Ebaõnnelind mina

Ma tunnen end nii pahasti. Tahaksin öelda, et tõmbaksin end oksa hea meelega, aga see oleks nii inetu minust, arvestades kõike. Ja ma ei taha, et keegi muretseks, sest ega ma ju päriselt... Ma lihtsalt tõesti tõesti ei jaksa seda jama enam kaasa teha. :(

Kui Joosepit ei oleks, siis ma teeks kohe ülemise korruse mehega diili, aitab küll sellest, et mul koguaeg kõik pekki läheb ja siiski, ootamatutes eluähvardavates olukordades (mida mu elus on liigagi tihti) läheb mul alati jube hästi ja kõik laabub nagu lepse reega... Ma vahetaks välja. Ma oleks nõus surema, kui saaks enne natukenegi läbinisti õnnelik olla.

Mis see idee siis on. Elan jube kaua ja pääsen muudkui napilt igasugustest hirmsatest õnnetustest... ise nutan iga päev. Mis kuradi elu see on.
Aga ma pean elama, vähemalt kuni Joosep on nii suur, et ise hakkama saaks. Muidu poleks tal enam kedagi. :(
Nüüd andke nõu, kuidas vastu pidada veel vähemalt 14 aastat.

(Pane tähele, kuidas see kaabakas nüüd Earli mulle teeb... Ehkki lotovõit ei huvitakski mind eriti. Ma hakkaks siis sponsoriks. :D Uff jah, mulle on muud asjad olulisemad. Ja siis laseb ta mul näiteks rongi alla jääda, pool tundi hiljem. Pane ainult tähele.)

Mul oli kodus kapi otsast alla võetud karp kirjaga "SUVI," mul on seal siis vastavalt kas talve- või suveriided, mida parajasti ei kasuta. (Sest see tuli mulle alles nüüd meelde, et suveriided seal on. :) ) Ja täna hommikul Joosep nuuksus läbi une, ma tormasin muidugi kohe köögist kohale, et ehk lapsel miskit pahasti. (Jaah, emasüda.) Poiss magas muidugi magusasti edasi, ka pärast seda muide, kui olin teda äratada püüdnud. Aga mina lugesin kasti pealt selgelt "SURM" välja.
Mul on kodus kasti sees surm. Põnev.
Tõstan ta õhtul kapi otsa tagasi.

Või ehk peaks välja laskma. Isiklik Joe Black. How appropriate.
Ehk seepärast ajabki surm mind niisuguse innuga taga, et kogu mu õnn kulub mu elushoidmise peale. Ütleks siis. Ma annaks alla, kui ta tõesti hooliks. Ehk.
Päris-Joe näeks kindlasti hulga põnevam välja kui Brad Pitt. Kondisem ka. Drooooool. =)

Tegin facebookis testi "How romantic are you" ja sain vastuseks "Abysmal failure." :D Jap, ega ma ei ole vist eriti romantiline küll... Noh.. kõige kindlam meetod selgeks teha, kas on true love, on küünlad põlema panna. Kui ma kõva häälega naerma ei hakka, siis on mul ilmselgelt pea totaalselt segi aetud. :D Pole veel juhtund. Taksomeeter tiksub pidevalt, isegi kui süda kuumab.

Teise testi järgi olen ma tegelikult libahunt. Mida ma olengi ju koguaeg vihjanud, eks. :)
Haha, siis tuleks väljend "like a dog with a bone" ümber teha. "Like a werewolf with a... bunch of bones." :D Ehk siis mina ja Joe Black. :D

--

Thunder Horse says:
joosepjoosepemme
Thunder Horse says:
oooooooooooooooooooooooooooooo
Päikesekiir- Mmm, mulle meeldib äike says:
mõh?
Thunder Horse says:
sepe jamab, sorry
Päikesekiir- Mmm, mulle meeldib äike says:
ma arvasingi, et Sina vaevalt sellist teksti kirjutad :D
Thunder Horse says:
XD vabalt võib juhtuda
Thunder Horse says:
margitiga meil on pidevalt ainult ooooo-d ja aaaaaaa-d
Päikesekiir- Mmm, mulle meeldib äike says:
nojaa...aga see tuli liiga lambist see ooooo
Thunder Horse says:
XD
Thunder Horse says:
ma olen lühter jah
Päikesekiir- Mmm, mulle meeldib äike says:
XD
Päikesekiir- Mmm, mulle meeldib äike says:
eriti uhke

