Thursday, September 4, 2008

Snowbody loves me

No tere. :) Vahepeal on päris mitu asja juhtunud, aga ep olnud viitsimist kirjutada. Tegelikult pole praegugi, aga ma tunnen kohustust. :D
Esiteks käisime teisipäeval siis silmaarstil. Hommikupoole olime veel lasteaias ka, ja sealt tulles juba Joosep hõõrus uniselt silmi. Arstiaeg oli meil kella 17:15-ks. Seega.. kella poole ühest kuni kella kolmeni üritasin ma paaniliselt teda magama panna, ja tema aina ajas sõrgu vastu. Üleväsinuna silmaarstile minna ei ole just kõige mõttekam, pealegi, eelmine kord kui seal käisime, siis Joosep keeldus absoluutselt kõigest. Siis oli ka väsinud. Ja siis arst (ülinormaalne silmaarst, Aime Kilk on nimi, lastega saab hakkama 5+) ütles, et ei hakka ju murdma teist, et paneme uue aja.
Üritasin siis poissi magama saada, tema vihastas mu peale ja tagus pead vastu mööblit ja karjus nagu metsaline, mina omakorda vihastasin. Maailmade sõda. Kell kolm ma loobusin mõttest teda magama saada. Tead... raske on olla üksi ja vastutada kõige eest. Kõik teavad ju, et Joosep saab alati hästi hakkama ja tema ei karda ja nii edasi. Eks see tuleb ju sellest ka, et ma teen eeltöö ära. Minu asi on teha nii, et Joosep tunneks end kindlalt ja ei kardaks ja oleks rõõmus ja sõbralik. Õnneks on ta juba oma olemuselt väga lahe kutt, aga ikkagi. Kui ta nüüd jälle arsti juures jonnib või lasteaias päeval magama ei õpi, siis olen mina halb ema. (Ma ei tea, kuidas see niimoodi paistab, aga nii kõik ümbritsevad käituvad. Esimesed aastad väikse lapsega kuluvadki selleks, et endale paksu nahka kasvatada ja õppida kõiki pekki saatma. :) )
Või siis kahtlustatakse, et Joosepil on midagi viga. (Ja temal pole kohe päris kindlasti midagi viga, pigem on meie suhtluses ebakompetentne lastearst ta täiesti arstivastaseks muutnud.) Mu ema on selles meister, kui laps jonnib, siis on ta ilmselgelt psüühiliselt ebastabiilne... asi pole üldse selles, et tema ise ei tegele lapsega absoluutselt ja käsib tal üksi teises toas olla.

Igatahes, tundes end mitmekordse läbikukkujana ja niru emana ja nõrga inimesena, istusin teises toas diivanile, tõmbasin end kerra ja nutsin täiel rinnal. Joosep tuli ja patsutas oma töntsaka käega mu pead ja ütles: "Emme, ära nuta, ma olen nüüd hea poiss ja kuulan sõna."

=) Ma tõusin püsti ja siis me läksimegi arstile. Varem, ma lootsin, et ehk pääseb enne löögile, õigeks ajaks oleks Sepe vist maganud juba mu süles. Ja saimegi varem sisse. Ja Joosep oli paganama musterpatsient. :)

Läksime kohe joonelt asja juurde, ma ütlesin arstile, et ärme hakka uuesti tutvuma ja nii, siis ta ainult kohmetub. Ja kuna me kodus seda tabelivaatamist harjutasime, siis tegi ta seda eriti osavalt. :) Hästi naljakas oli see, et pildil oli täht, aga Joosep ütles: "Meritäht." :D Tädid tegid awwwww. :D
Lubas endale silma vaadata ja vaatas, kuhu öeldi ja isegi seda masinat ei kartnud, kuhu sisse pidi vaatama. :) (Ma kodus juba rääkisin talle sellest, ütlesin, et see on prillimasin. :D )
Lõppkokkuvõte on see, et silmad on tal korras, näeb väga hästi ja puha, aga Prillimasin näitas väikest silindrit. Mul on ka silinder, see pidigi geneetiline olema. :) Kui ma teaks, mis see on, siis ma ütleks. :D Ma ise kujutan seda sellise Muumipapa mütsina ette. :D

