust pole. :( Homme ei ütle ma teile enam midagi. Kuni teisipäevani.
Nii et vaadake siis ise. Kurat küll. Veel üks põhjus, miks ma kuskile minna ei taha. Ma ei taha mingit vägisi-sõbrannatamist. Need, kes ei taha sõbrad olla, ei pea ju, for god's sake. Kõik on rangelt vabatahtlik.
Vastikult palju on täna tööl teha. Pean ju ise arved sisse lööma, et boss seda tegema ei peaks. Musta töö jaoks olen mina. Ehkki.. noh.. eks ma olen selle ka pool-vabatahtlikult enda peale võtnud, sest ta teeb nii palju vigu.
Ohpersik, ma kirjutan hiljem edasi, kui siis veel netti laseb, tuju on nii niru, ei taha teil ka tuju ära rikkuda. :(
--
Vahepeal tuli isegi päike välja. Kolmeks sekundiks. :)
Muide... mis te sellest vaktsineerimisest arvate? Mina ei kavatse Joosepit küll vaktsineerida, ehkki kõik need ülejäänud stampvaktsiinid on ta titena kätte saanud.
Ennast ka mitte. Kõlab mu peas liigselt nagu pättide tuppa kutsumine selleks, et neile öelda, et ärge siia varastama tulge.
Ma näen unenägusid jälle viimasel ajal pidevalt. Äääm, öösiti siiski, põhiliselt. :)Kõik väga segane ja sassis, ärkan ja ei mäleta midagi, peale selle, et midagi väga olulist toimus ja ma oleksin pidanud selle kõik meelde jätma.
Töölt koju minnes ostan endale ühe Jägermeistri ikkagi. Ehk teeb tuju veidigi paremaks, pealegi ei viitsi homme siidrit küll jooma hakata, siis jookseb minusugune kusik veel tihedamini pellerivahet kui muidu ja ei näegi kontserdist midagi. Kontserti tuleb ju teadupärast vaadata, mitte kuulata. Köhh.
Kuidas mõnele - nagu ma kunagi vennale ütlesin.
Quelle saatis eile mingi eriti asjaliku allahindluse kataloogi, mõtlen, et tellingi vist üht-teist. Oleks pappi rohkem, saaks päris lahedaid asju sealt. :)
Krdi kiire koguaeg, ma ei salli kiirustamist. Üldse.
Tahaks õudsalt öelda siia lõppu midagi heatujulist ja nii... aga ma ei suuda nii kiiresti midagi välja mõelda. Pealegi räägib raadios just uudiseid, üks jubedam kui teine.
L says:
ütle talle et sulle meeldiks, kui ta sind kuulaks rohkem
et see teeks sulle rõõmu
ehk siis kuulab
ütle et teeb sind seksuaalselt lahkemaks XD
see peaks küll mõjuma :D
Et jah, mida teha, kui mees ei kuula sind üldse. :D Aga nõuanne on täiesti tõsiseltvõetav, mehed. Kui tahate naist, siis noogutage ohtralt, öelge "jajah, kahtlemata, sul on täiesti õigus," ja enne kui arugi saate, langeb naine juba kaela. Ehkki... tänapäeval on mehed nii pagana piprad, et võib ka lihtsalt välja näidata, et huvi on, ja ongi korras. Kui naisel kah huvi on, muidugi. :D
Kui pole, siis hakka noogutama. :D
Tegelikult on vist ikka nii, et kui huvi pole, siis pole. :(
Minu puhul vähemalt. Ma võin tavaliselt paari sekundiga öelda, kas mul mehe vastu mingitki "sellist" huvi on.
Õnneks või kahjuks ei huvitagi ma üldse mehi, nagu näha viimasel ajal. Kui isegi need, keda sõbraks pead, lihtsalt kaovad, kui sind laivis näevad.
Mitu inimest ütlesid, et kui pralle teed, anna teada. Andsin teada, ja nüüd ignoreeritakse lihtsalt. Isegi ei vastata. Ma ei saa aru, mis krdi lollakas trend see on siuke. :S
Väegade solvav. :( Naisi pean niigi koguaeg utsitama, et midagigi toimuks, ma ei teagi, mis siis meestega tegema peaks? Selga võtma ja kohale viima?
Erilise sordi luuser says:
mehed minuvanused ei tule seksi peale ka enam kohale
ma ei teagi, millega siuksed liikuma saab
kraanaga
S says:
XD
vana hea revolver peaks triki ära tegema
Erilise sordi luuser says:
revolver on reedel kahjuks tapperis
Eile Joosep tuli naerdes minu juurde ja ütles, et "Tead, mis telekas just ütles? ... Karilehm!"
XD Kvaliteethuumor.
Kui ma teile nüüd lambist "karilehm" ütlen, ärge siis rõõmustage! :D
Ja dämmit, hoidke pöialt, et mul oleks lõbus seal kontserdil. (Ehkki seal oleks vist viisakas natuke mitte niiväga rõõmus olla. Mälestuskontsert või nii.)
Tuesday, November 24, 2009
- Running Scared -
See oli selle filmi nimi, mille pärast ma eile normaalsel ajal magama ei saanud. Normaalne tähendab siis enne kahte. Öösel. (Täpsustus juhuks, kui keegi ERITI juhm siia satub. :D )
Vaatasin seda filmi, mitte just eriti hoolikalt alguses, sest tundus selline... kuri ja negatiivne ja... masendav. Nii palju halba ühes filmis ei ole lihtsalt viisakas vaataja vastu. Ent! Peategelane oli piisavalt huvitav, et mu tähelepanu hoida. Pealegi tahtsin ma näha, kuhu see kõik välja jõuab. :) Et mis siis point nagu on.
(Ja praegu kangesti piinab, et mis seal alguses oli, kindlasti oli ju vihjeid selle kohta, mis lõpus toimus. :) Ma taban tavaliselt kõik filmivihjed kohe ära ja pärast pole enam huvitav. Päriselus ei taba ma kunagi midagi ära... ja ikka pole huvitav. :D )
Enivei. Siis, kui see naine need kaks pedofiili maha lasi, siis ma teadsin, et see film meeldib mulle. Polnud mingit tavafilmilikku siseheitlust, mida näidata aegluubis ja põnevusega, see oli selge, mis tegema peab, ja ehkki ma tavaliselt eriti verejanuline pole, tuli mulle suur naeratus näkku sel hetkel.
Mis on õige pisut kriipi. Tore, kui filmid sulle sinust endast üht-teist õpetada suudavad, eks. :) Mul oli hea meel, et see tshikk nii tegi. Ma oleks samamoodi käitunud.
Ei oskagi nagu... kas see on siis hea või halb. Kaldun arvama, et sellises situatsioonis ei jää ühelgi endast lugupidaval, südametunnistusega inimesel muud ülegi. See oli õige. Ehkki... justnagu ei oleks. Aga on ikka. :D Ma ei kahetseks üldse. Isegi, kui oma karma sellega pekki keeraks lootusetult. Ma päris nii ego ka ei ole. Võtaks enda peale küll.
Olen tööl. Bossil pole ikka paremaks läinud, käis haiglas uuringutel ja eks siis vast homme saab teada, milles asi.
Ma olen ise ka haige, palavik ja puha. Naljakas oli, kui kohusetruud me Joosepiga oleme, terve töönädala olime terved ja laupäeva hommikul kell kuus jäime haigeks. :) Ma tean, sest just siis ärkas poiss üles ja ropsis kõik kohad täis :D Ise ei jaksanud ma püstigi seista, kippusin ära minestama siinseal. Päris jube lugu. :)
Mul muidu muid sümptomeid ei olegi, ainult süda on paha ja nõrkus ja peavalu. Ja palavik, see on meil Joosepiga ühine. Aga tema köhib ja nohutab ka. Võtaks need heameelega endale.
Hea, et ma reedel seda siidrit ära ei joonud, mis ostsin. :) Muidu oleks veel nirum olnud. Õnneks olen ma niru joodik. Ma-ga ka arutasime just ükspäev, et me joome harva, aga palju. :D
Üha rohkem inimesi annab teada, et tuleb ka reedel kontserdile. :) Eks näis, kas ise selleks ajaks veel elus olen. :D
Panin endale just hambaarsti aja kinni. :O Oo horror. Juba ette on hirm. :D Mulle ei meeldi üldse see kontrolli äraandmine. Ehkki... kui ma ise kontrolliks olukorda, siis nad ei saakski mulle kunagi midagi teha seal. :D Aja kinnipanemine ongi kõige õudsam, pärast seda on kõik pääseteed lõigatud, sest kui ma olen aja kinni pannud, siis pean ju kohale ka minema.
--
Nüüd on juba teisipäev. G karauulitab Joosepit ja loodame, et lapsel on palavik ikka alla läinud. Muudkui käib ülesalla, täitsa mure kohe. :(
Ema on mul kah tore, kui eile koju jõudsin, siis ta magas, ei teadnud sellestki midagi, et kas või kuidas hoitav end tunneb. :S Aga noh, see on nii tüüpiline mu emale. Ta pole üldse paha inimene, et te valesti aru ei saaks, aga ta on jube egotsentriline. Nagu see soustisaaga, mis juba aastaid kestab. Ta teeb sousti, teab, et Joosepile, Joosepi lemmiktoit on kartul ja kaste. :D Eesti mees noh.
Ja siis iga kord pipardab või soolab üle. Ja iga kord ma ütlen talle, et ära pane, palun, pipart, ma pean iga kord selle Joosepile välja noppima sealt seest. (Ja olgu öeldud, et enda taldrikust samamoodi, sest ema ei vaevu tshekkima, kui suured pipraterad sealt veskist väljuvad. Ta ise on kaljukits ja seedib raudnaelu ka.
Sellest hoolimata jätkab ta pipardamist. Ja siis on solvunud, kui ma ütlen, et nokuule.... Viimane kord ütles, et "aga ma panin sidrunipipart ju, prooviks."
Nagu... jah, seda ma Joosepile ütlengi. Haige laps, niigi ei söö midagi eriti, oleks siis võind oma sidrunipiprad hilisemaks ajaks jätta. :( Teab ju, et talle ei meeldi mingid uued asjad.
Endalgi oli rõve seda süüa, jube terav.
Kui mina süüa teen, siis ma ikka mõtlen selle peale ka, kellele ma teen. Mitte nii, et teen nagu endale ainult.
Ja mis värk sellega on, et kui ma midagi taolist ütlen, siis tunnen kohe vajadust midagi halba enda kohta lisada, et keegi ei arvaks, et ma nüüd ennast jube lahedaks pean? Te teate juba, et mul on miljon viga. Aga mul on ka miljon head omadust, nii et.. no okei, ehk mitte päris miljon. :D Sada tuhat.
Jätkan rubriiki "mis mulle pinda käib."
Vaatasin superstaari-saadet. Päeva ei mäleta, ma ei teagi, mis päevadel see on üldse, Joosep ikka hüüab vahel, et vaata, Dramamama kitarrimees :D, aga seal hääletati seekord Anne-nimeline tshikk välja. Ilus on ta, siuke põnev. :)
Sain veelkord tõendust teooriale, et vanemad on siia ilma loodud selleks, et oma lastele marki teha. :D Kõik oli väga broo, kuni selle Anne isa näitas. Nagu... deem, kui rahakeskne jutt. Pildid olid kah justkui väljavalitud kõik, et näe, siin on ta emal kasukas ja siin mängib ta välismaalt toodud kallite mänguasjadega.
Nagu... pfft. Väga tobe. :) Aga ehk mehed ongi siuksed, krt neid teab. Et peab pidevalt võistlema nähtamatute konkurentidega.
Aga kena tshikk. :)
Nende ülejäänute kohta ma ei oskagi midagi öelda. See pikk poiss, Jaanus?, tundub hästi sümpaatne, siuke... koeralik. :D Kohmakas ja heasüdamlik st. Aga ta pole vist küllalt edev, et nö esiritta ronida. Marten on vist see Valgete-rooside tüübi nimi, eks. :) Teda on huvitav jälgida, aga tema tundub jällegi liiga edev. :D Nagu Padar, selline... väsitavalt edev. Blondi naise nimi oli Birgit vist, sorry, kui eksin, ma ei mäleta neid nii hästi. :) Tal on lahe hääl, ja ta tundub nii enesekindel. Kes seal veel oli... Ott. Tal paistab mõistus peas olevat. :) Kuidagi... et võiks isegi juttu rääkida. :D Mitte et ülejäänutega ei võiks. Ta tundub ühtlasi kõige ambitsioonikam.
Mulle meeldib see Jaanus inimesena kõige rohkem. Ja ma siis räägin puhtalt pooletunnise telekakogemuse põhjal. :D Ehk tunnen neid kõiki läbi ja lõhki. :D Aga ta paistab selline... sõbralik. Ma tunnen sõbralikkusest puudust. :(
(Tahaks N-i näha, saadan talle SMSi, ehk tuleb ka reedel. Pole miljon aastat näinud, ja ehkki ta on igavene machopers ja me läheme alati kaklema, sest mul on kah liiga tugevad isiklikud arvamused :D, siis tekitab ta oma käitumisega mingil salapärasel moel ometigi alati sellise tunde, et ma olen pisike armas naine. :) See on nii krdi kosutav. Teised vahivad kõik mulle alati suhu, et noh, ütle, tee, mine ees. Isased mehed on defitsiit. :) )
Kahjuks ei ole seal saates keegi selline, kellest kangesti tahaks edaspidigi kuulda. Tore saade ja tore, kui neil hästi läheb ja nii edasi, aga ei köida mind keegi. Pole ühtki sellist häält, mis kõrvu jääks või küllaldaselt korda läheks.
Aga, nagu ma just orksis ütlesin, see on väga hea, sest ma olen liiga põhjalik oma toetuses. :D Ja mul pole nii palju aega ega viitsimist, et mitmel rindel võidelda. :D
Haa, mis meenus. Eile kojuminnes bussipeatuses oli kahe vanema naise lühikonflikt, äärmiselt hämmastav mu jaoks. :D Ma ei arvanud, et inimesed nii koomilised on. Üks tädike jooksis teisele otsa ja siis see, kellest nö üle joosti, ütles üllatunult, et "noh, kuhu nüüd nii kiirelt," täitsa siukse naeruse häälega, üldse mitte kurjalt, ja see rongilik tädi ei vaadanud tagasigi, tõstis lihtsalt keskmise sõrme üle õla.
:D
Ma ei oska siiamaani kuidagi reageerida, kas nutta või naerda.
Muide, ma mõtlen, et ehk peaks ka kord aastas seeliku selga panema kuskile üritusele minnes? Kuigi ma pole just kindel, kas mõni selga veel mahub, arvestades sünnipäevanädalat ja minu pettumust kõhugripis. No mis krdi kõhugripp see on, kui koguaeg sööd. :D Aga muidu läheb kohe süda pahaks. :S
Täna on juba natuke parem olla õnneks. :)
Aaaa, muide, ma ei tea, kas olen juba maininud siin kuskil, aga aastavahetusel on täiskuuöö. :D Siis hakkab pulli saama igalpool. See ajab ju katuse sõitma ja toob segased kõik kapist välja. Ei tea, kas peaks ka kuskile minema... :D Oma katusega.
Boss just helistas, tal on parem olla, seega homme olen vaba. :) Ja reedel siis ka, saan ka kordki välja minna nii, et olen normaalselt maganud enne ja leidnud veits aega endale. Ehkki... mida siis tehakse? :D Ma ei teagi. Juuakse? :D
Vaatasin seda filmi, mitte just eriti hoolikalt alguses, sest tundus selline... kuri ja negatiivne ja... masendav. Nii palju halba ühes filmis ei ole lihtsalt viisakas vaataja vastu. Ent! Peategelane oli piisavalt huvitav, et mu tähelepanu hoida. Pealegi tahtsin ma näha, kuhu see kõik välja jõuab. :) Et mis siis point nagu on.