--

Päikesekiir- Mmm, mulle meeldib äike says:
uuu, mul siin müristab ja lööb välku
Päikesekiir- Mmm, mulle meeldib äike says:
nii hea oleks mingi isase kaissu ronida praegu
Päikesekiir- Mmm, mulle meeldib äike says:
deem noh
Thunder Horse says:
XD
Thunder Horse says:
sul ka füüsilised ajad, jah? :D
Päikesekiir- Mmm, mulle meeldib äike says:
mul on need 24/7
Thunder Horse says:
:D jap. õudne. ja mehed muudkui pipardavad
Päikesekiir- Mmm, mulle meeldib äike says:
jaa noh
Princessa Päikesekiir- Mmm, mulle meeldib äike says:
ja siis öeldakse naiste kohta et piprad
Päikesekiir- Mmm, mulle meeldib äike says:
ise on mingid vapsee jalopeenod või veel midagi kangemat!
Thunder Horse says:
XD just


--


joosep kaalub end: emme, ma olen kümme kilu.

--

Ma tunnen süümekaid, et pole kellelegi kasulik olnud viimasel ajal, pigem nagu isegi vastupidi.
Nagu ma kuskil varem juba mainisin, toimub ühe tuttavaga täitsa muinasjutulisi asju. Ta sai kontakti mehega, kellest on juba teismeliseeast saadik unistanud. Teate küll, meil kõigil on keegi selline. Kes aitas rasked ajad üle elada ja kelle enamus suuremaks saades häbenedes maha salgab.
Tema hoidis enda unistusest kinni. Ja nüüd on järsku kõik jube reaalne, võimalused ja...

Ja ma tunnen, et peaksin ehk rohkem toeks olema, nõu andma ja... Aga samas, mis krdi nõuandja mina ka olen, keeran ju oma isiklikus elus alati kõik pekki. :( Pealegi... isegi kui mulle tundub mingi lähenemine vale olevat, siis on see ju ainult minu isiklik vaatenurk. Mina olen hoopis teine inimene kui tema.
Ükskord ma tõlkisin noori armunuid teineteisele, nad ei saanud üldse aru teineteisest, rääkisid omavahel juttu ja siis pärast helistasid kumbki minule. Et "mida ta sellega öelda tahtis." Täielik karuteene. Nad abiellusid. Ja lahutasid. Sest ei saanud teineteisest aru. Loogish.

Seega ei tohi end eriti vahele segada, isegi siis, kui teine abi palub. Sest teine on teistsugune... ja suhetes peab olema ise. Ausalt, isegi kui see ausus sulle hetkel paha teeb. Sest kui see "alasti" sina ei meeldi teisele, siis polegi ju mõtet üldse üritada.
Samas... (siin lööb välja mu vajadus asju iga krdi kümne miljoni eri kandi pealt analüüsida :D) kui alguses teist natuke aidata, siis ehk annad võimaluse inimestele pikemaks tutvumiseks. Mitte nagu minusuguse puhul, kes esimese reaktsioonina jooksu pistab. XD Keegi just äsja msnis lubas mu keti ja vaia abiga maa külge siduda, kui kuskil mõni mees mulle peaks tähelepanu pöörama. :D Sest ma, loll, jooksen ainult siis, kui mulle endale ka teine meeldib. Kui kõik ohutu ja tore on, siis ma jään kohale ja naeratan ja räägin juttu. XD

Mina usaldan üldse tunnet märksa rohkem. Seda tunnet, kui sa tahad teisele lähemale ja lähemale ja lähemale minna. Ja samas on nii õudne, sest tunned, kuidas sa ei valitsegi enam oma maailma. Kui teise kõrval tundub järsku olevat maailma kõige mõnusam koht. Kui süda naeratab. Ju nõu.

Üks oranzhi särgi ja suurte juustega mees kõnnib praegu õues ümber oma auto. Ise helistab. Sihitult kõnnib, kiiresti. :D Mul juba täiega jõudis mure tekkida, et jalutab kuskile liiklusesse. :) Õnneks jõudis vist telefonis kokkuleppele, sõitis minema.

