Kuri eskimohüljes

Tere. Täna ma olen tige.
Joosep on jälle haige, sain ta just kolmandat korda magama, ärkab iga natukese aja tagant nuttes üles. :( Köha ja nohu ja palavik ka ilmselt väike, meil on siin nii kuradi külm, et mu käed on nagu jääs, täiesti tuimad ja kõik natukenegi soojad asjad tunduvad tulikuumana. Mu oma otsmik on sama kuum kui tema oma... aga ega ma ei tea, ehk olen ma ise ka haige.

Aga miks ma tige olen? Kohe räägin.
Joosep käis täna kolmandat järjestikust päeva lasteaias pärast haigust, eile (aww... sonib praegu midagi teises toas merikarpidest :( vaene laps... aga ärge muretsege, ta räägib tervena ka läbi une.)
eile pidi ju tunnid algama, et siis hakkavad igasugused... oota, ma kohe kirjutan mõned tunninimed siia, need on nii armsad. :D Kuulamine ja kõnelemine, Vaatlemine ja uurimine, Võrdlemine ja arvutamine.. :)
Ja ma tahtsin, et ta oleks kohe algusest peale osaline, et siis on teistega ühel kaugusel ja teab samapalju. Reedel käisime ju koos muusikatunnis, mäletad, ma kirjutasin sellest. Noh, mõtlesin, et ehk saan esmaspäeval ka mõnda tundi kaasa minna, sest et... põnev on noh. :D Ja siis ma teaksin, mida kodus lapsega harjutada või proovida või lugeda või... Siiani on nendepoolne info Sepe sealolemise kohta suht null olnud, ehk nüüd hakatakse rohkem rääkima... (Oh mind sinisilma...)
Aga esmaspäeval oli see vanem õpetaja, ja tema ütles niipea, kui me uksest sisse läksime, et "aga emasid me enam siia ei oota!"

:D Mind natuke hämmastas, et mulle lihtsalt "fuu" ei öeldud. Enivei, ma ütlesin talle, et laps oli nädala vahepeal haige, et ta natuke võõrastab. Reedel ta ju kartis ja ei lasknud mul kaugemale minnagi. Noh, sellepeale see õpetaja tõmbas väheke tagasi, et "noh, natukeseks ju võib..."
Joosep hakkas laua pealt mingit raamatut vaatama ja üks tüdruk tuli kohe juurde, see
on selline hästi lahe pliks, mäletan teda varasematest aegadest, jubedam aktivist ja lasteaiafänn. :) Kahju, et ma ta nime ei tea. Igatahes, ta hakkas mulle kohe mingist filmist rääkima ja ma ütlesin, et vau, räägi Joosepile ka, teda kindlasti väga huvitab. Rääkiski. Siis võtsid nad juba mingid mänguasjad ja eemaldusid. Ma hüüdsin Sepele, et okei, ma siis lähen, ole tubli, ja tema lehvitas mulle, ise minu poole vaatamata. :D Väike pliks hüüdis, et "ma olen ka tubli!" :D
Kokku võttis siis kogu protseduur kaks minutit.
Tulin ära ja olin väga võidurõõmus ja uhke.