(Ja praegu kangesti piinab, et mis seal alguses oli, kindlasti oli ju vihjeid selle kohta, mis lõpus toimus. :) Ma taban tavaliselt kõik filmivihjed kohe ära ja pärast pole enam huvitav. Päriselus ei taba ma kunagi midagi ära... ja ikka pole huvitav. :D )
Enivei. Siis, kui see naine need kaks pedofiili maha lasi, siis ma teadsin, et see film meeldib mulle. Polnud mingit tavafilmilikku siseheitlust, mida näidata aegluubis ja põnevusega, see oli selge, mis tegema peab, ja ehkki ma tavaliselt eriti verejanuline pole, tuli mulle suur naeratus näkku sel hetkel.
Mis on õige pisut kriipi. Tore, kui filmid sulle sinust endast üht-teist õpetada suudavad, eks. :) Mul oli hea meel, et see tshikk nii tegi. Ma oleks samamoodi käitunud.
Ei oskagi nagu... kas see on siis hea või halb. Kaldun arvama, et sellises situatsioonis ei jää ühelgi endast lugupidaval, südametunnistusega inimesel muud ülegi. See oli õige. Ehkki... justnagu ei oleks. Aga on ikka. :D Ma ei kahetseks üldse. Isegi, kui oma karma sellega pekki keeraks lootusetult. Ma päris nii ego ka ei ole. Võtaks enda peale küll.
Olen tööl. Bossil pole ikka paremaks läinud, käis haiglas uuringutel ja eks siis vast homme saab teada, milles asi.
Ma olen ise ka haige, palavik ja puha. Naljakas oli, kui kohusetruud me Joosepiga oleme, terve töönädala olime terved ja laupäeva hommikul kell kuus jäime haigeks. :) Ma tean, sest just siis ärkas poiss üles ja ropsis kõik kohad täis :D Ise ei jaksanud ma püstigi seista, kippusin ära minestama siinseal. Päris jube lugu. :)
Mul muidu muid sümptomeid ei olegi, ainult süda on paha ja nõrkus ja peavalu. Ja palavik, see on meil Joosepiga ühine. Aga tema köhib ja nohutab ka. Võtaks need heameelega endale.
Hea, et ma reedel seda siidrit ära ei joonud, mis ostsin. :) Muidu oleks veel nirum olnud. Õnneks olen ma niru joodik. Ma-ga ka arutasime just ükspäev, et me joome harva, aga palju. :D
Üha rohkem inimesi annab teada, et tuleb ka reedel kontserdile. :) Eks näis, kas ise selleks ajaks veel elus olen. :D
Panin endale just hambaarsti aja kinni. :O Oo horror. Juba ette on hirm. :D Mulle ei meeldi üldse see kontrolli äraandmine. Ehkki... kui ma ise kontrolliks olukorda, siis nad ei saakski mulle kunagi midagi teha seal. :D Aja kinnipanemine ongi kõige õudsam, pärast seda on kõik pääseteed lõigatud, sest kui ma olen aja kinni pannud, siis pean ju kohale ka minema.
--
Nüüd on juba teisipäev. G karauulitab Joosepit ja loodame, et lapsel on palavik ikka alla läinud. Muudkui käib ülesalla, täitsa mure kohe. :(
Ema on mul kah tore, kui eile koju jõudsin, siis ta magas, ei teadnud sellestki midagi, et kas või kuidas hoitav end tunneb. :S Aga noh, see on nii tüüpiline mu emale. Ta pole üldse paha inimene, et te valesti aru ei saaks, aga ta on jube egotsentriline. Nagu see soustisaaga, mis juba aastaid kestab. Ta teeb sousti, teab, et Joosepile, Joosepi lemmiktoit on kartul ja kaste. :D Eesti mees noh.
Ja siis iga kord pipardab või soolab üle. Ja iga kord ma ütlen talle, et ära pane, palun, pipart, ma pean iga kord selle Joosepile välja noppima sealt seest. (Ja olgu öeldud, et enda taldrikust samamoodi, sest ema ei vaevu tshekkima, kui suured pipraterad sealt veskist väljuvad. Ta ise on kaljukits ja seedib raudnaelu ka.
Sellest hoolimata jätkab ta pipardamist. Ja siis on solvunud, kui ma ütlen, et nokuule.... Viimane kord ütles, et "aga ma panin sidrunipipart ju, prooviks."
Nagu... jah, seda ma Joosepile ütlengi. Haige laps, niigi ei söö midagi eriti, oleks siis võind oma sidrunipiprad hilisemaks ajaks jätta. :( Teab ju, et talle ei meeldi mingid uued asjad.
Endalgi oli rõve seda süüa, jube terav.
Kui mina süüa teen, siis ma ikka mõtlen selle peale ka, kellele ma teen. Mitte nii, et teen nagu endale ainult.
Ja mis värk sellega on, et kui ma midagi taolist ütlen, siis tunnen kohe vajadust midagi halba enda kohta lisada, et keegi ei arvaks, et ma nüüd ennast jube lahedaks pean? Te teate juba, et mul on miljon viga. Aga mul on ka miljon head omadust, nii et.. no okei, ehk mitte päris miljon. :D Sada tuhat.
Jätkan rubriiki "mis mulle pinda käib."
Vaatasin superstaari-saadet. Päeva ei mäleta, ma ei teagi, mis päevadel see on üldse, Joosep ikka hüüab vahel, et vaata, Dramamama kitarrimees :D, aga seal hääletati seekord Anne-nimeline tshikk välja. Ilus on ta, siuke põnev. :)
Sain veelkord tõendust teooriale, et vanemad on siia ilma loodud selleks, et oma lastele marki teha. :D Kõik oli väga broo, kuni selle Anne isa näitas. Nagu... deem, kui rahakeskne jutt. Pildid olid kah justkui väljavalitud kõik, et näe, siin on ta emal kasukas ja siin mängib ta välismaalt toodud kallite mänguasjadega.
Nagu... pfft. Väga tobe. :) Aga ehk mehed ongi siuksed, krt neid teab. Et peab pidevalt võistlema nähtamatute konkurentidega.
Aga kena tshikk. :)
Nende ülejäänute kohta ma ei oskagi midagi öelda. See pikk poiss, Jaanus?, tundub hästi sümpaatne, siuke... koeralik. :D Kohmakas ja heasüdamlik st. Aga ta pole vist küllalt edev, et nö esiritta ronida. Marten on vist see Valgete-rooside tüübi nimi, eks. :) Teda on huvitav jälgida, aga tema tundub jällegi liiga edev. :D Nagu Padar, selline... väsitavalt edev. Blondi naise nimi oli Birgit vist, sorry, kui eksin, ma ei mäleta neid nii hästi. :) Tal on lahe hääl, ja ta tundub nii enesekindel. Kes seal veel oli... Ott. Tal paistab mõistus peas olevat. :) Kuidagi... et võiks isegi juttu rääkida. :D Mitte et ülejäänutega ei võiks. Ta tundub ühtlasi kõige ambitsioonikam.
Mulle meeldib see Jaanus inimesena kõige rohkem. Ja ma siis räägin puhtalt pooletunnise telekakogemuse põhjal. :D Ehk tunnen neid kõiki läbi ja lõhki. :D Aga ta paistab selline... sõbralik. Ma tunnen sõbralikkusest puudust. :(
(Tahaks N-i näha, saadan talle SMSi, ehk tuleb ka reedel. Pole miljon aastat näinud, ja ehkki ta on igavene machopers ja me läheme alati kaklema, sest mul on kah liiga tugevad isiklikud arvamused :D, siis tekitab ta oma käitumisega mingil salapärasel moel ometigi alati sellise tunde, et ma olen pisike armas naine. :) See on nii krdi kosutav. Teised vahivad kõik mulle alati suhu, et noh, ütle, tee, mine ees. Isased mehed on defitsiit. :) )
Kahjuks ei ole seal saates keegi selline, kellest kangesti tahaks edaspidigi kuulda. Tore saade ja tore, kui neil hästi läheb ja nii edasi, aga ei köida mind keegi. Pole ühtki sellist häält, mis kõrvu jääks või küllaldaselt korda läheks.
Aga, nagu ma just orksis ütlesin, see on väga hea, sest ma olen liiga põhjalik oma toetuses. :D Ja mul pole nii palju aega ega viitsimist, et mitmel rindel võidelda. :D
Haa, mis meenus. Eile kojuminnes bussipeatuses oli kahe vanema naise lühikonflikt, äärmiselt hämmastav mu jaoks. :D Ma ei arvanud, et inimesed nii koomilised on. Üks tädike jooksis teisele otsa ja siis see, kellest nö üle joosti, ütles üllatunult, et "noh, kuhu nüüd nii kiirelt," täitsa siukse naeruse häälega, üldse mitte kurjalt, ja see rongilik tädi ei vaadanud tagasigi, tõstis lihtsalt keskmise sõrme üle õla.
:D
Ma ei oska siiamaani kuidagi reageerida, kas nutta või naerda.
Muide, ma mõtlen, et ehk peaks ka kord aastas seeliku selga panema kuskile üritusele minnes? Kuigi ma pole just kindel, kas mõni selga veel mahub, arvestades sünnipäevanädalat ja minu pettumust kõhugripis. No mis krdi kõhugripp see on, kui koguaeg sööd. :D Aga muidu läheb kohe süda pahaks. :S
Täna on juba natuke parem olla õnneks. :)
Aaaa, muide, ma ei tea, kas olen juba maininud siin kuskil, aga aastavahetusel on täiskuuöö. :D Siis hakkab pulli saama igalpool. See ajab ju katuse sõitma ja toob segased kõik kapist välja. Ei tea, kas peaks ka kuskile minema... :D Oma katusega.
Boss just helistas, tal on parem olla, seega homme olen vaba. :) Ja reedel siis ka, saan ka kordki välja minna nii, et olen normaalselt maganud enne ja leidnud veits aega endale. Ehkki... mida siis tehakse? :D Ma ei teagi. Juuakse? :D
Friday, November 20, 2009
Lone Nocturnal Spooner
Stupif Duck says:
hey. are you in tallinn?
we haven't talked so long you could be in namibia for all i know
you wouldn't tell me either, i bet
haha :D i was just imagining how i start talking like.... hey honey, love you so much, are you in tallinn.... haven't talked so long, i wouldn't know.... you wouldn't tell me either, damn secretive bastard.... you never include me. i hate you, go to hell.
deleted from msn XD
Stupif Duck says:
still away? :D
what are you doing there?
something pornographical, i bet
XD
--
Mul on liiga hea fantaasia, ärge lubage mul lünkasid täita. :D
G kuulis, et ma tunnen end üksildasena ja ütles, et tuleb ka kontserdile. :)))) Ehkki ta muidu poleks saanud tulla. Nagu täiega kurb on olla praegu, minul veel viimased hetked online ja mitte kedagi pole netis. :( Ja siis istun kodus kuni teisipäevani ja mõtlen, et mida mulle küll vastati. Kui üldse vastati.
G says:
I hate your home computer
Stupif Duck says:
yeah :(
me too
G says:
are you going to fix it or sth?
Stupif Duck says:
nope. :)
G says:
when you're not online in the evening on msn, I feel the most urgent need to talk to you :)
Minu viimane hiilgehetk oli see, kui ma olin veendunud, et telekaekraani allääres hüppas üks msnikastike lahti. :D
Kirjutasin just oma poenimekirja suurte tähtedega ALKOHOL. Muidu unustan jälle ära. Vajan natuke tuimestamist.
Ja vihma muudkui sajab. Vihmavarju ma kaasa ei võtnud hommikul. Aga noh. Mis siin ikka. :) Tõeline vihm on see, kui pahkluu kõrgusel on aknast vaadates hall viirg. :D St kui üles tagasi põrkab vesi. Pealegi, väike vihm mõjub ergutavalt.
Te kujutage parem ette, missugused mu lapse püksid on lasteaiast kojuminnes. :) Eile pani püksid jalga nii, et põlvest enam ei kõverdund. :D Porikäkk.
Täna on ta emaga kodus, helistasin talle just, ütles, et ma pean KOHE koju minema ja Karumsi kohukest viima talle. :D
Ma olen täna õudsad kogused kohvi ära joonud, nüüd on täiega uni. Mul kohvi ajab magama, eks. Mu maitseeelistused on muutunud muide, nüüd meeldib mulle mõru Jacobs rohkem kui magusam Nescafe. :D
Tea, kas oleneb meeleolust või.
Vihm pole ikka veel järele jäänud. Ja netti ei julge ka kinni panna, ehkki peaks nüüd veits muude asjadega tegelema. Eelmisel reedel pidin veel korraks online õhtul tulema ja netti polnudki. :D Ajas ikka vihale küll.
Haa, ma lähen peale tööd pileteid ostma, neid soodukaid, Woodstocki. Ja nagu mul kombeks, ei osta ma mitte ühte või kahte, vaid ostan kuus. XD Ma just telefonis kurtis, et tunneb end veel nirult, et ei tea, kas tahabki üldse minna kuskile välja... ja ma lihtsalt moosisin niikaua, kuni ta ütles, et hea küll, osta siis mulle ka ikka pilet. XD Mul käib ikka kõik hulgi.
Inks, sulle võtan ka ära, ehkki sa pole mulle orksis veel jaatanud. :D Et sa tead siis. Et enam välja ei vingerda. :D
Nüüd pean vist nälgima paar nädalat. Sünnipäevanädala jooksul ma aina sõin. :D Ema muudkui vaaritas ja siis osutas järjest ühele ja teisele potile, ei oioioi, näe, see on vaja ruttu ära süüa, muidu läheb pahaks. Lõpuks tekkis juba viha ta vastu ja keelasin söögitegemise ära. Lubasin toidu aknast välja visata. :)
Õnneks ta teab mind küll, nii et nüüd on õnneks natuke aega tagasihoidlikum. :D
Ma hoiatan alati ette, aga kui ei kuulata, siis plahvatan täie hooga. :D Ema tavaliselt ei kuula. :)
Vauuuu... taevas on täitsa lilla. Nii lahe.
Ma nägin ühel... noh, tegelikult ma näen seda und viimasel ajal üsna tihti, ööl unes, et olin rase. Ja seisin vannitoas ja mõtlesin, et no ei ole võimalik, ma oleks ju varem juba aru saanud, et sedapsi olen. Kobasin oma suurt kõhtu ja järsku keegi äsas seestpoolt jalaga vastu. :) (Ma mäletan seda aega nii hästi, kui päriselt siuksed värgid toimusid =) )
Ja siis ärkasin üles, täiega paanikas. Kuidas ma ei teadnud?! Ma pole ju end veel arsti juures arvelegi võtnud... ja asju pole üldse valmis ostnud.... ja miks ma ometi kõhuli magan, loll naine!!!
XD Jupp aega võttis, enne kui aru sain, et kõigest uni oli. :)
Ma ei taha kuidagi töölt ära minna. XD Nett aitab nii hästi mind eksitada, aga kui kodus olen, siis peab ju mõtlema! XD Horror. :D Ma väldiks hea meelega oma pead. Andke mulle mingeid muid mõtteid laenuks, aitäh. :)
Lahedat nädalavahetust, tiburullid! :*
hey. are you in tallinn?
we haven't talked so long you could be in namibia for all i know
you wouldn't tell me either, i bet
haha :D i was just imagining how i start talking like.... hey honey, love you so much, are you in tallinn.... haven't talked so long, i wouldn't know.... you wouldn't tell me either, damn secretive bastard.... you never include me. i hate you, go to hell.
deleted from msn XD
Stupif Duck says:
still away? :D
what are you doing there?
something pornographical, i bet
XD
--
Mul on liiga hea fantaasia, ärge lubage mul lünkasid täita. :D
G kuulis, et ma tunnen end üksildasena ja ütles, et tuleb ka kontserdile. :)))) Ehkki ta muidu poleks saanud tulla. Nagu täiega kurb on olla praegu, minul veel viimased hetked online ja mitte kedagi pole netis. :( Ja siis istun kodus kuni teisipäevani ja mõtlen, et mida mulle küll vastati. Kui üldse vastati.