Üks mu parimaid sõpse on parajasti Eestis. Helistas mulle ükspäev, kui ma just Joosepiga ranna poole jalutasin. Et tuleb õhtul külla, ma helistagu, kui koju jõuan.
Ma jõudsin koju ja ei olnud kohe üldse tuju kellegagi kokku saada. Õnneks oli juba üsna hilja ka, tal väike laps. Saatsin siis smssi, et teeme homme. Ta saatis vastu, et homme ei saa, teeme siis paari päeva pärast, helistame.
:) Ma juba aiman, et me ei saagi kokku.
Ja nii nõme, kui seda ka öelda on, mul on mõnes mõttes isegi kergendus. Sest ma ei jõuaks end nii kiiresti tükkideks võtta ja siis jälle kokku panna. Tahaks ju rääkida talle asju. Aga ma ei... Alguses on ju alati tobe, pole näinud sada aastat ja siis võõrastad veits.
Kummaline tegelikult, ma kontakteerun õudsalt kergesti võõraste inimestega, ma võtan kõiki kui potensiaalseid sõpse. Ja saladusi mul ka pole, võin kõigest rääkida. Aga selleks, et end tegelikult lahti teha... Ma ei tea, kui paljud inimesed mu südant üldse näinudki on. Joosepi isa ehk ongi ainsana. Ja veel paar inimest.. hetketi.

Samas, keda see ikka nii väga huvitaks, eks. :)

Eile päeval seivisin enda jaoks ühte olulist asja. Ja järsku läpakas teatas, et läheb talveunne. Rohkem pole mul õnnestunud teda lahti teha, ei võta pilti ette.
Täna hommikul siis avastasin tööl netist, mis kõik toimunud on vahepeal. :S
Täpselt niisugune õnn mul ongi.

Hahaa, raadiost tuleb "I hear you knocking but you can't come in."
Mulle meeldib see rütm. :) Ja come on in, honeybum. :) Või no-bum. :D

XD Ja meenus see reklaam, mis ma eile telekast nägin. Et inimesed on oma hotellile nimeks pannud Hookah House. XD Hahahaa. :D Mõtle ikka enne läbi, aruta teistega. :D
See on nagu see Gazpromi uus tütarfirma Nigeerias, mille nimeks NiGaz pandi. XD

Inks kutsub mind Leigole kaasa. Pole seal kunagi käinud, läheks heidaks pilgu peale. Joosepiga kahekesi ma kaugemale reisida ei julge, juhuks, kui peaksin kuskil saba panema, aga kui keegi veel on, siis on teine tera. Seal on nii palju rahvast ka ehk, et saan ära kaduda ja ei tunne end lollilt. :)
Kuradi tore, et ma teid tunnen, tshikid. :) Inge ja Margit siis, nüüd on jälle inimesi, kellega ringi käia koos. :) Muahh.

Haa, eriti paranoiline hetk oli praegu. Tundsin end äkki millegipärast hirmus tobedalt ja keerasin järsku aknast välja vaatama. Vaatan täpselt fotokasse. Mingi tüüp istus akna all autos ja pildistas midagi. Küllap mitte mind, eksoleju, aga kui ma sinnapoole vaatasin, siis ta võpatas ja hüppas autosse tagasi. :D Totaalne huumor. Küllap ta pildistas ikka midagi muud, ma ei teagi... miks peaks mind pildistama. Pealegi ma usun, et aknad peaks ju... nagu.. peegeldama. Lihtsalt naljakas kokkusattumus, et ta just siis nagu "ehmatas." :)
Või siis ehk on mul tõesti dekoltee liiga suur. XD Aga kõigil on ju, suvi on.
Üks klient käis ja ma nägin, kui paaniliselt ta mulle otsa vaatas. :D Ehk ta üritas endale midagi tõestada.. või siis mulle. :D Naljakas oli enivei, sest ma näen ju külje peale ka. Tean, kuhu sa vaatad, missiis, et sulle otsa ei vahi.
Alles oli kuskil mingi kirjutis, et mehed näevad sinna, kuhu nad vaatavad, naised näevad igalepoole mujale ka korraga. :D

Ja nüüd jalutab üks kondine kutt oma koera. Nii sõbralikult jalutab, ei kiirusta teist üldse tagant. :) Enamus inimesi lohistab koera kiirelt üle hoovi ja tagasi ja tormavad tuppa.