Lõunal läksin siis lapsele järele ja ta oli kuidagi imelik. Selline..rahulikum kui muidu. Ja iga ema teab, et kui laps on liiga rahulik, siis on see kindel ohumärk. :)
Tulime koju ja tal pealmisi pükse ära võttes küsisin ta käest igaks juhuks, et kas sul õueskäies ikka olid mõlemad püksid jalas... Sepe ütles, et ei, ainult punased. Ma mõtlesin, et kes seda lapse fantaasiat teab, eks, ta kutsub end sageli vanaisa Albertiks ja mind onu Peetriks, ütleb, et lasteaias üks oksendas põrandale ja et "sa päästsid mu elu" kui ta pärast vanni rätiku sees sülle võtan. Kolme-nelja-aastastel ongi hea fantaasia, neil on pärisvärgid ja mänguvärgid kõik segi. :)
Ja noh, olgem ausad, need punased pealispüksid on mingi millimeeter paksud, lihtsalt selline... kilejas asi, mis tuult kinni hoiab. Ükski mõistlik inimene ei saada väikest last selliste pükstega tunniks ajaks liivakasti, kui väljas on lõõtsuv tuul ja 7 kraadi sooja. Eriti kui see laps on alles hiljuti haige olnud.
Otsustasin, et ju ta väsis lihtsalt liiga ära ja et lähen järgmisel päeval talle lasteaeda järele varem, enne õueminekut. Siis ta saab koos teistega ikka tunnis käia. Pealegi olid seal sildid üleval, et pildistamine toimub teisipäeval. Ja ma niiii tahaks tema esimest lasteaia ühispilti. =) Üliarmas.
Teine silt uksel (mida teisel septembril seal veel polnud, ehk siis, kui me Joosepiga enne haigeksjäämist viimast korda käisime) ütles, et alates 1-st septembrist kehtib neil reegel, et kui laps haigeks jääb ja puudub, siis peab sellest eelmisel päeval kuni kella 11:30ni teatama, siis ei arvestada puudutud päeva toiduraha lasteaiaarve sisse. Toiduraha on 27.- päev. See ei rõõmustanud mind kohe üldse... Nii nõme meetod rahapressimiseks. Väiksed lapsed jäävad alati öösel haigeks. Öösel tõuseb megapalavik ja sis vanemad vahivad üleval ja on järgmine päev nagu zombied. Nii on aegade algusest olnud.
Pealegi ei söö Joosep ei hommikust ega õhtuoodet seal, ainult lõunat.
Ahjaa, kui ära läksime, siis õpetaja ütle veel, et poisile ei saa kindaid hästi kätte. Vastasin talle ausalt, et tahan tegelikult üldse labakud osta talle, aga pappi pole üldse hetkel. Pärast tundsin end pahasti, et tõtt ütlesin. Oleks võinud lihtsalt ahah öelda või midagi.

Õhtupoole hakkaski poiss üha rohkem ja rohkem köhima ja nina läks ka aina nohusemaks, aga öösel palavikku ei tõusnud ja hommikuks oli tal nagu parem olla ka.

Täna hommikul magasime sisse. :D Ma ärkasin kell veerand üheksa ja esimese sekundi mõtlesin, et aaaah, fakit, me siis ei lähegi. Ja siis mõtlesin, et noh, kui kohe siblima hakata, siis jõuame ju ehk küll. Panin lapsele riided selga ja saapad jalga, siis kui ta ise veel magas. :D Noh, põhimõtteliselt magas.
Ja kuni tema hommikust sõi, panin mina riidesse. Ja siis läksimegi, nii nagu me tõusime. Lapsel pesin ikka näo ka ära. :)

Peepot says:
:D kui sa teaks, miuke ma täna olin väljakäies
Peepot says:
silmad paistes täiega, nagu hülge ja eskimo siuke.. vahepealne
Peepot says:
ja siis ma ei viitsind nägu hakata ka tegema, lasime kohe jalga
Peepot says:
ja kui külm on, siis mu nägu läheb õues lapiliseks
Peepot says:
ja juuksed olid nagu heinasaad pea küljes
Peepot says:
nagu eskimohüljes lakast piilumas

Igatahes, Joosep jäi jälle hea meelega lasteaeda ja mina läksin viisin Anttila paki postimajja tagasi. Tea, kas tellingi neilt enam, kui siuke saast kaup on. Viimased paar korda on nii jama olnud kõik, et ei oskagi kohe midagi öelda. Kingad olid kah nagu plastiliinist.
Käisin ühtlasi apteegis ja ostsin Pektussiini tablette, igaks juhuks, kui lapsel köha hullemaks peaks minema. Muidu oleks läinud sinna allakorrusele odavatesse lasteriiete poodidesse vaatama, aga avastasin, et olin mopsi koju unustanud ja kartsin, et ehk nad helistavad parajasti, et tulge lapsele järele.

Käisin jala, sest mulle ei meeldi jänest sõita, pealegi on sellised käigud praegu mu ainus võimalus kohtuda..kellegagi. Enivei, siis mõtlesingi järsku, et dämmit, ma hakkan üheks oma sugulaseks muutuma. :D Ilma ühegi meigitäpita, riidest poekott käes, kõnnib ehkki võiks trolli peale minna, mugavalt riides, ümiseb mingit laulujuppi... :D Õnneks mulle meeldib see sugulane. :D

Lasteaeda jäin nati hiljaks. Teised lapsed tulid juba uksepeal vastu, läksid just õue. Ja Joosep istus pingi peal garderoobis, punased tuulepüksid jalas. Kükitasin, et talle saapad jalga panna ja tunnen, et alumised, need soojad püksid on tal jalast ära võetud. Vaatasin kappi, et ehk juhtus mõni õnnetus või midagi... Kapis polegi ta pükse. Siis tuli see söögitädi sinna, ta pani just ühel Joosepi sõbral riideid selga veel viimasena. Küsisin, et kus püksid on. Siis otsisime koos, olid kellegi teise kappi sattunud. Noh.. ikka juhtub. Aga dämmit... miks tal need üldse ära olid võetud??? :( Järelikult oligi Joosepil õigus ja ta saadetigi eelmisel päeval ainult tuulepükstega rohkem kui tunniks ajaks liivakasti mängima. :S Täielik horror.