G says:
I hate your home computer
Stupif Duck says:
yeah :(
me too
G says:
are you going to fix it or sth?
Stupif Duck says:
nope. :)
G says:
when you're not online in the evening on msn, I feel the most urgent need to talk to you :)
Minu viimane hiilgehetk oli see, kui ma olin veendunud, et telekaekraani allääres hüppas üks msnikastike lahti. :D
Kirjutasin just oma poenimekirja suurte tähtedega ALKOHOL. Muidu unustan jälle ära. Vajan natuke tuimestamist.
Ja vihma muudkui sajab. Vihmavarju ma kaasa ei võtnud hommikul. Aga noh. Mis siin ikka. :) Tõeline vihm on see, kui pahkluu kõrgusel on aknast vaadates hall viirg. :D St kui üles tagasi põrkab vesi. Pealegi, väike vihm mõjub ergutavalt.
Te kujutage parem ette, missugused mu lapse püksid on lasteaiast kojuminnes. :) Eile pani püksid jalga nii, et põlvest enam ei kõverdund. :D Porikäkk.
Täna on ta emaga kodus, helistasin talle just, ütles, et ma pean KOHE koju minema ja Karumsi kohukest viima talle. :D
Ma olen täna õudsad kogused kohvi ära joonud, nüüd on täiega uni. Mul kohvi ajab magama, eks. Mu maitseeelistused on muutunud muide, nüüd meeldib mulle mõru Jacobs rohkem kui magusam Nescafe. :D
Tea, kas oleneb meeleolust või.
Vihm pole ikka veel järele jäänud. Ja netti ei julge ka kinni panna, ehkki peaks nüüd veits muude asjadega tegelema. Eelmisel reedel pidin veel korraks online õhtul tulema ja netti polnudki. :D Ajas ikka vihale küll.
Haa, ma lähen peale tööd pileteid ostma, neid soodukaid, Woodstocki. Ja nagu mul kombeks, ei osta ma mitte ühte või kahte, vaid ostan kuus. XD Ma just telefonis kurtis, et tunneb end veel nirult, et ei tea, kas tahabki üldse minna kuskile välja... ja ma lihtsalt moosisin niikaua, kuni ta ütles, et hea küll, osta siis mulle ka ikka pilet. XD Mul käib ikka kõik hulgi.
Inks, sulle võtan ka ära, ehkki sa pole mulle orksis veel jaatanud. :D Et sa tead siis. Et enam välja ei vingerda. :D
Nüüd pean vist nälgima paar nädalat. Sünnipäevanädala jooksul ma aina sõin. :D Ema muudkui vaaritas ja siis osutas järjest ühele ja teisele potile, ei oioioi, näe, see on vaja ruttu ära süüa, muidu läheb pahaks. Lõpuks tekkis juba viha ta vastu ja keelasin söögitegemise ära. Lubasin toidu aknast välja visata. :)
Õnneks ta teab mind küll, nii et nüüd on õnneks natuke aega tagasihoidlikum. :D
Ma hoiatan alati ette, aga kui ei kuulata, siis plahvatan täie hooga. :D Ema tavaliselt ei kuula. :)
Vauuuu... taevas on täitsa lilla. Nii lahe.
Ma nägin ühel... noh, tegelikult ma näen seda und viimasel ajal üsna tihti, ööl unes, et olin rase. Ja seisin vannitoas ja mõtlesin, et no ei ole võimalik, ma oleks ju varem juba aru saanud, et sedapsi olen. Kobasin oma suurt kõhtu ja järsku keegi äsas seestpoolt jalaga vastu. :) (Ma mäletan seda aega nii hästi, kui päriselt siuksed värgid toimusid =) )
Ja siis ärkasin üles, täiega paanikas. Kuidas ma ei teadnud?! Ma pole ju end veel arsti juures arvelegi võtnud... ja asju pole üldse valmis ostnud.... ja miks ma ometi kõhuli magan, loll naine!!!
XD Jupp aega võttis, enne kui aru sain, et kõigest uni oli. :)
Ma ei taha kuidagi töölt ära minna. XD Nett aitab nii hästi mind eksitada, aga kui kodus olen, siis peab ju mõtlema! XD Horror. :D Ma väldiks hea meelega oma pead. Andke mulle mingeid muid mõtteid laenuks, aitäh. :)
Lahedat nädalavahetust, tiburullid! :*
Thursday, November 19, 2009
Tige tiiger
Nii. Kuna bossil on köhagripp, siis asendan teda sel nädalal ja käin siis igapäev tööl. Emal on kodus kõhugripp. Nüüd istun ja ootan põnevusega, et kumb minu maha murrab. :D Või ehk tulevad mõlemad korraga, siis saab küll nalja. XD Tegelikult peaksid nad ju loogiliselt võttes teineteist ravima. Et kuidas sa ikka köhida julged...
Kaubamajas käisin, eks. Ja veendusin, et targem on ikka kuskilt kataloogist tellida. No fuuk, kes ostab endale 2000-kroonised saapad. Vähemalt minu käimisharjumustega. Ma olen isegi puukotad paari kuuga pooleks (sõna otseses mõttes murdusid) käinud, ei teagi, mis mu kõnnaku siis nii eriliseks teeb, et jalanõud vastu ei pea. Ma ei käi ju üldse mingeid.. pikki maid maha.
Mütsid olid kah ainult moekad sellised, kõik täpselt ühesugused. Ma ei kannata moodi silmaotsaski. Võiks ikka mingigigigigi valik olla. Kui ma 70 saan, siis ehk suudab kellegi jõud minust niipalju üle käia, et ma bareti pähe paneks. Enne igatahes mitte.
Mulle meeldib üldse see, kui mul on rohkem erinevaid, odavamaid variante, kui et ühed väga vastupidavad ja kallid. Enamasti muidugi sellepärast, et mul hõõruvad isegi sokid. Siis pean vahepeal jalanõusid vahetama, et kuskilt mujalt hõõruks, muidu kuluvad jalad ära. Ma ütleski viimane kord kohtudes, et ma jään vananedes aina lühemaks. :D Kõrgus mu kohal nagu teletorn.
Täna on erakordselt sitt päev jälle. Eile õhtul oli üle pika aja üks selline õhtu, kus me Joosepiga ei kakelnud, st ta kuulas sõna ja ei haukunud iga asja peale vastu. Ja nüüd täna hommikul läksime lasteaeda ja tema hakkas seal võimlema. Üritas mind headbuttida, saad sa aru. :S Täitsa haige värk. Kust ta selle nüüd võitlusvõtetearsenali saanud on, kes teab. Riidest lahti võtta end ei luba, ja ise istub ja vahib lolli näoga ja ei kavatsegi end liigutada. Meelega. Teab, et mul on kiire.
Riidlesin temaga päris karmilt seal. Ütlesin isegi lõpuks, et kuule, ma lähen üldse minema siis, ei tulegi sulle enam järele. Ei taha sellist last endale. :(
Eriti rõve on see, et kui ma teda sunnin millekski hirmsaks, nagu enda järelt koristamine või kiiremini liigutamine või misiganes muu taoline, siis ma olen kohe "paha emme." Karjub mulle, et "mine minema, paha emme." Oksele ajab kogu see värk. Eks on kahtlemata tore mu süümekaid üha süvendada. :( Kedagi teist ju pole, järelikult olen mina süüdi. Mul ju ka närvid läbi. Mõtlen viimasel ajal üha sagedamini sellele, et tal oleks kellegi teisega palju parem koos elada.
Ja siis tuli õpetaja ka juurde ja ütles, et Joosep ongi viimasel ajal jube agressiivne lasteaias, lööb ja on kuri.
:(
Nüüd ma ei teagi, mida teha. Eks ta on väsinud ka lasteaiast ja küllap tal mingeid muidki muresid. Eriti nõme on see kuradi isadekultus, mida seal viimasel ajal muudkui peale surutakse. (Panin orksi ka pildid üles, no horror. Võiks ikka lapsele öelda, et joonista oma pere, mitte et joonista oma isa ja ema. Joosep on oma isa ainult pildi pealt näinud, ta ei saa kuidagimoodi kirjeldada, mida nad koos teevad ja kus käivad.)
Aga noh... eks need pered, kus isad veel alles on, peavad kõik tegema, et mehed sabad seljas metsa ei jookseks. Siis kummardame ja jumaldame ja lubame kõike teha. :S
Täna hommikul jäi ema toas mingi vana Kroonika silma, seal see... mistandoligi... kes naerab alati, pea kuklas... Lensin? ütles, et ta "ei viitsi" armuke olla.
Mnjaa. Nagu selle alkokasutusega oli, et kui vähe jood, siis häbened. Samamoodi on ilmselt armukestega. Laiskus on igatahes vastuvõetavam omadus kui see, et välja ütled, et EI KAVATSEGI kellegi armuke olla. Küllap on armuke kah kuidagi... prestiizhne olla. Et oled jõhker individualist ja iseenda peremees ja... ma ei teagi, mida siis endale valetatakse.
Masendav igatahes.
Armastus on ju naiivsetele ullikestele. Ja ka kõik muud tunded on põlu all, kes tundeid välja näitab, on järelikult nõrk. Või kuidas.
Ma vaidleks muidugi, aga kes mind ikka kuulab.
Olen üldse viimasel ajal väga vaidlusaldis, kõik ärritab. Eile vihastasin terve ETV peale, et nad selle krdi Hiina filmi eetrisse üldse lasta julgesid. Pöffifilm oli ka veel, ma neid tavaliselt vaatan. Aga no oleks pidanud teadma, et hiinlased mind ärritavad. Filmi nimi oli midagi a la "Salajane päikesepaiste" ja lühisisukokkuvõttes oli öeldud midagi, et õnn on tihti lähemal kui arvad. Et ei oska ehk lihtsalt tähele panna.
Mis kõlab nagu positiivselt, eks. Sestap vaatasin.
Sel naisel seal, üksikemal, rööviti väike poeg ära, nõuti talt kogu ta raha lunaks ja siis tapeti laps ikkagi ära ja visati kuskile tühermaale.
Pffff. Faking positiivne värk.
Ma ei vaadanud filmi lõpuni, tunnistan. Kindlasti lõpp oli väga positiivne. (see oli nüüd ERITI irooniliselt trükitud.)
Mul käib tõesti täna kõik pinda. Ja ma tahangi selliseks jääda. Mul on villand sellest, et mina olen sõbralik ja hea. Mitte, et teised pahad oleks või mind kuidagi ära kasutaks... kes seda ikka julgeks. Aga lihtsalt. Ma olen väsinud hea olemast. Nüüd olen natuke aega vastik ja paha.
Mehed käivad ka pinda. Krdi uimased ja laisad.
Msnis oli mul personal messiks, et arvuti on pees, kui tahad miskit öelda, siis helista.
go says:
ma ei tea numbrit
Lissel says:
vaata siis orkutist
go says:
kuskohast
Lissel says:
mu profiililt
go says:
mis nimeliselt
Lissel says:
no.... eks see nime äraarvamine on üsna keeruline jah
go says:
lissel või?
Lissel says:
jah
aga ära sa täna küll helista, ma olen täna üsna kuri
go says:
Millal ma helistan siis
Lissel says:
no mõnel teisel päeval
go says:
47 lisselit on ju
Lissel says:
kurb lugu küll
Nagu... kamoon. Kui nii kange tahtmine on helistada, siis küll üles leiad. Kui krdi abitu võib olla!
Mis ei segand mul küll talle ühte inglisekeelset kirja tõlkida. :D Aga no krt ma sest keelest siis õppisin, kui teisi ei aita.
Biffy Clyro "Captain" on raadiost, sel mehel on nii kuul aktsent. :) Meeldib teda kuulata. Üldse läheb naistele vist see shoti värk peale. :)
Enivei... mis mulle veel pinda käib. :) Kuulsin hiljuti kuskilt mingit neegrilaulu... eee... küllap see MTV-st tuli, ja seal olid siuksed sõnad nagu uu beibe, i'll give you all you want, i'll buy you all you want ja nii edasi. Huvitav, kas tõepoolest on naisi, kellele selline jutt meeldib? Mulle tundub, et see on mingi linnalegend jälle, mille mehed on välja mõelnud, et saaksid naisi maha teha segamatult. Mulle on ka niimoodi lähenetud, sellise jutuga, et tule mulle ja sa ei pea enam kunagi millestki puudust tundma, ostan sulle kõik, mis tahad.
Pff. Ma ju armastangi inimesi ainult siis, kui nad mulle asju annavad. Hingav hoiupõrsas.
Kuidas inimene ise aru ei saa, kui nõme selline jutt on. Pärast peab aastaid mind moosima, et ma teda jälle inimeseks peaks. Ehkki siiani pole veel ühelgi läbi läinud, ma kandsin nad lootusetutena maha. Noh, eks see aitas ka kaasa, et nad on olnud mingid krdi kantpäised kuldkettidega rikkurid.
Not my style, you know.
Kuna mul arvutit enam ei ole kodus, siis pean ilmselt hakkama jälle päevikut pidama, muidu ei mäleta mitte millestki mitte midagi juba paar päeva hiljem. Otsisin siis kaustikuid kapi otsast ja leidsin ühe vana päeviku. Jube huvitav lugemine. :) Peaks need ikka millalgi ära põletama.
Või peaks kellegi usaldusväärsega kokku leppima, et niipea, kui ma saba panen, nii ta tuleb ja võtab selle kastikese mu kapi otsast kaasa ja teeb ühe suure lõkke mu mälestuseks. Lugeda võib ka, siis on mul tõenäoliselt juba savi. Küll aga võib võimalik lugeja asjadest täitsa teisiti aru saada, kui tegelikult on.
Näiteks... noh.... ma lugesin ja täitsa kummaline oli, kui külmalt ja kiretult ma räägin sellest, kuidas inimesed mulle armastust avaldavad ja muud siukest ilusat. Sattus just selline... nädal ette lugemisel, kus kõik mehed oli korraga välja ilmunud.
Ja mina olin niiiii kuri ja kalk. Need mehed on siiamaani kõik mu sõbrad, muide.
Võõras inimene loeks ja mõtleks, et ma olen mingi biatch. Noh... eks ma natuke olengi, aga... Ma ei uskunud neid. Armastusega on selline asi, et selle tunneb ära. Silmavaadates. Mul on üksjagu meessoost sõpru, ma saan enamasti meestega hästi läbi ja siis juhtubki, et nad ajavad asjad segamini. Seal ka üks mees ütles, et ma olen nagu mingi... ideaalnaine ta jaoks. Ja ehk olingi, aga ta ei armastanud mind ikkagi. :) Ehkki ise arvas nii.
Poolikuid asju ma ei taha. Ja ma ei taha mingit poolikut meest vastu, kui ennast üleni annan. Lahjendatud asjad on jama.
Ehh. Ma ei kannata ka uduseid asju. Tahaks nii kangesti, et mu elus oleks vähemalt ükski kindel asi, midagi, mille või kelle peale loota saaks. Siis see ülejäänd udu ei segaks.
Leiaks iseenda meessoost variandi, siis teaks kindlalt, et armastab.
Ma kirjutasin muide eelmisel nädalal Joosepi isale kirja, kus andsin talle teada, et tahan, et ta selle DNA-testi teeks. Et võin ise maksta kogu kammajaa eest ja et mul pole mingeid pretensioone. Tahan lihtsalt, et ta selle ära teeks ja tulemusi loeks. Kõik. Siis tõmmaku uttu.