Enne äraminemist tahtis Sepe veel temaga mängida, siis mängisidki natuke. :) Nii normaalne, ma kujutan ette, et kui kõik arstid sellised oleks, siis poleks ühelgi lapsel arstidega probleeme. :)

Ja siis olin oma lapse üle nii uhke, et kinkisin talle ühe auto. :D (Mul on varutud kapi otsa.) Ja ühtlasi mõtlesin, et krt, kui ma niikuinii praegu veel vaba olen, siis peaks aega ära kasutama ja midagi lahedat veel koos tegema. Ja tuli meelde, et Õilis Võrse kutsus ju meid kinno. :) Küsisingi siis, et kas kutse veel kehtib ja et läheks äkki homme. :) Ta oli nõus.

Ütlesin Sepele ka, et kuule, homme läheme kinno ühe onuga. Sepe: "Mis onu nimi on?"
Ma siis ütlesin. Õilsal Võrsel on pisut ebaharilik nimi meie jaoks, ja siis Joosep kordas seda valesti järele ja itsitas häbelikult ja ütles: "Ta on nii naljakas... Kas tal müts ka on?"
XD

Ja siis käisimegi kolmapäeval kinos, "Kung Fu pandat" vaatamas. :D Päris lahe film oli. Nalja sai igatahes palju. Minu lemmikkoht oli see, kus suur kung fu võitlus oli köisredelist sillal ja siis nad lõikasid enne need nöörid läbi, et kui kurikael üksi sillal seisab, siis on hea lahti lasta, aga paraku oli ta vingem vennike, kui nad arvasid, ja kaklus omandas üha suuremad mõõtmed... ja siis järjest läksid need rippsilla otsast kinnihoidjad võitlusse. Lõpuks läks kung fu ahv, viskas oma otsa ka ritsika kätte ja hüüdis: "Hoia!"
XD Ritsikas punnitas küll väheke silmi, aga ta oli ju lõppeks kung fu ritsikas, mitte mingi tavaline kõvakooriklane. :D

Ja Õilis Võrse, keda ma ju enne näinudki polnud, oligi täpselt selline, nagu ma arvasin. Mõnes mõttes isegi üllatusin meeldivalt. :) Pealegi, õudsalt normaalne, kui teine taipab, mida teha, ilma et sa peaks talle seda ütlema. :) Sepe nimelt leidis sealt mingi oksa, millega pidi ilmtingimata maapinnale tuule alla tegema ja siis ta tormles seal ringi ja tümitas maad nagu jaksas ega tahtnud kuidagi oksakest enam käest loovutada. Ma siis lõpuks tegin temaga diili ja pakkusin mingit teist väikest oksakest vastu, samal ajal näen, kuidas Õilis Võrse viib Sepe selja tagant suurema oksa minema. :)
Aga noh, tundub, et ma hirmutasin ta oma lopsaka vurru ja ahtriga ära, sest sellest ajast peale on ta mulle msnis kaks lauset öelnud ja enamus ajast on offline. :D
Või siis on ta väga busy, sest ega ta ei tundunud küll nii pealiskaudne, et ei võiks siis ahtri ja vurrudega naisega edasi rääkida. :D Meil ei olnud see ju kohtingki, niisama kinno läksime. :) Joosepiga koos ei saakski kohtamas käia, siis ma olen ennekõike ema, ja siis alles naine ja muud värgid. Ja enamus mehi ei mõista seda.
Aga noh.. eks näis. On nigu on. :D