Ints andis msnis igasugu õpetusi läpaka elluäratamiseks, ja nüüd käis vend siit läbi ja andis omalt poolt kõiksugu vihjeid. Eks siis õhtul näeb, kas õnnestus. Tõenäoliselt ma vajutan üldse mingile self-distruct nupule kogemata. :D

Mul on siia alla kirjutatud:
reis

Ilmselt on see mingi vihje, et ma meie sõidust räägiks. Noh... õele lubasin sellest õnnelikust õnnetusest rääkida... eks siis vist teen kiire ülerääkimise. :)
Pilte mine vaata mu orksist.

Niisiis... 16nda hommikul spurtisime poisiga Mustakalt kesklinna poole, ma tahtsin veel Kaupsist läbi käia ja Body Shopist vanilli bodyspray ära osta. :D Muudkui lükkan seda edasi... nüüd oli hea põhjus. Ühtlasi tahtsin endale mingit lille juustesse... jaaa, ma tean, hipi jne. Te juba teate seda, nii et möla maha. :D
Igatahes... leidsin ühe, mis oli nagu... pisut selle moodi, mida ma tegelt tahtsin. Hell hind oli ka, hullumaja. Aga noh... üks kord ostan, las siis olla.
Tegelikult ma tahaks siukse pisikese karikakra moodi klõpsu, aga ostsin siis suure ja punase. :D Noh... kärab küll. Joosepile meeldib. :D
Muide, mul vedas isegi seal! Näe, vahel ikka veab ka, sest seal oli just mingi osta nüüd, saad poole hinnaga. Ma ei pannud alguses tähelegi, maksin ära ja tormasin minema ja pärast bussis hakkasin mõtlema ja valutasin südant, et ehk seal kassas tehti mingi viga ja nüüd vaene müüja saab piki pükse. Margiti juures vaatasin tsheki üle ja siis avastasin, et -50%. :)

Bussi peale jõudsime jube napilt. Viimased vabad kohad ja viimane minut peatuses. :) Nagu minu puhul ikka. :D Tegelikult polnudki see niivõrd buss, kui saun. :) Joosepil koorisin igatahes kohe särgi seljast.
Mäos oli Margit juba autoga vastas, sõitsime tema juurde ja võtsime ta ema ka peale, läksime Sämmi grilli sööma. Ma sõin nii palju, kui tavaliselt viie päeva jooksul. :D Aga noh... Miks keelata endale asju, kui võib ka mitte endale asju keelata. :D

Siis käisime veel poes ja hulkusime niisama ringi, järve ääres ja...
Ja avastasime, et järgmine päev ei tulegi nii tore, kui ma arvasin. :( Ent ma ei lasknud end sellest morjendada (vähemalt õnnestus mul edukalt naerunägu teha :D) , tegime kohe kiirelt plaanid ümber ja otsustasime siis hoopis Peipsisse minna. :D
Vahetult enne magamaminemist meenus, et me unustasime alkoholi tarbida. XD Kohusetundliku inimesena tõmbasin siis kiirelt ühe dringi sisse. Ei mõiganud just eriti.
Joosepi panin juba natuke varem magama. St ta lamas sõnakuulelikult voodis ja rääkis omaette juttu. Margitil oli seal mingi soolalamp, mille kohta Joosep väitis, et "mulle meeldib küll see põlev kivi."
Imelik oli kellegi teise juures olla niimoodi... mulle ei mahtunud kuidagi pähe, et inimesed lähevad normaalsel ajal magama. XD Mina ise sain sõba silmale alles kuskil kella kahe ajal öösel, kui Joosep lõpuks ometi vait jäi. Viimane asi, mida mäletan, oli ta naerukihistamine ja soov: "Head ööd, tatt!"
XD Mõtlesin veel hetkeks, et saadan selle smsina Margitile kõrvaltuppa, aga loobusin siis ja jäin magama.