Mul on kõrini. Miks ma pean temaga arvestama või tema vastu arusaav olema, kui tema samal ajal mäkra mängib. Mingu pekki.
Nii krdi lapsikud need mehed viimasel ajal. Mingi mure on, siis jäädakse vait lihtsalt. Selle asemel et öelda, mis värk on ja kogu asi ära lahendada. Ma saaks imehästi aru, kui ma oleks mingi kriiskav harpüia, kellega rääkida ei saa, aga no....
Saab ju öelda kasvõi oma arvamuse ära ja SIIS kaduda/vait jääda. Siis oleks vähemalt selgus majas. Kirja teel ju peaks veel eriti lihtne olema...
Üks nendest tüüpidest, kes mulle selles vanas päevikus külge lõi, oli mees, kellesse ma varem armunud olin olnud, kusjuures. Sellised asjad on nii kurvad. Kui inimene tuleb liiga hilja, ja sul pole enam mingeid tundeid järel.
Ma ei kujuta isegi ette, mida peaks üks mees siis tegema, et ma nõustuks suhet üles soojendama... Või kas ma selleks üldse võimelinegi olen. Ma olen all or nothing tüüpi tegelane. Kui esimesel ringil ei sobi, siis ma teisel ringil lähen juba kaugelt mööda. Nii et ärge mängige lolli.
Panin facebookis tarot kaarte mu armuelu kohta, et kas toimub ka krt midagi või jääbki siukseks, et keegi ei tea midagi... Ja tuli siuke tekst nagu:
Context - The Empress: She symbolizes the earth, and all that is rooted in nature. As the Earth Mother, she brings everything to fruition and encourages the natural growth of all things. Any project or goal in your life needs to be nurtured with your own spiritual energy if it is to thrive. It is time for you to be a Moth ...
Focus - The Hermit: The faint light from the Hermit's lamp can easily be lost in the darkness unless you quiet yourself and seek it out. You need patience at this point in your life, in order to recognize your personal limitations. Take a break and take stock of the situation from the sidelines. This can be a time to f ...
Outcome - The Hanged Man:The Hanged Man represents the need to have patience with your life, and accept things for what they are. But unlike the quiet of the Hermit, the Hanged Man requires that you let yourself become open and vulnerable at the same time. Sacrifice is needed in order to resolve your immediate conflicts. Yo ...
Read More
Noh... nevermind, sest Read More nupp on seal ilmselgelt fakt app. Lauselõpud jäävadki igaveseks kadunuks. Noh... mis seals ikka. Point oli see, et kannatlikkus, eks.
Siis panin kolm kaarti selle kohta, et mis Joosepi isa siis teeb, vastab või peab karmimad meetmed kasutusele võtma. (Eelistaks küll mitte, ausalt, tahaks juba ühele poole saada kogu selle jamaga. Tige-olemine väsitab jubedalt.)
Ja tuli hunnik pläma, mida ma ei viitsi kopida, eks, kuna niikuinii kogu teksti ei näita. Aga point selles, et kõik kolm kaarti jahusid jälle sellest, et peab olema patient ja mitte kiirustama.
Nagu...
WTF. Ma ju olengi koguaeg jubedalt kiirustanud, eks. Joosep sündis 2005 aastal.
Ja seda teist tunnet ma kannan endas juba ...eee... 7 kuud.
Küll ma olen kannatamatu, eks.
Mul on kõrini ootamisest. Ma tahan, et midagi toimuks kohe. KOHE.
Ja need joodikvenelased, kes siin akna all röögivad, olgu õnnelikud, et mul relvaluba pole.
--
Nii.
Enivei. :) Teisipäeval, kui Joosepile lasteaeda järele läksin (ta oli valverühmas juba, võõra õpetajaga,) siis see õpetaja jooksis mu juurde ja teatas rõõmsalt, et "Joosep joonistas NII ilusa krokodilli!"
=D Ja tõi kuskilt hellalt pika paberitüki, kuhu peale oli krokodill joonistatud. :D Tõesti lahe. Ma nüüd ajangi asju, et kuskilt raami leida sellele... või tegelikult ma tahaks ise teha ühe raami, aga siis on vaja metsa kuskile sattuda ja... ma kardan, et ei satu enne järgmist kevadet enam kuskile. Hästi lahe pilt, panin orksi ka üles. :)
Aga nii lahe sellest õpetajast, ta ei ole ju tegelikult Joosepi õpetaja, ta ei pruugiks üldse tema asju alles hoida... =) Nii armas.
Täna hommikul märkasin Vabaduse väljaku trollipeatusest kui nati edasi sõita, siis kohe järgmise maja taga on jube lahe kühmupuu. :) Oleks mul normaalne fotokas, ma läheks ja teeks sest pilti. :) Ja Siili peatusest kui linna poole sõita, siis on seal tee ääres ühe puu küljes ilge trobikond tuulepesasid, nii armsad. :)
Ja mis veel tuju heaks tegi. Saatsin oma Norra sõbrantsile paki ja ta sai selle kätte ja saatis mulle siukse kirja:
"wuhuu!!!christmas came early this year!!WOW WOW WOW!!!!thats alot of presents!!!!awwww,thanks sweetheart!!the kids,and me,are eating candy,haha: )i saved some for tony: ): ): ): )awww,the shirts are so cool!!!!im gonna listen to the cd right now: D i love you!!!your so kind!!!"
=) Oleks hüüumärgid kõrsikud, saaks Aafrikas näljahäda kontrolli alla sellise kirja abil. :) Aga nagu tõega... Tekib kohe tahtmine talle veel midagi kinkida. :D
Ja mu sünnipäevapralle... Pidime ju plikadega välja kuskile minema, kui Ma natuke taastub, eks. Uurisin ja ainus päev, kus võimalikud paljud vabad on, on 27-s november. Selleks ajaks on ehk Ma-l ka jalad all jälle. Vaeseke on täitsa grogi praegu.
Aga siis oli jube tore ootamatult raadiost kuulda, et just sel päeval on Grapsi mälestuskontsert Rock Cafes, kus ka mu lemmikjalad lavale astuvad. :D
Woohoo. :) Vahel ikka veab ka.
Ehkki nagu me teame ei maksa hõisata enne õhtut, küllap jõuan enne seagrippi surra või midagi.
Ahjaa, ja kas ma juba mainisin, et arst ütles, et mul pole "absoluutselt mitte kui midagi viga?" :D
L says:
haha, ma helistasin enne Ma-le ja ta tütar võttis vastu, pärast helistab tagasi Ma mulle ja ütleb et ta tuli tuppa õuest ja küsis et kes helistas. tütar: L. Ma: kust sa tead, et L? tütar: no jumal küll, ma ju tean ta häält. pealegi ta ropendas.
L says:
XD
S says:
ahahahahahahahha
ropendasid siis või :D
L says:
Ma siis küsis, et mida ta ropendas, vastati, et ma olin "deem" öelnud
jube ropp suuvärk mul XD
S says:
ahahaha
oskab inglise keelt
ära jah ropenda niimoodi telefonis
halb on kohe kuulata
L says:
üritan end parandada
:D
Kaubamajas käisin, eks. Ja veendusin, et targem on ikka kuskilt kataloogist tellida. No fuuk, kes ostab endale 2000-kroonised saapad. Vähemalt minu käimisharjumustega. Ma olen isegi puukotad paari kuuga pooleks (sõna otseses mõttes murdusid) käinud, ei teagi, mis mu kõnnaku siis nii eriliseks teeb, et jalanõud vastu ei pea. Ma ei käi ju üldse mingeid.. pikki maid maha.
Mütsid olid kah ainult moekad sellised, kõik täpselt ühesugused. Ma ei kannata moodi silmaotsaski. Võiks ikka mingigigigigi valik olla. Kui ma 70 saan, siis ehk suudab kellegi jõud minust niipalju üle käia, et ma bareti pähe paneks. Enne igatahes mitte.
Mulle meeldib üldse see, kui mul on rohkem erinevaid, odavamaid variante, kui et ühed väga vastupidavad ja kallid. Enamasti muidugi sellepärast, et mul hõõruvad isegi sokid. Siis pean vahepeal jalanõusid vahetama, et kuskilt mujalt hõõruks, muidu kuluvad jalad ära. Ma ütleski viimane kord kohtudes, et ma jään vananedes aina lühemaks. :D Kõrgus mu kohal nagu teletorn.
Täna on erakordselt sitt päev jälle. Eile õhtul oli üle pika aja üks selline õhtu, kus me Joosepiga ei kakelnud, st ta kuulas sõna ja ei haukunud iga asja peale vastu. Ja nüüd täna hommikul läksime lasteaeda ja tema hakkas seal võimlema. Üritas mind headbuttida, saad sa aru. :S Täitsa haige värk. Kust ta selle nüüd võitlusvõtetearsenali saanud on, kes teab. Riidest lahti võtta end ei luba, ja ise istub ja vahib lolli näoga ja ei kavatsegi end liigutada. Meelega. Teab, et mul on kiire.
Riidlesin temaga päris karmilt seal. Ütlesin isegi lõpuks, et kuule, ma lähen üldse minema siis, ei tulegi sulle enam järele. Ei taha sellist last endale. :(
Eriti rõve on see, et kui ma teda sunnin millekski hirmsaks, nagu enda järelt koristamine või kiiremini liigutamine või misiganes muu taoline, siis ma olen kohe "paha emme." Karjub mulle, et "mine minema, paha emme." Oksele ajab kogu see värk. Eks on kahtlemata tore mu süümekaid üha süvendada. :( Kedagi teist ju pole, järelikult olen mina süüdi. Mul ju ka närvid läbi. Mõtlen viimasel ajal üha sagedamini sellele, et tal oleks kellegi teisega palju parem koos elada.
Ja siis tuli õpetaja ka juurde ja ütles, et Joosep ongi viimasel ajal jube agressiivne lasteaias, lööb ja on kuri.
:(
Nüüd ma ei teagi, mida teha. Eks ta on väsinud ka lasteaiast ja küllap tal mingeid muidki muresid. Eriti nõme on see kuradi isadekultus, mida seal viimasel ajal muudkui peale surutakse. (Panin orksi ka pildid üles, no horror. Võiks ikka lapsele öelda, et joonista oma pere, mitte et joonista oma isa ja ema. Joosep on oma isa ainult pildi pealt näinud, ta ei saa kuidagimoodi kirjeldada, mida nad koos teevad ja kus käivad.)
Aga noh... eks need pered, kus isad veel alles on, peavad kõik tegema, et mehed sabad seljas metsa ei jookseks. Siis kummardame ja jumaldame ja lubame kõike teha. :S
Täna hommikul jäi ema toas mingi vana Kroonika silma, seal see... mistandoligi... kes naerab alati, pea kuklas... Lensin? ütles, et ta "ei viitsi" armuke olla.
Mnjaa. Nagu selle alkokasutusega oli, et kui vähe jood, siis häbened. Samamoodi on ilmselt armukestega. Laiskus on igatahes vastuvõetavam omadus kui see, et välja ütled, et EI KAVATSEGI kellegi armuke olla. Küllap on armuke kah kuidagi... prestiizhne olla. Et oled jõhker individualist ja iseenda peremees ja... ma ei teagi, mida siis endale valetatakse.
Masendav igatahes.
Armastus on ju naiivsetele ullikestele. Ja ka kõik muud tunded on põlu all, kes tundeid välja näitab, on järelikult nõrk. Või kuidas.
Ma vaidleks muidugi, aga kes mind ikka kuulab.
Olen üldse viimasel ajal väga vaidlusaldis, kõik ärritab. Eile vihastasin terve ETV peale, et nad selle krdi Hiina filmi eetrisse üldse lasta julgesid. Pöffifilm oli ka veel, ma neid tavaliselt vaatan. Aga no oleks pidanud teadma, et hiinlased mind ärritavad. Filmi nimi oli midagi a la "Salajane päikesepaiste" ja lühisisukokkuvõttes oli öeldud midagi, et õnn on tihti lähemal kui arvad. Et ei oska ehk lihtsalt tähele panna.
Mis kõlab nagu positiivselt, eks. Sestap vaatasin.
Sel naisel seal, üksikemal, rööviti väike poeg ära, nõuti talt kogu ta raha lunaks ja siis tapeti laps ikkagi ära ja visati kuskile tühermaale.
Pffff. Faking positiivne värk.
Ma ei vaadanud filmi lõpuni, tunnistan. Kindlasti lõpp oli väga positiivne. (see oli nüüd ERITI irooniliselt trükitud.)
Mul käib tõesti täna kõik pinda. Ja ma tahangi selliseks jääda. Mul on villand sellest, et mina olen sõbralik ja hea. Mitte, et teised pahad oleks või mind kuidagi ära kasutaks... kes seda ikka julgeks. Aga lihtsalt. Ma olen väsinud hea olemast. Nüüd olen natuke aega vastik ja paha.
Mehed käivad ka pinda. Krdi uimased ja laisad.
Msnis oli mul personal messiks, et arvuti on pees, kui tahad miskit öelda, siis helista.
go says:
ma ei tea numbrit
Lissel says:
vaata siis orkutist
go says:
kuskohast
Lissel says:
mu profiililt
go says:
mis nimeliselt
Lissel says:
no.... eks see nime äraarvamine on üsna keeruline jah
go says:
lissel või?
Lissel says:
jah
aga ära sa täna küll helista, ma olen täna üsna kuri
go says:
Millal ma helistan siis
Lissel says:
no mõnel teisel päeval
go says:
47 lisselit on ju
Lissel says:
kurb lugu küll
Nagu... kamoon. Kui nii kange tahtmine on helistada, siis küll üles leiad. Kui krdi abitu võib olla!
Mis ei segand mul küll talle ühte inglisekeelset kirja tõlkida. :D Aga no krt ma sest keelest siis õppisin, kui teisi ei aita.
Biffy Clyro "Captain" on raadiost, sel mehel on nii kuul aktsent. :) Meeldib teda kuulata. Üldse läheb naistele vist see shoti värk peale. :)
Enivei... mis mulle veel pinda käib. :) Kuulsin hiljuti kuskilt mingit neegrilaulu... eee... küllap see MTV-st tuli, ja seal olid siuksed sõnad nagu uu beibe, i'll give you all you want, i'll buy you all you want ja nii edasi. Huvitav, kas tõepoolest on naisi, kellele selline jutt meeldib? Mulle tundub, et see on mingi linnalegend jälle, mille mehed on välja mõelnud, et saaksid naisi maha teha segamatult. Mulle on ka niimoodi lähenetud, sellise jutuga, et tule mulle ja sa ei pea enam kunagi millestki puudust tundma, ostan sulle kõik, mis tahad.
Pff. Ma ju armastangi inimesi ainult siis, kui nad mulle asju annavad. Hingav hoiupõrsas.
Kuidas inimene ise aru ei saa, kui nõme selline jutt on. Pärast peab aastaid mind moosima, et ma teda jälle inimeseks peaks. Ehkki siiani pole veel ühelgi läbi läinud, ma kandsin nad lootusetutena maha. Noh, eks see aitas ka kaasa, et nad on olnud mingid krdi kantpäised kuldkettidega rikkurid.
Not my style, you know.
Kuna mul arvutit enam ei ole kodus, siis pean ilmselt hakkama jälle päevikut pidama, muidu ei mäleta mitte millestki mitte midagi juba paar päeva hiljem. Otsisin siis kaustikuid kapi otsast ja leidsin ühe vana päeviku. Jube huvitav lugemine. :) Peaks need ikka millalgi ära põletama.
Või peaks kellegi usaldusväärsega kokku leppima, et niipea, kui ma saba panen, nii ta tuleb ja võtab selle kastikese mu kapi otsast kaasa ja teeb ühe suure lõkke mu mälestuseks. Lugeda võib ka, siis on mul tõenäoliselt juba savi. Küll aga võib võimalik lugeja asjadest täitsa teisiti aru saada, kui tegelikult on.
Näiteks... noh.... ma lugesin ja täitsa kummaline oli, kui külmalt ja kiretult ma räägin sellest, kuidas inimesed mulle armastust avaldavad ja muud siukest ilusat. Sattus just selline... nädal ette lugemisel, kus kõik mehed oli korraga välja ilmunud.
Ja mina olin niiiii kuri ja kalk. Need mehed on siiamaani kõik mu sõbrad, muide.
Võõras inimene loeks ja mõtleks, et ma olen mingi biatch. Noh... eks ma natuke olengi, aga... Ma ei uskunud neid. Armastusega on selline asi, et selle tunneb ära. Silmavaadates. Mul on üksjagu meessoost sõpru, ma saan enamasti meestega hästi läbi ja siis juhtubki, et nad ajavad asjad segamini. Seal ka üks mees ütles, et ma olen nagu mingi... ideaalnaine ta jaoks. Ja ehk olingi, aga ta ei armastanud mind ikkagi. :) Ehkki ise arvas nii.
Poolikuid asju ma ei taha. Ja ma ei taha mingit poolikut meest vastu, kui ennast üleni annan. Lahjendatud asjad on jama.
Ehh. Ma ei kannata ka uduseid asju. Tahaks nii kangesti, et mu elus oleks vähemalt ükski kindel asi, midagi, mille või kelle peale loota saaks. Siis see ülejäänd udu ei segaks.
Leiaks iseenda meessoost variandi, siis teaks kindlalt, et armastab.
Ma kirjutasin muide eelmisel nädalal Joosepi isale kirja, kus andsin talle teada, et tahan, et ta selle DNA-testi teeks. Et võin ise maksta kogu kammajaa eest ja et mul pole mingeid pretensioone. Tahan lihtsalt, et ta selle ära teeks ja tulemusi loeks. Kõik. Siis tõmmaku uttu.
Mul on kõrini. Miks ma pean temaga arvestama või tema vastu arusaav olema, kui tema samal ajal mäkra mängib. Mingu pekki.
Nii krdi lapsikud need mehed viimasel ajal. Mingi mure on, siis jäädakse vait lihtsalt. Selle asemel et öelda, mis värk on ja kogu asi ära lahendada. Ma saaks imehästi aru, kui ma oleks mingi kriiskav harpüia, kellega rääkida ei saa, aga no....
Saab ju öelda kasvõi oma arvamuse ära ja SIIS kaduda/vait jääda. Siis oleks vähemalt selgus majas. Kirja teel ju peaks veel eriti lihtne olema...
Üks nendest tüüpidest, kes mulle selles vanas päevikus külge lõi, oli mees, kellesse ma varem armunud olin olnud, kusjuures. Sellised asjad on nii kurvad. Kui inimene tuleb liiga hilja, ja sul pole enam mingeid tundeid järel.
Ma ei kujuta isegi ette, mida peaks üks mees siis tegema, et ma nõustuks suhet üles soojendama... Või kas ma selleks üldse võimelinegi olen. Ma olen all or nothing tüüpi tegelane. Kui esimesel ringil ei sobi, siis ma teisel ringil lähen juba kaugelt mööda. Nii et ärge mängige lolli.
Panin facebookis tarot kaarte mu armuelu kohta, et kas toimub ka krt midagi või jääbki siukseks, et keegi ei tea midagi... Ja tuli siuke tekst nagu:
Context - The Empress: She symbolizes the earth, and all that is rooted in nature. As the Earth Mother, she brings everything to fruition and encourages the natural growth of all things. Any project or goal in your life needs to be nurtured with your own spiritual energy if it is to thrive. It is time for you to be a Moth ...
Focus - The Hermit: The faint light from the Hermit's lamp can easily be lost in the darkness unless you quiet yourself and seek it out. You need patience at this point in your life, in order to recognize your personal limitations. Take a break and take stock of the situation from the sidelines. This can be a time to f ...
Outcome - The Hanged Man:The Hanged Man represents the need to have patience with your life, and accept things for what they are. But unlike the quiet of the Hermit, the Hanged Man requires that you let yourself become open and vulnerable at the same time. Sacrifice is needed in order to resolve your immediate conflicts. Yo ...
Read More
Noh... nevermind, sest Read More nupp on seal ilmselgelt fakt app. Lauselõpud jäävadki igaveseks kadunuks. Noh... mis seals ikka. Point oli see, et kannatlikkus, eks.
Siis panin kolm kaarti selle kohta, et mis Joosepi isa siis teeb, vastab või peab karmimad meetmed kasutusele võtma. (Eelistaks küll mitte, ausalt, tahaks juba ühele poole saada kogu selle jamaga. Tige-olemine väsitab jubedalt.)
Ja tuli hunnik pläma, mida ma ei viitsi kopida, eks, kuna niikuinii kogu teksti ei näita. Aga point selles, et kõik kolm kaarti jahusid jälle sellest, et peab olema patient ja mitte kiirustama.
Nagu...
WTF. Ma ju olengi koguaeg jubedalt kiirustanud, eks. Joosep sündis 2005 aastal.
Ja seda teist tunnet ma kannan endas juba ...eee... 7 kuud.
Küll ma olen kannatamatu, eks.
Mul on kõrini ootamisest. Ma tahan, et midagi toimuks kohe. KOHE.
Ja need joodikvenelased, kes siin akna all röögivad, olgu õnnelikud, et mul relvaluba pole.
--
Nii.
Enivei. :) Teisipäeval, kui Joosepile lasteaeda järele läksin (ta oli valverühmas juba, võõra õpetajaga,) siis see õpetaja jooksis mu juurde ja teatas rõõmsalt, et "Joosep joonistas NII ilusa krokodilli!"
=D Ja tõi kuskilt hellalt pika paberitüki, kuhu peale oli krokodill joonistatud. :D Tõesti lahe. Ma nüüd ajangi asju, et kuskilt raami leida sellele... või tegelikult ma tahaks ise teha ühe raami, aga siis on vaja metsa kuskile sattuda ja... ma kardan, et ei satu enne järgmist kevadet enam kuskile. Hästi lahe pilt, panin orksi ka üles. :)
Aga nii lahe sellest õpetajast, ta ei ole ju tegelikult Joosepi õpetaja, ta ei pruugiks üldse tema asju alles hoida... =) Nii armas.
Täna hommikul märkasin Vabaduse väljaku trollipeatusest kui nati edasi sõita, siis kohe järgmise maja taga on jube lahe kühmupuu. :) Oleks mul normaalne fotokas, ma läheks ja teeks sest pilti. :) Ja Siili peatusest kui linna poole sõita, siis on seal tee ääres ühe puu küljes ilge trobikond tuulepesasid, nii armsad. :)
Ja mis veel tuju heaks tegi. Saatsin oma Norra sõbrantsile paki ja ta sai selle kätte ja saatis mulle siukse kirja:
"wuhuu!!!christmas came early this year!!WOW WOW WOW!!!!thats alot of presents!!!!awwww,thanks sweetheart!!the kids,and me,are eating candy,haha: )i saved some for tony: ): ): ): )awww,the shirts are so cool!!!!im gonna listen to the cd right now: D i love you!!!your so kind!!!"
=) Oleks hüüumärgid kõrsikud, saaks Aafrikas näljahäda kontrolli alla sellise kirja abil. :) Aga nagu tõega... Tekib kohe tahtmine talle veel midagi kinkida. :D
Ja mu sünnipäevapralle... Pidime ju plikadega välja kuskile minema, kui Ma natuke taastub, eks. Uurisin ja ainus päev, kus võimalikud paljud vabad on, on 27-s november. Selleks ajaks on ehk Ma-l ka jalad all jälle. Vaeseke on täitsa grogi praegu.
Aga siis oli jube tore ootamatult raadiost kuulda, et just sel päeval on Grapsi mälestuskontsert Rock Cafes, kus ka mu lemmikjalad lavale astuvad. :D
Woohoo. :) Vahel ikka veab ka.
Ehkki nagu me teame ei maksa hõisata enne õhtut, küllap jõuan enne seagrippi surra või midagi.
Ahjaa, ja kas ma juba mainisin, et arst ütles, et mul pole "absoluutselt mitte kui midagi viga?" :D
L says:
haha, ma helistasin enne Ma-le ja ta tütar võttis vastu, pärast helistab tagasi Ma mulle ja ütleb et ta tuli tuppa õuest ja küsis et kes helistas. tütar: L. Ma: kust sa tead, et L? tütar: no jumal küll, ma ju tean ta häält. pealegi ta ropendas.
L says:
XD
S says:
ahahahahahahahha
ropendasid siis või :D
L says:
Ma siis küsis, et mida ta ropendas, vastati, et ma olin "deem" öelnud
jube ropp suuvärk mul XD
S says:
ahahaha
oskab inglise keelt
ära jah ropenda niimoodi telefonis
halb on kohe kuulata
L says:
üritan end parandada
:D
Tuesday, November 17, 2009
Afterparty
Hei. Kuidas kube kärab? :)
Mul ema just helistas ja teatas, et läheb töölt ära, tal hakkas halb. :S Deem. Noh... loodame, et ta helistab siis hiljem ja ütleb, et lõi varba ära või midagi. Ta on mu isa moodi, külvab alati meeletult paanikat ja segadust. :)
Ehkki... alles oli see, kui tädike vastasmajas tegi akna lahti ja mina millegipärast arvasin kohe, et ta hüppab alla. XD Ma olen üleüldse veits õudne. Aga vahel tekivad sellised... seletamatud hirmud.
Isa helistas eile, soovis mulle õnne sünnipäevaks ja siis küsis mult kohe sama hingetõmbega, et kuidas need seagripi tundemärgid nüüd olidki. Väike õde köhib. :( Aga äärmiselt tüüpiline mu isale kohe seagrippi kahtlustada.
Joosep on terve, eile vaatasime poole ööni seda muuseumifilmi, ma luban tal üleval olla, kui hea film tuleb. Või noh.. selline, mis fantaasiale hästi mõjub. Apocalyptot ja Paani labürinti mäletab ta mõlemat siiani. :)
Seal filmis oli püramiid, mil oli iga külje keskel selline sile ala ja Joosep siis küsis mu käest, et misasi see ülekäigu moodi asi on, kus liumägi ka on? :)
Täna tööl selgus, et boss on ka haigeks jäänud, seega pakkusin välja, et võin teda asendada homme. Mis mul seal kodus ikka vahtida. Joosep ka terve, las siis mängib lasteaias, ema on nädala lõpupoole kodus, siis ehk jätan ta reedeks koju või midagi. Või võtan tööle kaasa, mangub teine juba tükk aega. :) Ehkki siin on tal õõõõuuudsalt igav. :D
Ma käis ka vahepeal haiglas ära ja see, kuidas ta kogu värki kirjeldas, oli nagu ülikoomiline. :D Minnes kurtis, et kõik kohad valutavad, välja arvatud mandlid. XD
Seal olid peale oppi istunud ümber teleka õhtul, kõik ülejäänud olid mehed olnud, ja kõigil ninaopid, nii et kõigil olid marlist verised "suukorvid" ees. :D Teibiga kinni näos. Kõigil olid ühesugused triibulised liiga väiksed pidzhaamad seljas ja keegi ei vaadanud kellelegi otsa. :D Nagu õudusfilm, kas te ei leia. :D Hihii. Ma kujutan ette, kui raske mul oleks sellises situatsioonis vaikne olla, isegi peale kurguoppi, mul on vajadus rääkima hakata, et teistel enam nii ebamugav ei oleks. :D Sestap olen ma superkülaline pidudel, kus keegi kedagi ei tunne. :D Poole tunniga olen ma juba kõik ühiseks rindeks moondanud. :D
Näe, peoinffi ka. www.alkoinfo.ee
Punkte kokku 0 - 7
On vähetõenäoline, et Sinu praegused joomisharjumused Sulle märkmisväärset kahju võiksid teha.
XD Deem. Ma pean end parandama. Täna lähen ja... oh, ma olen ju homme tööl. Noh... joon siis reedel. Eelmisel laupäeval mõtlesin, et ostan mõne siidri ja tähistan vaikselt oma sünnipäeva, aga unustasin siidri osta. :D Jõin siis oma kolm viimast lonksu Jägermeistrit ära. Mäletate, millal ma ostsin selle...? Ma ka ei mäleta. Igatahes nüüd sai otsa.
Tegelikult jube tobe, et ma tunnen end tobedalt, sest joon nii vähe. XD Täiesti valed väärtushinnangud või mis. :D Maailm kisub ikka pekki, teate küll ja nii edasi. :)
Sõin siis joomise asemel, et väga mannetu poleks seal üksi istuda. :D Nüüd olen nagu aam jälle. Shiet. Aga noh... kes mind ikka niiväga vahib.
Vaadake parem ilusaid naisi. :)
Amrita says:
me sel aastal tööl üksteisele jõulukingitust ei tee, tavaliselt oleme teinud 50 kroonised loosipakid. Sel aastal otsustasime koguda raha ema ja lapse varjupaigale..
Amrita says:
igaüks paneb vähemalt 50 krooni (võib ka rohkem)..
Sulan ära kohe says:
aww. väga armas :)
Amrita says:
helistasime sinna ja see juhataja oli nii liigutatud. Lubas välja mõelda mida neil kõige rohkem vaja läheks..
Ilgelt normaalne idee. :) Võtke shnitti.
Eks ma kirjutan siis homme jälle miskit... Ja kas pole mõnus ilm juba tükk aega? :) Siuke soe ja tuulevaikne ja maapind on kuiv, ei pea ettevaatlikult käima. Ma ei salli seda, kui ma pean ettevaatlikult käima. :D
Lähen täna postkontorist läbi, saadan veel paar pakki ära. :) Ja musapoest, sest ma jõudsin ühe paki sisu juba ära kinkida. :D Oma isale tuleb alati omaenese sünnipäeva puhul midagi kinkida, kas te ei leia. :D Ja ehk vaatan kaupsist saabast och mütsi. Ehkki ma pole veel otsustanud, kas ma tahan ilusat saabast, ehk siis sellist, milles ehk keegi mulle tähelepanu ka pööraks, või tahan ma sellist, mis mind naerma ajaks (nägin just helerohelisi, karvaseid saapaid XD ) või sellist, millega oleks soe ja pikali ei kukuks. :D
Küll oleks tore, kui kõik kolm omadust saaks kuidagi ühte pressida. :) Kuigi ühe saapaga oleks vist üsna raske liikuda.
Müts peab olema nokaga, siis ei pea vihma puhul vihmavarju kaasas tassima. Ja lumi ei kleepu päris näkku. Teisi kriteeriume pole. Või noh... on sama kriteerium, mis meeste puhul. Kui näen, siis tean. :D
Hordide seast leian ühe, kes südame seisma paneb. Saaks nüüd kuidagi oma haaret vägivaldselt väheke laiemaks sikutada, siis leiaks siva mõne uue, kes meeldiks ja kellele mina kah meeldiks, krt. Enne kui mu magamistoa lagi õpibki ta nime ütlema. Padjad vist juba oskavad, miks ma muidu teda koguaeg unes näen. XD
Ahjaa, ja mu soovitus talviseks nahahoolduseks neile, ks kipuvad ka ära kuivama. Kasutage päevitusjärgset kreemi. :) Mitmes võtmes mõnus, meenutab suve, lõhnab vastavalt ja niisutab ka. Mul need spets niisutavad kreemid ei niisuta üldse. XD Peale tapeetinimese olen ma ka vakstuinimene. :D
Palju õnne mulle. :D Woohoo!
Mul ema just helistas ja teatas, et läheb töölt ära, tal hakkas halb. :S Deem. Noh... loodame, et ta helistab siis hiljem ja ütleb, et lõi varba ära või midagi. Ta on mu isa moodi, külvab alati meeletult paanikat ja segadust. :)
Ehkki... alles oli see, kui tädike vastasmajas tegi akna lahti ja mina millegipärast arvasin kohe, et ta hüppab alla. XD Ma olen üleüldse veits õudne. Aga vahel tekivad sellised... seletamatud hirmud.
Isa helistas eile, soovis mulle õnne sünnipäevaks ja siis küsis mult kohe sama hingetõmbega, et kuidas need seagripi tundemärgid nüüd olidki. Väike õde köhib. :( Aga äärmiselt tüüpiline mu isale kohe seagrippi kahtlustada.
Joosep on terve, eile vaatasime poole ööni seda muuseumifilmi, ma luban tal üleval olla, kui hea film tuleb. Või noh.. selline, mis fantaasiale hästi mõjub. Apocalyptot ja Paani labürinti mäletab ta mõlemat siiani. :)
Seal filmis oli püramiid, mil oli iga külje keskel selline sile ala ja Joosep siis küsis mu käest, et misasi see ülekäigu moodi asi on, kus liumägi ka on? :)
Täna tööl selgus, et boss on ka haigeks jäänud, seega pakkusin välja, et võin teda asendada homme. Mis mul seal kodus ikka vahtida. Joosep ka terve, las siis mängib lasteaias, ema on nädala lõpupoole kodus, siis ehk jätan ta reedeks koju või midagi. Või võtan tööle kaasa, mangub teine juba tükk aega. :) Ehkki siin on tal õõõõuuudsalt igav. :D
Ma käis ka vahepeal haiglas ära ja see, kuidas ta kogu värki kirjeldas, oli nagu ülikoomiline. :D Minnes kurtis, et kõik kohad valutavad, välja arvatud mandlid. XD
Seal olid peale oppi istunud ümber teleka õhtul, kõik ülejäänud olid mehed olnud, ja kõigil ninaopid, nii et kõigil olid marlist verised "suukorvid" ees. :D Teibiga kinni näos. Kõigil olid ühesugused triibulised liiga väiksed pidzhaamad seljas ja keegi ei vaadanud kellelegi otsa. :D Nagu õudusfilm, kas te ei leia. :D Hihii. Ma kujutan ette, kui raske mul oleks sellises situatsioonis vaikne olla, isegi peale kurguoppi, mul on vajadus rääkima hakata, et teistel enam nii ebamugav ei oleks. :D Sestap olen ma superkülaline pidudel, kus keegi kedagi ei tunne. :D Poole tunniga olen ma juba kõik ühiseks rindeks moondanud. :D
Näe, peoinffi ka. www.alkoinfo.ee
Punkte kokku 0 - 7
On vähetõenäoline, et Sinu praegused joomisharjumused Sulle märkmisväärset kahju võiksid teha.
XD Deem. Ma pean end parandama. Täna lähen ja... oh, ma olen ju homme tööl. Noh... joon siis reedel. Eelmisel laupäeval mõtlesin, et ostan mõne siidri ja tähistan vaikselt oma sünnipäeva, aga unustasin siidri osta. :D Jõin siis oma kolm viimast lonksu Jägermeistrit ära. Mäletate, millal ma ostsin selle...? Ma ka ei mäleta. Igatahes nüüd sai otsa.
Tegelikult jube tobe, et ma tunnen end tobedalt, sest joon nii vähe. XD Täiesti valed väärtushinnangud või mis. :D Maailm kisub ikka pekki, teate küll ja nii edasi. :)
Sõin siis joomise asemel, et väga mannetu poleks seal üksi istuda. :D Nüüd olen nagu aam jälle. Shiet. Aga noh... kes mind ikka niiväga vahib.
Vaadake parem ilusaid naisi. :)
Amrita says:
me sel aastal tööl üksteisele jõulukingitust ei tee, tavaliselt oleme teinud 50 kroonised loosipakid. Sel aastal otsustasime koguda raha ema ja lapse varjupaigale..
Amrita says:
igaüks paneb vähemalt 50 krooni (võib ka rohkem)..
Sulan ära kohe says:
aww. väga armas :)
Amrita says:
helistasime sinna ja see juhataja oli nii liigutatud. Lubas välja mõelda mida neil kõige rohkem vaja läheks..
Ilgelt normaalne idee. :) Võtke shnitti.
Eks ma kirjutan siis homme jälle miskit... Ja kas pole mõnus ilm juba tükk aega? :) Siuke soe ja tuulevaikne ja maapind on kuiv, ei pea ettevaatlikult käima. Ma ei salli seda, kui ma pean ettevaatlikult käima. :D
Lähen täna postkontorist läbi, saadan veel paar pakki ära. :) Ja musapoest, sest ma jõudsin ühe paki sisu juba ära kinkida. :D Oma isale tuleb alati omaenese sünnipäeva puhul midagi kinkida, kas te ei leia. :D Ja ehk vaatan kaupsist saabast och mütsi. Ehkki ma pole veel otsustanud, kas ma tahan ilusat saabast, ehk siis sellist, milles ehk keegi mulle tähelepanu ka pööraks, või tahan ma sellist, mis mind naerma ajaks (nägin just helerohelisi, karvaseid saapaid XD ) või sellist, millega oleks soe ja pikali ei kukuks. :D
Küll oleks tore, kui kõik kolm omadust saaks kuidagi ühte pressida. :) Kuigi ühe saapaga oleks vist üsna raske liikuda.
Müts peab olema nokaga, siis ei pea vihma puhul vihmavarju kaasas tassima. Ja lumi ei kleepu päris näkku. Teisi kriteeriume pole. Või noh... on sama kriteerium, mis meeste puhul. Kui näen, siis tean. :D
Hordide seast leian ühe, kes südame seisma paneb. Saaks nüüd kuidagi oma haaret vägivaldselt väheke laiemaks sikutada, siis leiaks siva mõne uue, kes meeldiks ja kellele mina kah meeldiks, krt. Enne kui mu magamistoa lagi õpibki ta nime ütlema. Padjad vist juba oskavad, miks ma muidu teda koguaeg unes näen. XD
Ahjaa, ja mu soovitus talviseks nahahoolduseks neile, ks kipuvad ka ära kuivama. Kasutage päevitusjärgset kreemi. :) Mitmes võtmes mõnus, meenutab suve, lõhnab vastavalt ja niisutab ka. Mul need spets niisutavad kreemid ei niisuta üldse. XD Peale tapeetinimese olen ma ka vakstuinimene. :D
Palju õnne mulle. :D Woohoo!
Tuesday, November 10, 2009
- Great minds run in great circles -
Kaotaja kiituseks laulan,
sest võitjale lauldakse niigi;
kurva ees kummardan,
löödu ees langetan pea.
Maailmast loobuja loob,
leiab unedes eneseriigi;
tõeluse taluja salajõudu
ja -suurust keegi ei tea.
Kaotaja kiituseks laulan
ja ilmaolija iluks;
põlatu pärgan, ta kõrgele
laubale vajutan suu –
sellele, kes suudab selgust
puuduvast kogu eluks
kerge ja sirgena kanda,
olen ma tuumani truu.
Doris Kareva
--
Peaks teile vist nüüd mainima, et mu läpakas viskas jälle sussid püsti. Aga ei maini. Ja ei küsi enam kelleltki abi ka. Olen parem ilma.
Piltidest on kahju. Ja sellest, et ma pean oma favourites-id kõik uuesti üles leidma millalgi. Mitte küll niipea. Siis, kui miljonäriks saan.
Peaks teile vist sedagi mainima, et ma olen kuri ja külm. Aga küllap saite sellest juba isegi aru. Lumi sadas maha ja millegipärast tundus mulle, et ma jäin sinna alla kuskile. Ma jäin alla. Vaevalt, et ma sealt välja sulan enam, ehkki lumi on tõenäoliselt õhtuks juba kadunud.
Eile käisin üle miljoni aasta siis naistearstil. Tehti lõpuks mullegi Pap-test. Eks järgmisel nädalal saab vastused, kas krabile teeme iga kandi pealt ära. Arvata võib, arstitädi ütles, et "väga kaunis." :D
Mnjah. Mul ikka need seesmised ilud. Paistaks mõni kuskile välja ka.
Veel öeldi mulle, et "sünnitanud naine, mis teie kardate," justkui sünnitand naine ei tohigi midagi enam karta. :D Sünnitamine ei ole ju midagi nii hirmus, see on loogiline. Seevastu igasugused arstlikud värgid on alati hirmsad, eriti kui ämblikuvõrgud antud kandis ilmselt ette juba tulevad.
Osadel naistel olevatki pärast valus veel mingi aeg. Ma kuulun loomulikult sellesse ossa. :/ Aga mul ongi tibatilluke emakas, olin kaks kuud rase, kui arst läbivaatas ja teatas, et mida te endast õige mõtlete, kust te võtate, et rase, emakas on täitsa normaalse suurusega. :D Ei teagi, kui pisike ta mul siis alustades oli.
--
Isadepäev lasteaias möödus üsna valutult, vähemalt pealiskaudsel vaatlusel tundus nii. Aga Joosep arvaski, et see oli isade sünnipäev. Ta oli joonistanud sellise... habetunud onkliga pildi ja kirjutanud sinna juurde, et "issile, Joosep."
:(
Aga ta ise ütles, et seal pildi peal olen hoopis mina. Habemega mina. :D How cute.
Võin ilmselt habemeajamise nüüd ära lõpetada, niikuinii olen paljastatud. :D
Niisiis. Esimene lumi. Talv. Muinasjutuline, räägitakse.
Öak. Minge pekki oma lume ja talvega. Ma tahan suve ja päevitunud inimesi. Ja autosõitu ja sooja tuult ja muusikat. Merd. Või merde, kuidas soovite. :D
(Lingvistiaju lööb ikka aegajalt välja, ekskuse mua.)
Nägin just ükspäev telekast mingit roadtripi videot, niiiiiiiiiiii tahaks.
Lähen täna Laseringi varusid täiendama, olen oma päkapikustaffiga juba täitsa miinustes. Mis teeb omakorda meele rõõmsaks. Ja see ongi nagu ainus valdkond, mis mulle veel mingilgi määral rõõmu teeb. Mitte et see kuidagi kellelegi korda läheks. :D
Võiks ju endale hoopis talvesaapad osta, aga.. see ei tekitaks minus mingeid erilisi emotsioone. Asjad puha.
Tshikid reklaamisid mind natuke üliagaralt, mis tekitas veits ebamugavust, aga elame üle. Pole teiste asi, mida mina teen. :) Isegi nende asi pole, kelle asi tegelikult on. :D Mul on lihtsalt hädasti mingit hobi vaja. Eks ma nüüd, arvutita, pean ilmselt leidmagi midagi muud. Päris cold turkey't ei saa ka teha, see oleks ebaviisakas.
Someone like me says:
kui nad natuke rohkem end kontrolliks, oleks päris hea tiim
aga nagu.... lähemalt loe SIIT!
ja ei mingit linki. siis tekib küll kahtlus, et...
:D
ma ei saa ka neil sabas käia koguaeg ja linke lisada :D
niigi imelik
S says:
XD
--
Jeap. Emalik perfektsionist.
Reedel käis mul siin tööl üks tüüp, kes käib alati just siis, kui mina tööl olen. Ja küsis ükshaaval igasuguseid väikseid jubinaid, nii et ma pidin tast mingi miljon korda mööda käima. Edasi-tagasi, edasi-tagasi. Täiesti nõme oli juba.
Ja täna oli trollis üks tüüp, kes mind jälgis. Üsna varjamatult. Ta oli päris nummi, ehkki veits noor mulle. Aga nagu me teame, ei hoia see mind tagasi, kui huvi on. :D
Mnjah. Krdi mehed. Ega nad ei tule ju rääkima, ei tule.
Kui asi ainult meestest oleneks, siis sureks inimkond sajandi pärast välja.
Agressiivsed naised paljunevadki veel ainult. Nüüdsest alates.
Someone like me says:
ma lähen ka täna varem minema siis, ja poodi
aga ma olen üksi jube närb vaataja
Amrita says:
no pole hullu
sa ju nagunii minu nõuannet ei vajaks - sul on väga väljakujunenud maitse
Someone like me says:
:D
Amrita says:
sa kujuta mind ette kõrval noogutamas
Someone like me says:
:D mul on tavaliselt second opinionit vaja. suuremate asjade puhul
aga eks ma siis üritan sind sinna kujutada
Amrita says:
tavaliselt on sul hea fantaasia - saad hakkama
Someone like me says:
:D ma kardan et ma ei viitsi seal trügida ja lähen lihtsalt minema.
tahaks midagi värvilist
Amrita says:
:D
Someone like me says:
mul on heleroheline jope, ja helesinine sall ja punased kindad. nüüd peaks kollase mütsi sebima, siis ma oleks rahul
--
Ootasin reedel peatuses number 11 bussi, just oli ära läinud ja peas kummitas laul, mis jube sobilik oli hetkesituatsioonis, eriti teatud muudatustega. "Waiting for the one-one in November cold."
See on mu lemmiklugu plaadilt, ma ei teagi täpselt, miks. Spiraallaul. Igakord tekib tunne, et peaks ringiratast keerutama ja siis hakkab kõik keerlema ja kaod ära sinna sisse. Teate küll, nagu filmis, tekib siuke suur must keeris ja asjad lendavad kõik ringi. :D Vajun laulu sisse, muusika imeb endasse. Loo lõppedes on alati pisut imelik olla.
Mõtlesime siin enne, et läheme mu sünnipäevaks Padarit vaatama... eee... ma ei mäletagi enam, kuhu. Kolmapäeval igatahes. Ma oleksin tegelikult tahtnud hoopis Sundjat kuulata, ehkki ma pole Padarit ka kunagi laivis näind. Padar on kuidagi liiga... ma ei tea. Mul ei teki mingisugust uudishimu. :D
Aga. Esiteks on see kolmapäeval. Kamoon. Kolmapäeval. Ma ei ole ju veel NII vana, et peaksin oma sünnipäeva kolmapäeval. Kas üldse ongi nii vanu inimesi olemas? :D
Ja teiseks... inimesed on nii... leiged. Õilis Võrse kaduski sootuks ära, nii et temast ei hakka üldse rääkimagi, aga nagu... ja ilm on ka siuke... muinasjutuline. :D
Meeleolu netu. Tunnistan, et tahaksin hoopis end tekkidesse matta ja mitte kui midagi mõelda ega teha. Ja üldse mitte sellepärast, et ilgelt vanaks saan, vaid seepärast, et mul ei ole mingit põhjust ülestõusmiseks. (sedasama ütleb Jeesus iga jumala hommik, pane tähele. :D)
Tahaks mingit positiivset... asja. :D Midagigi. Mis annaks märku, et ma ei ole loll, et loodan veel üldse.
Who needs reasons when you've got heroin, nagu vana semu Renton mainis.
Ahjaa. Sünnipäevakingiks kingin endale käigu hambaarstile. :D Talk about masochism.
Ja lasteaias tuleb jälle jõululaat, ja ma ei taha sel aastal MITTE KUI MIDAGI neile viia. :( Eks ma kindlasti ju viin ikkagi mingit... töölt mingeid... kummipalle. Throwing some money at the problem. Ma olen liiga väsinud, et ennast kuskile sisse panna. Oleks mul õmblusmasin... Aga pole. Kusjuures, kui mul olekski õmblusmasin, siis ma tõenäoliselt lõhuks selle ära.
:) Kuigi, ma pole ühtki nendest asjadest "ära lõhkunud," nad lähevad täitsa iseseisvalt katki. Mul siuke tehnikavastane aura or something. Aur ei mõju hästi masinatele, vana uudis.
Monella says:
kuidas kulgeb
Monella says:
lund sajab? siin sajab vihma. rõve
Sulan ära kohe says:
kle, üsna nirust kulgeb
aga noh, pole vähemalt seagrippi veel surnd
võtame positiivselt
Monella says:
ma lugesin ka seagripi kohta. õudne värk. lennujaamas olid kirjad igalpool
Monella says:
mis joosep teeb põnnut? mis täna yldse tegid
Sulan ära kohe says:
jap. võiks olla nii et mingi... punane S tekib laubale, kui seagripp on
siis on vähemalt kindel et pole muul ajal
tööl olen
Monella says:
ahjaa ma korrax mõtlesin et sa täna ei ole tööll
Sulan ära kohe says:
ma olen iga jumala päev töll
XD
--
G says:
damn, it seems I'm not Julius Caesar, I can't do more than one thing at once.. or if I do, I screw up
Someone like me says:
what? you ain't Julius?! shit. why the hell am i talking to you then?
G says:
:D
very nice
ok, I'm going to bed
Someone like me says:
:D ok, Julius
good night
G says:
and you keep talking to all those political leaders
Someone like me says:
:D i will. someone's gotta take some action
G says:
:D yeah, and who else if not you
Someone like me says:
of course
--
a says:
ja siis me läksime pärast temapoole
ja mõned asjad tundusid mulle kahtlased
Sulan ära kohe says:
haha. see kõlas nii totralt praegu. tal olid puust munad
a says:
hahhaha LMAO XD ma purtsatasin praegu
--
Moon Willow says:
-So... you're a just another "naked skin" guy...
-Ha! and what gave you the idea I was different... come on! I have a reputation to keep here
Someone like me says:
:D tal on vähemalt huumorimeel omal kohal
kuskil teki all
XD
--
Someone like me says:
hommikul kui kodust tulema hakkasime, siis tuli üks onkel vastu oma väikse koeraga. koeral oli vest seljas. joosepile meeldis ta. läksime siis edasi ukse poole, trepist alla ja jope arvas kõva häälega, et "see koer arvas, et ma olen üks suur kont. silmadega kont."
Someone like me says:
ja siis jõudsime õue ja jope vaatas lumist maad ja avaldas arvamust et "varsti hakkab jäätist tulema."
täitsa loogiline asjade käik.
--
Riina says:
olen lilla :D
Olen lilla, astu läbi, teeme õlled XD says:
XD meeldiv tutvuda
Tegelt oli see fraas mingist filmist, kus muu aruka seas õpetati, kuidas käituda või mida öelda, kui oled äsja oma homoseksuaalsuse avastanud. :D Ja meenus, muide, kuidas me Joosepi isaga lugesime mingit iidset seksuaalkasvatuse õpikut, kus kasutati homode kohta sõna "urning." :D
Seal oli ka palju muud otstarbekat, mida ma siinkohal ümberkirjeldama ei hakka. Silm on väsind, pean koju nutma minema. Ahjaa, ja Kaupsist lähen ka läbi. Või misiganes selle maja nimi on.
"Let there be love," laulab Oasis raadios. Yeah, sure.
Seda ma nüüd küll enam ei loodagi.
"Love because it's the only true adventure in life," ütles mu fortune cookie facebookis.
Ma hakkan tapeetinimeseks, sorry. Ei taha teile enam oma südant näidata.
sest võitjale lauldakse niigi;
kurva ees kummardan,
löödu ees langetan pea.
Maailmast loobuja loob,
leiab unedes eneseriigi;
tõeluse taluja salajõudu
ja -suurust keegi ei tea.
Kaotaja kiituseks laulan
ja ilmaolija iluks;
põlatu pärgan, ta kõrgele
laubale vajutan suu –
sellele, kes suudab selgust
puuduvast kogu eluks
kerge ja sirgena kanda,
olen ma tuumani truu.
Doris Kareva
--
Peaks teile vist nüüd mainima, et mu läpakas viskas jälle sussid püsti. Aga ei maini. Ja ei küsi enam kelleltki abi ka. Olen parem ilma.
Piltidest on kahju. Ja sellest, et ma pean oma favourites-id kõik uuesti üles leidma millalgi. Mitte küll niipea. Siis, kui miljonäriks saan.
Peaks teile vist sedagi mainima, et ma olen kuri ja külm. Aga küllap saite sellest juba isegi aru. Lumi sadas maha ja millegipärast tundus mulle, et ma jäin sinna alla kuskile. Ma jäin alla. Vaevalt, et ma sealt välja sulan enam, ehkki lumi on tõenäoliselt õhtuks juba kadunud.
Eile käisin üle miljoni aasta siis naistearstil. Tehti lõpuks mullegi Pap-test. Eks järgmisel nädalal saab vastused, kas krabile teeme iga kandi pealt ära. Arvata võib, arstitädi ütles, et "väga kaunis." :D
Mnjah. Mul ikka need seesmised ilud. Paistaks mõni kuskile välja ka.
Veel öeldi mulle, et "sünnitanud naine, mis teie kardate," justkui sünnitand naine ei tohigi midagi enam karta. :D Sünnitamine ei ole ju midagi nii hirmus, see on loogiline. Seevastu igasugused arstlikud värgid on alati hirmsad, eriti kui ämblikuvõrgud antud kandis ilmselt ette juba tulevad.
Osadel naistel olevatki pärast valus veel mingi aeg. Ma kuulun loomulikult sellesse ossa. :/ Aga mul ongi tibatilluke emakas, olin kaks kuud rase, kui arst läbivaatas ja teatas, et mida te endast õige mõtlete, kust te võtate, et rase, emakas on täitsa normaalse suurusega. :D Ei teagi, kui pisike ta mul siis alustades oli.
--
Isadepäev lasteaias möödus üsna valutult, vähemalt pealiskaudsel vaatlusel tundus nii. Aga Joosep arvaski, et see oli isade sünnipäev. Ta oli joonistanud sellise... habetunud onkliga pildi ja kirjutanud sinna juurde, et "issile, Joosep."
:(
Aga ta ise ütles, et seal pildi peal olen hoopis mina. Habemega mina. :D How cute.
Võin ilmselt habemeajamise nüüd ära lõpetada, niikuinii olen paljastatud. :D
Niisiis. Esimene lumi. Talv. Muinasjutuline, räägitakse.
Öak. Minge pekki oma lume ja talvega. Ma tahan suve ja päevitunud inimesi. Ja autosõitu ja sooja tuult ja muusikat. Merd. Või merde, kuidas soovite. :D
(Lingvistiaju lööb ikka aegajalt välja, ekskuse mua.)
Nägin just ükspäev telekast mingit roadtripi videot, niiiiiiiiiiii tahaks.
Lähen täna Laseringi varusid täiendama, olen oma päkapikustaffiga juba täitsa miinustes. Mis teeb omakorda meele rõõmsaks. Ja see ongi nagu ainus valdkond, mis mulle veel mingilgi määral rõõmu teeb. Mitte et see kuidagi kellelegi korda läheks. :D
Võiks ju endale hoopis talvesaapad osta, aga.. see ei tekitaks minus mingeid erilisi emotsioone. Asjad puha.
Tshikid reklaamisid mind natuke üliagaralt, mis tekitas veits ebamugavust, aga elame üle. Pole teiste asi, mida mina teen. :) Isegi nende asi pole, kelle asi tegelikult on. :D Mul on lihtsalt hädasti mingit hobi vaja. Eks ma nüüd, arvutita, pean ilmselt leidmagi midagi muud. Päris cold turkey't ei saa ka teha, see oleks ebaviisakas.
Someone like me says:
kui nad natuke rohkem end kontrolliks, oleks päris hea tiim
aga nagu.... lähemalt loe SIIT!
ja ei mingit linki. siis tekib küll kahtlus, et...
:D
ma ei saa ka neil sabas käia koguaeg ja linke lisada :D
niigi imelik
S says:
XD
--
Jeap. Emalik perfektsionist.
Reedel käis mul siin tööl üks tüüp, kes käib alati just siis, kui mina tööl olen. Ja küsis ükshaaval igasuguseid väikseid jubinaid, nii et ma pidin tast mingi miljon korda mööda käima. Edasi-tagasi, edasi-tagasi. Täiesti nõme oli juba.
Ja täna oli trollis üks tüüp, kes mind jälgis. Üsna varjamatult. Ta oli päris nummi, ehkki veits noor mulle. Aga nagu me teame, ei hoia see mind tagasi, kui huvi on. :D
Mnjah. Krdi mehed. Ega nad ei tule ju rääkima, ei tule.
Kui asi ainult meestest oleneks, siis sureks inimkond sajandi pärast välja.
Agressiivsed naised paljunevadki veel ainult. Nüüdsest alates.
Someone like me says:
ma lähen ka täna varem minema siis, ja poodi
aga ma olen üksi jube närb vaataja
Amrita says:
no pole hullu
sa ju nagunii minu nõuannet ei vajaks - sul on väga väljakujunenud maitse
Someone like me says:
:D
Amrita says:
sa kujuta mind ette kõrval noogutamas
Someone like me says:
:D mul on tavaliselt second opinionit vaja. suuremate asjade puhul
aga eks ma siis üritan sind sinna kujutada
Amrita says:
tavaliselt on sul hea fantaasia - saad hakkama
Someone like me says:
:D ma kardan et ma ei viitsi seal trügida ja lähen lihtsalt minema.
tahaks midagi värvilist
Amrita says:
:D
Someone like me says:
mul on heleroheline jope, ja helesinine sall ja punased kindad. nüüd peaks kollase mütsi sebima, siis ma oleks rahul
--
Ootasin reedel peatuses number 11 bussi, just oli ära läinud ja peas kummitas laul, mis jube sobilik oli hetkesituatsioonis, eriti teatud muudatustega. "Waiting for the one-one in November cold."
See on mu lemmiklugu plaadilt, ma ei teagi täpselt, miks. Spiraallaul. Igakord tekib tunne, et peaks ringiratast keerutama ja siis hakkab kõik keerlema ja kaod ära sinna sisse. Teate küll, nagu filmis, tekib siuke suur must keeris ja asjad lendavad kõik ringi. :D Vajun laulu sisse, muusika imeb endasse. Loo lõppedes on alati pisut imelik olla.
Mõtlesime siin enne, et läheme mu sünnipäevaks Padarit vaatama... eee... ma ei mäletagi enam, kuhu. Kolmapäeval igatahes. Ma oleksin tegelikult tahtnud hoopis Sundjat kuulata, ehkki ma pole Padarit ka kunagi laivis näind. Padar on kuidagi liiga... ma ei tea. Mul ei teki mingisugust uudishimu. :D
Aga. Esiteks on see kolmapäeval. Kamoon. Kolmapäeval. Ma ei ole ju veel NII vana, et peaksin oma sünnipäeva kolmapäeval. Kas üldse ongi nii vanu inimesi olemas? :D
Ja teiseks... inimesed on nii... leiged. Õilis Võrse kaduski sootuks ära, nii et temast ei hakka üldse rääkimagi, aga nagu... ja ilm on ka siuke... muinasjutuline. :D
Meeleolu netu. Tunnistan, et tahaksin hoopis end tekkidesse matta ja mitte kui midagi mõelda ega teha. Ja üldse mitte sellepärast, et ilgelt vanaks saan, vaid seepärast, et mul ei ole mingit põhjust ülestõusmiseks. (sedasama ütleb Jeesus iga jumala hommik, pane tähele. :D)
Tahaks mingit positiivset... asja. :D Midagigi. Mis annaks märku, et ma ei ole loll, et loodan veel üldse.
Who needs reasons when you've got heroin, nagu vana semu Renton mainis.
Ahjaa. Sünnipäevakingiks kingin endale käigu hambaarstile. :D Talk about masochism.
Ja lasteaias tuleb jälle jõululaat, ja ma ei taha sel aastal MITTE KUI MIDAGI neile viia. :( Eks ma kindlasti ju viin ikkagi mingit... töölt mingeid... kummipalle. Throwing some money at the problem. Ma olen liiga väsinud, et ennast kuskile sisse panna. Oleks mul õmblusmasin... Aga pole. Kusjuures, kui mul olekski õmblusmasin, siis ma tõenäoliselt lõhuks selle ära.
:) Kuigi, ma pole ühtki nendest asjadest "ära lõhkunud," nad lähevad täitsa iseseisvalt katki. Mul siuke tehnikavastane aura or something. Aur ei mõju hästi masinatele, vana uudis.
Monella says:
kuidas kulgeb
Monella says:
lund sajab? siin sajab vihma. rõve
Sulan ära kohe says:
kle, üsna nirust kulgeb
aga noh, pole vähemalt seagrippi veel surnd
võtame positiivselt
Monella says:
ma lugesin ka seagripi kohta. õudne värk. lennujaamas olid kirjad igalpool
Monella says:
mis joosep teeb põnnut? mis täna yldse tegid
Sulan ära kohe says:
jap. võiks olla nii et mingi... punane S tekib laubale, kui seagripp on
siis on vähemalt kindel et pole muul ajal
tööl olen
Monella says:
ahjaa ma korrax mõtlesin et sa täna ei ole tööll
Sulan ära kohe says:
ma olen iga jumala päev töll
XD
--
G says:
damn, it seems I'm not Julius Caesar, I can't do more than one thing at once.. or if I do, I screw up
Someone like me says:
what? you ain't Julius?! shit. why the hell am i talking to you then?
G says:
:D
very nice
ok, I'm going to bed
Someone like me says:
:D ok, Julius
good night
G says:
and you keep talking to all those political leaders
Someone like me says:
:D i will. someone's gotta take some action
G says:
:D yeah, and who else if not you
Someone like me says:
of course
--
a says:
ja siis me läksime pärast temapoole
ja mõned asjad tundusid mulle kahtlased
Sulan ära kohe says:
haha. see kõlas nii totralt praegu. tal olid puust munad
a says:
hahhaha LMAO XD ma purtsatasin praegu
--
Moon Willow says:
-So... you're a just another "naked skin" guy...
-Ha! and what gave you the idea I was different... come on! I have a reputation to keep here
Someone like me says:
:D tal on vähemalt huumorimeel omal kohal
kuskil teki all
XD
--
Someone like me says:
hommikul kui kodust tulema hakkasime, siis tuli üks onkel vastu oma väikse koeraga. koeral oli vest seljas. joosepile meeldis ta. läksime siis edasi ukse poole, trepist alla ja jope arvas kõva häälega, et "see koer arvas, et ma olen üks suur kont. silmadega kont."
Someone like me says:
ja siis jõudsime õue ja jope vaatas lumist maad ja avaldas arvamust et "varsti hakkab jäätist tulema."
täitsa loogiline asjade käik.
--
Riina says:
olen lilla :D
Olen lilla, astu läbi, teeme õlled XD says:
XD meeldiv tutvuda
Tegelt oli see fraas mingist filmist, kus muu aruka seas õpetati, kuidas käituda või mida öelda, kui oled äsja oma homoseksuaalsuse avastanud. :D Ja meenus, muide, kuidas me Joosepi isaga lugesime mingit iidset seksuaalkasvatuse õpikut, kus kasutati homode kohta sõna "urning." :D
Seal oli ka palju muud otstarbekat, mida ma siinkohal ümberkirjeldama ei hakka. Silm on väsind, pean koju nutma minema. Ahjaa, ja Kaupsist lähen ka läbi. Või misiganes selle maja nimi on.
"Let there be love," laulab Oasis raadios. Yeah, sure.
Seda ma nüüd küll enam ei loodagi.
"Love because it's the only true adventure in life," ütles mu fortune cookie facebookis.