Ja vot see ongi põjus, miks ma olen täna õhtul nii krdi tige. Mõistan, et kui seal on palju lapsi, siis käib kogu see riietamine üsna hektiliselt ja rabistades, aga nii palju peaks igal inimesel mõistust ikka olema, et aru saada, et nii õhukeselt ükski laps nii külmaga õues kohe kindlasti ei käi. Eriti! kui ta alles tervenes eelmisest külmetushaigusest.

Heh, ja ehkki ma ilmselt polekski kohe sel hetkel suutnud midagi öelda, ma olin liiga... hämmingus, siis poleks saanudki, sest samal ajal otsis söögitädi Sepe sõbra mütsi ja salli, ja ei leidnudki. Ta küsis poisi käest, et kas sul müts ja sall ka olid? Poiss ei öelnud midagi. Siis hüüdis aknast õpetajale: "Ma ei leia ta mütsi, ehk ei olnudki, panin talle kaks kapuutsi pähe!"
Noh... aitäh, et sedagi, eks. Missugune ema ei pane oma lapsele praeguste tuultega mütsi pähe... Küllap müts oli mõne teise lapse kapis. Nagu Joosepi püksidki.
Seega... homseks on ilmselt ka tema haige. :(
Niiiiiiiii ärritav. :(

--
Peepot says:
ja veel ärritab mind see, kui mind netifoorumites targaks, nupukaks või arukaks kutsutakse :D Mis krdi tark...
Peepot says:
ma lihtsalt räägin nii palju, et juba statistiliselt võib öelda, et mingi protsent on ikka õige

--

Peepot says:
ütle misasi see oli, mida kassidele antakse... see...
Peepot says:
mis neid kräunuma ajas?
Peepot says:
mitte koerapöörirohi aga.... :D see teine
Peepot says:
mul vist juba meenus, kas oli palderjan eks?
A says:
just
A says:
aga ma kahtlustan, et seda kirjutatakse B tähega
Peepot says:
eip
A says:
mhmm
A says:
see vaidlus on vaja meil füüsiliselt lahendada
Peepot says:
:DDD aga tablettide peal on tavaliselt vene keeles, ja seal oli vist valerian selle nimi, siis ongi b
A says:
vot ei tea, pole tarvitanud
Peepot says:
mul on emal
A says:
ja üldse
Peepot says:
:D mida
A says:
ma olen korduvalt mõelnud, et miks meil omal ajal midagi ei tekkinud
Peepot says:
:D sa ei püsind küllalt kaua ühe koha peal
A says:
no noo
A says:
see puha vale
A says:
sina lasid plehku kogu aeg
Peepot says:
noh.. ju siis ma ei püsind küllalt kaua paigal.
A says:
:D

--

Tegin täna makarone hakklihaga ja keetsin kaks potitäit vett tühjaks, enne kui lõpuks makaronid sisse sain. Koguaeg unustasin ära. Aga lõpuks sain ikka valmis... ja korter sai ka palju soojemaks. :D
Praegu saab kell juba kaks öösel ja ma ei suuda kuidagi otsustada, mida edasi teha. Peaks vist ikkagi magama minema. Ja ilmselt pean ma Joosepi ikkagi homseks koju jätma jälle, siis on ehk neljapäevaks-reedeks jälle vormis. Kurat küll noh. Tahaks ju juba teda sinna magama jätta, pool kuud juba möödas, kaua ma jaman. Läheks tööle, teeniks veitsa raha, neil ka seal raske ilma minuta.

Eks homme kirjutan siis rõõmsamatel teemadel. Ma loodan. :D
Ja veel loodan seda, et neil seal täna need lasteaiapildid ikka ära tehti, sest söögitädi nagu ütles seal, et fotograaf ei jõudnudki kohale, aga Joosep ütleb, et keegi tädi oli neid ikkagi pildistanud. Ma küsisin, et kas ta naeratas ka ilusti, kui temast pilti tehti. Joosep: "Ei naeratanud." :D