Kella üheksaks oli meil äratuskell pandud, kahjuks ärkas Joosep juba kell kaheksa. :D Olgu vahemärkusena öeldud, et päeval ta ei maganud kummalgi päeval, teisel päeval 10 minutit tukkus autos enne randajõudmist. Aga mingit jama ka polnud temaga, välja arvatud üksikud ootamatud ekshibitsionismihood siinseal :D, Margit võib tõestada. :) Superkutt.
Enihau, läksime sõitu. Noh.. ma ei hakka nüüd kõigest rääkima, eks, aga mainin ära, et Palamuselt ostsin endale uue südame. Tundsin, et mul on seda hädasti vaja. Joosepile ostsin umbluu. :D
Joosepile meeldis muuseumis iseäranis vanaaegne tuletõrjujapasun.

Siis käisime veel siinseal (jäime horrorpaduka kätte ka, nagu veeall oleks sõitnud. :) ) ja hakkasime ujuma sättima. Paraku oli sinnapooleviival teel ehitus.
Kõik oli tolmu täis, loksusime aegluubis edasi miljon aastat.
Kui lõpuks jälle sirgele teele saime, andsime kohe gaasi ja ma tundsin jalgadega ära, et midagi on valesti. Ütlesin Margitile ka, ta ütles, et kuule, ma ka panin tähele. Jäime seisma tee äärde ja Margit läks vaatas auto alla. Helistas siis vennale, kes teab autodest nii mõndagi ja see ütles, et deem, ärge edasi küll kihutage. Sumps oli eestpoolt lahti tulnud, kui me poleks peatunud, siis oleksime varsti täie hoo pealt üle katuse lennanud.
Enihau... loksusime siis imeaeglaselt Statoilini ja veetsime seal miljon aega, kuni üks onkel kaugelt appi tuli. :) Senikaua sõime pitsat ja munesime niisama, päris lõbus oli tegelikult. :) Suitsukala ostsime ka. :)
Parme oli ainult jube palju. Joosep kartis neid, jooksis eest ära ja väitis, et "emme, see kärbes tahab mind nokkida." XD Nad nokkisid ka täiega, mind haukasid päris mitu tükki, siuke suur verine auk jäi jala sisse. XD Horror noh.

Igatahes, saime siis sumpsi klambrite ja traadiga põhja poole tõmmatud, ja sõitsime edasi. Mõtlesime, et ah, mis me siis üldse sinna kontserdile enam üritame, läheme parem ikka ujuma. Ehkki oleks tahtnud Mardi siis vähemalt ära näha, see on tegelikult jube huumor, kuidas ta mind enam üldse ei mäleta. XD
Peipsi järv oli superilus ja supersoe. Ujusin nagu vana mees, Margit mainis pärast, et ma panin tähele jah, et sa ei tahagi enam välja tulla. XD
Aga mul ei ole tavaliselt kedagi, kes Joosepit valvaks, kuni ma ujun, emaga rannas käies ei saa, ta ütleb, et ei saa poisil järel joosta. Tõlkes: ei viitsi.

Noh ja siis oli veel igast pulli, kuni lõpuks jõudsin öösel koju, meeldivalt sumisedes. XD Mulle maitsevad igast värvilised joogid. Pisang ja Blue Curacao ja...
Uff. Mida siis veel öelda.
Läheks kohe uuesti, kui saaks. :D

Nõndaks, kell hakkab pool viis saama, pean töölt ära minema. Proovin täna 20 peale jõuda, pidevalt munen maha õige aja ja pean ikka 11-ga minema.
Hoia siis pöialt, et läpaka tööle saan. Kui ei saa, siis homme olen tööl netis. Ja nädalavahetusel lähen ilmselt Paldiski mnt-le, rohelise aja taha.
Te ei tohiks lubada mul oma mõtetega üksi jääda. :) Eile ulgusin terve õhtu nagu hunt. Joosep tuli ja kallistas ja ütles, et "emme, ära nuta, sa oled ju tegelikult ilus."
=)

Eile enne talveund leidsin ühe loo nimega "one horse race." Ja mõtlesin, et mul käib sama asi. But it's a wild wild horse, who the heck could tell where it's gonna run.
Olge siis tulbid. (Hihii, ma ei hakka parandama ka. Võite vabalt tulbid olla, for all I care. :P)