Ma hakkan tapeetinimeseks, sorry. Ei taha teile enam oma südant näidata.
Wednesday, November 4, 2009
- Let me make it all bitter -
Teisipäeva hommik.
Nii ilus ilm on akna taga, päike paistab ja puulehed on kuldsed. Ja linnuparved teevad reisieelseid manöövreid, siiasinna ja siis ringiga tagasi. Kord on kõhud näha, kord seljad.
Jube külm on. Sõitsin trolliga tööle ja mõtlesin, et saadaks smsi, et "pane pikad alukad." Ennast ajas hirmsasti muhelema.
Pikad alukad on üks superleiutis. Mul talviti pidevalt kipub persik tagant ära külmuma. Mis veelkord tõestab, et rasvast pole soojapidamisel mitte mingit kasu. Ujumisel samuti. :D
Joosepi isa kutsus mind konn-naiseks. Heatahtlikult kuri jorin kostis alati, kui voodisse ronisin ja oma külma pee ta kõhu vastu asetasin. :D Mul võtab soojenemine aega, aga siis olen tükk aega väääääääga kuum. Ja ma räägin siinkohal ainult kehatemperatuurist. ;)
--
Teisipäeva õhtu
"6. novembril kell 8.30 on kõik isad oodatud ühisele pudrusöömisele koos lastega!"
Selline kiri saadeti lasteaiast. :( Ma kujutan ette, kuidas teised on oma isadega seal koos ja Joosep üritab ka kuidagi... et keegi teda märkaks, kuulaks, kiidaks. :( Süda jookseb verd. :'(
Samas ei saa ma meestest enam üldse mitte midagi aru, nii et... ehk ongi parem ikkagi kahekesi olla. :( Nagu G täna ütles... et mehed ja naised on erinevalt lollid... muidu me saaks ju üksteisest aru.
Nädalavahetusel oli mul jälle totaalne horrorpeavalu. Vahel ma täiesti vihkan seda, et naine olen. Joosepit oodates ja pärast oli 2 ja pool aastat rahu. Täitsa igatsen seda aega. Ehk peakski minema kuskile... spermapanka külastama. :D
Igatahes, laupäeva hommikul mõtlesin küll, et peab kiluleivaõhtu ära jätma. Samas ma tean neid edasilükkamisi küll, siis ei näegi kunagi. Seega üritasin ikka normaalne olla. Õnneks õhtuks andis peavalu pisut järele ka. Võrset häiris vist, et ma köögis olin koguaeg, aga no... Oleks siis ise kööki tulnd. :D
Muidu oli tore ja ta tõi mingi miljon shokolaadi ja Joosep uppus oma palavalt armastatud kartulivahvlitesse. :D Ja kiluleib oli päris hea, isegi kui ise ütlen. :D Polnud ammu saanud ka. Mul on teine karp veel, kui kellegil huvi tekkis. :)
Võrse on ikka samasugune nagu ta enne oli, ei olnudki Hiinas rosinaks läinud, nägi täitsa kõbus välja. Silmad ka endiselt kenad.
Vaatasime Transamericat, mis on tegelikult jube aeglane film, ja mida ei tohiks seltskonnas vist vaadatagi. Aga ta ei avaldand nördimuse tundemärke, nii et...
Ju siis tegelikult oli väga igav, või siis olin mina nii hirmus, aga rohkem pole ma talt enam ühtki sõna kuulnud. :D Ei ütle ka, milles asi, nii et...
Aga noh. Mis siis ikka.
Ma hakkan sellise käitumisega juba ära harjuma. Blong soovitas rohkem juua ja roppe nalju teha, siis on kohe kergem meestega läbi saada. :D Või vähemalt on siis endal savi.
G just naeris mu üle, kuna ma facebooki mingis küsitluses vastasin küsimusele "Ever rode a bull?" et "rode a guy who looked like a bull once."
--
- Joosep, kes su lemmikloom on?
- Hunt, emakaru ja silmadega kuusepuu.
--
K just meenutas üksõhtu, kuidas me tutvusime. Mind ajas mingil prallel keegi tiirane noorsand taga ja ma põgenesin. Paraku oli noormees äärmiselt sihikindel, nii et mul ei jäänud muud üle, kui maanduda sujuvalt üle diivani seljatoe kellegi võõra mehe sülle, vaadata talle ilmsüüta lapsukese näoga otsa ja öelda: "Tere issi."
Seejärel tutvustasin "issit" kosilasele ja see lasi üsna kiirelt jalga. :D
K on minust küll ainult paar aastat varem, aga ega's purjus kodanik seda taibanud. :) Eriti kuna Ma-gi ütleb pahatihti, et ma olen ta teismelise tütrega ühte masti. :D (See oli mingi minu iuuuuu reaktsiooni peale. :D )
Tegelikult, muide, olen avastanud, et vanus hakkab ikka jalaga persikusse taguma, silma alt on nahk kuidagi jube kuivaks läinud. Peab tihedamini nutma hakkama. :D
K tahtis ka kangesti sünnipäeva puhul külla tulla, aga ma ei tea, miks küll üldse vaevuda. Tuleb, vaatab ka otsa ja siis kaob kõigi nelja tuule poole. :D
--
Neljast tuulest rääkides... Kuidas ma saan siis unustada ja minna lasta, kui inimene näeb nii südantlõhestavalt kurb välja. :( Kas juhtus midagi, tule ja räägi mured tädile. :) Päriselt.
Shiet. Läheks see tundemöll juba ometi üle. Kõige armsam tüüp ever.
--
Postkasti tuli kiri, et
13. novembril kell 10:00 avatakse Tallinnas uues meelelahutuse ja elustiilikeskuses SOLARIS enneolematu + tõeline näitus inimkeha saladustest – BODIES REVEALED.
Maailma skandaalseim ja enim külastatud rändnäitus on kogunud vaatajaid Ameerika ja Euroopa suurlinnades üle 28 miljoni. Nüüd avaneb ka Tallinnas külastajatel võimalus õppida inimkeha tundma täiesti enneolematul moel.
Kas Sa oled valmis enda keha sisse vaatama? Tule ja vaata, kuidas näeb välja inimese sisemus – milline on Sinu luustik, millised on inimskeleti suuremad ja väiksemad luud, millised on kõige tugevamad lihased, mitu kilomeetrit veresooni on inimese sees, milline on Sinu keha raskeim organ, millised näevad välja suitsetaja kopsud – need ei ole plastmassist õppematerjalid või anatoomiatunnist tuttavad pildid vaid tegemist ON PÄRIS INIMKEHADEGA!
--
Tule kohale ja me lõikame su kõhu abivalmilt lahti, et sa saaksid sinna sisse kiigata.
No mis pärgli päralt peaksin ma tahtma sellist näitust näha. Surnukuuri ma ka minna ei tahaks. Ei oskagi nagu midagi öelda. Aga riputage maharaiutud käed ja jalad siiasinna ja enne kui arugi saame, on see normaalne ja tavaline. Inimene harjub kiiresti. Mida rohkem sa talle õudu ja verd vastu silmnägu paiskad, seda kiiremini ta sellega harjub. Kalestub. Ja siis saab jälle uudistest kuulda, kuidas keegi kellegi tükeldas ja ajalehte keeras. Mis siin ikka.
Muide, täitsa rändomilt meenus praegu, ma lugesin kellegi tundmatu blogist kuskil, et Dance video tegijad polnud korralikult läbimõelnud, et eri värvide kokkusegamisel tekib inetu kakavärv. :D Tundmatu autori sõnad. Ja ma ei hakanud talle seal seda ütlema, aga kuna see mulle nüüd meelde jälle tuli, siis mainin... ehk keegi mõtleb kuskil kaasa. Et ehk see oligi just point. Et alguses olid kõik erivärvi ja pärast, tantsides, ühtemoodi. Ei hakkagi rohkem lahti seletama, kes said aru, need juba tabasid enivei mõttekäigu ära.
Hingedepäev oli siin mingipäev. Mul on ka hing. Tundsin end osalisena.
If you would only listen
You might just realize what you're missing
You're missing me
Nii ilus ilm on akna taga, päike paistab ja puulehed on kuldsed. Ja linnuparved teevad reisieelseid manöövreid, siiasinna ja siis ringiga tagasi. Kord on kõhud näha, kord seljad.
Jube külm on. Sõitsin trolliga tööle ja mõtlesin, et saadaks smsi, et "pane pikad alukad." Ennast ajas hirmsasti muhelema.
Pikad alukad on üks superleiutis. Mul talviti pidevalt kipub persik tagant ära külmuma. Mis veelkord tõestab, et rasvast pole soojapidamisel mitte mingit kasu. Ujumisel samuti. :D
Joosepi isa kutsus mind konn-naiseks. Heatahtlikult kuri jorin kostis alati, kui voodisse ronisin ja oma külma pee ta kõhu vastu asetasin. :D Mul võtab soojenemine aega, aga siis olen tükk aega väääääääga kuum. Ja ma räägin siinkohal ainult kehatemperatuurist. ;)
--
Teisipäeva õhtu
"6. novembril kell 8.30 on kõik isad oodatud ühisele pudrusöömisele koos lastega!"
Selline kiri saadeti lasteaiast. :( Ma kujutan ette, kuidas teised on oma isadega seal koos ja Joosep üritab ka kuidagi... et keegi teda märkaks, kuulaks, kiidaks. :( Süda jookseb verd. :'(
Samas ei saa ma meestest enam üldse mitte midagi aru, nii et... ehk ongi parem ikkagi kahekesi olla. :( Nagu G täna ütles... et mehed ja naised on erinevalt lollid... muidu me saaks ju üksteisest aru.
Nädalavahetusel oli mul jälle totaalne horrorpeavalu. Vahel ma täiesti vihkan seda, et naine olen. Joosepit oodates ja pärast oli 2 ja pool aastat rahu. Täitsa igatsen seda aega. Ehk peakski minema kuskile... spermapanka külastama. :D
Igatahes, laupäeva hommikul mõtlesin küll, et peab kiluleivaõhtu ära jätma. Samas ma tean neid edasilükkamisi küll, siis ei näegi kunagi. Seega üritasin ikka normaalne olla. Õnneks õhtuks andis peavalu pisut järele ka. Võrset häiris vist, et ma köögis olin koguaeg, aga no... Oleks siis ise kööki tulnd. :D
Muidu oli tore ja ta tõi mingi miljon shokolaadi ja Joosep uppus oma palavalt armastatud kartulivahvlitesse. :D Ja kiluleib oli päris hea, isegi kui ise ütlen. :D Polnud ammu saanud ka. Mul on teine karp veel, kui kellegil huvi tekkis. :)
Võrse on ikka samasugune nagu ta enne oli, ei olnudki Hiinas rosinaks läinud, nägi täitsa kõbus välja. Silmad ka endiselt kenad.
Vaatasime Transamericat, mis on tegelikult jube aeglane film, ja mida ei tohiks seltskonnas vist vaadatagi. Aga ta ei avaldand nördimuse tundemärke, nii et...
Ju siis tegelikult oli väga igav, või siis olin mina nii hirmus, aga rohkem pole ma talt enam ühtki sõna kuulnud. :D Ei ütle ka, milles asi, nii et...
Aga noh. Mis siis ikka.
Ma hakkan sellise käitumisega juba ära harjuma. Blong soovitas rohkem juua ja roppe nalju teha, siis on kohe kergem meestega läbi saada. :D Või vähemalt on siis endal savi.
G just naeris mu üle, kuna ma facebooki mingis küsitluses vastasin küsimusele "Ever rode a bull?" et "rode a guy who looked like a bull once."
--
- Joosep, kes su lemmikloom on?
- Hunt, emakaru ja silmadega kuusepuu.
--
K just meenutas üksõhtu, kuidas me tutvusime. Mind ajas mingil prallel keegi tiirane noorsand taga ja ma põgenesin. Paraku oli noormees äärmiselt sihikindel, nii et mul ei jäänud muud üle, kui maanduda sujuvalt üle diivani seljatoe kellegi võõra mehe sülle, vaadata talle ilmsüüta lapsukese näoga otsa ja öelda: "Tere issi."
Seejärel tutvustasin "issit" kosilasele ja see lasi üsna kiirelt jalga. :D
K on minust küll ainult paar aastat varem, aga ega's purjus kodanik seda taibanud. :) Eriti kuna Ma-gi ütleb pahatihti, et ma olen ta teismelise tütrega ühte masti. :D (See oli mingi minu iuuuuu reaktsiooni peale. :D )
Tegelikult, muide, olen avastanud, et vanus hakkab ikka jalaga persikusse taguma, silma alt on nahk kuidagi jube kuivaks läinud. Peab tihedamini nutma hakkama. :D
K tahtis ka kangesti sünnipäeva puhul külla tulla, aga ma ei tea, miks küll üldse vaevuda. Tuleb, vaatab ka otsa ja siis kaob kõigi nelja tuule poole. :D
--
Neljast tuulest rääkides... Kuidas ma saan siis unustada ja minna lasta, kui inimene näeb nii südantlõhestavalt kurb välja. :( Kas juhtus midagi, tule ja räägi mured tädile. :) Päriselt.
Shiet. Läheks see tundemöll juba ometi üle. Kõige armsam tüüp ever.
--
Postkasti tuli kiri, et
13. novembril kell 10:00 avatakse Tallinnas uues meelelahutuse ja elustiilikeskuses SOLARIS enneolematu + tõeline näitus inimkeha saladustest – BODIES REVEALED.
Maailma skandaalseim ja enim külastatud rändnäitus on kogunud vaatajaid Ameerika ja Euroopa suurlinnades üle 28 miljoni. Nüüd avaneb ka Tallinnas külastajatel võimalus õppida inimkeha tundma täiesti enneolematul moel.
Kas Sa oled valmis enda keha sisse vaatama? Tule ja vaata, kuidas näeb välja inimese sisemus – milline on Sinu luustik, millised on inimskeleti suuremad ja väiksemad luud, millised on kõige tugevamad lihased, mitu kilomeetrit veresooni on inimese sees, milline on Sinu keha raskeim organ, millised näevad välja suitsetaja kopsud – need ei ole plastmassist õppematerjalid või anatoomiatunnist tuttavad pildid vaid tegemist ON PÄRIS INIMKEHADEGA!
--
Tule kohale ja me lõikame su kõhu abivalmilt lahti, et sa saaksid sinna sisse kiigata.
No mis pärgli päralt peaksin ma tahtma sellist näitust näha. Surnukuuri ma ka minna ei tahaks. Ei oskagi nagu midagi öelda. Aga riputage maharaiutud käed ja jalad siiasinna ja enne kui arugi saame, on see normaalne ja tavaline. Inimene harjub kiiresti. Mida rohkem sa talle õudu ja verd vastu silmnägu paiskad, seda kiiremini ta sellega harjub. Kalestub. Ja siis saab jälle uudistest kuulda, kuidas keegi kellegi tükeldas ja ajalehte keeras. Mis siin ikka.
Muide, täitsa rändomilt meenus praegu, ma lugesin kellegi tundmatu blogist kuskil, et Dance video tegijad polnud korralikult läbimõelnud, et eri värvide kokkusegamisel tekib inetu kakavärv. :D Tundmatu autori sõnad. Ja ma ei hakanud talle seal seda ütlema, aga kuna see mulle nüüd meelde jälle tuli, siis mainin... ehk keegi mõtleb kuskil kaasa. Et ehk see oligi just point. Et alguses olid kõik erivärvi ja pärast, tantsides, ühtemoodi. Ei hakkagi rohkem lahti seletama, kes said aru, need juba tabasid enivei mõttekäigu ära.
Hingedepäev oli siin mingipäev. Mul on ka hing. Tundsin end osalisena.
If you would only listen
You might just realize what you're missing
You're missing me
Subscribe to:
Posts (Atom)