Täna õhtul on see vallaliste kommuuni kokkusaamine, kuhu tuleb mingi.. kuus inimest, kui kõik hästi läheb. :D Hihii. Enamus vallalisi ilmselt polegi nii vallalised, kui nad arvavad. :) Mul õnnestus ka emale auk pähe rääkida, et ta vaatab ise poissi, kuni ma kiirelt sinna lippan ja mehed üle tshekin. :D Sepe on ju natuke haige, nohu pärast ei saa öösiti hingata ja siis ahmib õhku sisse, mis ajab köhima omakorda ja siis köhib palaviku üles. Igavene jant. Kahju lapsest. :( Aga muul ajal on tal tuju väga hea, ajab kärbseid taga ja mööbeldab nagu ikka. :)

Aga jah... foorumis üks üritas nati nalja teha ja pani meid ühe teise tüübiga paari ja see hüppas nagu ussist nõelatult kohe tagasi. :D Ma ei teagi... üks lõpetas hoobilt suhtlemise pärast kokkusaamist ja teine reageeris puhtalt idee peale nagu oleks ma põrguvürst... mu enesekindlus muudkui kasvab iga sammuga.

Parim ravim on loomulikult minna ja kohtuda terve peetäie uute inimestega, kes omakorda saaksid mind arvustada. :D Ah... tead... ma lähen tegelikult sinna, et oma siider ära juua. Ehk on seal natukenegi normaalset musooni ka, või ehk mõni vana tuttav. Andrusele ütlesin ka, et tulgu ka sinna, ta ka vallaline. Aga ma ei tea, kas ta viitsib. Tema oleks vähemalt sõbralik, ta on alati minu poolt. :) Ehkki ma pole veel aru saanud, miks ometi. :D

Universumi soust says:
noh.. ma lähen ju ka... et jooksen sinna, ja siis kulistan kähku ühe siidri ja jooksen jälle tagasi.
Universumi soust says:
vahepeal vaatan kuidas teised lõbutsevad :D
St says:
:D siis on meil väga emod õhtud
Universumi soust says:
ja tõenäoliselt ema helistab terve sealolemise aja et hakkad juba tulema või :D
Universumi soust says:
jope on ju veits haige
Universumi soust says:
emovärk jah :D
Universumi soust says:
vähmalt today's fortune on hea... ehkki vale
Universumi soust says:
Today's fortune: You are going to have some new clothes
Universumi soust says:
krdi mehed raisk, ma olen nii paljudele meestele munandi kirjutand... kirjutaks siis vastu
St says:
:D
St says:
see munand on mingi mõttetu teema
Universumi soust says:
nojah, aga ise kui leian mõne põneva kuti, siis vaatan alati, kas on mõni munand
Universumi soust says:
alati tuleb kõigepealt munandid üle kontrollida kui uue mehe leiad
St says:
XD

Munandid on siis testimonialid ehk iseloomustused orkutis. :) Mille ma kohe meelevaldselt testicle'iks lühendasin. :) Aga vastaspoole arvamust vaatad ju alati, kui leiad mõne, kes meeldib. Ja minule pole ükski mees ühtki sõna öelnud. :(
Noh... ma loodan, et kui see tüüp, kes mind ainsaks õigeks peab, mu kontole koperdama peaks, siis ehk ta otsustab muude asjade järgi. :)

(Joosep ütles just praegu: "Kurat ta lendab kogu aeg!" :D )

Et siis... hoidke pöialt, et ma kohtun täna mõne laheda tüübiga, kes ei laseks end mu välimusest (ja sellest, et ma ema olen) heidutada. :) Või vähemalt, et mõnus soe õhtu oleks ja ma ei peaks väga kiirustama, vaid võiksin jalutada nagu vanasti. :)
Ilusat reede õhtut teilegi.

P.S. Random fact: Freddie Mercury sünna oleks täna olnd. Ta õige nimi oli Farrokh Bulsara. :D Nimevahetus on vahel täitsa ainuõige variant. Aga überkuul oli ta enivei. Võrratu hääl. :)

No comments: